Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-477 17. august 2022 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque, Viive Ligi, Heiki Loot ja Nele Parrest Romeo Kalda kaebus juurdepääsu võimaldamiseks Riigikohtu veebilehele, selle alamlehekülgedele ja Ametlike Teadaannete veebilehele Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla, esindaja Marek Aas Kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium, esindaja Keili Kondike Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2021. a otsus Romeo Kalda kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Anda haldusasi lahendada Riigikohtu üldkogule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnises osakonnas viibiv kinnipeetav Romeo Kalda esitas 6. septembril 2013 ja
19.jaanuaril 2015 vanglale taotlused, milles palus võimaldada juurdepääs Riigikohtu veebilehel asuvatele menetlustaotluste läbivaatamise kohtumääruste registrile, distsiplinaarkolleegiumi otsustele, Riigikohtu kodukorrale, kohtunike eetikakoodeksile ja Euroopa Liidu (EL) direktiividele ning Ametlike Teadaannete veebilehele.
2.Viru Vangla jättis kaebaja taotlused 16. septembri 2013. a ja 9. veebruari 2015. a otsustega rahuldamata, kuna taotluste lahendamise ajal kehtinud vangistusseaduse (VangS) § 311 redaktsioon kohustas tagama kinnipeetavatele juurdepääsu üksnes ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Otsuste peale esitatud vaided jättis Viru Vangla rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 4. detsembril 2013 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla
16.septembri 2013. a otsus ja kohustada Viru Vanglat võimaldama juurdepääs Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedele (haldusasi nr 3-13-2425).
4.Tartu Halduskohus rahuldas 6. mai 2014. a otsusega kaebuse, tühistas Viru Vangla 16. septembri 2013. a otsuse ja kohustas Viru Vanglat võimaldama juurdepääsu Riigikohtu veebilehel asuvale menetlustaotluste läbivaatamise kohtumääruste registrile, kohtunike distsiplinaarkolleegiumi otsustele, Riigikohtu kodukorrale, kohtunike eetikakoodeksile ning EL direktiividele. Tartu
3-18-477 Ringkonnakohus rahuldas 17. septembri 2015. a otsusega Viru Vangla apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 23. märtsil 2015 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla
9.veebruari 2015. a otsus, kohustada Viru Vanglat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja võimaldama juurdepääs Ametlike Teadaannete veebilehele (haldusasi nr 3-15-745).
6.Tartu Halduskohus jättis 11. juuni 2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 4. oktoobri 2016. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
7.Kaebaja esitas ringkonnakohtu otsuste peale haldusasjades nr 3-13-2425 ja nr 3-15-745 kassatsioonkaebused.
8.Riigikohus liitis 19. septembri 2017. a määrusega haldusasjad nr 3-13-2425 ja nr 3-15-745 ühte menetlusse (haldusasjaks numbriga 3-13-2425). Riigikohus tühistas 15. detsembri 2017. a otsusega Tartu Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-15-745 (ligipääs Ametlike Teadaannete veebilehele) täies ulatuses ning Tartu Ringkonnakohtu 17. septembri 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-13-2425 osaliselt – Riigikohtu kodukorrale, kohtunike eetikakoodeksile, distsiplinaarkolleegiumi otsustele ja menetlustaotluste lahendamise tulemustele juurdepääsu osas. EL direktiividele juurdepääsu osas jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohus saatis liidetud haldusasja nr 3-13-2425 uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
9.Riigikohus leidis, et VangS §-s 311 sätestatud veebilehtedele juurdepääsu õiguse andmise keelamine riivab põhiseaduse (PS) § 44 lõikes 1 tagatud õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, kuid pidas legitiimseks riive eesmärki – välistada internetist sellise teabe hankimist, mis võib ohustada vangla julgeolekut ning ühiskonna turvalisust väljaspool vanglat. Samuti pidas kohus seaduses kasutatud meedet eesmärgi saavutamiseks sobivaks. Riigikohtu arvates ei olnud aga ringkonnakohus tuvastanud asjaolusid, mis oleks võimaldanud hinnata riive vajalikkust. VangS § 311 põhiseaduspärasuse hindamiseks kohustas Riigikohus halduskohut asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, millised konkreetsed julgeoleku- ja turvariskid kaasnevad riigile kinnipeetavatele juurdepääsu andmisega kaebaja soovitud veebilehtedele, millised on keelatud toimingud, mida kinnipeetavatel on võimalus neil lehtedel teha, ning kui suured oleksid kulud nende riskide maandamiseks.
10.R. Kalda esitas 11. septembril 2017 Viru Vanglale uue taotluse Riigikohtu veebilehele juurdepääsu saamiseks. Vangla jättis selle 6. novembri 2017. a otsusega rahuldamata. Kaebaja esitas
6.märtsil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 6. novembri 2017. a otsuse tühistamiseks ja vangla kohustamiseks võimaldada juurdepääs Riigikohtu veebilehele.
