X kaebus Tartu Vanglalt 3. novembrist kuni 13. novembrini 2020. a tervise kahjustamise eest 500 euro mittevaralise kahju hüvitise saamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Rahuldada X kaebus haldusasjas nr 3-21-148 osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks X paigutamine 3. novembril 2020. a kambrisse, mis ei vastanud ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele.
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtuotsuses tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. september 2022. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X esitas 09.11.2020. a Tartu Vanglale kohustuslikuks kohtueelses menetluses kahjunõude. Kahjunõude kohaselt paigutati kaebajast kinnipeetav 03.11.2020. a kambrisse, mille ümberehitamine oli just lõpetatud ja isegi värv ei olnud kõikjalt kuivanud. Esimesel päeval kaotas X teadvuse ja kukkus pea puruks. Valvurid ja arst olid nõus, et kambris on vänge värvi või lahusti hais. Valvurid jätsid mingi päev mõneks tunniks luugi lahti. Üksuse juht põhjustas Xle kannatusi ja piinas teda sihilikult. X leidis kahjunõudes, et meditsiiniosakonnas on fikseeritud kannatused ja piinad, mis ei ole VangS § 41 mõistes põhjendatud. Kinnipeetav taotles inimvääritu kohtlemise eest, mis seisnes kasutamiskõlbmatusse, haisvasse ja võib olla toksilisse kambrisse paigutamises alates 03.11.2020. a, 50 eurot päeva eest. X leidis kahjunõudes, et kuna ventilatsioon kambris oli puudulik, siis on raske hinnata tegelikku kahju ja tagajärjed võivad ilmneda hiljem. X taotles kahjunõudes piinamise lõpetamist, hüvitise maksmist 50 eurot iga kambris viibitud päeva eest või üksuse juhi korrale kutsumist.
2.Haldusasjas nr 3-20-2192 kohaldas Tartu Halduskohus 13.11.2020. a määrusega X suhtes kohtu algatusel esialgset õiguskaitset kuni taotleja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseni. Kohus kohustas Tartu Vanglat paigutama taotleja ümber kambrist, milles ta viibis esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal (paigutama taotleja teise kambrisse).
3.Tartu Vangla jättis X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata 11.01.2021. a otsusega nr 113/294-2.
4.X esitas 20.01.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja tervisekahju tekitamise eest rahalist hüvitist 50 eurot iga kannatatud päeva eest, kokku 500 eurot. Kaebust põhistab kaebaja vanglale esitatud kahjunõudega samade asjaoludega, kuid kritiseerib ka kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses kindlaks tehtud asjaolusid. Kaebaja osundab kaebuses jätkuvalt ka kannatustele, mille tõttu tekkis kaebajal paanika, hirm, teadmatus lootusetus, millele lisaks ka füüsilised kannatused. Värvi ja lahusti hais kambris on tõendatud kohtueelses menetluses kogutud menetlusdokumentidega ja kohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamisega ja seetõttu kaebaja ümberpaigutamisega värske õhuga kambrisse. Kaebuse kohaselt on kahju seotud vaid tervise kahjustamise ja ohtu seadmisega, mistõttu tuleb tervisekahjustuse eest vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 50 eurot iga kannatatud päeva eest ning kindlaks teha, mismoodi on kahjunõude vastuses saadud teave kaebaja tervise andmetest ja miks seda edastatakse nii avalikult.
5.Tartu Vangla vaidleb 26.02.2021. a kaebusele esitatud vastuses kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata, jäädes 11.01.2021. a otsuses toodud asjaolude juurde. Tartu Vangla on jätkuvalt seisukohal, et kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud ja kaebaja hüvitamisnõue ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebuses toodud väited. Tartu Vangla ei ole kaebaja ümberpaigutamisega seonduvate asjaolude väljatoomisel eksinud ega valetanud. Pigem on kaebaja ise eksinud varasema kambri väljatoomisel. Kaebaja selgitused kambris tekkiva ülerõhu ja WC ruumis tekkiva vaakumiga on liialdatud. Kaebaja ei eita ka ise, et tualettruumi ukse all on vahe, mistõttu ei saa WC s vaakumit tekkida. Kaebaja viitab kaebuses erineva tele juhtumitele ja kahtlustab, et teda koheldaksegi nii, et tekiksid kannatused. Kaebaja kahtluste näol on tegemist tema subjektiivse hinnanguga. Kohtu seisukoht
6.Kaebaja ei ole nõus kohustuslikus kohtueelses menetluses langetatud Tartu Vangla 11.01.2021. a otsusega nr 1-13/294-2 (tl 9-11) ja taotleb, et kohus tunnistaks Tartu Vangla tegevuse - kaebaja paigutamise kambrisse, mille värv ei ole kuivanud tervist kahjustavaks ja seadusevastaseks. Ühtlasi taotleb kaebaja, et kohus mõistaks Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja tervise kahjustamise eest rahalise hüvitise summas 50 eurot iga kannatatud päeva eest, s.o 10x50 eurot, kokku 500 eurot. Kaebaja soovib ka, et kohus tuvastaks, mismoodi on kahjunõude vastuses saadud teave tema tervise andmetest ja miks seda edastatakse avalikult.
