Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.01.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01079-4 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise aeg
RESOLUTSIOON
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AH 05.07.2022
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 27.01.2021 vastutusotsusega nr 13-7/01079-4 kohustati Xi tasuma solidaarselt Anteluus OÜ maksukohustused 159 050,25 eurot. Anteluus OÜ-l on tasumata maksustamisperioodide oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 käibedeklaratsioonidel (KMD) deklareeritud andmete alusel tekkinud käibemaks 159 050,25 eurot. Nimetatud maksukohustuse tähtpäevad saabusid Xi juhatuse liikmeks oleku ajal. Harju Maakohtu 02.07.2020 määrusega asjas nr 2-20-5427 lõpetati Anteluus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 13.08.2020 kohtumääruse (jõustus 01.09.2020) alusel pikendas kohus Anteluus OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega ning äriühing kuulub äriregistrist kustutamisele pärast kuue kuu möödumist alates 13.08.2020 määruse jõustumisest. Maksuvõla sissenõudmine äriühingu enda vara arvelt on võimatu. Äriühing deklareeris maksustamisperioodidel august kuni detsember 2019 maksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu ebaõigesti. Kontrollimenetluses 11.03.2020 seletuste andmisel kinnitas X, et Anteluus OÜ jättis kinnisasjade müügilt käibe deklareerimata, et saaks ehitustegevuse lõpetada. Seega oli ta teadlik, et varem äriühingu esitatud perioodide august ja oktoober kuni detsember 2019 KMD-des olid kajastatud valeandmed. Valeandmete kajastamisega ei kaasnenud äriühingul käibemaksu tasumise kohustust, vaid tekkis riigi vastu alusetu käibemaksu tagastusnõue 46 998,76 eurot. Kontrollimenetluse tulemusel esitas Anteluus OÜ enne kontrollakti ja maksuotsuse väljastamist 12.02.2020 maksustamisperioodide august ja oktoober kuni detsember 2019 KMD-de parandusdeklaratsioonid, suurendades äriühingu käibemaksukohustust 164 116,67 euro võrra. Maksuhaldur luges 17.03.2020 teatega KMD-de parandused õigeks ja lõpetas kontrollimenetluse. Seisuga 27.01.2021 on perioodide oktoober kuni detsember 2019 käibemaksukohustused tasumata kogusummas 114 038,02 eurot. Lisaks on äriühingul tasumata perioodi jaanuar 2020 käibemaks 45 012,23 eurot. Maksuhaldur eeldab, et Anteluus OÜ perioodi jaanuar 2020 KMD-del deklareeritud andmed on õiged. Anteluus OÜ AS LHV Pank pangakontol oli maksustamisperioodide oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 käibemaksukohustuste tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid: 2019. a septembris laekus pangakontole 129 000 eurot ja 21.09.2019 oli kohustus tasuda perioodi august 2019 käibemaks 20 830,64 eurot; 2019. a oktoobris laekus pangakontole 97 100 eurot; 2019. a novembris laekus pangakontole 235 500 eurot ja 20.11.2019 oli kohustus tasuda perioodi oktoober 2019 käibemaks 11 633,06 eurot; 2019. a detsembris laekus pangakontole 96 100 eurot ning 20.12.2019 oli kohustus tasuda perioodi november 2019 käibemaks 62 618,20 eurot; 2020. a jaanuaris laekus pangakontole 150 000 eurot ning 20.02.2019 oli kohustus tasuda perioodi detsember 2019 käibemaks 45 012,23 eurot. Algselt õigete andmetega KMD-de esitamisel oleks Anteluus OÜ perioodide august 2019 kuni jaanuar 2020 käibemaksukohustused saanud täielikult tasuda kinnisasjade müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt. Pärast KMD-de parandamist on äriühingu pangakontolt 12.02.2020 laekunud maksukohustuste katteks 50 002,45 eurot, mille arvelt sai tasutud perioodi august 2019 käibemaks ning osaliselt perioodi oktoober 2019 käibemaks. X omas juhatuse ainuliikmena kontrolli Anteluus OÜ rahaliste vahendite kasutamise üle, kuid korraldas äriühingu majandustegevuse nii, et maksukohustused jäid tasumata. Sellega rikkus X
maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava tasumiskohustus põhivõla osas 159 050,25 eurot (MKS § 105 lg 1 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 38 lg-d 1 ja 3). X rikkus tahtlikult kohustust korraldada Anteluus OÜ perioodide oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 maksukohustuste tasumiskohustuste õigeaegne ja täielik täitmine. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel oli X perioodil 19.01.2015 kuni 08.04.2020 Anteluus OÜ juhatuse ainuliige. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, siis seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 15). X juhtis äriühingu majandustegevust ning tal oli juurdepääs kõigile Anteluus OÜ raamatupidamisdokumentidele ja arvelduskontole. Xil oli sõlmitud e-maksuametis interneti leping, samuti omas ta üksikõiguseid. Xi kohustuseks oli korraldada Anteluus OÜ majandustegevust nii, et äriühingu kõik maksukohustused saaksid täidetud. Anteluus OÜ pangakontole laekus kinnisasjade ostjatelt raha käibemaksu tasumiseks, kuid äriühingu rahalisi vahendeid ei kasutatud maksukohustuste tasumiseks. Anteluus OÜ rahaliste vahendite kasutamine muuks otstarbeks kui maksukohustuste tasumiseks sai toimuda vaid Xi teadmisel ja osavõtul. MTA väljastas 30.09.2020 korralduse nr 13-7/01079-1 dokumentide esitamiseks ja kirjalikele küsimustele vastamiseks, mida ei täidetud. X ei esitanud vastutusmenetluses ühtegi tõendit, seletust ega sisulisi vastuseid Anteluus OÜ majandustegevuse ning juhatuse liikme tegevuse kohta. Ta lahkus Anteluus OÜ juhatuse liikme kohalt 08.04.2020. Alates sellest ajast on juhatuse liikmeks Y. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel on Yil kehtiv seos 27 äriühinguga. Anteluus OÜ majandustegevus on sisuliselt lõppenud. Anteluus OÜ osaku müük ja uueks juhatuse liikmeks Yi nimetamine oli kantud eesmärgist vältida vastutust maksuvõla tasumata jätmise eest ning jätta maha maksuvõlgades äriühing. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on X praeguse seisuga juhatuse liige kuues äriühingus. Seega omab ta pikaaegset ettevõtluse ja juhatuse liikmeks olemise kogemust. Xi süülise tegevuse ja Anteluus OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui algselt oleks deklareeritud õigete andmetega perioodide august ja oktoober kuni detsember 2019 KMD-d, oleks saanud tasutud äriühingu kõik käibemaksukohustused. Kui korraldamata ei oleks jäetud tasumiskohustuse täitmine, ei oleks Anteluus OÜ-l tasumata perioodide oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 käibemaksukohustused 159 050,25 eurot. Vanim tasumata Anteluus OÜ maksukohustus pärineb 2019. a oktoobrist, mistõttu oli deklaratsiooni esitamise tähtaeg 20.11.2019. Kuna X rikkus tahtlikult juhatuse liikmel lasuvaid kohustusi, rakendub viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Seega ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastane tähtaeg (lõpeb 21.11.2024).
2.X esitas MTA 27.01.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01079-4 kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis jäeti MTA 23.02.2021 vaideotsusega nr 6-1/4843-2 rahuldamata.
3.X esitas 22.03.20121 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.01.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01079-4 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 07.04.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja arvates ei ole täidetud vastutusotsuse tegemise eeldused. Maksuhalduri ei ole toonud välja ega selgitanud, millise teoga, mis pandi väidetavalt toime tahtluse või raske hooletuse vormis, jäeti kaebaja poolt põhivõlgniku maksukohustus täitmata. Vastutusotsusega ei saa nõuda sisse saamata jäänud maksuvõlga põhjusel, et juhatuse liige täitis oma kohustusi õiguspäraselt ja tasus ettevõttel lasuvatest võlgadest enne teiste võlausaldajate võlad ja seejärel tasus maksuvõla, mida sel hetkel, kui teisi kohustusi täideti, ei olnud veel tekkinud. Vastustaja leiab, et ettevõttel oli maksuvõla tekkimise ajal kontol raha, aga esitatud tõendid seda järeldust ei toeta. Maksuvõla tekkimise ajal ei olnud rohkem rahalisi võimalusi, kui vaid osaline maksuvõla tasumine. Kaebaja tegevus – maksude hilisem deklareerimine – ei ole omavahelises seoses tekkinud tagajärjega – maksuvõla tekkimise ja mittekättesaamisega. Süüteomenetlust deklaratsioonidega seoses ei ole käivitatud, mistõttu on välistatud ka teo õigusvastasus. Maksualune isik selgitas juba suuliste ütluste andmise ajal, et ehitustegevus oli vaja lõpetada, seetõttu toimis ta nii ettevõtte kui ettevõtte võlausaldajatele parimal