11.Tartu Halduskohus võttis 16. märtsi 2018. a määrusega haldusasjas nr 3-18-477 R. Kalda
6.märtsi 2018. a kaebuse menetlusse ning liitis haldusasjad nr 3-18-477 ja nr 3-13-2425 ühte menetlusse (haldusasjaks numbriga 3-18-477). Halduskohus kaasas haldusorganina menetlusse Justiitsministeeriumi.
12.Tartu Halduskohus jättis 15. aprilli 2020. a otsusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punktile 1 tuginedes läbi vaatamata tühistamisnõuded, mis puudutasid juurdepääsu Riigikohtu veebilehele, selle alamlehekülgedele ja Ametlike Teadaannete veebilehele (resolutsiooni punkt 3). Kohus luges Viru Vangla 16. septembri 2013. a, 9. veebruari 2015. a ja
6.novembri 2017. a vastused toiminguteks, mille tühistamise nõuet kohtule esitada ei saa. 2(9)
3-18-477
13.Kohus lõpetas HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 alusel menetluse nõude osas tagada Riigikohtu veebilehe kaudu juurdepääs EL direktiividele (resolutsiooni punkt 4). Kaebaja oli 6. märtsi 2018. a kaebuses soovinud saada juurdepääsu Riigikohtu veebilehele tervikuna, seega ka EL direktiividele. Riigikohtu halduskolleegium oli aga EL direktiividele juurdepääsu kohta teinud 15. detsembril 2017 asjas nr 3-13-2425 lõpliku lahendi, jättes muutmata ringkonnakohtu otsuse, millega kaebaja nõue oli jäetud rahuldamata.
14.Kohustamisnõuded vaatas halduskohus läbi, kuna nende rahuldamist haldusaktide õigusjõud ei takistanud, kuid jättis nõuded rahuldamata (resolutsiooni punkt 5). Kohus ei pidanud vajalikuks koguda lisatõendeid ning küsida Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (RIK) seisukohta veebilehtedele juurdepääsu võimaldamise kulukuse kohta.
15.Halduskohus leidis, et VangS §-s 311 sätestatud avalikule infole juurdepääsu piirang ei ole põhiseadusega vastuolus. Piirangu eesmärgiks on tagada vangla ja ühiskonna julgeolek ning välistada kinnipeetava elektrooniline suhtlemine. Kui veebilehel on funktsioone, mis võimaldavad teateid saata, või on veebilehelt võimalik edasi liikuda teisele sellise funktsiooniga veebilehele, võib kinnipeetavale avaneda võimalus pidada kontrollimatut keelatud vanglavälist suhtlust. Lisaks on oht, et väljaspool vanglat hakatakse alamlehti muutma. Lingid teistele veebilehtedele minekuks on nii Ametlike Teadaannete kui ka Riigikohtu lehel (viimasel on hüperlingid Facebooki ja Youtube ́i lehtedele minekuks), samuti saab Riigikohtu lehel esitada teabenõue. Juurdepääsu piiramine vaidlusalustele veebilehtedele on seetõttu eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend. Juurdepääs Ametlike Teadaannete lehele võib tuua kaasa täiendavad julgeoleku- ja turvariskid, kuna kinnipeetavad võivad pääseda ligi kaaskinnipeetavate või vanglaametnike kohta avaldatavale infole. Selle riski maandamiseks veebilehe blokeering ei sobi, mistõttu tuleb juurdepääsu piirata.
16.Riigi vastutusalas olevate Riigikogu ja õiguskantsleri lehtede puhul, millel on samuti lingid teistele veebilehtedele minekuks või teabenõude esitamiseks, on riskide maandamiseks seaduses ettenähtud leebem vahend – suhtlusvõimaluste ja välislinkide blokeerimine ning vahetu füüsiline järelevalve. Nimetatud meetmed on seni olnud tõhusad. Veebilehtede sisu on ajas muutuv ning teadete saatmise funktsioone võib lisanduda. Veebilehtede blokeeringud ei ole siiski sedavõrd tõhusad meetmed, mis maandaks julgeolekuriskid täielikult. Piisavate oskuste korral on võimalik internetiga ühendatud arvutis blokeeringust üle saada ning füüsiline järelevalve ei pruugi seda välistada.
