Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuli 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1220
Haldusasi
X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse 29. aprillil 2022 kinnitatud „Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022–2031“ tühistamiseks ning Keskkonnaameti keelamiseks registreerida kavale vastavad metsateatised või kohustamiseks seada neile lisatingimus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindajad v.adv Indrek Kukk ja adv Ingeri-Helena Kakko Vastustajad – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja TU Keskkonnaamet, esindaja SL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-1220.
Rahuldada X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-1220 resolutsiooni punkt 1 osas, milles halduskohus tagastas X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse Riigimetsa Majandamise Keskuse 29. aprillil 2022 kinnitatud „Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022–2031“ peale ning Keskkonnaameti keelamiseks registreerida metsateatised raiete tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806. Saata asi tühistatud osas Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-1220 resolutsiooni punkt 2 ja teha uus määrus, millega rahuldada X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus.
3-22-1220
Keelata Keskkonnaametil kuni haldusasja nr 3-22-1220 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni registreerida metsateatisi raiete tegemiseks Erastvere metskond 39 kinnistul (registriosa nr 5912650; katastriüksus 28501:003:0806).
Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-1220 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põlvamaal Kanepi vallas asub riigile kuuluv Erastvere metskond 39 kinnistu (katastritunnus 28501:003:0806), millel paikneb Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmets (pindala 13,9 ha). Kinnistu kasutamise sihtotstarve on sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutatav maa. X-le kuulub Kanepi alevikus Lille tn 13a kinnistu (katastritunnus 28501:003:0144), mis on tema elukohaks ning mis jääb Ritsike palo metsast ca 530 m kaugusele.
2.Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avalikustas 01.02.2022 oma veebilehel kutse 04.03.2022 toimuvale metsatööde pikaajalise kava lähtekohtade arutelule, milles anti teada, et RMK alustab Ritsike palo riigimetsa pikaajalise metsatööde kava koostamist. X tegi 04.03.2022 koosolekul RMK-le ettepaneku majandada Ritsike palo metsa edaspidi samamoodi nagu seni ehk puhke- ja parkmetsana, kus ei tehta uuendusraieid. Päästame Eesti Metsad MTÜ leidis, et tuleb teha inventuur vääriselupaikade väljaselgitamiseks ja metsa majandamine peaks järgima püsimetsa põhimõtteid.
3.RMK kinnitas 29.04.2022 otsusega Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022–2031. Metsamajandamiskava järgi käsitatakse kõrgendatud avaliku huviga metsana Jõksi järve äärset riigimetsa kvartalil EV209, kokku 13,9 ha, sellest mittemajandatav mets 1 ha (eraldised 6, 7 ja 8). Järgneva 10 aasta jooksul kavandatakse turberaietega uuendada Ritsike palo metsaeraldised 9 (1,02 ha), 10 (1,23 ha) ja 11 (1,53 ha). Kõigil metsaeraldistel tehakse aegjärksed raied ning 1. järgus on 2022. a novembris-detsembris (lumikatte olemasolul) kavas ülepinnaliselt harvendada männikut (raiutakse ca pool 1. rinde puudest) ja raiuda välja kõik 2. rinde kuused. Metsa majandatakse vastavalt puhke- ja parkmetsa põhimõtetele.
