Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
7. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-615
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 27. jaanuari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01079-4 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aivar Haava
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
3-21-615 13.08.2020 kohtumääruse (jõustus 01.09.2020) alusel pikendas kohus Anteluus OÜ (likvideerimisel) äriregistrist kustutamise tähtaega ning äriühing kuulub äriregistrist kustutamisele pärast kuue kuu möödumist alates 13.08.2020 määruse jõustumisest. Maksuvõla sissenõudmine äriühingu enda vara arvelt on võimatu. Äriühing deklareeris maksustamisperioodidel august kuni detsember
maksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu ebaõigesti. Kontrollimenetluses 11.03.2020 seletuste andmisel kinnitas XX, et Anteluus OÜ (likvideerimisel) jättis kinnisasjade müügilt käibe deklareerimata, et saaks ehitustegevuse lõpetada. Seega oli ta teadlik, et varem äriühingu esitatud perioodide august ja oktoober kuni detsember 2019 KMD-des olid kajastatud valeandmed. Valeandmete kajastamisega ei kaasnenud äriühingul käibemaksu tasumise kohustust, vaid tekkis riigi vastu alusetu käibemaksu tagastusnõue 46 998,76 eurot. Kontrollimenetluse tulemusel esitas Anteluus OÜ (likvideerimisel) enne kontrollakti ja maksuotsuse väljastamist 12.02.2020 maksustamisperioodide august ja oktoober kuni detsember
KMD-de parandusdeklaratsioonid, suurendades äriühingu käibemaksukohustust 164 116,67 euro võrra. Maksuhaldur luges 17.03.2020 teatega KMD-de parandused õigeks ja lõpetas kontrollimenetluse. Seisuga 27.01.2021 on perioodide oktoober kuni detsember 2019 käibemaksukohustused tasumata kogusummas 114 038,02 eurot. Lisaks on äriühingul tasumata perioodi jaanuar 2020 käibemaks 45 012,23 eurot. Maksuhaldur eeldab, et Anteluus OÜ (likvideerimisel) perioodi jaanuar 2020 KMD-del deklareeritud andmed on õiged. Anteluus OÜ (likvideerimisel) AS LHV Pank pangakontol oli maksustamisperioodide oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 käibemaksukohustuste tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid: 2019. a septembris laekus pangakontole 129 000 eurot ja 21.09.2019 oli kohustus tasuda perioodi august 2019 käibemaks 20 830,64 eurot; 2019. a oktoobris laekus pangakontole 97 100 eurot; 2019. a novembris laekus pangakontole 235 500 eurot ja 20.11.2019 oli kohustus tasuda perioodi oktoober 2019 käibemaks 11 633,06 eurot; 2019. a detsembris laekus pangakontole 96 100 eurot ning 20.12.2019 oli kohustus tasuda perioodi november 2019 käibemaks 62 618,20 eurot; 2020. a jaanuaris laekus pangakontole 150 000 eurot ning 20.02.2019 oli kohustus tasuda perioodi detsember 2019 käibemaks 45 012,23 eurot. Algselt õigete andmetega KMD-de esitamisel oleks Anteluus OÜ (likvideerimisel) perioodide august 2019 kuni jaanuar 2020 käibemaksukohustused saanud täielikult tasuda kinnisasjade müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt. Pärast KMD-de parandamist on äriühingu pangakontolt 12.02.2020 laekunud maksukohustuste katteks 50 002,45 eurot, mille arvelt sai tasutud perioodi august 2019 käibemaks ning osaliselt perioodi oktoober 2019 käibemaks. XX omas juhatuse ainuliikmena kontrolli Anteluus OÜ (likvideerimisel) rahaliste vahendite kasutamise üle, kuid korraldas äriühingu majandustegevuse nii, et maksukohustused jäid tasumata. Sellega rikkus XX maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava tasumiskohustus põhivõla osas 159 050,25 eurot (MKS § 105 lg 1 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 38 lg-d 1 ja 3). XX rikkus tahtlikult kohustust korraldada Anteluus OÜ (likvideerimisel) perioodide oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 maksukohustuste tasumiskohustuste õigeaegne ja täielik täitmine. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel oli XX perioodil 19.01.2015 kuni 08.04.2020 Anteluus OÜ (likvideerimisel) juhatuse ainuliige. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, siis seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus asjas nr 3-31-23-12, p 15). XX juhtis äriühingu majandustegevust ning tal oli juurdepääs kõigile Anteluus OÜ (likvideerimisel) raamatupidamisdokumentidele ja arvelduskontole. XX-l oli sõlmitud e2(8)