17.Halduskohus tuvastas, et kui seadusandja muutis VangS § 311 nii, et kinnipeetavad pääseks Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedele, ei toonud sellega seotud julgeolekuriskide maandamine kaasa suuri otseseid kulusid, vähemalt ei viidatud sellele seaduseelnõu 680 menetluses. Justiitsministeerium ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et juurdepääsu tagamine Riigikohtu ja Ametlike Teadaannete lehele tooks kaasa märkimisväärseid kulusid riskide maandamiseks. Siiski pole aga välistatud, et tulevikus hakkavad kinnipeetavad taotlema juurdepääsu veel suuremale hulgale õigusalast informatsiooni sisaldavatele veebilehtedele, mistõttu kasvab pideva järelevalve vajadus ning suurenevad riskide maandamiseks vajalikud kulud. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) pidas võimalikuks arvestada, et tulevikus võivad tekkida kulud. Kulud võivad olla suured, kui lehekülgi on palju, neid ei halda riik ning ligipääsu soovivad paljud kinnipeetavad. Sellega kaasneksid ka arvukad kohtuvaidlused juurdepääsu võimaldamise üle.
18.Halduskohtu hinnangul ei riiva VangS §-s 311 sätestatud piirang kaebaja õigusi intensiivselt, mistõttu seda saab riive eesmärgiga kaaludes pidada mõõdukaks ning piirangut põhiseaduspäraseks. Kaebaja ei ole ära näidanud, miks tal on vaja ligipääsu Riigikohtu veebilehele või Ametlike Teadaannete lehele. Kinnipeetavad saavad ligi Riigikohtu lehel olevatele kohtulahenditele, lehel asuv muu informatsioon ei ole kinnipeetava õiguste kaitseks vältimatult vajalik. On ebausutav, et kaebajal 3(9)
3-18-477 oleks ka Ametlikes Teadaannetes avaldatavate andmetega tutvumise korral võimalik asuda teadetest tulenevaid õigusi realiseerima – osaleda ameti- ja kutsekonkurssidel, kasvava metsa raieõiguse või pankrotivara enampakkumistel vms. Kinnipeetaval on võimalik saada avalikuks kasutamiseks mõeldud informatsiooni teabenõudega.
19.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada.
20.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 6. mai 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2020. a otsuse osas, milles halduskohus oli lõpetanud menetluse Riigikohtu veebilehe kaudu EL direktiividele juurdepääsu küsimuses (resolutsiooni punkt 3). Ringkonnakohus nõustus kaebajaga, et 6. märtsi 2018. a kaebuses ei olnud ta esitanud nõuet Riigikohtu veebilehe kaudu EL direktiividele juurdepääsu saamiseks. Kaebaja soovis juurdepääsu uuele Riigikohtu lehele, kuna alates 11. augustist 2017 võimaldati Riigikohtu lahendite otsingut üksnes https://rikos.rik.ee/ kaudu, mitte Riigikohtu enda veebilehe (www.riigikohus.ee) kaudu. Muus osas jäi kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muutis ja täiendas halduskohtu otsuse põhjendusi (resolutsiooni p 4).
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kaebaja põhjendanud, kuidas halduskohus rikkus uurimisprintsiipi. Kaebaja viitas tõendi kogumata jätmisele ja RIK kaasamata jätmisele, kuid ei selgitanud, mis tõend jäeti kogumata, mida see pidi sisaldama ja tõendama ning kuidas see aidanuks kaasa kaebuse lahendamisele. Halduskohus käsitles tõendina Justiitsministeeriumi 20. novembri 2017. a kirja nr 13-3/6706-7, milles ministeerium jäi 31. märtsi 2017. a kirjas nr 10-4/1972-2 esitatud seisukohtade juurde. Pole põhjust kahelda, et Justiitsministeeriumi kirjad kajastavad ka tema hallatava RIK käsutuses olevat teavet.
22.Kuigi EIK tuvastas 19. jaanuari 2016. a otsuses Kalda vs. Eesti, nr 17429/10 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 10 rikkumise, ei võtnud EIK seisukohta, et VangS § 311 on konventsiooniga vastuolus. Rikkumise tingis ebapiisavate põhjenduste esitamine konkreetses kohtuvaidluses. EIK otsus ei puudutanud ka praegu vaidluse all olevaid veebilehti (puudutas üksnes õiguskantsleri, Riigikogu ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehti). Vastuolu konventsiooniga ei tähenda veel sätte vastuolu põhiseadusega. Riigikohtu üldkogu, rahuldades EIK otsuse järel kaebaja teistmisavalduse osaliselt, ei tunnistanud kohtuasjas nr 3-3-2-1-16 VangS § 311 põhiseadusvastaseks. Eesti riik on EIK otsuse täitnud ja VangS §-i 311 täiendades (jõustunud 1. augustil 2019) taganud juurdepääsu Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedele.