viisil. Kui ta oleks eelistanud maksuhaldurit teistele võlausaldajatele, siis oleks see pankrotimenetluse korral toonud kaasa etteheited võlausaldajate ebavõrdses kohtlemises. Teisisõnu on maksuhaldur selle asemel, et finantseerida pankrotimenetlust ja selgitada välja, kas kaebaja poolt esindatav äriühing eelsitas üht võlausaldajat teisele, asunud maksuvõlga, mis ei ole tekkinud tahtlikult ega õigusvastase teo tagajärjel, sisse nõudma juhatuse liikmelt. Kehtiv seadusandlus ei näe ette maksuvõlgade korral maksuhalduri eelistamise kohustust. Oluline moment tahtluse hindamisel on ka etteheide justkui oleks tahtlus tuvastatav sellega, et kaebaja on ka varasemalt ehitustegevuse finantseerimise ettekäändel lükanud deklaratsioonide esitamist edasi. Kaebaja poolt tasuti varasemalt sel viisil kõik maksud ja maksuvõlgasid ei tekkinud, kuna projektid olid edukad. 2019 projektid ei olnud suuremate kulude ja väiksemate tulude tõttu edukad ning seetõttu realiseerus ka äririsk. Kaebaja on juhatuse liikme kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega – arendusprojektid on varasemalt õnnestunud, mh on tasutud maksud, mingeid kahtlasi tehinguid (turuhinnast erineva hinnaga, kassarahaga jne) ei ole kaebaja teinud. Seega on kaebaja tegutsenud heas usus ja ühingu huvides ega ole võtnud ühingule põhjendamatuid riske.
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kõik vastutusotsuse tegemise eeldused on antud juhul täidetud. Vaidlust ei ole, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal esitas Anteluus OÜ ebaõigete andmetega käibedeklaratsioonid, jättes tasumisele kuuluva käibemaksu tasumata ja deklareeris alusetuid tagastusnõudeid, millest kaebaja oli ka teadlik. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et maksukohustuse tekkimise ajal oli Anteluus OÜ-l oli piisavalt raha maksukohustuste täitmiseks. Seega on kaebaja rikkunud tasumiskohustust, esitades algselt ebaõigete andmetega käibedeklaratsioonid, varjates sellega maksukohustust, mille tulemusel tekkis Anteluus OÜ-l maksuvõlg. Hilisem käibedeklaratsioonide parandamine 12.02.2020 maksukontrolli käigus, olukorras, kus tekkinud maksuvõlg jäi suuremas ulatuses tasumata, ei heasta varasemat kohustuste rikkumist ega välista juhatuse liikme vastutust kohustuste rikkumise eest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. MTA 27.01.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01079-4 on õiguspärane ja
selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub vastutusotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2).
7.Täiendavalt märgib kohus järgmist. 7.1 Kohus ei nõustu kaebajaga, et antud juhul on täitmata eeldused kaebajalt Anteluus OÜ maksuvõla sissenõudmiseks. 7.1.1 MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt RKHKo nr 3-3-1-37-13, p 12; nr 3-3-14105, p 12). MKS § 96 lg 5 kohaselt saab vastutusotsuse juriidilise isiku juhatuse liikmele teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot (või kui pankrotimenetlus on lõppenud raugemise tõttu – vt RKHKo nr 3-19-1161, p 14.2). MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Lisaks ei ole vastutusotsuse tegemiseks alust, kui juriidilise isiku õigusvõime on lõppenud (vt RKHKm nr 3-3-1-16-12, p 10; nr 3-3-1-15-12, p 50 alap-d „e“–„i“). 7.1.2 Vaidlustatud vastutusotsusega nõutakse kaebajalt sisse maksuvõlga, mis koosneb Anteluus OÜ maksustamisperioodide 08.2019 ning 10.2019 kuni 01.2020 deklareeritud, kuid tasumata käibemaksust. Vaidlus puudub, et maksuvõlg tekkis ajal, mil kaebaja oli äriühingu ainus juhatuse liige ehk isik, kes vastutas Anteluus OÜ juhtimise ja majandustegevuse korraldamise eest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava rahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seega pidi kaebaja korraldama Anteluus OÜ majandustegevuse selliselt, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama õigeaegselt maksuõigussuhete seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja maksusummad ning korraldama nende õigeaegse tasumise. Vastutusotsuse kohaselt seisnes kaebaja puhul MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine selles, et tema teadmisel kajastati algselt Anteluus OÜ maksustamisperioodide 