4.X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitasid Tallinna Halduskohtule 01.06.2022 kaebuse metsamajandamiskava tühistamiseks ning Keskkonnaameti (KeA) keelamiseks registreerida metsateatised raiete tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209) või alternatiivselt KeA kohustamiseks registreerida metsateatised väljaspool automatiseeritud menetlust ning seada registreeritud metsateatistele tingimus, et selle realiseerimine ei ole lubatav enne 30 päeva möödumist. X käib Ritsike palo metsas aega veetmas ning selle metsa raiumine puudutab tema õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23). X-l on õiguspärane ootus kõnealuse metsa säilimise vastu, arvestades, et tegemist on üldkasutatava maaga. Päästame Eesti Metsad MTÜl on kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonina (KeÜS § 30 lg 2). Metsamajandamiskava on eelhaldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks, milliste raiete tegemiseks on järgneva 10 aasta jooksul võimalik konkreetsel kinnisasjal asuvas riigimetsas metsateatisi 2(8)
3-22-1220 registreerida. Kuna RMK esitab KeA-le metsateatisi vaid kooskõlas metsamajandamiskavaga, siis on kaval regulatiivne mõju. Kava õiguslikule siduvusele viitab ka metsaseaduse (MS) § 80 lg 6. Metsamajandamiskava on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. RMK on rikkunud kaasamiskohustust (MS § 43 lg 9) ja ei taganud ärakuulamisõigust. Sisuliselt ei ole arvestatud kohalike elanike seisukohaga, et majandamist tuleks jätkata puhke- ja parkmetsa põhimõtetest lähtudes ilma uuendusraiet tegemata. Metsateatiste registreerimise praktika välistab kaebajate võimaluse osaleda Ritsike palo riigimetsa puudutavate metsateatiste menetluses. Keelamisnõue aitaks hoida ära tagajärgi, mida ei saaks hiljem metsateatise vaidlustamisega tõenäoliselt kõrvaldada, sest RMK võib raietegevust alustada kohe pärast metsateatiste registreerimist. Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse taotluses keelata KeA-l registreerida metsateatisi raie tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209) kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Metsateatiste registreerimisest tulenevad kahjulikud tagajärjed realiseeruksid suure tõenäosusega enne põhivaidluse lõppemist. Lisaks peaks kaebajad vaidlustama iga metsateatist, mis Ritsike palo metsas raie tegemiseks registreeritakse.
5.Keskkonnaamet palus 06.06.2022 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajatel puudub keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, sest nad saavad oma õigusi tõhusalt kaitsta registreeritud metsateatiste vaidlustamisel. KeA kontrollib metsateatiste menetluses kavandatavate raiete vastavust õigusaktide nõuetele ning vastuolu puudumisel kinnitab kavandatud raie metsaregistris. Metsamajandamiskava ei ole õigusakt ning KeA ei kontrolli metsateatiste menetluses raiete vastavust sellele. Keelamis- ja kohustamisnõuded ei puuduta avalikes huvides esitatud kaebuse eesmärki, mistõttu ei saa nende nõuete esitamisel tugineda keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusele. Esialgse õiguskaitse taotlus on olulises osas põhjendamata. Lisaks on kaebajad põhjendanud metsateatiste registreerimise keelamist üksnes uuendusraiete osas, kuid on esialgse õiguskaitse abinõuna palunud keelata KeA-l metsateatiste registreerimise sõltumata taotletavast raieliigist.
6.RMK palus 07.06.2022 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Metsateatiste esitamise aluseks ei ole metsamajandamiskava. Kava eesmärk on kirjeldada võimalusi sellega hõlmatud piirkondades metsa majandamiseks. KeA ei ole andnud haldusakte, mis kahjustaksid või häiriksid kaebajate elukeskkonda. Kaebuse perspektiiv on vähene ning kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlustatud dokument ei ole pealegi üldse metsamajandamiskava, vaid töödokument, millest lähtuvalt planeerib RMK hilisemaid toiminguid. Kavast ei tulene KeA-le kohustust metsateatisi väljastada (vt MS § 41).