23.Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et VangS § 311 ei riiva PS §-s 44 tagatud põhiõigust ebaproportsionaalselt ning on põhiseadusega kooskõlas. Juurdepääsu piirang Riigikohtu ja Ametlike Teadaannete lehel ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt, mistõttu kaalub eesmärk – tagada ühiskonna turvalisus – riive üles. Eesmärk on seotud põhiseadusliku väärtusega kindlustada riigi sisemine rahu. Ka EIK aktsepteeris lahendis Kalda vs. Eesti EIÕK artikli 10 riive legitiimse alusena teiste isikute õiguste kaitsmise ning kuritegude ja korratuste ärahoidmise eesmärki. Puudub meede, mis tagaks eesmärgi saavutamise VangS §-s 311 sätestatud piiranguga sama efektiivselt, kuid põhiõigusi vähem riivaval viisil.
24.Kinnipeetava jaoks on vajalik teave, mis vahetult seostub tema enda õiguste ja kohustustega ning on vajalik tema subjektiivsete õiguste kaitseks. Juurdepääs õigusaktidele ja kohtulahenditele on vajalik kinnipeetava kaebeõiguse teostamiseks, muud õigusalased materjalid ei ole selleks vältimatult vajalikud ning on seetõttu käsitatavad üldharivatena. Vangla ei pea tagama kinnipeetavale võimalust kasutada internetti hobikorras õppimiseks. Internet ei ole ainuke info levitamise viis, vanglas on 4(9)
3-18-477 kättesaadavad ajalehed, televisioon ja raadio. Riigiasutused on kohustatud oma tegevuse kohta infot väljastama teabenõude ja selgitustaotluse esitamisel, mh on võimalik kinnipeetaval küsida selgitust õigusakti või selle eelnõu kohta. Vangla on teinud kinnipeetavatele õigusalased materjalid kättesaadavaks trükiste kujul raamatukogus. Riigikohtu lehel olevad kohtupraktika analüüsid on koostatud avalike kohtulahendite põhjal. Kinnipeetavatel on oma õiguste kaitsmiseks olemas kohased õiguskaitsevahendid. Riigiasutuste veebilehtedel sisalduv teave ei ole samuti mõeldud asendama õigusabiteenust.
25.Kaebaja ei põhjendanud, millised õigused ja vabadused on tal jäänud kaitseta veebilehtedele ligipääsu puudumise tõttu, märkides üksnes soovi anda teistele kinnipeetavatele õigusabi. Ametlike Teadaannete lehel avaldatakse kohtuteateid isikutele, kelle asukoht ei ole teada. Kinnipeetavate asukoht on riigile teada. Ametlike Teadaannete andmekogust saab teavet teabenõude esitamisel. Teadaanded sisaldavad isikuandmeid ning on küsitav, kuidas nendega tutvumine aitaks kaasa kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsele. Ametlikes Teadaannetes kajastatud teavet on kinnipeetaval võimalik ära kasutada ka muudel eesmärkidel.
26.Veebilehtedele juurdepääsu võimaldamisega kaasnevate turvariskide ja kulutuste osas viitas ringkonnakohus Justiitsministeeriumi 31. märtsi ja 20. novembri 2017. a ning 27. aprilli 2018. a kirjadele. Kontroll, et veebilehel olevad välislingid ja suhtlusvõimalused (foorum, kommentaarid, vestluskeskkond, veebipood, teabenõude vorm) oleksid välja lülitatud, ei pruugi olla mõistlike pingutustega võimalik. Väljastpoolt vangalt on võimalik veebilehtede sisu muuta nii, et kinnipeetavatel tekib ligipääs keelatud sisule. Iga veebilehe lisandumisega kuritarvituste risk suureneb. Vanglale juurdepääsutaotluste üle kaalutlusõiguse andmine ei ole mõistlik, kuna kaasnevad menetluskulud ja vaidlused. Vanglateenistusel ja RIK-l on kontroll üksnes RIK hallatava veebilehekülje sisu üle, aga üldjuhul on igal asutusel oma veebileht ning veebilehti pidevalt muudetakse. Nt Riigi Teataja veebilehel võimaldab „Minu RT“ kasutajal registreerida konto ning tellida akte, kohtukokkuvõtteid ja õigusuudiseid e-postile. Kasutajaks registreerimisel oli kinnipeetaval võimalik sisestada suvaline e-posti aadress ning parooliväljale trükkida sõnum, mis edastati sisestatud e-posti aadressile.
