lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-615/10

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-615/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3251
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-615

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 27. jaanuari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01079-4 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aivar Haava

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2021. a määruse resolutsiooni punkt 5 osas, millega rahuldati XX esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatati Maksu- ja Tolliameti 27. jaanuari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01079-4 täitmine selliselt, et maksuhalduril on õigus vastutusotsuse täitmise tagamiseks teha maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid. Teha selles osas uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus tervikuna rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 27.01.2021 vastutusotsusega nr 13-7/01079-4 kohustati XX tasuma solidaarselt Anteluus OÜ (likvideerimisel) maksukohustused 159 050,25 eurot. Anteluus OÜ-l (likvideerimisel) on tasumata maksustamisperioodide oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 käibedeklaratsioonidel (KMD) deklareeritud andmete alusel tekkinud käibemaks 159 050,25 eurot. Nimetatud maksukohustuse tähtpäevad saabusid XX juhatuse liikmeks oleku ajal. Harju Maakohtu 02.07.2020 määrusega asjas nr 2-20-5427 lõpetati Anteluus OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

3-21-615 13.08.2020 kohtumääruse (jõustus 01.09.2020) alusel pikendas kohus Anteluus OÜ (likvideerimisel) äriregistrist kustutamise tähtaega ning äriühing kuulub äriregistrist kustutamisele pärast kuue kuu möödumist alates 13.08.2020 määruse jõustumisest. Maksuvõla sissenõudmine äriühingu enda vara arvelt on võimatu. Äriühing deklareeris maksustamisperioodidel august kuni detsember

maksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu ebaõigesti. Kontrollimenetluses 11.03.2020 seletuste andmisel kinnitas XX, et Anteluus OÜ (likvideerimisel) jättis kinnisasjade müügilt käibe deklareerimata, et saaks ehitustegevuse lõpetada. Seega oli ta teadlik, et varem äriühingu esitatud perioodide august ja oktoober kuni detsember 2019 KMD-des olid kajastatud valeandmed. Valeandmete kajastamisega ei kaasnenud äriühingul käibemaksu tasumise kohustust, vaid tekkis riigi vastu alusetu käibemaksu tagastusnõue 46 998,76 eurot. Kontrollimenetluse tulemusel esitas Anteluus OÜ (likvideerimisel) enne kontrollakti ja maksuotsuse väljastamist 12.02.2020 maksustamisperioodide august ja oktoober kuni detsember

KMD-de parandusdeklaratsioonid, suurendades äriühingu käibemaksukohustust 164 116,67 euro võrra. Maksuhaldur luges 17.03.2020 teatega KMD-de parandused õigeks ja lõpetas kontrollimenetluse. Seisuga 27.01.2021 on perioodide oktoober kuni detsember 2019 käibemaksukohustused tasumata kogusummas 114 038,02 eurot. Lisaks on äriühingul tasumata perioodi jaanuar 2020 käibemaks 45 012,23 eurot. Maksuhaldur eeldab, et Anteluus OÜ (likvideerimisel) perioodi jaanuar 2020 KMD-del deklareeritud andmed on õiged. Anteluus OÜ (likvideerimisel) AS LHV Pank pangakontol oli maksustamisperioodide oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 käibemaksukohustuste tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid: 2019. a septembris laekus pangakontole 129 000 eurot ja 21.09.2019 oli kohustus tasuda perioodi august 2019 käibemaks 20 830,64 eurot; 2019. a oktoobris laekus pangakontole 97 100 eurot; 2019. a novembris laekus pangakontole 235 500 eurot ja 20.11.2019 oli kohustus tasuda perioodi oktoober 2019 käibemaks 11 633,06 eurot; 2019. a detsembris laekus pangakontole 96 100 eurot ning 20.12.2019 oli kohustus tasuda perioodi november 2019 käibemaks 62 618,20 eurot; 2020. a jaanuaris laekus pangakontole 150 000 eurot ning 20.02.2019 oli kohustus tasuda perioodi detsember 2019 käibemaks 45 012,23 eurot. Algselt õigete andmetega KMD-de esitamisel oleks Anteluus OÜ (likvideerimisel) perioodide august 2019 kuni jaanuar 2020 käibemaksukohustused saanud täielikult tasuda kinnisasjade müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt. Pärast KMD-de parandamist on äriühingu pangakontolt 12.02.2020 laekunud maksukohustuste katteks 50 002,45 eurot, mille arvelt sai tasutud perioodi august 2019 käibemaks ning osaliselt perioodi oktoober 2019 käibemaks. XX omas juhatuse ainuliikmena kontrolli Anteluus OÜ (likvideerimisel) rahaliste vahendite kasutamise üle, kuid korraldas äriühingu majandustegevuse nii, et maksukohustused jäid tasumata. Sellega rikkus XX maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava tasumiskohustus põhivõla osas 159 050,25 eurot (MKS § 105 lg 1 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 38 lg-d 1 ja 3). XX rikkus tahtlikult kohustust korraldada Anteluus OÜ (likvideerimisel) perioodide oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 maksukohustuste tasumiskohustuste õigeaegne ja täielik täitmine. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel oli XX perioodil 19.01.2015 kuni 08.04.2020 Anteluus OÜ (likvideerimisel) juhatuse ainuliige. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, siis seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus asjas nr 3-31-23-12, p 15). XX juhtis äriühingu majandustegevust ning tal oli juurdepääs kõigile Anteluus OÜ (likvideerimisel) raamatupidamisdokumentidele ja arvelduskontole. XX-l oli sõlmitud e2(8)