7.Tallinna Halduskohus tagastas 08.06.2022 määrusega kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajatel puudub metsamajandamiskava tühistamise ning keelamis- ja kohustamisnõuete esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Metsamajandamiskava ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi (sh KeÜS § 31 lg-s 1 märgitud keskkonnaorganisatsiooni õigusi). Kava eesmärk on anda omanikule tema metsast parem ülevaade. Metsamajanduslikeks tegevusteks (raied jm) loa andmise otsustamisel lähtub KeA metsaregistris olevatest inventeerimisandmetest ning õigusaktidest (MS § 41 lg 7), mitte metsamajandamiskavast. Raietegevuse õiguslikuks aluseks saab olla üksnes metsateatis (MS § 41 lg 1 p 1), v.a puidu raiumisel kuni 20 tm ulatuses kinnisasja kohta aastas (MS § 41 lg 14). Metsamajandamiskavaga ei ole siduvalt kindlaks määratud raiete mahtu Ritsike palo metsas. Ainuüksi asjaolu, et riigimetsa majandajal on MS § 43 lg-st 11 tulenevalt kohustus koostada metsamajandamiskava, ei tähenda, et tegemist oleks eelhaldusaktiga metsateatise suhtes. Metsamajandamiskava on planeerimisdokument, mis ei oma regulatiivset toimet, sh ei reguleeri konkreetse kinnisasja kasutusrežiimi. Metsamajandamiskava ei ole olemuselt samatähenduslik planeerimisdokumentidega, sest ei anna metsaomanikule õigust oma metsa soovitud ulatuses 3(8)
3-22-1220 majandada. Riigikohus käsitles 25.05.2009 otsuses nr 3-3-1-22-09 metsamajandamiskava haldusaktina, kuid metsaseadust on hiljem muudetud selliselt, et kava koostamine ei ole enam metsaomanikule kohustuslik ning kava ei ole KeA-le õiguslikult siduv. MS § 80 lg 6 kohaselt ei ole ka enne selle sätte jõustumist vastu võetud metsamajandamiskava kehtestamise otsused pärast selle sätte jõustumist esitatud metsateatiste menetlemisel KeA-le õiguslikult siduvad. Metsamajandamiskava ei riku seega isikute õigusi, sest metsaomanik võib teha raieid pärast lubava märkega metsateatiste registreerimist. Kohalik kogukond oli metsamajandamiskava koostamisse kaasatud ning küsimus, kas tehtud ettepanekuid arvestati või mitte, ei seondu Päästame Eesti Metsad MTÜ keskkonnakaitseliste eesmärkidega, vaid sisuliselt on tegemist kohtusse pöördumisega kolmandate isikute õiguste kaitseks, mida HKMS § 41 lg 2 ja KeÜS § 30 lg 2 ei võimalda. Pelgalt metsamajandamiskava kinnitamisest ei saa järeldada, et KeA asub andma kaebajate õigusi rikkuvaid haldusakte. Kaebajatel on õigus vaidlustada registreeritud metsateatisi, mis rikuvad nende õigusi. Seega ei ole keelamiskaebuse esitamine HKMS § 45 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Kaebajatele ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et KeA registreeriks metsateatised neile sobival viisil, sh puudub õigus nõuda, et KeA kalduks metsateatiste menetlemisel kõrvale MS §-s 41 või keskkonnaministri 11.08.2017 määruses nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ sätestatust. Menetlusosaliste kaasamise ja ärakuulamise kohustus tuleneb MS § 1 lg-st 2 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lg-st 1. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.06.2022 määrus, rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge ning õiguslikult keerukas olukorras tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Halduskohus leidis ebaõigesti, et metsamajandamiskava vaidlustamine ei ole lubatav. Metsamajandamiskaval on regulatiivne toime ja välismõju. Tegemist on (eel)haldusaktiga, mida on võimalik vaidlustada. Riigimetsa puhul võib ka metsamajandamiskava olla õigusakt, millega metsateatis peab olema kooskõlas. RMK veebilehel avaldatud metsamajandamise tööde kavandamise skeemi kohaselt peab RMK ennast metsamajandamiskavas toodud raiemahtude ja -liikidega seotuks. Päästame Eesti Metsad MTÜ ei ole esitanud kaebust kolmandate isikute õiguste kaitseks. Kaebuses on keskkonnaorganisatsiooni õigusi rikkuva tegevusena toodud välja avalike ja looduskaitseliste huvidega mittearvestamine, mitte kitsalt kogukonna huvide ja vastuväidetega arvestamata jätmine. Halduskohus pidas keelamis- ja kohustamiskaebust ebaõigesti lubamatuks. Kaebajatel ei ole võimalik registreeritavaid metsateatisi tõhusalt vaidlustada. Metsateatiste menetlusse ei kaasata kolmandaid isikuid, mistõttu realiseeritakse metsateatised praktikas juba enne, kui huvitatud isikud on neist teada saanud ning vaidlustamiseks kohtusse pöördunud. RMK on ise avaldanud, et esitab metsateatisi vastavalt metsamajandamiskavale. Kavast lähtuvalt esitatud metsateatised rikuksid kaebajate õigusi. Haldusasjas nr 3-22-647 on kohtud vähemasti esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel pidanud keelamis- ja kohustamisnõuet lubatavaks. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamatult rahuldamata, sest kaebuse perspektiivitus ei olnud ilmselge.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(8)
3-22-1220
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4; § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Metsamajandamiskava üldine kohustuslikkus kaotati 01.01.2009 jõustunud metsaseaduse muudatustega. Asjaomase seaduseelnõu (Riigikogu XI koosseisu 327 SE) seletuskirja (lk 8) järgi on metsamajandamiskava soovitusliku iseloomuga, seda ei kehtestata ega kinnitata ning see on eelkõige suunatud metsaomanikule (st sisuliselt juhis raiete planeerimiseks). Riigimetsa majandamise puhul säilitati metsamajandamiskava koostamise kohustus (MS § 43 lg 11) ning sellise kohustuse kehtestamise eesmärgina viidati soovile saada ülevaade riigimetsas toimuvast, mis on eelkõige vajalik riigimetsa valitsejale endale, kuid omab suurt tähtsust ka metsanduse arengute hindamisel ja metsanduse arengu planeerimisel (lk 16–17). Muudatuste rakendamise osas märgiti seletuskirjas, et varem kehtestatud metsamajandamiskava saab isik võtta aluseks raiete planeerimisel, kuid KeA lähtub otsuste tegemisel metsa inventeerimise andmetest, mille alusel on kava koostatud (lk 19). MS § 80 lg 6 kohaselt ei ole alates 01.01.2009 metsateatiste menetlemisel KeA-le siduvad muu hulgas kuni 31.12.2008 vastu võetud metsamajandamiskava kehtestamise otsused.
11.Metsamajandamiskava (vt lisaks keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ §-d 20–21) ei vasta haldusakti tunnustele (HMS § 51), eelkõige puudub sellel iseseisev regulatiivne toime ja siduvus järgnevate haldusaktide andmisel. Kavas antakse ülevaade metsavarudest ja metsa seisundist ning kirjeldatakse metsa majandamiseks vajalikke tegevusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2018 otsus nr 3-17-131, p 15; 29.01.2021 otsus nr 3-20-245, p 25). Tegemist on metsaomanikule endale suunatud kava või programmiga, mis aitab metsa säästvalt majandada, kuid mille koostamine ei ole kohustuslik (MS § 11 lg 43), v.a MS § 42 lg-s 11 ja § 43 lg-s 11 sätestatud juhtudel. Asjaolust, et metsamajandamiskava ei ole haldusakt, mille peale oleks võimalik esitada tühistamiskaebus, ei tulene samas järeldust, et metsamajandamiskava vaidlustamiseks ei saa üldse kohtusse pöörduda. Haldusaktide kõrval on halduskohtus vaidlustatavad ka haldusorgani toimingud (vt HKMS § 6 lg 2). Seetõttu tuleb praeguse vaidluse lahendamiseks analüüsida, kas RMK kui riigimetsa majandaja tegutseb metsamajandamiskava koostades ja kinnitades avalik-õiguslikus suhtes või täidab üksnes metsaomaniku kohustusi (MS § 42 lg 7) sarnaselt eraomanikele. See tähendab, et oluline on hinnata seda, kas riigimetsa majandamiskaval on teistsugune õiguslik tähendus kui erametsa majandamiskaval.
12.Metsa korraldatakse mh eesmärgiga nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi (MS § 11 lg 1). Metsa korraldamine hõlmab metsamajanduslike tööde planeerimist (MS § 11 lg 2 p 2; metsa korraldamise juhendi § 21 lg 1 p 5). MS § 43 lg 11 näeb ette, et riigimetsa valitseja koostab tema valitseda olevate metsade jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt iga kümne aasta kohta metsamajandamiskava. MS § 43 lg 5 kohaselt tagab riigimetsa majandaja tema kasutusse antud vara säilimise ja seaduspärase kasutamise. MS § 43 lg-st 7 tulenevalt on riigimetsa majandajal kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi. MS § 43 lg 9 näeb täiendavalt ette kohustuse, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud.