27.Justiitsminister leidis 31. märtsi 2017. a kirjas (arvamus Riigikohtu üldkogule kohtuasjas nr 3-3-2-1-16), et kulutuste suurus sõltub veebilehtede arvust, sisust ja juurdepääsu viisist (kas täielik või osaline). Veebilehtede (sh kui tagatakse juurdepääs Riigikohtu ja Ametlike Teadaannete veebilehtedele) sisu pidevaks jälgimiseks tuleks palgata igasse vanglasse üks teabe- ja uurimisosakonna ametnik (aastase püsikuluga 86 000 eurot). Samuti võib suureneda vajadus osta juurde arvuteid (nt 36 arvutit, püsikulu 10 800 eurot aastas) ja arendada vangla interneti keskkonda (1000 eurot). Kui kinnipeetavad soovivad veebiligipääsu senisest enam kasutada, lisanduvad korralduslikud kulud (vangide saatmiskulud, läbiotsimine, hüve jagamise korraldamine, aastase püsikuluga 128 000 eurot). Veebivormide piiramiseks on vaja RIK-l luua eraldi struktuuriüksus (6 inimest), mille aastane püsikulu oleks 210 000 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
28.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, ja halduskohtu otsus ning rahuldada tema kaebus, jättes VangS § 311 kohaldamata. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning rikkus menetlusõigust, kuna ei jätnud kohaldamata põhiseadusvastast normi ega järginud Riigikohtu otsuses (otsus nr 3-13-2425/53) antud juhtnööre normi põhiseaduspärasuse hindamiseks. Kaebaja palub Riigikohtul kaasata arvamuse andmiseks RIK.
5(9)
3-18-477
29.Kaebaja jääb varem asjas esitatud kaebuste juurde ning on seisukohal, et VangS § 311 on vastuolus PS §-dega 11 ja 44, EIÕK artikliga 10 ning EIK praktikaga (Kalda vs. Eesti, Jankovskis vs. Leedu). Ringkonnakohus hindas üksnes kooskõla põhiseadusega, kuigi normi oleks saanud kohaldamata jätta ka tuginedes otse konventsioonile. VangS § 311 põhiseaduspärasuse hindamist ei takista asjaolu, et Riigikohtu üldkogu pidas seda normi 2009. a lahendis (RKÜKo 3-3-1-5-09) põhiseaduspäraseks. 2016. a lahendis (RKÜKo 3-3-2-1-16) rõhutas ka Riigikohtu üldkogu, et 2009. aastal võetud seisukoht ei takista kohtutel uuesti hinnata VangS § 311 põhiseadusele vastavust.
30.Juurdepääsu lubamine Riigikohtu ja Ametlike Teadaannete veebilehtedele ei tooks kaasa lisakulutusi, seda möönis ka halduskohus. Riske oleks võimalik vältida samal viisil, nagu seda tehakse veebilehtede puhul, millele juurdepääs on tagatud. Justiitsministeerium viitas kuludele ja riskidele ka vaidluses, mis puudutas juurdepääsu EL õigusakte ja Euroopa Kohtu lahendeid sisaldavatele lehtedele. Halduskohtu otsuse (asjas nr 3-14-51271) täitmiseks on nüüd neile lehtedele juurdepääs olemas.
31.Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et aastatel 2007 kuni 2013, samuti kuu aega aastal 2017 oli kinnipeetavatel ligipääs Riigikohtu veebilehele, kuid julgeoleku- või turvariske ei ilmnenud. Juurdepääsu piiramist Riigikohtu lehele ei tinginud turvariskide ilmnemine või kaasnenud kulud. Väide, et 2007–2013 oli juurdepääs antud ekslikult, ei ole usutav, kuna juurdepääsust Riigikohtu lehele oli teadlik nii vangla kui ka Justiitsministeerium, seda kinnitab ministeeriumi 2009. a kiri Riigikohtule. 2012. aastal oli 2 kuud ligipääs Riigikogu, õiguskantsleri, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Riigiprokuratuuri, Notarite ja Pankrotihaldurite Koja ning Ametlike Teadaannete lehtedele. Justiitsministeeriumi seisukohad kohtumenetluses on vastuolus Riigikogule vangistusseaduse muutmise menetluses esitatud andmetega (SE 680 algatamise seletuskiri), samuti on kulutuste suurus ülepingutatud.
32.Kaebaja soovib ligipääsu riigiasutuste lehtedele, kus avaldatakse avalikuks kasutamiseks mõeldud teavet, ning ta ei pea põhjendama, miks ta teavet vajab. Kuigi julgeolek ja turvalisus on olulised, ei ole nende kaitseks põhjendatud kinnipeetavate õigust informatsioonile sellises ulatuses piirata. Olemas on tehnilised võimalused tagada juurdepääs avalikku teavet sisaldavatele veebilehtedele ilma julgeolekut kahjustamata. Ligipääs teabele aitab kinnipeetaval oma õigusi kaitsta ja realiseerida, aga ka ennast harida ja olla kursis ühiskonnas toimuvaga, soodustades seeläbi tema taasühiskonnastamist ja õiguskuulekat käitumist. Kaebajal on jäänud õigel ajal märkamata pankrotimenetluses avaldatud teated, samuti pole kinnipeetaval kerge saada õigusabi. Teabenõude esitamine on keeruline, kui pole teada, mis teave veebilehel on. Samuti peab teabenõude puhul alates
21.leheküljest koopia eest tasuma ja kinnipeetaval ei tohi olla üle 30 kilogrammi asju (eriti suur probleem eluaegsete kinnipeetavate puhul).