3-21-615 maksuametis interneti leping, samuti omas ta üksikõiguseid. XX kohustuseks oli korraldada Anteluus OÜ (likvideerimisel) majandustegevust nii, et äriühingu kõik maksukohustused saaksid täidetud. Anteluus OÜ (likvideerimisel) pangakontole laekus kinnisasjade ostjatelt raha käibemaksu tasumiseks, kuid äriühingu rahalisi vahendeid ei kasutatud maksukohustuste tasumiseks. Anteluus OÜ (likvideerimisel) rahaliste vahendite kasutamine muuks otstarbeks kui maksukohustuste tasumiseks sai toimuda vaid XX teadmisel ja osavõtul. MTA väljastas 30.09.2020 korralduse nr 13-7/01079-1 dokumentide esitamiseks ja kirjalikele küsimustele vastamiseks, mida ei täidetud. XX ei esitanud vastutusmenetluses ühtegi tõendit, seletust ega sisulisi vastuseid Anteluus OÜ (likvideerimisel) majandustegevuse ning juhatuse liikme tegevuse kohta. Ta lahkus Anteluus OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikme kohalt 08.04.2020. Alates sellest ajast on juhatuse liikmeks YY. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel on YY-l kehtiv seos 27 äriühinguga. Anteluus OÜ (likvideerimisel) majandustegevus on sisuliselt lõppenud. Anteluus OÜ (likvideerimisel) osaku müük ja uueks juhatuse liikmeks YY nimetamine oli kantud eesmärgist vältida vastutust maksuvõla tasumata jätmise eest ning jätta maha maksuvõlgades äriühing. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on XX praeguse seisuga juhatuse liige kuues äriühingus. Seega omab ta pikaaegset ettevõtluse ja juhatuse liikmeks olemise kogemust. XX süülise tegevuse ja Anteluus OÜ (likvideerimisel) maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui algselt oleks deklareeritud õigete andmetega perioodide august ja oktoober kuni detsember 2019 KMD-d, oleks saanud tasutud äriühingu kõik käibemaksukohustused. Kui korraldamata ei oleks jäetud tasumiskohustuse täitmine, ei oleks Anteluus OÜ-l (likvideerimisel) tasumata perioodide oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 käibemaksukohustused 159 050,25 eurot. Vanim tasumata Anteluus OÜ (likvideerimisel) maksukohustus pärineb 2019. a oktoobrist, mistõttu oli deklaratsiooni esitamise tähtaeg 20.11.2019. Kuna XX rikkus tahtlikult juhatuse liikmel lasuvaid kohustusi, rakendub viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Seega ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastane tähtaeg (lõpeb 21.11.2024).
3(8)
3-21-615 Maksuhalduri seisukohad on vastuolulised. Ühelt poolt heidetakse XX-le ette varasemates KMD-des valeandmete esitamist. Samas aktsepteeris maksuhaldur parandused ja lõpetas kontrollimenetluse. Teisalt heidetakse ette seda, et XX tasus kontol olevate vahendite arvelt enne teistele võlausaldajatele kui maksuhaldurile. Põhjendamata on maksuhalduri järeldus, et kuna ettevõttel oli maksustamisperioodidel piisavalt rahalisi vahendeid, korraldati majandustegevus nii, et äriühingu maksukohustused jäid täitmata. XX selgitas suuliste ütluste andmisel, et ehitustegevus oli vaja lõpetada, mistõttu tegutses ta nii ettevõtte kui ka võlausaldajate parimaid huve silmas pidades. Kui ta oleks eelistanud ühte võlausaldajat teisele, oleks see pankrotimenetluse korral toonud kaasa etteheited võlausaldajate ebavõrdses kohtlemises. Kaasaaitamiskohustust ei ole rikutud. Tuvastatud ei ole, et XX oleks arendusprojekte juhtides rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Arvestades ajutise halduri aruandes kirjeldatut, on võimalik järeldada, et realiseerus tavaline äririsk.
