OÜ Lõuna Inkasso kaebus Siseministeeriumi 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 p-i 2 tühistamiseks ja Siseministeeriumi kohustamiseks määrata sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja ühe katastriüksuse eest õiglane ja kohene hüvitis Kaebaja OÜ Lõuna Inkasso, volitatud esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Vastustaja Siseministeerium, volitatud esindaja JL
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Lõuna Inkasso määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Lõuna Inkasso määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 määruse peale rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Siseministeerium otsustas 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 resolutsiooni p-ga 1 sundvõõrandada OÜ-le Lõuna Inkasso kuuluva kinnistu, et ehitada välja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piiririba taristu. Siseministeerium otsustas sama käskkirja resolutsiooni p-ga 2 maksta kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu sundvõõrandamise eest tasu 5300 eurot. Käskkirja vaidlustamisviites on märgitud, et käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule HKMS §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul.
2.OÜ Lõuna Inkasso esitas 17.01.2022 Siseministeeriumile vaide siseministri 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt käskkirja p 2 kehtetuks tunnistamiseks või sundvõõrandatava kinnisasja eest õiglase ja kohese hüvitise määramiseks.
3.Siseministeerium tagastas 24.01.2022 kirjaga nr 9-8/2-2 vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 2 alusel, kuna vaiet ei saa esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. Siseministeeriumi tegevuse üle teostab järelevalvet Vabariigi Valitsus, kes ei ole vaideorgan (HMS § 71 lg 2). Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, kes ei lahenda vaideid. Siseministri otsus tuleb vaidlustada kohtus.
4.OÜ Lõuna Inkasso esitas 23.02.2022 halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 p 2 tühistamiseks ja Siseministeeriumi kohustamiseks määrata sundvõõrandatava kinnisasja eest õiglane ja kohene hüvitis. Kaebaja taotles 20.04.2022 vastuse, et kohus loeks kaebus tähtaegselt esitatuks või alternatiivselt ennistaks kaebuse esitamise tähtaja. HKMS § 47 lg 2 kohaldub sõltumata sellest, mis põhjusel vaidemenetlus lõpetati. Kaebus on esitatud 30 päeva jooksul pärast vaide tagastamise otsust ning kaebaja ei ole kaebetähtaega rikkunud. Riigikohtu 04.04.2003 määrusest nr 3-3-1-32-03 (p 9) tuleneb, et kohtueelse menetluse läbimisel võib esitada kaebuse halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kohtueelse menetluse alustamine katkestab kaebetähtaja kulgemise ja kohtueelses menetluses lahendi teatavakstegemisest arvates hakkab kulgema uus 30-päevane kaebetähtaeg. Riigikohus märkis 09.05.2008 määruses nr 3-3-1-22-08, et kaebuse võib halduskohtule esitada kohtueelse menetluse läbimisel 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta, kusjuures vastav säte ei lükka kaebetähtaja kulgemist edasi igasuguse kohtuvälise vaidluse lahendamise katse korral, vaid silmas peetakse seadusega reguleeritud kohtueelset menetlust (nt vaidemenetlus). Alternatiivselt taotleb kaebaja tähtaja ennistamist. Kaebaja seaduslikul esindajal esinesid isiklikud probleemid (masenduse ja depressiooni tõttu palgata puhkuse võtmine ja viibimine Otepää suvilas, kus ta ei tegelenud tööasjade ja tööalaste meilide lugemise ja nendele vastamisega). Isiklike probleemide tõttu pöördus kaebaja seaduslik esindaja õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole liiga hilja (17.01.2022), mistõttu seoses piiratud ajafaktori ja keerulise õigusliku olukorraga võis kaebaja valida oma õiguste kaitseks eksliku õiguskaitsevahendi. Kaevatavat käskkirja ei toimetatud kätte kooskõlas KAHOS § 29 lg-le 2 ja § 7 lg-le 3 ehk tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel. Sundvõõrandamise otsus saadeti kaebajale elektronkirjaga aadressile XXX, mis ei ole kaebaja seadusliku esindaja isiklikuks igapäevaselt kasutatavaks elektronposti aadress. Kaebaja seaduslik esindaja tutvus haldusaktiga ja pöördus õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole alles 17.01.2022. Sel hetkel ei olnud võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas üldse ja millal on otsus menetlusosalisele kätte toimetatud ning millal on hakanud kulgema kaebetähtaeg, mistõttu seoses piiratud ajafaktori ja keerulise protsessiõigusliku olukorraga oli kaebaja ajapuuduses protsessitoimingute teostamisel. Kohtupraktika kohaselt võib ebaselge ja vastuoluline õiguslik regulatsioon kaebetähtaja osas ning protsessiõigusliku küsimuse keerukus olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Samuti on oluline, et kaebetähtaja ennistamine sundvõõrandatud kinnisasja eest õiglase tasu määramise vaidluses ei saa kahjustada ei Eesti Vabariigi ega ühegi kolmanda isiku subjektiivseid õigusi ega õiguspärast ootust.