7.Kohus jääb eelmenetluses võetud seisukoha juurde, et kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude tervise kahjustamise eest vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1. Kuigi kohtueelselt on kaebaja kahjunõudes taotlenud inimväärikuse alandamise eest kahju hüvitamist, siis on ta kohtueelselt selgelt ka välja toonud, et tema tervis sai kahjustada (esimesel päeval kukkus; meditsiiniosakonnas fikseeritud kannatused), millele on vangla
kahjunõude vastuses ka sisulised vastuväited esitanud. Kaebaja on ka kohtueelselt väärikuse alandamise kõrval (tl 8) väitnud ka tervisekahju tekitamist ning taotlenud selle hüvitamist.
8.Kaebaja ei ole kaebuse põhistamiseks kohtule omapoolseid tõendeid esitanud ja on kohtule esitatud menetlusdokumentides (tl 35–37) viidanud kohustuslikus kohtueelses menetluses kogutud menetlusdokumentidele ja tõenditele.
9.Vastustaja on kohtu nõudel esitanud kahjunõude ja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse, Tartu Vangla 04.11.2020. a käskkirja kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamisest, kaebaja taotluse lahendamise käigus vahetatud e-kirjad, kahekomponentse veepõhise epoksüüdvärvi fontefloor EP 100 tootekirjelduse, väljavõtte kaebaja haigusloost koos vigastust fikseerivate fotodega ja valvur Rainis Pildi ettekande.
10.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmiseks puudub alus, kuid tõendatud on asjaolud vangla tegevuse õigusvastasuse konstateerimiseks kaebaja 03.11.2020. a kambrisse paigutamisel, mis ei vastanud ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele.
11.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja eiranud kaebaja terviseandmete menetlemise korda tervisekahju hüvitamistaotluse kohustuslikus kohtueelses menetlemisel aga kohtumenetluses. Kaebaja nõuab vanglalt selgesõnaliselt tervise kahjustamise eest hüvitist. Kaebaja taotlust ei ole võimalik olnud menetleda ilma kaebaja terviseandmete töötlemiseta. Patsiendisaladuse rikkumine ei ole asjas kogutud tõenditega tõendatud. 12.Vaidlust ei saa olla selle üle, et kaebaja paigutamiseks eraldatud lukustamata kambrisse 03.11.2021. a esines nii ajend ja kui seaduslik alus, sest Tartu Halduskohtu 19.05.2021. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-20-2525 jäeti rahuldamata kaebaja kaebus Tartu Vangla 04.11.2020. a käskkirja, millega muuhulgas kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, tühistamiseks {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=291555759, 30.08.2022}. 13.VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri.
14.Kohus on seisukohal, et Tartu vangla 11.01.2021. a kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses toodud kaalutlustel ei saa jagada vangla seisukohta kambri vastamisest ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele kambris elutegevuseks vajaliku õhu kvaliteedi ja õhu ringluse osas.
15.Otsuse kohaselt asus vangla seisukohale, et kahju hüvitamise kõik eeldused ei ole täidetud, mistõttu ei kuulu ka kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele.
16.Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse sisuliselt kahel alusel. Kaebaja tugines VangS § 4 1 ja osundas, et talle tekitati eraldatud kambrisse paigutamisel rohkem kannatusi ja piinasid kui vangistuse kohaldamiseks vajalik, millega alandati tema inimväärikust ja kahjustati tema tervist. Kaebaja selgitas, et meditsiiniosakonnas on kambri puudused fikseeritud.
