Keskkonnaõigus › Metsandus

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

valla rohevõrgustikus ja väärtuslike maastike aladel lubanud. Tegemist on olulise diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas metsateatiste registreerimist. Kaebajale teada olevalt on varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel juba suuremahulisi uuendusraieid ning täiendavad lageraied kahjustavad veelgi oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Keskkonnaamet oleks pidanud hindama kogu valla rohevõrgustiku alal kavandatavaid ja juba tehtud raieid, et välja selgitada, kas rohevõrgustiku toimimise tagamise ja ökosüsteemide jätkusuutlikkuse kontekstis üldse tohib täiendavaid ulatuslikke raieid lubada. 4) Hiljutises kohtupraktikas on leitud, et olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest looduslik ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist metsamaaga, võtab metsa tegelik uuenemine lageraie järel aega aastakümneid. Samuti ei ole põhjust üldistavalt eeldada, et rohevõrgustiku eesmärgipärane toimimine on igasugusel looduslikul alal alati ühetaoliselt tagatud, olgu tegemist siis raieküpse metsaga või metsauuendusala või noorendikuga (TlnRnKm 14.07.2021, 3-21-1187, p 14). Sarnaselt on ringkonnakohus leidnud teiseski lahendis, et lageraie läheks üldplaneeringu rohevõrgustiku ala sätestusega vastuollu (TlnRnKo 29.01.2021, 3-20-245, p-d 19.3, 20). Uuendusraie, sh lageraie, on olemuselt niisugune metsamajandamise viis, mis kahjustab oluliselt rohevõrgustiku toimimist. Asjas nr 3-20-2500 tunnistas Keskkonnaamet kohtumenetluse kestel ise kehtetuks metsateatised, mille kaebajad olid vaidlustanud mh põhjendusega, et need lähevad vastuollu üldplaneeringu eesmärkidega. Keskkonnaamet väitis, et asjaomane üldplaneering on liiga ebamäärane ja eitas üldplaneeringu seost metsateatiste kehtetuks tunnistamisega, kuid kohtu hinnangul oli seos olemas. Halduskohtu seisukohtadest selgub, et rohekoridoris paiknevate metsade olemasolu piirkonnas pidi Keskkonnaametile teada olema (TlnHKm 03.02.2021, 3-20-2500, p 11). 5) Rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist. Üldplaneeringute rohevõrgustike sätestuse eesmärk on toimivad ja elujõulised rohevõrgustikud. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus ja Elva valla üldplaneeringus seatud piirangud raietele on haldusmenetluseseaduse § 60 lg 2 järgi kõigile kohustuslikud. Keskkonnaamet pidi enne metsateatiste kinnitamist veenduma, et raie tegemine on kooskõlas üldplaneeringuga, kuid ei ole võtnud arvesse metsateatiste väljastamisel kehtiva üldplaneeringu piiranguid ega kaalunud rohevõrgustiku eesmärkide ja lageraiete mõju rohevõrgustiku funktsioneerimisele. Järelikult on vaidlustatud metsateatiste registreeringud õigusvastased. 6) Keskkonnaamet ei ole raied lubades läbi viinud elustiku inventuuri, mistõttu on olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata. Katastriüksusel nr 17001:001:0197 on nähtud laanerähni, kes on II kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik. Kui metsa asustab kuuse-kooreürask, tuleks just hoiduda loodusliku tasakaalu veelgi enam rikkumast, kuna kuuse-kooreürask on ökosüsteemi osa ja mh toiduks rähnidele. Euroopa Kohus on leidnud, et kuuse-kooreürask ei ole kohane õigustus metsaraieks loodusväärtuslikul alal. Putukad on ökosüsteemi ja toiduahela osaks ning kui mõne liigi isendeid liiga palju saab, siis on see märk ökoloogilise tasakaalu rikkumisest, mille vastu ei aita see, kui ökosüsteemid veelgi enam tasakaalust välja viia. Üraskikahjustus vaibub ilma inimese sekkumiseta paari aasta jooksul, kuid inimese kaasabil võib üraskiprobleem kesta aastaid. Eestimaa Looduse Fondi sõnul vajavad üraskite looduslikud vaenlased (rähnid, sipelgmardikad, üraskikärbsed jt) eluks surnud puitu, mida leidub seal, kus lage- ega sanitaarraiet ei tehta. Elva valla metsades on juba teostatud ulatuslikke raieid, mis võib olla põhjuseks, miks kuuse-kooreüraskeid on rohkem. Keskkonnaamet on metsateatisi registreerides jätnud kõik need asjaolud välja selgitamata. 7) Veljo Volke asus Käo metsa paikvaatluse kokkuvõttes seisukohale, RMK viis küll vääriselupaikade (VEP) inventuuri läbi, kuid see ei vasta kohalike elanike ettepaneku sisule. Esialgne hinnang Käo metsa sobivuse kohta kolme kõrge kaitseväärtusega linnuliigi elupaigaks on siiski esialgne. Tehes viiel eraldisel sanitaar-lageraie, ei jää sinna enam metsa, mida inimesed