08.2019 ja 10.2019 kuni 12.2019 käibedeklaratsioonidel valeandmeid, mistõttu ei tekkinud äriühingul nimetatud perioodidel käibemaksu tasumiskohustust, vaid äriühingul tekkisid riigi vastu alusetud käibemaksu tagastusnõuded ning pärast parandusdeklaratsioonide esitamist 12.02.2020 jättis kaebaja Anteluus OÜ maksukohustuse tasumata. Samuti jättis kaebaja tasumata Anteluus OÜ maksustamisperioodi 01.2020 deklareeritud käibemaksu. Seega seisneb kaebaja MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine esiteks selles, et ta jättis maksuhaldurile õigeaegselt esitamata õige ja täieliku teabe maksukohustuse aluseks olevate asjaolude kohta ning kasutas äriühingu rahalisi vahendeid muul eesmärgil kui maksukohustuse tasumiseks. 7.1.3 Maksuhaldur on kohtu hinnangul õigesti tuvastanud kaebaja süü Anteluus OÜ maksuvõla tekkimises tahtluse vormis. MKS § 40 lg 4 ja võlaõigusseaduse § 104 lg 5 tähenduses on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Õigusvastaseks tagajärjeks, millele maksusumma tasumata jätmisel peab olema tahtlus suunatud, on see, et seaduse kohaselt tasumisele kuuluv maksusumma jääb seaduses ette nähtud tähtpäeval tasumata. Vaidlus puudub, et kaebaja, kes oli kogu vaadeldava perioodi Anteluus OÜ ainus juhatuse liige, esitas esialgsetes
käibedeklaratsioonides teadlikult valeandmeid ning välistatud on võimalus, et kaebaja ei saanud aru, et maksusummad tuleb tasuda. Teadlikult käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise läbi ettevõtte tegeliku maksukohustuse varjamine on oma olemuselt tahtlik tegevus. Ebaausat käitumist ei saa kohtu hinnangul õigustada asjaoluga, et kaebaja vajas raha ettevõtte majandustegevuse finantseerimiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja maksudeklaratsioonidega manipuleerimise läbi maksude tasumise kohustuse „edasi lükkamist“ ettevõtte majandustegevuse rahastamise eesmärgil rakendanud ka varasemalt. Kaebaja on 11.03.2020 maksuhaldurile selgitanud „/.../Käibemaks jäi deklareerimata, et saaksin ehitustegevuse lõpetada. Raha sai veel mujalt lisaks juurde laenatud. Eelmisel aastal kasutasin sama taktikat, deklareerisin tagantjärgi kogu tekkinud käibe jaanuaris 2019/.../“ (vt Xi 11.03.2020 suuliste seletuste protokoll). Kohtu hinnangul ei saa maksukohustuslane oma äriplaani kavandada selliselt, et äririskide realiseerumise korral jäetakse esmajärjekorras tasumata maksud. Lähenemine, et juhatuse liige ei pea esitama õigeaegselt maksuõigussuhete seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja maksusummad ning korraldama nende õigeaegse tasumise, kui esindataval on ka muid kohustusi võlausaldajate ees, on vastuolus nii maksukohustuse olemuse kui seadusega. 7.1.4 Kaebaja leiab ekslikult, et pole vahet, kas ta täitis käibedeklaratsiooni õigesti või valesti, sest sellest hoolimata poleks tal olnud raha, mille arvelt tasuda korteriomandite müügist tekkinud käibemaksukohustus, kuna lisaks käibemaksu tasumiskohustusele olid Anteluus OÜ-l kohustused ka teiste võlausaldajate ees. Olukorras, kus juhatuse liige on teadlikult esitanud maksuhaldurile äriühingu käibemaksuarvestuses ebaõigeid andmed ja seeläbi varajanud tegelikult tekkinud maksukohustust, on olemas põhjuslik seos juhatuse liikme käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Kausaalseost ei saa pareerida väitega, et äriühing oli valeandmete esitamise perioodil makseraskustes. Makseraskustesse sattumisel oleks kaebaja saanud ettevõtte tegeliku maksukoormuse varjamise asemel vältida maksuvõla tekkimist ja kuhjumist läbi maksuvõla ajatamise taotluse esitamise (MKS § 111 lg 1). Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud ka põhjusliku seose olemasolu kaebaja poolt MKS §-s 8 toodud kohustuse rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel. 7.1.5 Käesolevas asjas on täidetud ka kõik muud tingimused kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Harju Maakohtu 02.07.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5427 lõpetati Anteluus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seega ei pidanud MTA enne vastutusotsuse tegemist püüdma Anteluus OÜ-lt maksuvõlga kolm kuud sisse nõuda.
8.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.