2(5)
3-22-474
5.Vastustaja taotles 10.05.2022 vastuses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ning puuduvad alused tähtaja ennistamiseks.
6.Tallinna Halduskohus luges 12.05.2022 määrusega kaebuse mittetähtaegseks, jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetas haldusasja menetluse, jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning tagastas kaebajale riigilõivu 20 eurot. Siseministeerium tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt. Seetõttu ei laiene kaebajale HKMS § 47 lg-s 2 sätestatu. Kui vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis ei saa vaide esitamist käsitada HKMS § 47 lg 2 tähenduses nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimisena ning halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega ei saa hakata arvestama vaide tagastamise otsuse teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud haldusakti teatavaks tegemisest. Kaebajal tuli kaebus esitada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg-d 1 ja 2). Vastustaja on ära näidanud, et vaidlustatud käskkiri saadeti 17.12.2021 kell 09.24 kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti aadressile XXX. Kaebaja viidatud KAHOS § 7 lg-st 3 ja § 29 lg-st 2 ei tulene, et vastustaja ei võinud kaebajale otsust elektrooniliselt kätte toimetada. Viidatud sätetes on selgelt ette nähtud võimalus toimetada sundvõõrandamise otsus kinnisasja omanikule kätte muu hulgas elektrooniliselt. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks taotlenud sundvõõrandamise otsuse kättetoimetamist mõnele äriregistris märgitust erinevale elektronposti aadressile. Vaidlustatud käskkirja saab lugeda äriühingust kaebajale kätte toimetatuks 17.12.2021 (HMS § 27 lg 2 p 3). See tähendab, et kaebaja pidanuks kaebusega kohtusse pöörduma hiljemalt 17.01.2022. Isegi kui ka lugeda vaidlustatud haldusakti teatavakstegemise ajaks 17.01.2022, pidanuks kaebaja pöörduma kaebusega kohtusse hiljemalt 16.02.2022. Kuna kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 23.02.2022, siis on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Kaebajal ei esinenud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja mittejärgimiseks. Kui kaebaja oleks 17.01.2022 esitanud vaide asemel kaebuse halduskohtusse, siis oleks see olnud tähtaegne. Seega ei oma tähtsust kaebaja väited selle kohta, et talle ei toimetatud haldusakti nõuetekohaselt kätte ja ta oli seetõttu viivituses. Kaebajat esindas juba 17.01.2022 vaide esitamisel vandeadvokaat, kelle puhul ei ole alust rääkida õiguslikult kogenematu inimese eksimusest protsessitoimingutes. Vandeadvokaadist esindaja puhul võib eeldada, et ta on kursis, et vaiet ei saa esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale (HMS § 71 lg 2). Isegi, kui selline teadmine õigusteadmistega esindajal puudus, ei oleks ta õiguskaitsevahendi valikul eksinud ja oleks saanud kaebusega õigeaegselt kohtu poole pöörduda, kui ta oleks järginud vaidlustatud haldusaktis välja toodud vaidlustamiskorda. Vaidlustatud käskkirjas sisalduv vaidlustamisviide nägi ühemõtteliselt ette järgmist: „Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul“. Kaebajat ei saanud seega eksitada kaebuse asemel vaiet esitama haldusaktis sisalduv vaidlustamisviide, milles oli muu hulgas õigesti viidatud halduskohtumenetluses kaebetähtaega reguleerivale normile. Piisava hoolsuse järgimisel oleks kaebaja vastavalt haldusaktis märgitud vaidlustamisviitele esitanud 17.01.2022 vaide asemel kaebuse halduskohtule. Praegusel juhul aga ei pöördunud kaebaja isegi 24.01.2022 vaide tagastamise otsuse (kus oli selgitatud, et käskkirja vaidlustamiseks tuleb pöörduda otse kohtusse) saamisel koheselt kohtu poole, vaid esitas kaebuse kohtule alles 23.02.2022 (s.o vaide tagastamisest ca kuu aega hiljem) ning seda olukorras, kus vaie vaidlusaluse haldusakti peale oli juba koostatud ja kohtusse pöördumiseks poleks tulnud teha aeganõudvaid toiminguid. Õiguskindluse tagamiseks on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu järgitaks. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta ka teiste menetlusosaliste ja avalikke 3(5)