3-21-615 maksuametis interneti leping, samuti omas ta üksikõiguseid. XX kohustuseks oli korraldada Anteluus OÜ (likvideerimisel) majandustegevust nii, et äriühingu kõik maksukohustused saaksid täidetud. Anteluus OÜ (likvideerimisel) pangakontole laekus kinnisasjade ostjatelt raha käibemaksu tasumiseks, kuid äriühingu rahalisi vahendeid ei kasutatud maksukohustuste tasumiseks. Anteluus OÜ (likvideerimisel) rahaliste vahendite kasutamine muuks otstarbeks kui maksukohustuste tasumiseks sai toimuda vaid XX teadmisel ja osavõtul. MTA väljastas 30.09.2020 korralduse nr 13-7/01079-1 dokumentide esitamiseks ja kirjalikele küsimustele vastamiseks, mida ei täidetud. XX ei esitanud vastutusmenetluses ühtegi tõendit, seletust ega sisulisi vastuseid Anteluus OÜ (likvideerimisel) majandustegevuse ning juhatuse liikme tegevuse kohta. Ta lahkus Anteluus OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikme kohalt 08.04.2020. Alates sellest ajast on juhatuse liikmeks YY. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel on YY-l kehtiv seos 27 äriühinguga. Anteluus OÜ (likvideerimisel) majandustegevus on sisuliselt lõppenud. Anteluus OÜ (likvideerimisel) osaku müük ja uueks juhatuse liikmeks YY nimetamine oli kantud eesmärgist vältida vastutust maksuvõla tasumata jätmise eest ning jätta maha maksuvõlgades äriühing. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on XX praeguse seisuga juhatuse liige kuues äriühingus. Seega omab ta pikaaegset ettevõtluse ja juhatuse liikmeks olemise kogemust. XX süülise tegevuse ja Anteluus OÜ (likvideerimisel) maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui algselt oleks deklareeritud õigete andmetega perioodide august ja oktoober kuni detsember 2019 KMD-d, oleks saanud tasutud äriühingu kõik käibemaksukohustused. Kui korraldamata ei oleks jäetud tasumiskohustuse täitmine, ei oleks Anteluus OÜ-l (likvideerimisel) tasumata perioodide oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 käibemaksukohustused 159 050,25 eurot. Vanim tasumata Anteluus OÜ (likvideerimisel) maksukohustus pärineb 2019. a oktoobrist, mistõttu oli deklaratsiooni esitamise tähtaeg 20.11.2019. Kuna XX rikkus tahtlikult juhatuse liikmel lasuvaid kohustusi, rakendub viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Seega ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastane tähtaeg (lõpeb 21.11.2024).