saaksid kasutada virgestuseks ja muuks otstarbeks. RMK poolt lubatud kahekordses normis seemnepuude jätmine leevendab olukorda, kuid metsa ei asenda. Metsa väga halb tervislik seisund eraldistel 1, 2 ja 8 on elurikkuse säilimise ja suurenemise mõttes soodne. Eeldades, et Käo mets on praegu laanerähni elupaik, kaotab ta sellisena väärtuse kohe peale raiekavas ette nähtud raiete sooritamist. V. Volke tegi ettepaneku raietega mitte jätkata, viia 2022. aasta kevadel ja suvel läbi Käo metsa elustiku inventeerimine ja koostada uus raiekava, mis arvestab inventuuri tulemusi ja kohalike inimeste soove. 8) Maastikuökoloog Anneli Palo (PhD) hinnangul võib Käo metsas hoolimata linnalähedusest ja senisest osalisest majandamisest esineda mõningaid metsa järjepidevusega seotud ohustatud liike ning vanade elus puudega seonduvaid liike. Tema hinnangul võiks raiet edasi lükata aasta võrra, et teha selles metsatukas, mis on säilinud kompaktsena, loodusväärtuste inventuur. A. Palo peab metsa säilimist eriti oluliseks lähtudes avalikest huvidest, kuna mets on olnud aastakümneid kasutusel rekreatiivsetel eesmärkidel. Metsa koosseis võimaldab valikraiega majandamist, sh peab säilitatava puistu liitus olema suurem kui seaduses lubatu ning mitte mingil juhul ei tohi eemaldada teist rinnet ja alusmetsa kogu ulatuses. Juba tehtud raietööd on kahjustanud metsa struktuuri, aga see taastub võrdlemisi ruttu (paarikümne aastaga). 9) Täiendavate inventuuride vajalikkus nähtub mõlema eksperdi hinnangust, järelikult on Keskkonnaamet inventuuride puudumise olukorras metsateatisi andes oluliselt uurimispõhimõtet rikkunud. Keskkonnaamet oleks pidanud eeldama, et rohevõrgustiku alal võib tavalisest rohkem loodusväärtusi esineda, ning läbi viima või tellima uurimispõhimõttest lähtuvalt vajalikud elupaiga- ja elustikuinventuurid, et metsateatiste registreerimisel oleks võimalik tugineda õigetele ja ajakohastele andmetele. Varemgi on juhtunud, et Keskkonnaameti asemel on olulised asjaolud pidanud välja uurima haldusvälised isikud, sest Keskkonnaamet seda ei tee (haldusasi nr 3-21-2624). Uurimispõhimõtet tuleb Keskkonnaametil rakendada enne haldusakti andmist, mitte võtta plaani hakata välja selgitama asja otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid siis, kui neid asjaolusid enam välja selgitada ei saagi. 10) Ka Keskkonnaamet leidis 28.01.2022 kirjas nr 2-6/22/31-2, et hiljuti teostatud raiete suure negatiivse mõju tõttu ei vasta nimetatud puistud vääriselupaiga kriteeriumitele. Seega möönab raiete suurt negatiivset mõju ka Keskkonnaamet. Seda enam on oluline negatiivne mõju Käo metsa kavandatud raietel tervikuna. 11) Käo mets on elamutele puhvriks tööstusalalt lähtuvate negatiivsete keskkonnamõjude eest. Elanikkonna heaolule ja tervisele avalduv positiivne kumuleeruv mõju kaasneb mh rohealade säilitamisega. Elva linna rohealad aitavad vähendada negatiivseid mõjusid õhukvaliteedile (uute elamute ja tootmishoonete rajamine, suurenev liiklustihedus) ning et elurikkuse seisukohast on positiivse kumuleeruva mõjuga asumite rohealade säilitamine. Vastustaja ei oleks tohtinud metsateatiste registreerimisel neid mõjusid eirata.