3-22-474 huve ning põhimõtet, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (vt Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11). Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset ega kaalukat asjaolu, mis õigustaks käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.OÜ Lõuna Inkasso palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise küsimuse otsustamiseks. OÜ Lõuna Inkasso kaebus oli esitatud tähtaegselt ja vastavalt HKMS § 47 lg-le 2. Kaebaja iseenesest leppis kinnisasja sundvõõrandamisega, kuid ta ei soovinud oma kaebusega halduskohtult mitte sundvõõrandamise otsuse kehtivuse lõppemist, vaid leidis, et sundvõõrandamise otsusega määratud hüvitis ei ole õiglane ja kohene ning soovis saada suuremat hüvitist. Kaebaja kaebus on oma olemuselt käsitletav eelkõige hüvitamiskaebuse või heastamiskaebusena, millest tulenevalt ei kohaldunud konkreetsel juhul halduskohtusse pöördumiseks mitte 30-päevane kaebetähtaeg, vaid 3-aastane kaebetähtaeg. OÜ Lõuna Inkasso poolse võimaliku kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks oli asjaolu, et kaevatavat haldusakti ei toimetatud OÜ Lõuna Inkasso seaduslikule esindajale kätte seaduse nõuete kohaselt. OÜ Lõuna Inkasso seadusliku esindajal esinesid isiklikud probleemid ja ta pöördus õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole liiga hilja (17.01.2022), mistõttu seoses piiratud ajafaktori ja keerulise õigusliku olukorraga võis OÜ Lõuna Inkasso valida oma õiguste kaitseks eksliku õiguskaitsevahendi.
8.Siseministeerium palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja kaebetähtaeg ennistamata. KAHOS-e kohaselt ei tulnud käskkirja kaebajale kätte toimetada üksnes tähtkirjaga. Kuna siseminister algatas kinnistu sundvõõrandamise, oleks kaebajal pidanud pärast 01.10.2021 tekkima kahtlus, et piiritaristu väljaehitamiseks vajaliku maaga seonduvalt võib olla täiendavaid kirju ja dokumente, mis võivad puudutada tema õigusi. Kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas oma õiguste kaitsel. Kaebaja ei pöördunud ettenähtud ajal kohtusse isegi siis, kui siseministri käskkirjas oli vaidlustamisviide välja toodud. Isegi juhul, kui kaebaja või tema vandeadvokaadist esindaja olid ministri käskkirja vaidlustamise menetluse osas teadmatuses, oleks nad hiljemalt 24.01.2022 kirja nr 9-8/2-2 kättesaamisel pidanud mõistma, et ministri käskkirja vaidlustamiseks tuleb neil pöörduda koheselt kohtusse. Kuid ka vaatamata sellesisulisele selgitustele viibis kohtusse pöördumine veel ligemale kuu, enne kui kaebaja 23.02.2022 esitas Tallinna Halduskohtusse kaebuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega korda kõiki põhjendusi (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
10.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) või heastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 5), millele kohaldub 3-aastane kaebetähtaeg. Siseministeerium otsustas tasu suuruse vaidlustatud haldusaktiga. Kaebaja on halduskohtule esitanud kaebuse siseministri 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 p 2 tühistamiseks 4(5)
3-22-474 ja siseministri kohustamiseks määrata sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja ühe katastriüksuse eest õiglane ja kohene hüvitis. Kaebuselt tasuti riigilõivu 20 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 1). Kaebuses viidatud KAHOS § 11 lg-d 1 ja 2, § 13 ja § 14 lg 1 reguleerivad kinnisasja omanikule tasu maksmisega seonduvat. Kaebaja on esitanudki halduskohtule tühistamis- ja kohustamiskaebuse, milles on eelnevalt viidatud sätete alusel taotlenud tasu väljamõistmist. Tegemist ei ole kahju hüvitamise ega heastamisnõudega ja sellist nõuet pole ka halduskohus menetlenud. HKMS § 46 lg-s 4 viidatud kaebetähtaeg ei kuulu praegusel juhtumil kohaldamisele.