4(8)
3-21-615 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid. Kaebaja pangakontod tuleb viivitamatult aresti alt vabastada (resolutsiooni p 5). Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on küll napid, ent vaidlustatud maksusumma suurust arvestades on usutav, et kaebajal ei ole nõutud summa tasumiseks raha. Seda kinnitab asjaolu, et maksuhaldur on arestinud kaebaja pangakonto. Pangakontode arestimine takistab ilmselt isiku senise igapäevaelu toimimist ning toob kaasa vajaduse oma elukorraldust muuta. Eelnevaga seotud raskused ja ebameeldivused ei ole ka kaebuse rahuldamise korral heastatavad. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Maksude laekumine on iseenesest oluline avalik huvi, kuid see ei kaalu üldjuhul üles kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust olukorras, kus maksuvõla tasumiseks kohustamise haldusakti täitmise peatamise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid lükkuks üksnes edasi. Füüsilise isiku puhul, kellelt maksuvõla sissenõudmine oleks võimalik üksnes (edaspidi) saadava töötasu või muu sellelaadse sissetuleku arvelt, tuleb üldjuhul eeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks maksusumma tasumist üksnes edasi (Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1668 ja seal viidatud kohtupraktika). Praeguses asjas ei kaalu avalik huvi kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust üles, kuna puudub mõistlik põhjus arvata, et pärast vastutusotsuse üle toimuva kohtuvaidluse lõppemist oleks temalt maksusumma sissenõudmine praegusega võrreldes oluliselt keerulisem. Maksuhaldurile jääb võimalus teostada MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud täitetoimingud. Hetkel ei paista kaebajal olevat vara, mille suhtes oleks MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud täitetoimingutega võimalik vastutusotsusega määratud maksukohustuse täitmist tagada, kuid ei ole välistatud vara tekkimine kohtumenetluse ajal.
5(8)
3-21-615 Pangakontode arestimine takistab ilmselt isiku senise igapäevaelu toimimist ja toob kaasa vajaduse oma elukorraldust muuta. Eelnevaga seotud raskused ja ebameeldivused ei ole kaebuse rahuldamisel heastatavad. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebus ei ole perspektiivitu. Avalik huvi ei kaalu kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust üles, kuna puudub mõistlik põhjus arvata, et pärast vastutusotsuse üle toimuva kohtuvaidluse lõppemist oleks temalt maksusumma sissenõudmine praegusega võrreldes oluliselt keerulisem (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1668 ja seal viidatud kohtupraktika).
6(8)
3-21-615
3-21-615 sellest väiksemaks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb arvestada muu hulgas võimalusega, et kaebaja sissetulek võib kohtumenetluse kestel muutuda (p 8). Füüsilise isiku puhul, kellelt maksuvõla sissenõudmine oleks võimalik peamiselt tema saadava töötasu või muu sellelaadse sissetuleku arvelt, tuleb üldjuhul eeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks maksusumma tasumist üksnes edasi (p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka praeguses asjas on MTA-le teadaolevalt kaebaja ainsaks sissetulekuks miinimumtasu, mis jääb alla mittearestitava piirmäära, kuid täiendavalt tuleb arvesse võtta seda, et kaebaja saab töötasu äriühingust, mille juhatuse liige ta on. Äriregistrist nähtuvalt on kaebaja juhatuse liikmeteks nii äriühingutes OÜ Anteelia kui ka Anteelia Ehitus OÜ. OÜ Anteelia 2019. a kahjum oli ca 43 500 eurot. Anteelia Ehitus OÜ 2019. a kasum oli ca 8700 eurot. 2019. a majandusaasta aruande kohaselt maksis Anteelia Ehitus OÜ enda juhatuse liikmetele XX-le ja UU-le tasu 13 519 eurot. OÜ Anteelia maksis 2019. a juhatuse liikmele XX-le tasu 7829 eurot. Seega ei ole välistatud, et sõltumata eelnevalt nimetatud äriühingute majanduslikust olukorrast laekub ettevõtetelt XX-le täiendavaid summasid, mis ületavad arestimata jäetud kolmekordse miinimumpalga suurust osa. Kuna kaebaja on nimetatud äriühingutes juhatuse liige, on tasude maksmine tema kontrolli all. Seejuures tuleb arvesse võtta, et kaebaja ei ole seniajani usutavalt põhistanud enda elukvaliteedi järsku halvenemist, raskusi pangatoimingute tegemisel ega ka seda, et tema kulutused oleks suuremad kui aresti alt vabaks jääv summa. Maksuhaldur on selgitanud, et kaebajal puudub muu arvestatav vara võlgnevuse tasumiseks ning ta on enne vastutusotsuse tegemist võõrandanud talle kuuluva kinnisvara. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jääks sellisel juhul maksusumma vähemalt osaliselt riigile üldse laekumata. Maksude laekumine on oluline avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22), mis kaalub praegusel juhul kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse üles.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.