33.Viru Vangla on seisukohal, et Tartu Ringkonnakohtu otsus oli põhjendatud ning kassatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
34.Kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et VangS § 311 esimene lause (täpsemalt lauseosa „kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti“) välistab kinnipeetavate juurdepääsu veebilehtedele, millele kinnises vanglas kinnipeetavana viibiv kaebaja praeguses asjas ligipääsu soovib. Riigikohtu veebileht ja Ametlike Teadaannete võrguväljaanne ei kuulu ka VangS § 311 esimeses lauses sätestatud erandi alla, mis kohustab kinnipeetavatele tagama juurdepääsu ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Riigikohtu kodulehel avaldatakse küll muu hulgas ka Riigikohtu lahendeid, millele viidatud erand
6(9)
3-18-477 juurdepääsu võimaldamist nõuab, kuid kinnipeetavatele on juurdepääs Riigikohtu lahenditele tagatud lehekülje https://rikos.rik.ee/ kaudu ning neile juurdepääs ei ole praeguses kohtuasjas vaidluse all.
35.Seetõttu sõltub kohtuasja lahendamine sellest, kas VangS § 311 esimeses lauses sätestatud interneti kasutamise keeld on (vaidlusaluses osas) põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kaebused saab rahuldada üksnes juhul, kui kõnealune keeld on põhiseadusega vastuolus ja seda sisaldav norm tunnistatakse kehtetuks; vastasel juhul tuleb kaebused jätta rahuldamata.
36.Kolleegiumi hinnangul riivab VangS § 311 esimeses lauses sätestatud keeld eelkõige PS § 44 lõikes 1 sätestatud igaühe põhiõigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõnealune norm takistab kinnipeetavate juurdepääsu veebilehtedele, millel avaldatud teave on mõeldud üldiseks kasutamiseks. Arvestada tuleb aga sedagi, et vaidlusalustel veebilehtedel avaldatakse teavet, mis olemuslikult kuulub PS § 44 lõikes 2 sätestatud põhiõiguse kaitse alla. Tegemist on informatsiooniga riigiasutuste tegevuse kohta, mida riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud Eesti kodanikule tema nõudel andma.
37.Riigikohus peab veebilehte oma tegevuse kohta käiva teabe avaldamiseks. Teabe avalikustamine on üks avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise viisidest (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 8 lõike 1 punkt 2 ja lõige 2). Veebilehe pidamine teabe avalikustamiseks on Riigikohtu, aga ka mitmete teiste riigiasutuste seadusest tulenev kohustus (AvTS § 31 lõige 1). Seega on veebilehe pidamine seotud AvTS üldise eesmärgiga – tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (AvTS § 1). Ametlikud Teadaanded on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne ja riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles avaldatakse teadaandeid (teated, kutsed ja kuulutused), mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest või Vabariigi Valitsuse või ministri määrusest ja mille avaldamist muus väljaandes ei ole ette nähtud. Selle väljaandja ja vastutav töötleja on Justiitsministeerium (Riigi Teataja seaduse § 13 lõiked 1 ja 2). Seega on VangS § 311 esimene lause praegu vaidluse all osas, milles see piirab kinnipeetavate juurdepääsu üldiseks kasutamiseks levitatavale teabele riigiasutuste tegevuse kohta.
38.Sõltuvalt asjaoludest, millisel eesmärgil põhiõiguse kandja soovib veebilehel avalikustatud teavet kasutada, võivad kaasneda ka teiste põhiõiguste riived. Näiteks juhul, kui kinnipeetav vajab teavet oma õiguste kaitsmiseks kohtumenetluses, võib teabele juurdepääsu piirang riivata nii menetluslikke põhiõigusi (õigust pöörduda kohtusse (PS § 15 lõike 1 esimene lause), õigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (PS § 15 lõige 1 koostoimes §-ga 14)), samuti materiaalset põhiõigust, mille kaitseks kohtusse pöördutakse (nt hariduspõhiõigus (PS § 37), vt nt EIK
17.jaanuari 2017. a otsus Jankovskis vs. Leedu, nr 21575/08).