17.Vastustaja on kahju hüvitamise taotlust rahuldamata jätvas otsuses hinnanud meditsiiniosakonna õe Leana Müürsepa tervisekaarti tehtud sissekande kambri umbsusest meediku subjektiivselt tajutuks (tl 9p, otsuse 2. lk, neljas lõik).
18.Vaidlusaluses otsuses keskendus vangla kambri nr 102 remondi käigus seinte värvimisele ja seinte värvimiseks kasutatud värvi kuivamise tootejuhendi järgsele ajale.
19.Samuti on tehtud viide üksuse juhi vastusele nr 1-10/321-4 (tl 9p, otsuse 2. lk, kuues lõik), milles üksuse juht on isiklikult kambrit nr 102 03.11.2020. a hommikupoolikul kontrollides hinnanud värvi lõhna kambris õrnaks ja oluliselt vähem tuntavaks kui värskelt valminud kortermajades.
20.Nimetatud üksuse juhi vastust ei ole käesolevas asjas kohtule tõendina esitatud. Vastus on esitatud kohtute infosüsteemi andmetel haldusasjas nr 3-20-2092 ja selle on koostanud üksuse juht Merlys Toom. Vastuse kohaselt: “Vangla selgitab, et üksuse juht kontrollis kambrit 102 isiklikult 03. novembril 2020 hommikupoolikul enne kinnipeetavate kambrisse paigutamist. Kamber lõhnas õrnalt värskelt remonditud ruumi järgi. Kambri seinad olid päevi varasemalt värvitud ning kamber oli piisavalt tuuldunud. Ainus üks päev varem värvitud element kambris oli narivoodi redel, mille värv oli samuti kuivanud ning ei haisenud. Värskelt valminud kortermajades on oluliselt rohkem tunda värvilõhna. Kambris 102 ei olnud tunda värvihaisu.“ .
21.Kohtule käesolevas asjas tõendina esitatud käskkirja (tl 17) kohaselt on üksuse juht Merlys Toom andnud ja allkirjastanud ka Tartu Vangla 04.11.2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/403 kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise kohta.
22.Kuna vangla poolt kaebaja kahju hüvitamise taotluses ja käesolevas asjas kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentides ei ole esitatud kaalutlusi, mis annaksid aluse üksuse juhi M. Toomi subjektiivselt tajutud hinnangut kambri nr 102 umbsusele ja selles levinud värvi lõhnast, pidada asjakohasemaks võrreldes meditsiiniosakonna õe L. Müüprsepa tajutust, siis ei veena vastustaja 11.01.2021. a haldusakti järeldused kohut vastustaja kaalutluste täielikus õigsuses.
23.Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt (tl 23) on meditsiiniliselt fikseeritud 03.11.2020. a objektiivne leid järgnevas: „Kinnipeetav istub voodil. Kurdab pearinglust ning halba enesetunnet. Fr 69 x/min ja SpO2 98% Kambrisse minnes tunda värvi lõhna, pole tugev kui kaua selles lõhnas olla võib halb hakata. Kambruks lahti siis tunda ka õhuliikumist, muus osas umbne ning tunda värvi lõhna. Kinnipeetav keeldub seal kambris olemast.“. Haigusjuhu väljavõtte eelviimane lause sisaldab ilmselt kirjaviga sõnas kambriuks.
24.Kohus loeb neil asjaoludel meditsiinilise tõendiga, milleks on kaebaja tervisekaardi väljavõte, tõendatuks, et meditsiinitöötaja on kambri visiidi käigus tuvastanud värvi lõhna taolise tugevuse, mis võib kaua lõhnas olles põhjustada selle, et inimesel võib kaua selles lõhnas olles halb hakata.
25.Vaidlusaluses otsuses on samuti tuvastatud, et remont kambris nr 102 lõppes küll 11 päeva enne kaebaja kambrisse paigutamist, kuid ainult üks päev varem oli värvitud kambri narivoodi redel, mille värv oli samuti kuivanud ning üksuse juhi kinnitusel ei haisenud (tl 9p, otsuse 2. lk, kuues lõik).
26.Kuna vastustaja ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlust rahuldamata jättes ega kohtumenetluses täiendavaid tõendeid kambri narivoodi redeli värvi tooteomaduste kohta kogunud ega halduskohtule esitanud, siis lähtub kohus vastustaja kogutud meditsiinilisest tõendist, mille kohaselt oli kambris nr 102 03.11.2020. a taoline värvilõhn, mis oli sedavõrd intensiivne, et inimesel võib kaua selles lõhnas viibides halb hakata.