11.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul pärast vaide tagastamisest teadasaamist. Seega tuleb kontrollida, kas kaebaja pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kui vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis ei saa vaide esitamist käsitada HKMS § 47 lg 2 tähenduses nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimisena ning halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega (HKMS § 46 lg 1) ei saa hakata arvestama vaide tagastamise otsuse teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud haldusakti teatavaks tegemisest (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2022 määrus nr 3-21-964, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2020 määrus nr 3-20-1310, p 9; 26.04.2018 määrus nr 3-17-1670, p 15). Ringkonnakohus jääb kohtupraktikas märgitud juurde ning selles väljendatud seisukohad ei ole vastuolus HKMS § 47 lg 2 tekstiga. Halduskohus ei ole kohtupraktika seisukohti valesti mõistnud ja on leidnud õigesti, et kaebus halduskohtule on esitatud kaebetähtaega ületades ja mõjuvaid põhjused kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad.
12.Vaidlustatud käskkirjas on selgesõnaliselt märgitud, et selle peale võib kaebuse esitada Tallinna Halduskohtule HKMS §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. Vaidlustatud käskkirjas pole esitatud teavet selle kohta, et käskkirja peale saaks esitada vaide. Vaidlustamisviisi osas on käskkiri ühemõtteline ning selles osas pole kaebajat eksitatud. Kaebaja, sh tema esindaja võtsid vaide esitamisega teadliku riski, et nad võivad seeläbi minetada kaebetähtaja. Vale vaidlustamiskorra kasutamine pole praegusel juhul vabandatav, kuna kaebajat esindas vandeadvokaat, kellelt tuleb eeldada kõrgemaid õigusalaseid teadmisi, sh nii HMS-i kui ka HKMS-i vastavate normide kohaldamise osas. Kaebaja esindajal oli vajadusel võimalik ennast kurssi viia HMS § 71 lg-ga 2, mille kohaselt ei ole võimalik esitada Siseministeeriumi akti peale vaiet, sest tema üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus (VVS § 94 lg-d 1–3).
13.Siseministeerium saatis 17.12.2021 kell 09.24 vaidlustatud käskkirja kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti aadressile XXX. Kaebaja koostas vaide ja esitas selle Siseministeeriumile 17.01.2022, millest võib järeldada, et ta oli 17.12.2021 käskkirjast hiljemalt 17.01.2022 teadlik. Kaebajal ei esinenud ühtegi takistust esitada vaide asemel kaebus halduskohtusse. Võimalik õiguslik kogenematus ei õigusta halduskohtusse kaebuse esitamist alles 23.02.2022. Siseministeerium tagastas kaebaja vaide 24.01.2022, milles selgitati, et vaidlustatud käskkirja peale ei ole õigust vaiet esitada. Kaebaja ei saanud eeldada, et tal on õigus kaebus halduskohtusse esitada HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Viidatud norm kohaldub nendes olukordades, kus seadusega on ette nähtud kohtueelne vaidluse lahendamise kord. Praegusel juhul seadus kohtueelset vaidluse lahendamise korda ette ei näinud. Siseministeeriumi tegevuse vaidlustamiseks tuli esitada kaebus halduskohtusse.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus OÜ Lõuna Inkasso määruskaebuse halduskohtu määruse peale rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.