raiekeelde, mida planeeringutes sätestatud ei ole. Raiekeelud ja -piirangud on omandikitsendused ning vastustaja ei saa neid planeeringute kehtestajate eest määrama asuda. Kaebaja võrdsustab sisuliselt väärtusliku maastiku või roheala sihtkaitsevööndiga, millel puudub aga igasugune õiguslik alus ning see pole ka kunagi olnud eesmärgiks. Elva vald on (üldplaneeringu kehtestaja õigusjärglasena) andnud ka nõusoleku raieks. Kaebaja viidatud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on kehtetu ent ka see ei keelaks samadel põhjustel vaidlusaluste metsateatistega lubatud raiet. Vaidlusaluste metsateatiste tööala ei ole hõlmatud Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ järgsesse alasse rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. 3) Kaebaja toodud võrdlus haldusasjaga nr 3-20-245 ei ole asjakohane, sest seal oli lageraie tööalal üldplaneeringu kohaselt muu hulgas ökoloogilisi väärtusi kaitsev maakasutuse juhtfunktsioon või -otstarve, millega lageraie läinuks nii Keskkonnaameti, linna kui kohtute hinnangul vastuollu. Vaidlusalusel „rohealal“ Elva linna üldplaneeringu kohaselt sellist eesmärki sätestatud pole. Kaebaja viide, et vaidlusalune mets on puhvriks, ei ole asjakohane. Kõnealusel juhul pidanuks Elva vald kasutama MS §-s 231 sätestatud maaomanikuga kokkuleppe võimalust, mida tehtud ei ole. 4) Kehtivatest inventeerimisandmetest kõrvale kaldumine eeldaks kohtupraktika kohaselt põhjendatud kahtluse esinemist (RKHKo nr 3-18-1891, p 19). Vaidlusaluste metsateatiste tööalaks oleval katastriüksusel ei ole määratud II kaitsekategooria kaitse alla võetud laanerähni elupaika. Vastustajal ei lasu, arvestades eriti metsateatise menetlemise piiratud tähtaega, võimalust ega kohustust asuda metsateatiste tööalasid koha peal läbi uurima ja kontrollima. Vastustaja saab raie õigusaktidele vastavuse kontrollimisel lähtuda kehtivatest looduskaitselistest piirangutest ning võimalike täiendavate loodusobjektide kaitse alla võtmiseks on looduskaitseseaduses (LKS) ette nähtud eraldi menetlus, mida ei viida läbi metsateatise menetluse raames. Kaebusele lisatud Keskkonnaameti 28.01.2022 vastus lähtub samuti eeltoodud loogikast – metsateatiste menetlus ja piirangute määramine toimuvad eraldi. 5) Kaebaja esitatud tõendid ei puutu metsateatiste õiguspärasusse. Kaebaja viidatud rohelise võrgustiku metoodika uuringu käsitlus konfliktide kohta ei ole asjassepuutuv, kuna metsateatiste tööala ei paikne Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ järgses alas rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Dokumendis ei ole käsitletud raiete teostamist ega antud isegi soovitusi raiete keelamiseks. Kaebaja viidatud L. Kleini eksperdihinnang käsitleb hoopis lageraiet ning hoopis teises kontekstis (karjääri rajamine rohevõrgustikes). Pealegi kritiseerib eksperdihinnang pigem kehtivat õigust ehk kõnealusel eksperdihinnangul võib olla tähendus mõnesuguses seadusandlikus menetluses, mitte aga vaidluses metsateatiste õiguspärasuse üle. Kaebusele lisatud V. Volke arvamusest nähtub, et laanerähn võib, aga ei pruugi vaidlusaluste metsateatiste tööalal pesitseda. Arvamus on antud pärast metsateatiste registreerimist. V. Volke arvamusest nähtub, et vaidlusalust ala ei tohiks käsitleda majandusmetsana, ent see eeldaks õigusliku raamistiku muutumist. A. Palo arvamus on samuti antud pärast vaidlusaluste metsateatiste registreerimist ning sellest nähtub samuti, et vaidlusalust ala ei tohiks käsitleda majandusmetsana. Kaebaja käsitlus raiete lubamatusest eeldaks kehtiva õigusruumi täielikku ümberkorraldamist ning ei ole kohane ette heita, et vastustaja tegutseb metsateatisi registreerides kehtiva õiguse piirides.