39.Kuigi teave avalikustatakse veebilehel, on kinnipeetaval õigus saada teavet riigiasutuste tegevuse kohta, esitades selleks teabenõue (AvTS § 7). Kuivõrd kinnipeetava puhul saab teabenõude täita üksnes dokumendi koopiat või ärakirja paberkandjal saates (AvTS § 17 lõike 1 punkt 2), kaasnevad sellega aga kulud, mis jäävad teabevaldaja (AvTS § 25 lõige 1) või kinnipeetava kanda (alates 21. leheküljest tuleb teabenõudjal tasuda kuni 0,19 eurot iga lehekülje eest, AvTS § 25 lõige 2). Samuti tuleb arvestada asjaolu, et kinnipeetava asjadele on vanglas kehtestatud kaalupiirang (enda juures ja laos olevate asjade kogukaal ei tohi ületada 30 kilogrammi, vangla sisekorraeeskirja § 57 lõige 3). Need kaks teabele juurdepääsu võimaldamise viisi – teabenõude täitmine paberkandjal ja teabe avalikustamine veebilehel – on juurdepääsu lihtsuse ja efektiivsuse seisukohalt siiski märkimisväärselt erinevad. Viimasel juhul on põhiõiguse kandjal võimalik vabalt tutvuda olemasoleva teabega, sh välja selgitada, kas ja millist teavet teabevaldajal olemas on.
7(9)
3-18-477 Teabenõude esitamisel on sellised võimalused piiratud, kuna selle esitajal peab olema eelteadmine, milline teave on olemas.
40.Kinnipeetavate keeld kasutada vanglas internetti, koos erandist tuleneva kohustusega tagada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile, kehtestati VangS § 311 esimeses lauses 2008. aastal (kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse (SE 169, Riigikogu XI koosseis) vastuvõtmisega). Paragrahvi teises lauses sätestati ühtlasi juurdepääsukeeld veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. 2019. aastal täiendati VangS § 311 esimeses lauses sisalduvat erandite loetelu Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedega (vangistusseaduse muutmise seaduse (680 SE, Riigikogu XIII koosseis) vastuvõtmisega). Kummagi seaduse menetluses ei käsitletud internetile juurdepääsu keelu eesmärki, vaid põhjendati üksnes erandite vajalikkust.
41.Interneti kasutamise keelu põhiseaduspärasus oli küsimuse all Riigikohtu üldkogu asjas nr 3-3-1-5-09 (vt üldkogu 7. detsembri 2009. a otsus nimetatud asjas; keelu vastavust konventsioonile hindas EIK 19. jaanuari 2016. a otsuses Kalda vs. Eesti (kaebus nr 17429/10)). Keelu eesmärgina nägi Riigikohtu üldkogu vajadust kaitsta ühiskonna turvalisust – nii julgeolekut vanglas kui ühiskonna turvalisust väljaspool vanglat, mh karistuse eesmärkide täitmise soodustamise teel (vt viidatud otsuse punkt 34).
42.Kolleegiumi hinnangul ei kahjusta ühiskonna turvalisust see, et kinnipeetavale on kättesaadav avalikuks kasutamiseks mõeldud teave, mida riigiasutused jagavad oma tegevuse kohta. Avalik juurdepääs tähendab, et pole teada, kes ja millisel eesmärgil teavet kasutab. Eelduslikult avaldatakse riigiasutuse veebilehel üksnes teavet, millele avalik juurdepääs ei riku füüsiliste või juriidiliste isikute õigusi ega kahjusta riigi huve. Riigiasutuse valduses olevat teavet, mis võib kahjustada õigusi ja huve, ei tohiks avaldada ei veebilehel ega võimaldada sellele juurdepääsu teabenõude kaudu (PS § 44 lõikes 2 on sätestatud juurdepääsu piiramist võimaldav reservatsioon). Kuivõrd kinnipeetavatel on võimalik riigiasutuste jagatavale avalikule teabele juurde pääseda teabenõude vahendusel, samuti kolmandate isikute kaudu vanglavälise suhtluse raames, ei täidaks keeld kasutada teabele ligipääsuks internetti ka eesmärki välistada ühiskonna turvalisust ohustava teabe jõudmine kinnipeetavateni. Avalikule teabele juurdepääs võib pigem aidata kaasa karistuse eesmärkide saavutamisele, suunates kinnipeetavaid õiguskuulekalt käituma. Kolleegiumi hinnangul ei ole Riigikohtu veebilehel ega Ametlike Teadaannete võrguväljaandes teavet, millele interneti teel ligipääs võiks kahjustada ühiskonna turvalisust.
43.Kolleegium möönab siiski, et riigiasutuse peetaval veebilehel võib olla tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad vanglavälist suhtlust; samuti võib seal olla linke teistele veebilehtedele, mis võivad mh sisaldada suhtlusvõimalusi. Näiteks on Riigikohtu kodulehel praegu võimalik esitada elektrooniline teabenõue (teabenõude vorm: https://www.riigikohus.ee/et/form/teabenoudeesitamine), samuti on Riigikohtu veebilehel hulk linke teistele veebilehtedele (vt https://www.riigikohus.ee/et/oigusalased-materjalid/kasulikud-viited-ja-materjalid), millel võib olla või millele võidakse lisada suhtlusvõimalusi.