27.Neil asjaoludel ei ole vastustaja kohustuslikus kohtueelses menetluses usaldusväärselt tuvastanud, et kamber nr 102, kuhu kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse sisuliselt kakskümmend neli seitse režiimile, vastas VangS § 45 lg-s 1 sätestatule õhu kvaliteedi osas.
Kohtu hinnangul ei ole seetõttu järgitud kaebaja suhtes VangS § 41 lg-s 1 sätestatut ja tekitati kaebajale rohkem kannatusi, kui see oli tarvilik vangistuse kandmiseks ja oht kaebaja tervisele ei olnud 11.01.2021. a otsuses toodud asjaoludel vähemalt 03.11.2020. a välistatud.
28.Põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad RVastS § 7 lg-s 1. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt saab isik talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseid on täiendavalt käsitletud RVastS § 9 lg-s 1. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
29.Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise eeldused, milleks on: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes, 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine, 3) kahju tekitamine, 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus, 6) mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü. Hüvitamiskaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik nimetatud eeldused. Nagu osundatud, RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega ei ole kaebaja väidetud tervisekahju tekitamine 03.11.2020. a ilmselgelt välistatud.
30.Kohtupraktikas on sedastatud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seejuures on üldjuhul piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (RKHKo 30.01.2012, 3-3-1-78-11, p 15). Praeguses asjas pole halduskohtul alust kahelda ka Tartu Vangla süüs, sest kaebaja lukustatud kambrisse paigutamisel jäeti objektiivselt tuvastamata kambri kõlbulikkus kinnipeetava paigutamiseks.
31.RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Seega tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (RKHKo 05.03.2014, 3-3-1-10-14, p 12.2). Riigikohus on senises praktikas leidnud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse tuvastamine (RKHKo 05.10.2006, 3-3-1-44-06, p 14; 11.12.2009, 3-3-1-80-09, p 12; 20.10.2011, 3-3-1-43-11, p 18). Ka HKMS § 41 lg 5 näeb sellise võimaluse ette. Kahju kohane hüvitamise viis oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Halduskohtu hinnangul esineb käesolevas asjas avaliku võimu kandja süüline õigusvastane tegevus, mis tekitas kaebajale mittevaralise kahju. Samas arvestab halduskohus kahjuhüvitise määramisel seda, et kohtule esitatud tõendite kohaselt, milleks määravalt on kaebaja tervisekaart, ei ole kaebaja pärast 03.11.2020. a kahte pöördumist (kell 12.45 ja kell 14.30)
rohkem meditsiiniteenistusse seoses kambrisse nr 102 paigutamise ja hoidmisega ning õhukvaliteediga pöördunud. Kamber nr 102 oli tõendikogumi kohaselt seisnud suletuna kuni kaebaja kambrisse paigutamiseni. On tõendatud ja eluliselt usutav, et kaebaja kambris viibimise ajal värvilõhna kontsentratsioon kambris nõrgenes ja redutseerus nullini, mistõttu oli käesoleva kahjunõudega hõlmatud periood, mil kaebaja pidi värvi järgi lõhnavas kambris viibima seega suhteliselt lühike (üks päev). Tootekirjelduse kohaselt (tl 19) on kambri seinte värvimiseks kasutatav värv täielikult kõvenenud seitsme ööpäevaga pärast värvimist. Kaebaja paigutati 11 päeva eest värvitud kambrisse. Päev varem värvitud narivoodi redeli pind on sedavõrd väike, et ta ei saanud pikalt intensiivselt värvi lõhna eristada. Seetõttu ei olnud kaebaja õiguste riive halduskohtu hinnangul sedavõrd intensiivne, et õigustatud oleks rahalise hüvitise väljamõistmine.
32.HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Kuivõrd halduskohus peab põhjendatuks vähendada väljamõistetavat hüvitist RVastS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 p 3 alusel selliselt, et rahalist hüvitist kaebajale välja ei mõisteta, teeb halduskohus HKMS § 41 lg 5 alusel kindlaks Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse.
33.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab halduskohus kaebuse osaliselt.
34.Poolte menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda.
35.Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.