13.Seadusest ei tulene üheselt, et riigimetsa majandaja on riigimetsa majandamisel (sh raiete planeerimisel) seotud koostatud metsamajandamiskavaga, kuid MS § 43 lg 11 eesmärgiks tuleb siiski pidada, et ulatuses, milles riigimetsa ei majandata riigikaitselistel või teaduseesmärkidel 5(8)
3-22-1220 (vt MS § 43 lg-d 2–31), toimuks riigimetsa majandamine vastavalt metsaseaduse (vt MS § 2) ja metsamajandamiskava koostamise üldeesmärgile soodustada metsa kui ökosüsteemi kaitset ja säästvat majandamist (vt metsa korraldamise juhendi § 21 lg 3). Sellele viitab ka asjaolu, et RMK tegevusaladeks on MS § 48 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt mh riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ning loodusväärtuste kaitse (vt ka Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 9 p-d 8–11). Kui riigimetsa majandaja võiks koostatud metsamajandamiskavas planeeritud töödest hiljem hõlpsasti kõrvale kalduda ilma vajaduseta selleks eelnevalt kava muuta ja sellesse kedagi kaasata (st kui kava on pelgalt soovitus, mitte metsamajandustööde alusdokument), siis ei pruugiks MS § 43 lg-s 9 sätestatud kohaliku kogukonna või elanike kaasamise nõue täita kavandatud eesmärki. Kuna kaasamise kohustus puudutab asutusüksuse lähedal asuva riigimetsa majandamist (s.o kohalike elanike poolt eeldatavasti intensiivsemalt kasutatavat keskkonda), siis ei ole ka alust asuda seisukohale, et kaasamine toimuks ainult avalikes huvides ja mitte kellegi subjektiivsete õiguste (nt KeÜS § 23 lg 1) kaitseks ning seetõttu poleks kohtusse pöördumise õigust üldse vajalik tagada, kuna põhiseaduse § 15 ei kaitse populaarkaebuse esitamise õigust (nt Riigikohtu 28.05.2020 määrus nr 3-19-1627, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul tegutseb RMK metsamajandamiskava koostades vähemasti selles ulatuses, milles riigimetsa majandamise tööde planeerimisse tuleb MS § 43 lg 9 kohaselt kaasata kohalik kogukond või elanikud, avalik-õiguslikus suhtes, mille raames tehtavad otsustused ja toimingud on HKMS § 4 lg 1 järgi vaidlustatavad halduskohtus, sest selliste vaidluste lahendamiseks puudub muu menetluskord.
14.Eeltoodust tulenevalt on RMK 29.04.2022 otsusega kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022–2031 halduskohtus vaidlustatav. Kuna tegemist ei ole haldusakti, vaid toiminguga, siis on asjakohane taotleda RMK kohustamist muuta kõnealust metsamajandamiskava (HKMS § 37 lg 2 p 2; § 41 lg 3) või keelata sellele vastavate metsateatiste esitamine (HKMS § 37 lg 2 p 5; § 45 lg 1). Seejuures ei oma määravat tähtsust, kas vaidlusalune dokument vastab kõigile metsamajandamiskava tunnustele (vt metsa korraldamise juhendi § 21), vaid oluline on eelkõige see, et dokument kajastab planeeritavaid metsamajandamistöid MS § 43 lg-s 9 märgitud riigimetsas. Kuna metsamajandamiskava suhtes ei saa esitada tühistamisnõuet, tuleb kaebajal edasises menetluses oma kaebuses RMK vastu esitatud nõuet (mis on praeguses asjas olemuselt põhinõue) muuta. Ringkonnakohus ei võta praeguses asjas seisukohta, kas halduskohtus peaks olema võimalik vaidlustada kõiki riigimetsa majandamiskavasid või vähemasti ka teiste nn kõrgendatud avaliku huviga alade (vt RMK juhatuse 10.12.2019 otsusega nr 1-32/97 kinnitatud „RMK kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest teavitamise juhend“, p 3) kohta koostatud metsamajandamiskavasid.