44.Kinnises vanglas viibival kinnipeetaval on üldjuhul õigus vanglaväliseks suhtluseks nii füüsiliste kohtumiste, telefonikõnede kui ka kirjavahetuse vormis. Kuigi suhtluse sisu jääb enamasti saladuseks, on vanglal ulatuslik kontroll suhtluse fakti üle: ajaliselt ja arvuliselt piiratud füüsiliste kohtumiste ja telefonikõnede puhul on vanglal teada isikud, kellega kinnipeetav kohtub või kellele helistab; ka kirjavahetuse puhul fikseerib vangla kirjade saaja ja saatja andmed. Kontrolli kinnipeetava vanglavälise suhtluse üle saab pidada ühiskonna (sh vangla) turvalisuse tagamise meetmeks, mistõttu kahjustaks interneti teel vangla kontrolli alt väljaspool toimuv suhtlus ühiskonna turvalisust. 8(9)
3-18-477
45.Riigiasutuse veebileht on vangla jaoks võimalik seadistada nii, et lehel asuvad suhtlusvõimalused või lingid teistele (suhtlust võimaldavatele) veebilehtedele on kõrvaldatud. Nii on see lahendatud näiteks õiguskantsleri veebilehe puhul, kus on olemas elektroonilise avalduse esitamise võimalus (avalduse vorm: https://www.oiguskantsler.ee/et/avaldus%C3%B5iguskantslerile), mida kinnipeetavad kasutada ei saa. Veebilehe seadistamine vangla jaoks toob aga kaasa (tööjõu)kulusid, mis on seda suuremad, mida suuremat arvu veebilehti tuleb seadistada. Samuti sõltub kulude suurus sellest, kui sageli tuleb veebilehe seadistust kontrollida, kuna riigiasutused muudavad oma lehti ega pruugi seejuures arvestada, et neid võivad kasutada ka kinnipeetavad. Pideva kontrolli vajadust saab siiski vähendada, kui koostöö riigiasutuse veebilehe haldaja, arendaja ning vanglale seadistusteenuse pakkuja vahel on süsteemselt ja teadvustatult korraldatud (vrd nt ühtsed reeglid veebilehtede ligipääsetavusele ettevõtlusja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20). Nii Riigikohtu veebilehte kui Ametlike Teadaannete veebiväljaannet on seni majutanud, hallanud ja arendanud RIK, kes vastutas ka vanglate jaoks veebilehtede seadistamise eest; käesolevast aastast võtab nimetatud ülesanded (osaliselt) üle Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus.
46.Seega võib kinnises vanglas viibivate kinnipeetavate juurdepääs vaidlusalustele veebilehtedele kahjustada ühiskonna turvalisust ja karistuse eesmärke eelkõige juhul, kui kinnipeetavatel avaneb nende kaudu võimalus vanglaväliseks suhtluseks. Ohtu ühiskonna turvalisusele ei saa pidada siiski suureks, kui see piirdub üksnes võimalusega suhelda vaidlusaluseid veebilehti pidavate riigiasutustega. Välistada aga ei saa, et lehtedel olevad või sinna lisatavad lingid teistele veebilehtedele avavad laiemad suhtlusvõimalused, mis kujutavad suuremat ohtu ühiskonna turvalisusele. Väikese arvu veebilehtede seadistamine vangla jaoks viisil, et suhtlusvõimalused oleksid välistatud, ei tooks tõenäoliselt kaasa suuri kulusid. Ka järelevalve seadistuse ajakohasuse üle ei tohiks olla kulukas, eriti kui kõnealuseid veebilehti haldab sama asutus.
47.Kolleegiumi hinnangul ei ole VangS § 311 esimeses lauses sätestatud ning põhiõigusi riivava keelu eesmärk – tagada vanglaväliste suhtlusvõimaluste piiramise abil ühiskonna turvalisus, vältides seejuures ebamõistlikke kulutusi – praegusel juhul väga kaalukas. Keeld piirab aga interneti vahendusel ligipääsu üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele, millele ligipääsu õigus on tagatud põhiseaduses (PS § 44 lõiked 1 ja 2) ning millele ligipääs võib aidata kaasa kinnipeetava taasühiskonnastamisele. Pole ka välistatud, et soovitud teabe väljastamine kinnipeetavatele teabenõuete korras osutuks riigile kulukamaks kui interneti vahendusel juurdepääsu võimaldamine.
48.Eelnevat arvestades tekkis kolleegiumil kahtlus, kas VangS § 311 esimeses lauses sätestatud interneti kasutamise keelu eesmärgid on piisavalt kaalukad, et õigustada keelust tulenevat põhiõiguste riivet. Kuivõrd asja lahendamine eeldab VangS § 311 esimese lause põhiseaduspärasuse üle otsustamist, annab kolleegium asja HKMS § 228 lõike 1 punktile 3 tuginedes lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.