2.XX esitas MTA 27.01.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01079-4 kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis jäeti MTA 23.02.2021 vaideotsusega nr 6-1/4843-2 rahuldamata.
3.XX esitas 22.03.20121 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.01.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01079-4 tühistamiseks. Maksuhaldur ei ole selgitanud, millise teoga jäeti kaebaja poolt äriühingu maksukohustus täitmata. Juhatuse liige täitis oma kohustusi õiguspäraselt ja tasus ettevõttel lasuvatest võlgadest teiste võlausaldajate võlad ja seejärel maksuvõla, mida sel hetkel veel ei olnud tekkinud. Väidet, et ettevõttel oli maksuvõla tekkimise ajal kontol raha, tõendid ei kinnita. Maksuhalduril ei ole võrreldes teiste võlausaldajatega rohkem õigusi. Vaidlusalune summa deklareeriti pärast seda, kui maksuhaldur viis läbi maksumenetluse. XX korrigeeris maksuhalduri ettepanekul Anteluus OÜ (likvideerimisel) maksukohustuse, sh tasus olulises ulatuses maksuvõla. Seega oli maksuhaldur teadlik, et tema juhiste järgi maksude deklareerimisel võib tekkida olukord, kus tekib maksuvõlg ning selle maksuvõla kättesaamine ei pruugi õnnestuda teiste võlausaldajate nõuete tõttu. XX ei tegutsenud tahtlikult ega õigusvastaselt. Samuti puudub tema tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel põhjuslik seos.

3(8)

3-21-615 Maksuhalduri seisukohad on vastuolulised. Ühelt poolt heidetakse XX-le ette varasemates KMD-des valeandmete esitamist. Samas aktsepteeris maksuhaldur parandused ja lõpetas kontrollimenetluse. Teisalt heidetakse ette seda, et XX tasus kontol olevate vahendite arvelt enne teistele võlausaldajatele kui maksuhaldurile. Põhjendamata on maksuhalduri järeldus, et kuna ettevõttel oli maksustamisperioodidel piisavalt rahalisi vahendeid, korraldati majandustegevus nii, et äriühingu maksukohustused jäid täitmata. XX selgitas suuliste ütluste andmisel, et ehitustegevus oli vaja lõpetada, mistõttu tegutses ta nii ettevõtte kui ka võlausaldajate parimaid huve silmas pidades. Kui ta oleks eelistanud ühte võlausaldajat teisele, oleks see pankrotimenetluse korral toonud kaasa etteheited võlausaldajate ebavõrdses kohtlemises. Kaasaaitamiskohustust ei ole rikutud. Tuvastatud ei ole, et XX oleks arendusprojekte juhtides rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Arvestades ajutise halduri aruandes kirjeldatut, on võimalik järeldada, et realiseerus tavaline äririsk.

4.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus MTA 27.01.2021 vastutusotsuse nr 137/01079-4 täitmise peatamiseks ja arestitud pangakontode vabastamiseks. Pangakontode arestimise korralduste andmiseks puudus õiguslik alus, kuna vastutusotsuse edasikaebamise tähtaeg ei olnud möödunud. MKS järgi ei saa ilma halduskohtu määruseta kaebaja varale seada aresti enne haldusakti vaidlustamistähtaja saabumist.
5.MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses kahjuliku tagajärje saabumise ohtu põhistanud. Haldusakt kehtib ning on täitmiseks kohustuslik alates kättetoimetamisest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 ja § 61 lg 1). MKS § 146 lg 1 sätestab, et vaide esitamine ei peata vaidlustatava haldusakti täitmist, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud juhtudel (vt ka MKS § 128 lg 2). MKS § 131 lg 3 järgi ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Kaebuse lisadena esitatud arestimise korraldustest nähtub, et LHV Pangas on kaebajale jäetud aresti alt vabaks igakuiselt kolmekordne palga alammäära suurune summa, millega on tagatud nii kaebaja kui tema ülalpeetavate toimetulek. Seega ei tekita pangakontode arestimine kaebajale pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Kaebajal puudub vara, millega oleks võimalik vastutusotsusega määratud maksukohustuse täitmist tagada. Kinnisvara on pärast vastutusotsuse tegemist võõrandatud. Kaebaja nimele on registreeritud neli mootorsõidukit ja üks väikelaev, kuid mootorsõidukid on enam kui 10 aastat vanad, neil puudub kehtiv ülevaatus ning need on ajutiselt registrist kustutatud. Väikelaeva väärtus on maksuhaldurile teadmata. Kõikidele sõidukitele on seatud MTA keelumärge ning nende puhul on tegemist väheväärtusliku varaga. Kaebaja saaks vastutusotsuse sundtäitmist vältida, kui ta esitaks MTA-le tagatise, mille väärtus peab üldjuhul ületama 30% maksuvõla suurusest. Tagatiseks võib esitada ka kolmandatele isikutele kuuluvat vara.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.04.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas MTA 27.01.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01079-4 täitmise nii, et maksuhalduril on õigus vastutusotsuse täitmise tagamiseks teha maksukorralduse seaduse § 130