15.Kaebeõiguse põhjendamisel on X tuginenud KeÜS § 23 lg-le 1 ja Päästame Eesti Metsad MTÜ on tuginenud KeÜS § 30 lg-le 2. Ringkonnakohus nõustub iseenesest halduskohtu hinnanguga, et kaebajate väidetest lähtuvalt saab nende õigusi rikkuda eelkõige raietegevus Ritsike palo metsas. Metsamajandamiskava ei anna veel õigust raiete tegemiseks ning KeA ei ole metsateatiste registreerimisel seotud metsamajandamiskavaga, vaid kontrollib kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja inventeerimisandmetele (MS § 41 lg 7). Nagu eelnevalt märgitud, tuleb praegusel juhul arvestada, et puudutatud isikutel on seaduse järgi õigus rääkida kaasa juba metsamajanduslike tööde (sh raiete) planeerimisel ja halduskohtus on kaitstavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 9; 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa X puhul KeÜS § 23 lg-st 1 tuleneva õiguse rikkumise võimalikkust välistada, sest kaebaja elukohaks olev kinnistu asub Ritsike palo metsast pisut enam kui 500 m kaugusel ja on usutav, et kaebaja on kasutanud seda avalikku metsaala pikka aega rekreatiivsetel eesmärkidel, mida kavandatav raietegevus võiks kahjustada. Päästame Eesti Metsad MTÜ kui keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust ei ole alust samuti 6(8)
3-22-1220 välistada, sest kavandatavad metsamajanduslikud tööd Ritsike palo metsas on seotud MTÜ põhikirja p-s 1.2 toodud eesmärkidega ning KeÜS § 30 lg 2 järgi tuleb seetõttu tema õiguste rikkumist eeldada. Mõlemad kaebajad on seejuures teinud MS § 43 lg-s 9 sätestatud kaasamise käigus Ritsike palo metsa majandamise küsimuses omapoolseid ettepanekuid, mida ei ole nende hinnangul piisavalt arvestatud (vt kokkuvõte esitatud ettepanekutest 29.04.2022 seisuga). Seega ei saa kummagi kaebaja puhul kaebeõigust ilmselgelt välistada.
16.HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3) esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. See tähendab, et keelamiskaebuse lubatavuse eelduseks on see, et kaebaja õiguste rikkumist poleks hiljem kohase kaebusega (nt haldusakti tühistamiseks) võimalik ära hoida või kõrvaldada ega heastada või hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline või koormav (nt Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12; 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 22). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse.
17.MS § 41 lg 4 järgi esitatakse metsateatis paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu. Pärast metsateatise saamist kontrollib KeA üldjuhul 15 tööpäeva jooksul metsateatise nõuetekohasust ja kavandatud raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele (MS § 41 lg 7, määruse nr 28 § 2 lg 3). Kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib KeA selle metsaregistris (MS § 41 lg 81; määruse nr 28 § 4 lg 1). Põhjendatud juhtudel võib KeA seada õigusaktidest lähtuvalt täiendavaid tingimusi metsateatisega kavandatud raie tegemiseks (määruse nr 28 § 4 lg 2).
18.Praegusel juhul on kaebajad rõhutanud, et kuivõrd seadus ei näe ette nende kaasamist metsateatiste registreerimise menetlusse ja registreeritud metsateatiste neile teatavaks tegemist ning MS § 41 lg 13 võimaldab metsaomanikul alustada raiega kohe pärast selle registreerimist metsaregistris, siis ei pruugiks metsateatiste vaidlustamine tühistamiskaebusega olla tõhus, vaid lubatud raied võivad olla teostatud juba enne halduskohtusse pöördumise tähtaja möödumist. Ringkonnakohus möönab, et metsamajandamiskava kinnitamine ei too vältimatult kaasa kavas ettenähtud raiete kohta metsateatiste esitamist ja KeA ei kontrolli metsateatistel kavandatavate raiete vastavust metsamajandamiskavale. Keelamiskaebuse ei eelda siiski, et kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmine peab olema kindel, vaid piisab põhjendatud kahtlusest. Praegusel juhul on 29.04.2022 kinnitatud metsamajandamiskava põhjal alust arvata, et RMK kavandab 2022. a novembris-detsembris Ritsike palo metsa eraldistel 9, 10 ja 11 (kokku 3,78 ha) aegjärkseid raieid ning esitab tõenäoliselt eelnevalt KeA-le asjakohased metsateatised, sest ka RMK 08.03.2021 kinnitatud juhendist „Kaasamine metsatööde planeerimisse“ nähtub, et RMK esitab metsateatised kooskõlas kinnitatud metsatööde kavaga. Kuna registreeritud metsateatiste vaidlustamine tühistamiskaebusega võiks kaebajate toodud põhjustel osutuda ebatõhusaks, siis on keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumine lubatav.