üldplaneeringuga, ei pea paika. RMK on kohalikku omavalitusust ja selle elanikke igakülgselt kaasanud raiete planeerimise protsessi. Üldist valla meelsust Käo metsa puudutavatesse raietesse kinnitab lisaks vallavalitsuse poolt esitatud raiete tingimusele ka 31.01.2022 Tartu Postimehes ilmunud artikkel. Seega ei pea paika ka kaebaja väide, et metsateatiste nr 50000533621, 50000533623 ja 50000533625 alusel planeeritavatele raietele on kohalik kogukond ja omavalitus vastu ja soovib, et metsa majandatakse püsimetsana. RMK hinnangul on kaebaja võrdlus Białowieża rahvuspargi ja Elva linnas asuva metsa vahel äärmiselt kohatu. 2) Kaebaja poolt esitatud H. Õunapi väitest on kaebaja jätnud välja olulise osa, mis aitab öeldud mõista. Entomoloogi väide oli järgnev: „Kui kahjustuskolle ei ole suur, on parem seda üldse mitte torkida, kui teha tõrjet valel ajal. Inimese sekkumiseta vaibub kahjustus enamasti ise paari aasta jooksul, inimese kaasabil võib see kesta aastaid“. Kaebaja poolt tsitaadi allikaks olevast ettekande leheküljelt 8 võib lugeda, et peamine üraskikahjustuste vähendamise võte on üraskite poolt värskelt asustatud puude eemaldamine üraskite hävitamiseks. Selleks langetatakse püünispuude näol tüvekahjuritele asustamiseks veebruaris-märtsis värsket metsamaterjali. Asustatud püünispuud tuleb välja vedada ja saeveskis saagida mõne nädala jooksul pärast puu asustamist üraskite poolt. Seega on kaebaja tahtlikult esitanud kohtule eksitavat infot ning kaebaja väide, et raie ei aita üraskikahjustusi vähendada, on vale. 3) Katastriüksusel nr 17001:001:0197 võis kohalik elanik laanerähni näha, kuid see ei tähenda, et liik seal ka elutseb. Samuti ei pea paika väide, et rähnid tulevad toime üraskikahjustuste likvideerimisega. Seda on kinnitanud nii H. Õunap, Eesti Maaülikooli metsaentomoloogia dotsent Ivar Sibul, kui ka Eesti Maaülikooli emeriitdotsent, metsaentomoloog Kaljo Voolma.

KOHTU PÕHJENDUSED

hinnangul ei ole vaidlusaluste metsateatistega kavandatavad raied Elva linna üldplaneeringuga vastuolus. Kohtule arusaadavalt peab kaebaja sellist kooskõlastust õigusvastaseks. Elva vald andis registreeritud metsateatiste alusel teostatavateks lageraieteks kooskõlastuse tingimustel, et säilikpuudena jäävad aladele kasvama kõik märgistatud männid, kased ja haavad (juhul, kui mõni mänd on jäänud märgistamata, tuleb ka see säilitada) ning raie algusest ja metsa uuendusistutusest teavitatakse ette vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti. Kohtule ei nähtu, et Elva valla tingimuslik kooskõlastus väljuks sellisel kujul Elva valla kaalutlusruumist. Niisiis ei ole metsateatised nr 50000533621, 50000533623 ja 50000533625 Elva linna üldplaneeringuga vastuolus ega seetõttu õigusvastased.

asustatud puude raie on kuuse-kooreüraski tõrjeks tavapärane ja tõhus meetod. Ka kaebaja ise tugineb entomoloog Heino Õunapi seisukohtadele, kelle hinnangul on peamine tõrjevõte üraskite poolt värskelt asustatud puude eemaldamine üraskite hävitamiseks. Asjaolu, et kaebaja viidatud eksperdid on soovitanud metsateatistega hõlmatud metsade inventeerimist, ei tähenda, et metsateatisi ei oleks võinud enne inventeerimist registreerida. Sellised kaebaja poolt tellitud hinnangud ei ole haldusorganile siduvad. Haldusorgan peab haldusmenetluses lähtuma kehtivast õigusest, mitte mõne valdkonna spetsialisti arvamusest. Lisaks on nii A. Palo kui V. Volke oma hinnangud andnud pärast vaidlustatud metsateatiste registreerimist, mistõttu on igati asjakohatu Keskkonnaametile nendega vastuolus tegutsemist ette heita.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.