4(8)

3-21-615 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid. Kaebaja pangakontod tuleb viivitamatult aresti alt vabastada (resolutsiooni p 5). Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on küll napid, ent vaidlustatud maksusumma suurust arvestades on usutav, et kaebajal ei ole nõutud summa tasumiseks raha. Seda kinnitab asjaolu, et maksuhaldur on arestinud kaebaja pangakonto. Pangakontode arestimine takistab ilmselt isiku senise igapäevaelu toimimist ning toob kaasa vajaduse oma elukorraldust muuta. Eelnevaga seotud raskused ja ebameeldivused ei ole ka kaebuse rahuldamise korral heastatavad. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Maksude laekumine on iseenesest oluline avalik huvi, kuid see ei kaalu üldjuhul üles kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust olukorras, kus maksuvõla tasumiseks kohustamise haldusakti täitmise peatamise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid lükkuks üksnes edasi. Füüsilise isiku puhul, kellelt maksuvõla sissenõudmine oleks võimalik üksnes (edaspidi) saadava töötasu või muu sellelaadse sissetuleku arvelt, tuleb üldjuhul eeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks maksusumma tasumist üksnes edasi (Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1668 ja seal viidatud kohtupraktika). Praeguses asjas ei kaalu avalik huvi kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust üles, kuna puudub mõistlik põhjus arvata, et pärast vastutusotsuse üle toimuva kohtuvaidluse lõppemist oleks temalt maksusumma sissenõudmine praegusega võrreldes oluliselt keerulisem. Maksuhaldurile jääb võimalus teostada MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud täitetoimingud. Hetkel ei paista kaebajal olevat vara, mille suhtes oleks MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud täitetoimingutega võimalik vastutusotsusega määratud maksukohustuse täitmist tagada, kuid ei ole välistatud vara tekkimine kohtumenetluse ajal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.MTA palub 16.04.2021 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.04.2021 määruse resolutsiooni p 5 ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus tervikuna rahuldamata. Halduskohtu määrusest ei selgu, milline on kahjuliku tagajärje oht kaebajale. Kaebuse lisadena esitatud arestimise korraldustest nähtub, et LHV Pangas on kaebajale jäetud aresti alt vabaks igakuiselt kolmekordne palga alammäära suurune summa, millega on tagatud nii kaebaja kui tema ülalpeetavate toimetulek. Seega ei tekita pangakontode arestimine kaebajale pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. MTA andmetel on kaebaja sissetulekuks üksnes OÜ-st Anteelia (kus kaebaja on juhatuse liige) makstav tasu miinimumpalga ulatuses. Seega ületab arestivaba summa kaebaja sissetulekut kolmekordselt. Pangakonto arestimisel ei tohi piirata põhimakseteenuste osutamist (sh tehingute arvu) ning makseteenuse lepinguga pakutavate teenuste ulatus peab jääma samaks. Seega ei saa piirata võlgniku õigust teha deebetkaardiga makseid, ülekandeid internetipangas ja võtta sularaha automaadist. Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja kogu oma sissetulekut, hoolimata pangakontode arestimisest, kasutada ilma piiranguteta.
8.XX palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

5(8)