19.Küll aga nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebajatele ei tulene MS-st ega muust õigusaktist subjektiivset õigust nõuda metsateatiste menetlemist neile sobival viisil. Kaebajad ei saa nõuda KeA kohustamist registreerida metsateatised väljaspool automatiseeritud menetlust ja seada registreeritud metsateatistele tingimus, et nende realiseerimine ei ole lubatav enne 30 päeva möödumist. Nagu juba märgitud, ei sekku halduskohus reeglina haldusorganite tegevusse ennetavalt. Kaebuses esitatud alternatiivne kohustamisnõue kujutab endast sisuliselt KeA menetlustoimingute vaidlustamist, kuid sellise nõudega kaebuse esitamiseks ei oleks täidetud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud piirangud. Vastupidist ei saa tuletada ka asjaolust, et ringkonnakohus on pidanud metsateatiste tühistamiseks esitatud kaebuste lahendamisel 7(8)
3-22-1220 võimalikuks esialgse õiguskaitse korras keelata KeA-l vaidlusalusel alal registreerida uusi metsateatisi automatiseeritud menetluses või HMS § 53 lg 1 p-s 1 märgitud kõrvaltingimuseta (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 määrus nr 3-22-716, p-d 28–35). Kuna kaebajad on teadlikud RMK kavandatavatest raietest, siis on neil vajaduse korral võimalik taotleda enda kaasamist konkreetsete metsateatiste registreerimise menetlusse. Ringkonnakohus leiab siiski, et kaebajate pakutud välistused võivad olla asjakohased keelamisnõude täpsemal piiritlemisel, sest kaebajate õiguste kaitseks võib olla piisav, et selle asemel, et taotleda Ritsike palo metsas kavandatavate raiete kohta metsateatiste registreerimise täielikku keelamist, taotletakse üksnes asjaomaste metsateatiste kas automatiseeritud menetluses või HMS § 53 lg 1 p-s 1 märgitud kõrvaltingimuseta registreerimise keelamist.
20.Kuna ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse metsamajandamiskava peale ja metsateatiste registreerimise keelamise nõude osas ebaõigesti tagastanud, siis tuleb kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus lahendada uuesti. Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse korras kuni praeguse asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni keelata KeA-l registreerida metsateatisi raiete tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (riigimetsa kvartal EV209). Kuivõrd 29.04.2022 kinnitatud metsamajandamiskava põhjal võib eeldada, et RMK esitab 2022. a novembris-detsembris Ritsike palo metsas kavandatud raiete tegemiseks lähemal ajal KeA-le asjakohased metsateatised, mida kaebajatel ei pruugi olla võimalik tõhusalt vaidlustada, on kaebajatel HKMS § 249 lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks (eeldades, et kaebajad taotlevad kaebuse muutmist selliselt, et kohustada RMK-d metsamajandamiskava muutma) ning vaidlusalusest kavast ei nähtu ja RMK ei ole väitnud, et kavandatud raiete viibimine kuni kohtuvaidluse lõpuni võiks oluliselt kahjustada riigi kui metsaomaniku huve. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel pidada kaalukamaks kaebajate huvisid säilitada vaidluse ajaks olemasolev olukord, keelates kavandatavate raiete lubamise (HKMS § 251 lg 1 p 2).
21.Eelneva põhjal tuleb X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määruse resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus tagastas X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse RMK 29.04.2022 kinnitatud „Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022– 2031“ peale ja KeA keelamiseks registreerida metsateatised raiete tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806. Selles osas tuleb asi saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Halduskohtu määrus tuleb tühistada ka esialgset õiguskaitset puudutavas osas (resolutsiooni p 2) ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus. Ülejäänud osas (s.o kaebuse tagastamine KeA kohustamise nõudes) jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.