3-21-615 Pangakontode arestimine takistab ilmselt isiku senise igapäevaelu toimimist ja toob kaasa vajaduse oma elukorraldust muuta. Eelnevaga seotud raskused ja ebameeldivused ei ole kaebuse rahuldamisel heastatavad. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebus ei ole perspektiivitu. Avalik huvi ei kaalu kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust üles, kuna puudub mõistlik põhjus arvata, et pärast vastutusotsuse üle toimuva kohtuvaidluse lõppemist oleks temalt maksusumma sissenõudmine praegusega võrreldes oluliselt keerulisem (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1668 ja seal viidatud kohtupraktika).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.
10.HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada, st selgitada faktilist väidet kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Esialgse õiguskaitse taotluses põhjendas kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et vastutusotsuse edasikaebamisega tähtaeg ei olnud möödunud, mistõttu ei saa maksuhaldur ilma halduskohtu määruseta kaebaja varale aresti seada enne haldusakti vaidlustamistähtaja möödumist. Vastuses määruskaebusele on kaebaja tsiteerinud halduskohtu määruse põhjendusi ning märkinud, et pangakontode arestimine ilmselt takistab isiku senise igapäevaelu toimimist ning toob kaasa vajaduse oma elukorraldust muuta.
11.Maksuvõla sundtäitmist reguleerib MKS 13. ptk 1. jagu. MKS § 128 lg 2 p 1 kohaselt on maksuvõla sundtäitmine lubatud, kui kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ja nõue on sissenõutav (p 1); nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud (p 2); maksuvõlg ei ole ajatatud (p 3); maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud (p 4); haldusakti täitmist ei ole peatatud (p 5). MKS § 128 lg 3 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmata jätmise tagajärgede kohta (§ 129). Maksuvõla sundtäitmise eelduseks ei ole seega vastutusotsuse vaidlustamise tähtaja möödumine, vaid vastava haldusakti andmine ning selle maksukohustuslasele teatavaks tegemine. Maksuhaldur koostas vastutusotsuse 27.01.2021 ning see on XX-le kätte toimetatud. Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates (HMS § 61 lg 1). Haldusakti vaidlustamine ei peata selle kehtivust. Vastutusotsuses anti kaebajale 30-päevane tähtaeg maksuvõla tasumiseks (MKS § 129). Muid MKS §-s 128 sätestatud maksuvõla sundtäitmise lubatavust takistavaid asjaolusid haldusasja materjalidest ei nähtu. Halduskohtu määruse andmine, millele kaebaja viitab, puudutab maksuhalduri taotlust täitetoimingute sooritamiseks enne võimaliku rahalise kohustuse määramist (MKS § 1361). Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist, sest kaebajale on vastutusotsus koostatud. Seega oli maksuhalduril võimalik sundtäitmise toiminguid läbi viia.

6(8)

3-21-615

12.Kuigi kaebaja ei ole lähemalt selgitanud, millised ebamugavused talle pangakontode arestimisega kaasnevad, ei saa negatiivsete tagajärgede kaasnemist välistada. Kaebusele lisatud SEB Pank arvelduskonto kuvatõmmisest nähtub, et kaebaja arvelduskonto jääk on 6,47 eurot ning see on arestitud vastutusotsusega sissenõutava summa ulatuses. Samuti on kuvatud hoiatus, et krediidilimiidi kasutamine on peatatud kuni arestimisakti täitmiseni või tühistamiseni ning püsimaksega krediitkaart on väljastamata (kaebuse lisa 4). Seega, lisaks piirangutele kontole laekuva raha kasutamisel ning ülekannete ja maksete tegemisel ei pruugi kaebajal olla nt võimalik kasutada ka krediitkaarti, mis on kuvatõmmisest nähtuvalt väljastamata. Seetõttu on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
13.Kaebust ei ole asja praeguses menetlusstaadiumis põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja on kaebuses enda vastuväiteid põhjendanud ning ei nähtu, et need oleksid täiesti asjakohatud. Lõpliku hinnangu vastutusotsuse õiguspärasusele annab halduskohus asja sisulisel lahendamisel, sh pärast maksumenetluses kogutud tõendite saamist vastustajalt.
14.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb arvestada avalike huvide kaitsega. Riigikohus selgitas 12.02.2020 määruse asjas nr 3-19-1672 p-s 28, kuigi täitmist tagavate toimingute kohaldamise lubatavusega seotud juhtumit käsitledes, et pangakontode arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi. Riive intensiivsust aitab aga esiteks maandada nõue, et füüsilise isiku puhul ei arestita MKS § 131 lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Teiseks peab kohus konkreetse juhtumi asjaolusid (sh isikuga seonduvaid) hinnates veenduma, et arest on proportsionaalne. Seejuures on asjaoludest tulenevalt võimalik ja võib olla ka vajalik jätta arestimata suurem summa kui MKS § 131 lg-s 3 märgitud. Kaebaja ei ole konkretiseerinud, millised negatiivsed tagajärjed ja muudatused elukorralduses pangakontode arestimisega kaasnevad. Ringkonnakohus juhtis 23.04.2021 määruses tähelepanu, et vastuses määruskaebusele tuleb kaebajal selgitada, kuidas takistab pangakontode arestimine kaebaja igapäevaelu toimimist ning toob endaga kaasa pöördumatud kahjulikud tagajärjed, võttes sh arvesse aresti alt igakuiselt vabaks jäävat kolmekordse palga alammäära suurust summat (vt ka kaebuse lisa 3.2; arestimise ulatuse kohta mitme arvelduskonto olemasolu korral vt Riigikohtu 11.01.2017 määrus asjas nr 3-2-1-124-16, p 12). Maksuhaldurile teadaolevalt on kaebaja ainsaks sissetulekuks miinimumtasu suurune töötasu. Kaebaja ei ole seda väidet ümber lükanud. Kaebaja ei ole põhistanud, et tema sissetulek oleks suurem kui kolmekordne miinimumpalk, mistõttu oleks takistatud pangakontole laekuvate summade kasutamine aresti alt vabaks jäävat summat ületavas osas. Seetõttu ei saa pangakonto kasutamise piirang olla kaebaja jaoks sedavõrd koormav, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja ei ole ka välja toonud konkreetseid pangatoiminguid, mille teostamist pangakontode arestimine takistaks, sh nt arvete tasumist arestimata jäetud summa ulatuses, ega nimetanud nt pangaga sõlmitud lepinguid, mille pikendamisest on keeldutud, sh nende arvelduskontode puhul, mille osas on kohaldatud aresti täies ulatuses (nt kaebuse lisa 4; vrdl ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2019 määrus asjas nr 3-18-1870, p 18). Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei ole tingimusteta säilitada isikule kohtumenetluse ajaks enne vaidlustatud haldusakti andmist esinenud olukord (Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1184, p 8).
15.Ringkonnakohus on 25.09.2018 määruses asjas nr 3-18-1668 selgitanud, et õiguskaitsevajadust ei välista muu hulgas asjaolu, et maksusumma sundtäitmise korral tuleb isikule ja tema ülalpeetavatele tagada sissetulek täitemenetluse seadustiku §-des 132–133 sätestatud suuruses ning esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal jääb kaebaja sissetulek igal juhul 7(8)

3-21-615 sellest väiksemaks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb arvestada muu hulgas võimalusega, et kaebaja sissetulek võib kohtumenetluse kestel muutuda (p 8). Füüsilise isiku puhul, kellelt maksuvõla sissenõudmine oleks võimalik peamiselt tema saadava töötasu või muu sellelaadse sissetuleku arvelt, tuleb üldjuhul eeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks maksusumma tasumist üksnes edasi (p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka praeguses asjas on MTA-le teadaolevalt kaebaja ainsaks sissetulekuks miinimumtasu, mis jääb alla mittearestitava piirmäära, kuid täiendavalt tuleb arvesse võtta seda, et kaebaja saab töötasu äriühingust, mille juhatuse liige ta on. Äriregistrist nähtuvalt on kaebaja juhatuse liikmeteks nii äriühingutes OÜ Anteelia kui ka Anteelia Ehitus OÜ. OÜ Anteelia 2019. a kahjum oli ca 43 500 eurot. Anteelia Ehitus OÜ 2019. a kasum oli ca 8700 eurot. 2019. a majandusaasta aruande kohaselt maksis Anteelia Ehitus OÜ enda juhatuse liikmetele XX-le ja UU-le tasu 13 519 eurot. OÜ Anteelia maksis 2019. a juhatuse liikmele XX-le tasu 7829 eurot. Seega ei ole välistatud, et sõltumata eelnevalt nimetatud äriühingute majanduslikust olukorrast laekub ettevõtetelt XX-le täiendavaid summasid, mis ületavad arestimata jäetud kolmekordse miinimumpalga suurust osa. Kuna kaebaja on nimetatud äriühingutes juhatuse liige, on tasude maksmine tema kontrolli all. Seejuures tuleb arvesse võtta, et kaebaja ei ole seniajani usutavalt põhistanud enda elukvaliteedi järsku halvenemist, raskusi pangatoimingute tegemisel ega ka seda, et tema kulutused oleks suuremad kui aresti alt vabaks jääv summa. Maksuhaldur on selgitanud, et kaebajal puudub muu arvestatav vara võlgnevuse tasumiseks ning ta on enne vastutusotsuse tegemist võõrandanud talle kuuluva kinnisvara. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jääks sellisel juhul maksusumma vähemalt osaliselt riigile üldse laekumata. Maksude laekumine on oluline avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22), mis kaalub praegusel juhul kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse üles.

16.MTA määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega tühistab Tallinna Halduskohtu 07.04.2021 määruse resolutsiooni p 5 ning jätab uue määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja