E.X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse kohustamiseks ning Keskkonnaameti keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I E.X Kaebaja II Päästame Eesti Metsad MTÜ Kaebajate volitatud esindajad v.adv Indrek Kukk ja adv Ingeri-Helena Kakko Vastustaja I Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindajad v.adv Indrek Lillo ja jurist Jaana Hanikat Vastustaja II Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme
Asja läbivaatamine
Istungil 11.04.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Riigimetsa Majandamise Keskuse taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta rahuldamata Riigimetsa Majandamise Keskuse taotlus menetluse lõpetamiseks.
3.Rahuldada kaebus osaliselt ning kohustada Riigimetsa Majandamise Keskust uuesti läbi viima Jõksi järve Ritsike palo metsa majandamise kava aastateks 2022-2031 koostamise menetlus.
4.Mõista Riigimetsa Majandamise Keskuselt välja E.X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kasuks solidaarselt menetluskulud summas 2515 eurot (sh käibemaks).
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Asendada avaldatavas lahendis E.X nimi tähemärgiga.
7.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määruse nr 3-22-1220 resolutsiooni punktidega 4 ja 5 kohaldatud esialgne õiguskaitse.
3-22-1220
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põlvamaal Kanepi vallas asub riigile kuuluv Erastvere metskond 39 kinnistu (katastritunnus 28501:003:0806). Kinnistul paikneb Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmets (edaspidi Ritsike palo). Kinnistu kasutamise sihtotstarve on sotsiaalmaa, täpsemalt selle alaliik üldkasutatav maa.
2.Kaebaja I omandis on Kanepi alevikus XXX kinnistu (katastritunnus 28501:003:0144), mis on kaebaja I elukohaks. Ritsike palo mets jääb kaebaja I elukohast ca 530 meetri kaugusele.
3.Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) avalikustas 01.02.2022 oma kodulehel kutse metsatööde pikaajalise kava lähtekohtade arutelule, milles anti teada, et RMK alustab Ritsike palo riigimetsa pikaajalise metsatööde kava koostamist ning kohalikku kogukonda kutsutakse kohtumisele, mis toimub 04.03.2022. RMK viis 04.03.2022 läbi kaasamiskoosoleku seoses Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022-2031 väljatöötamisega. RMK informeeris kaasamiskoosoleku toimumisest kõrvalkinnistute omanikke ja kohalikku omavalitsust.
4.Kaasamiskoosolekul tegi kaebaja I ettepaneku majandada Ritsike palo metsa edaspidi samamoodi nagu seni ehk puhke-parkmetsana, kus ei tehta uuendusraieid. Kaebaja II leidis, et läbi tuleb viia inventuur vääriselupaikade (edaspidi VEP) väljaselgitamiseks ning metsa majandamine peaks järgima püsimetsa põhimõtteid. Lisaks väljendasid kohalikud oma vastumeelsust uuendusraiete osas ka RMK-le saadetud kirjalikes ettepanekutes.
5.RMK kinnitas 29.04.2022 otsusega „Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022-2031“ (edaspidi metsamajandamiskava). Metsamajandamiskavast nähtub, et planeeritud raied on valdavalt uuendusraied. Kavandatud uuendusraieks on aegjärkne raie, mille käigus raiutakse mets järkudena.
6.Kaebajad I ja II esitasid 01.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RMK metsamajandamiskava tühistamiseks ning Keskkonnaameti (edaspidi KKA) keelamiseks registreerida metsateatised raiete teostamiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209). Alternatiivselt taotlesid kaebajad KKA kohustamist registreerima metsateatised 2(17)
3-22-1220
väljaspool automatiseeritud menetlust ning seadma registreeritud metsateatistele tingimuse, et selle realiseerimine ei ole lubatav enne 30 päeva möödumist. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus KKA keelamiseks registreerida metsateatised raie teostamiseks katastriüksusele 28501:003:0806 (kvartal EV209) kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 08.06.2022 määrusega kaebajate I ja II kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).
8.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määruse peale määruskaebuse.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrusega rahuldati kaebajate määruskaebus osaliselt (resolutsiooni p 2), tühistati Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-1220 resolutsiooni punkt 1 osas, milles halduskohus tagastas kaebajate kaebuse RMK 29.04.2022 kinnitatud „Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022-2031“ peale ning KKA keelamiseks registreerida metsateatised raiete tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806 ning saadeti asi tühistatud osas Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (resolutsiooni p 3); tühistati Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-1220 resolutsiooni punkt 2 ja tehti uus määrus, millega rahuldati kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus (resolutsiooni p 4).
10.Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta (resolutsiooni p 1) ning anti kaebajatele kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 15 päeva määruse kättesaamisest arvates; puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajatel teatada, kas nad soovivad kaebust muuta ning asendada RMK 29.04.2022 kinnitatud „Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022-2031“ tühistamisnõude kohustamisnõudega (resolutsiooni p 2).
11.Kaebuse täienduses on esitatud järgmised nõuded: 1) kohustada RMK-d viima läbi haldusmenetlus 29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022-2031 muutmiseks arvestades kava muutmisel või uue kava koostamisel püsimetsa majandamise põhimõtteid ning 2) keelata KKA-l metsateatiste registreerimine metsaraie teostamiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209) vastavalt 29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kavale aastateks 2022-2031 ilma kaebajaid metsateatiste registreerimise menetlusse kaasamata ning HMS § 53 lg 1 punkti 1 kohast kõrvaltingimust kehtestamata, mille kohaselt metsateatis ei hakka kehtima enne 30 päeva möödumist selle registreerimisest.
12.Tallinna Halduskohtu 12.12.2022 määrusega võeti menetlusse E.X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus järgmistes nõuetes: 1) kohustada Riigimetsa Majandamise Keskust viima läbi haldusmenetlus 29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022-2031 muutmiseks ning 2) keelata Keskkonnaametil metsateatiste registreerimine metsaraie teostamiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209) vastavalt 29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kavale aastateks 2022-2031 ilma kaebajaid metsateatiste registreerimise menetlusse kaasamata ning HMS § 53 lõike 1 punkti 1 kohast kõrvaltingimust kehtestamata, mille kohaselt metsateatis ei hakka kehtima enne 30 päeva möödumist selle registreerimisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebajad leiavad, et RMK on rikkunud avalikkuse kaasamise kohustust, mis on toonud kaasa õigusvastase metsamajandamiskava. RMK ei ole sisuliselt kohalike seisukohtade ja ettepanekutega arvestanud, uuendusraiete teostamine on põhjendamatu ja vastuolus looduskaitseliste ja kogukondlike huvidega ning seetõttu vastuolus seadusega. 3(17)
3-22-1220
13.1.Kaebuse eesmärgiks on hoida ära metsamajandamiskavas toodud majandusmetsale iseloomulike uuendusraiete teostamine Ritsike palo metsas. Tegemist on puhke- ja parkmetsaga, mistõttu on uuendusraiete teostamine vastuolus looduskaitseliste ja kogukondlike huvidega. Arvestades, et metsamajandamiskava on riigimetsas aluseks metsateatiste registreerimisel, mis on omakorda aluseks metsaraiete teostamisel, taotlevad kaebajad KKA keelamist registreerida metsateatisis raiete teostamiseks Ritsike palo metsas.
13.2.Kaebaja I kaebeõigus tuleneb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-st
1.Kaebaja I omandis on XXX kinnistu, mis on kaebaja I elukohaks (vt kaebuse lisa 9). Ritsike palo mets jääb kaebaja elukohast ca 530 meetri kaugusele (vt kaebuse lisa 10). Vaidlusalune metsamajandamiskava riivab kaebaja I õigust tervise- ja heaolulevajadustele vastavale keskkonnale, kuivõrd metsamajandamiskava alusel planeeritakse aegjärgset raiet. Kaebajal I on õiguspärane ootus sealse metsa säilimisele, kuivõrd tegemist on sotsiaalmaa sihtotstarbega maaga, täpsemalt üldkasutatava maaga (vt maakatastriseadus (MaaKatS § 181 lg 12 p 2, § 12). Kuivõrd vahetult Jõksi järve ääres asuvad erametsad on järjest maha võetud, siis seda enam tuleks RMK-l suhtuda heaperemehelikult Ritsike palo metsa ning see tuleks jätta raiumata (vt metsaseadus (MS) § 6 lg 1 p 7, § 48 lg 2 p-d 4 ja 5). Kaebaja I õigusi riivab metsamajandamiskavas ettenähtud raieliik. Ulatusliku metsaraie tõttu võib täiendavalt saada kahjustada kultuurimälestis, muinsuskaitsealune ning kohalikele, sh kaebajale oluline KanepiAla kalmistu (mälestise number 4186), mis piirneb Ritsike palo metsaga lõunas.
13.3.Kaebaja II kaebeõigus tuleneb KeÜS § 30 lg-st 2. Keskkonnaorganisatsioon võib kaebuses tõstatada nii materiaalse kui ka formaalse õiguspärasuse küsimusi ning tugineda nii rahvusvahelisele kui ka riigisisesele õigusele (vt Riigikohtu lahend nr 3-16-1472/92, p 17). RMK ei ole kohaliku kogukonna ja elanike kaasamist läbi viinud heade tavade kohaselt ega metsamajandamiskava koostamisel arvestanud nende seisukohtadega. Samuti ei ole arvestatud keskkonnakaitseliste huvidega.
13.4.Kohustamisnõude sisuks on RMK kohustamine viia läbi uus haldusmenetlus metsamajandamiskava koostamiseks, mis järgiks püsimetsanduse põhimõtteid (HKMS § 37 lg 2 p 2; RVastS § 6 lg 5; MS § 28 lg 82). Tegemist on sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistuga, millelt ei taotleta kasumit (MaaKatS § 181 lg 2 p 2), kõrgendatud huviga alaga (KAH-ala) ning kogukonna aktiivses kasutuses oleva metsaga, s.o välistatud on metsa majandamine majandusmetsana ning seeläbi uuendusraiete tegemine.
13.5.Mestamajandamiskava on formaalselt õigusvastane, mis on toonud kaasa sisulise õigusvastasuse (HMS § 58). RMK ei ole ärakuulamisõigust tõhusalt kasutanud (HMS § 40, MS § 43 lg 9). Kaasamiskoosoleku toimumisest informeeriti üksnes kõrvalkinnistute omanikke ja kohalikku omavalitsust. RMK ei ole kohalikke soove arvestanud, vaid üksnes väitnud, et on arvestanud kohalike arvamusega. Metsamajandamiskava sisaldab mitmeid lubadusi majandada metsa parkmetsa moodi, kuid juriidilise terminina on kasutatud uuendusraie (aegjärkne raie) terminit, mille hulka kuuluvad nii lage- kui ka turberaie (vt MS § 30 lg 2).
13.6.Metsamajandamiskava on nõuetekohaselt motiveerimata, kuivõrd sellest puuduvad sisulised põhjendused, millest nähtuks, et RMK on arvestanud kohalike elanike seisukohtadega. Seejuures ei saa piisavaks pidada ka vastuseid ettepanekutele, mis sisalduvad eraldiseisvas dokumendis (vt kaebuse lisa 6). Puudub põhjendus, miks tuleks metsa majandada uuendusraiega. Sihtasutuse Keskkonnaõiguse Keskus õiguslikust analüüsist ilmneb, et RMK on ka ise selgitanud, et tal ei ole riigimetsa uuendusraie tegemise kohustust 1. Kohalik kogukond hääletas ülekaalukalt kaasamiskoosolekul ettepaneku poolt, et metsa
majandamist tuleks jätkata puhke- ja parkmetsa põhimõtetest lähtudes ilma uuendusraieid teostamata, kuid RMK selle seisukohaga metsamajandamiskavas arvestanud pole.
13.7.RMK poolt metsateatiste esitamise ja KKA poolt metsateatiste registreerimise praktika välistab kaebaja jt puudutatud isikute osalemise edaspidi registreeritavate metsateatiste menetluses. Selleks, et oma õigusi tõhusalt kaitsta, tuleb kaebajatel järjepidevalt jälgida metsaregistrit ning sinna laekuvaid metsateatiste registreeringuid. Vastasel juhul ei jõua teave metsateatiste registreerimise kohta kaebajateni. KKA-l on võimalus metsateatisi registreerida nii käesoleva kohtuvaidluse ajal kui ka selle lõppemisel. See tingib vajaduse vaidlustada metsateatiste registreeringuid, mis on ebamõistlikult koormav ja piirab kaebajate õigust seista oma huvide ja õiguste eest. Lisaks oleks vastavate metsateatiste väljastamine KKA poolt õigusvastane (MS § 41 lg 7). Õiguskantsler on selgitanud, et RMK-l tuleb kehtivate õigusaktide raames kaaluda ja võimaluse korral arvestada neid ettepanekuid, mille teostamine ei kahjustaks oluliselt metsa hooldamist ja riigile tulu teenimist konkreetsel alal2.
13.8.Lisaks peaks antud metsa vanusest (üle 130 aasta) tulenevalt olema eraldistel läbi viidud VEP inventuur. Uuendusraiete tegemine on lubatud juhul, kui vääriselupaiku pole leitud või registreeritud. Sellekohaseid andmeid ei ole RMK esitanud. Kohalike elanike algatusel on tellitud litsentseeritud inventeerijalt VEP inventuur. Alal eksisteerivad kaitsmist vajavad loodusväärtused (vt kaebajate 03.04.2023 menetlusdokumendi lisa 1).
14.Vastustaja I vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
14.1.Kaebajatel puudub kaebeõigus, mistõttu tuleks kaebus jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 ja § 121 lg p 1). Aga ka juhul, kui kaebeõigus esineb, siis on kaebuse eesmärk saavutatud, mistõttu tuleks kaebus jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 ja § 121 lg 2 p 2).
14.2.Keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhendi“ ptk-s 6 on toodud metsamajandamiskava koostamise kohta esitatavad nõuded. Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise planeerimiseks koostatud kava näol ei ole tegemist metsamajandamiskavaga. Vaidlusalune dokument on töödokument, millest lähtuvalt RMK planeerib kohaliku kogukonna või elanikega kokkulepitud piirides metsaalal hilisemaid metsamajanduslikke toiminguid.
14.3.Tegemist on RMK halduse siseaktiga, mida ei saa vaidlustada. Vaidlusalusest kavast ei tulene mistahes õigusi või kohustusi, st kava ei ole suunatud õiguslike tagajärgede tekitamisele. Tegemist ei ole metsamajandamiskavaga MS § 11 lg 4 punkti 5 ja metsa korraldamise juhendi §-de 20 ja 21 mõttes. Vaidlusalune kava ei ole haldusakt.
14.4.Samuti ei ole vaidlusalune kava toiming HMS § 107 tähenduses, kuivõrd kavaga ei teosta RMK mistahes faktilist tegevust. Isegi juhul, kui tegemist oleks toiminguga HMS § 107 tähenduses, siis ei ole selle vaidlustamine võimalik, kuivõrd kava ei tekita kellelegi õigusi ega pane peale kohustusi. Seetõttu ei saa kaebajad ka nõuda RMK kohustamist algatada uue kava kinnitamiseks uus haldusmenetlus.
14.5.Antud kava ei kohusta KKA-d registreerima ühtegi metsateatist. Metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) seletuskirjas on selgitatud, et metsamajandamiskava eesmärk on anda metsaomanikule parem ülevaade tema metsast. Metsamajandamiskava ei ole aluseks metsateatiste registreerimiseks metsaregistris. KKA võtab aluseks metsaregistris olevad inventeerimisandmed ning õigusaktides sätestatu (vt MS § 41 lg 7). Riigimetsa majandal on MS § 43 lg-st 7 tulenevalt kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle
Vt õiguskantsleri 22.12.2020 soovitus nr 7-6/201876/2007220. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/soovitus-kaasamismenetluse-t%C3%A4psustamiseks
5(17)
3-22-1220
alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi. Avalik huvi keskkonna säilitamiseks ei ole absoluutne.
14.6.Oktoobris 2022 toimunud kohtumisel on RMK lubanud asendada kavas esialgu ette nähtud aegjärkse raie sanitaar- ja valikraietega. Seetõttu jääb kaebuse eesmärk arusaamatuks, kuivõrd taotletud eesmärk on juba saavutatud. RMK on küsinud märtsis 2022 kohalikelt elanikelt seisukohta metsamajandamiskavale ning osaliselt neid ka arvestanud. Kanepi Vallavalitsuse 17.05.2022 istungi protokolli nr 2-1/11 kohaselt otsustasid vallavalitsuse liikmed kooskõlastada Jõksi järve Ritsike palo riigimetsa majandamise kava aastateks 20222031 esitatud kujul.
14.7.Kaebajate kohustamis- ja keelamisnõuded ei puuduta avalikes huvides esitatud kaebuse eesmärki, vaid kaebaja I õigusi. Kaebaja I ei saa nende nõuete osas tugineda KeÜS § 30 lg-le
14.8.Kohustamisnõue ei ole selge. Ei ole võimalik aru saada, kas kaebajad nõuavad: 1) RMK kohustamist järgima kõikide või üksnes vaidlusaluse metsa majandamise kava koostamisel püsimetsanduse põhimõtteid või 2) eelneva nõude võimatuse korral RMK kohustamist muutma olemasolevat või koostama uue metsa majandamise kava või 3) RMK kohustamist muutma olemasolevat või koostama uue metsa majandamise kava arvestades püsimetsanduse põhimõtteid.
14.9.Kaebajatel puudub keelamiskaebuse esitamise õigus, sest HKMS § 45 lg 1 eeldused ei ole täidetud.
14.10.Kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu. RMK-l puudus teave, et kaebajal I on huvi osaleda Ristike palo metsa majandamise tööde planeerimisel, RMK-l puudusid kaebaja I kontaktandmed ning kaebaja I kinnistu ei ole riigimetsa kõrvalkinnistu. Seetõttu ei olnud RMK-l kohustust ega ka võimalust kaebajat I otseselt teavitada kaasamiskoosoleku toimumisest. Samas ei ole eelnev oluline, sest RMK teavitas kohalikku omavalitsust ning kaebaja I osales nimetatud koosolekul. Kaebajal II puudub õigus esitada kaebus kohalike elanike nimel. Kaebajate viidatud ulatuslikud raied Jõksi järve ääres on toimunud eraomandis olevatel kinnistutel.
15.Vastustaja II vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
15.1.Keelamiskaebuse eeldused ei ole täidetud.
15.2.Kaebaja II ei ole käsitletav MS § 43 lg 9 mõttes kohaliku kogukonna või elanike esindajana. Järelikult ei ole tal ka õigust nõuda MS § 43 lg 9 alusel enda kaasamist. Kohtul tuleb jätta tähelepanuta kaebajate kohaliku kogukonna ja elanike kaitseks esitatud väited põhjusel, et kaebajal I puudub avalikes huvides kaebuse esitamise õigus ja ka kaebajal II ei ole piiramatut avalikes huvides kaebuse esitamise õigust, vaid kaebeõigus on piiratud looduskaitselise avaliku huvi kaitsmisega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2022 otsus, p 24).
15.3.29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022-2031 ei ole õigusakt, mis ei ole seetõttu ka KKA-le õiguslikult siduv (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrus nr 3-22-1220, p 15).
15.4.Haldusaktile saab kõrvaltingimuse seada üksnes HMS § 53 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Üheski seaduses ega määruses ei ole sätestatud võimalust seada metsateatisele kõrvaltingimus, mille kohaselt metsateatis ei hakka kehtima enne 30 päeva möödumist selle registreerimisest. Järelikult on täitmata kaebajate poolt nõutava kõrvaltingimuse kehtestamiseks HMS § 53 lg 2 p 1 sätestatud eeldus kõrvaltingimuse kehtestamiseks. Kaebajate poolt nõutav kõrvaltingimus ei mõjuta kuidagi raiete sisulist õiguspärasust ega
6(17)
3-22-1220
raiete õigusaktide nõuetele vastavust. Küll aga piirab oluliselt MS § 41 lg 3 tulenevalt metsaomaniku õigust.
15.5.KKA-l ei ole õigust kaalutlusõiguse alusel jätta metsateatis metsaregistris kinnitamata juhul, kui kavandatud raie on õigusaktidega kooskõlas (MS § 41 lg 8 1). Järelikult on täitmata HMS § 53 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldus. Kaebajad peavad tooma välja, kuidas vaidlustatud metsamajandamiskava nende õigusi rikub.
15.6.MS § 43 lg-s 9 ega teistes MS sätetes ei ole avatud, mida tähendab kaasamine MS mõttes. Sellises olukorras tuleb HMS § 5 lg 1 kohaselt menetlustoimingu vorm ja muud menetluslikud üksikasjad määrata kaalutlusõiguse alusel. Kaebusest nähtuvalt on RMK seda teinud, mistõttu on RMK tegevus kooskõlas HMS § 5 lg-dega 1 ja 2.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd RMK ei ole nõuetekohaselt täitnud avalikkuse kaasamiskohustust (MS § 43 lg 9).
16.Kohus tõlgendab kohustamis- ja keelamisnõudeid viisil, et kaebaja eesmärgiks on tuvastada vaidlusaluse metsamajandamiskava õigusvastasus ning kohustada RMK-d uuendama haldusmenetlus. Seoses keelamisnõudega on kaebaja eesmärgiks, et õigusvastase metsamajandamiskava alusel ei esitataks KKA-le metsateatisi ning viimane ei registreeriks neid ka metsaregistris.
17.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused ning seejärel kaebuse sisuliselt. I
18.RMK taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuivõrd kaebajatel puudub kaebeõigus (HKMS § 151 lg 2 p 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p 1).
19.Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.07.2022 määruses nr 3-22-1220 leidnud, et metsamajandamiskava ei vasta haldusakti tunnustele (HMS § 51), kuivõrd eelkõige puudub sellel iseseisev regulatiivne toime ja siduvus järgnevate haldusaktide andmisel; kuid see ei välista metsamajandamiskava vaidlustamise õigust (vt p 11). Ringkonnakohus täpsustas, et RMK tegutseb metsamajandamiskava koostades avalik-õiguslikus suhtes, mille raames tehtavad otsustused ja toimingud on HKMS § 4 lg 1 järgi vaidlustatavad halduskohtus, sest selliste vaidluste lahendamiseks puudub muu menetluskord (vt p 13). Seega on vaidlusalune metsamajandamiskava halduskohtus vaidlustatav ning tegemist on toiminguga HKMS § 4 lg 1 tähenduses. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määruses käsitletud kaebajate kaebeõigust ning leidnud, et kummagi kaebaja puhul ei saa kaebeõigust ilmselgelt välistada (vt punkt 15). HKMS § 151 lg 2 punkti 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmine eeldab, et kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole, mistõttu tuleb jätta RMK taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
20.Vastustaja hinnangul esineb alus menetluse lõpetamiseks tulenevalt asjaolust, et kaebuse eesmärk on juba saavutatud ning taotletav toiming tehtud (HKMS § 152 lg 1 p 4). Nimelt on RMK selgitanud, et 2022. a oktoobris kohaliku kogukonnaga peetud koosoleku tulemusel nõustus RMK asendama algselt kavandatud raieliigi sanitaar- ja valikraiega (vt RMK 09.01.2023 menetlusdokument, lk 2). Samas ei ole vastustaja ühtegi tõendit oma väite kinnituseks esitanud, et vastavasisuline muudatus oleks ka vaidlusaluses metsamajandamiskavas tehtud. Seetõttu ei saa lugeda, et kaebuse eesmärk on saavutatud, mistõttu menetluse lõpetamise eeldused HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel täidetud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks. 7(17)
3-22-1220
21.Vastustajate hinnangul ei ole keelamiskaebuse eeldused täidetud, mistõttu on see lubamatu.
22.HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
23.Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.07.2023 määruse nr 3-22-1220 punktis 18 selgitanud järgmist: „Ringkonnakohus möönab, et metsamajandamiskava kinnitamine ei too vältimatult kaasa kavas ettenähtud raiete kohta metsateatiste esitamist ja KeA ei kontrolli metsateatistel kavandatavate raiete vastavust metsamajandamiskavale. Keelamiskaebus ei eelda siiski, et kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmine peab olema kindel, vaid piisab põhjendatud kahtlusest. Praegusel juhul on 29.04.2022 kinnitatud metsamajandamiskava põhjal alust arvata, et RMK kavandab 2022. a novembris-detsembris Ritsike palo metsa eraldistel 9, 10 ja 11 (kokku 3,78 ha) aegjärkseid raieid ning esitab tõenäoliselt eelnevalt KeA-le asjakohased metsateatised, sest ka RMK 08.03.2021 kinnitatud juhendist „Kaasamine metsatööde planeerimisse“ nähtub, et RMK esitab metsateatised kooskõlas kinnitatud metsatööde kavaga. Kuna registreeritud metsateatiste vaidlustamine tühistamiskaebusega võiks kaebajate toodud põhjustel osutuda ebatõhusaks, siis on keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumine lubatav.“ Täiendavalt on ringkonnakohus selgitanud keelamisnõude osas, et kaebajad ei saa nõuda KKA kohustamist registreerida metsateatisi väljaspool automatiseeritud menetlust ja seada registreeritud metsateatistele tingimus, et nende realiseerimine ei ole lubatav enne 30 päeva möödumist, kuid kaebajate pakutud välistused võivad olla asjakohased keelamisnõude täpsemal piiritlemisel, sest kaebajate õiguste kaitseks võib olla piisav, et selle asemel, et taotleda Ritsike palo metsas kavandatavate raiete kohta metsateatiste registreerimise täielikku keelamist, taotletakse üksnes asjaomaste metsateatiste kas automatiseeritud menetluses või HMS § 53 lg 1 p-s 1 märgitud kõrvaltingimuseta registreerimise keelamist (vt punkt 19). Juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrusest on kaebajad keelamisnõuet täpsustanud ning taotlenud KKA keelamist registreerida metsateatisi katastriüksusel 2851:003:0806 (kvartal EV209) ilma kaebajaid metsateatiste registreerimise menetlusse kaasamata ning HMS § 53 lg 1 punkti 1 kohast kõrvaltingimust kehtestamata, mille kohaselt metsateatis ei hakka kehtima enne 30 päeva möödumist selle registreerimisest. Seetõttu tuleb keelamisnõue sisuliselt läbi vaadata. II
24.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks esmalt, kas vaidlusalune RMK dokument on metsamajandamiskava MS § 43 lg 1 1 tähenduses ning juhul kui on, siis kas selle kehtestamisel on järgitud MS § 43 lg-st 9 tulenevat avalikkuse kaasamisnõuet. Enne aga tuleb sisuliselt kontrollida, kas kaebajatel on kaebeõigus. Kaebeõigus
25.Kaebaja I on kaebeõiguse alusena märkinud KeÜS § 23 lg 1. Tallinna Ringkonnakohus on 13.07.2022 määruses jaatanud kaebaja I kaebeõigust esitada kaebus oma subjektiivsete õiguste kaitseks (vt p 15). Seetõttu on kaebajal kaebeõigus RMK 29.04.2022 metsamajandamiskava vaidlustamiseks. Kaebaja II kaebeõigust on Tallinna Ringkonnakohus analüüsinud oma 13.07.2022 määruse punktis 15 ning jaatanud kaebeõigust, kuivõrd kavandatavad metsamajanduslikud tööd Ritsike palo metsas on seotud kaebaja II põhikirja p-s 1.2 toodud eesmärkidega ning KeÜS § 30 lg 2 järgi tuleb tema õiguste rikkumist eeldada.
26.Kaebajatel on õigus õiguspärasele menetlusele, sh õigusele olla menetlusse kaasatud (MS § 43 lg 9).
8(17)
3-22-1220
27.Kohus nõustub KKA-ga, et kaebajate väited kohaliku kogukonna ja elanike kaitseks tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd kaebajal I puudub avalikes huvides kaebuse esitamise õigus ja ka kaebajal II ei ole piiramatut avalikes huvides kaebuse esitamise õigust, vaid kaebeõigus on piiratud looduskaitselise avaliku huvi kaitsmisega. Metsamajandamiskava MS § 43 lg 11 tähenduses
28.Paljasõnalised on RMK väited, et tegemist ei ole metsamajandamiskavaga, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.07.2022 määruse punktides 10-11 leidnud, et vaidlusalune metsamajandamiskava on kava MS § 43 lg 1 1 tähenduses, milles antakse ülevaade metsavarudest ja metsa seisundist ning kirjeldatakse metsa majandamiseks vajalikke tegevusi; tegemist on metsaomanikule suunatud kava või programmiga, mis aitab metsa säästavalt majandada, kuid mille koostamine ei ole kohustuslik, v.a MS § 42 lg-s 11 ja § 43 lg-s 11 sätestatud juhtudel. „Seadusest ei tulene üheselt, et riigimetsa majandaja on riigimetsa majandamisel (sh raiete planeerimisel) seotud koostatud metsamajandamiskavaga, kuid MS § 43 lg 1 1 eesmärgiks tuleb siiski pidada, et ulatuses, milles riigimetsa ei majandata riigikaitselistel või teaduseesmärkidel (vt MS § 43 lgd 2-31), toimuks riigimetsa majandamine vastavalt metsaseaduse (vt MS § 2) ja metsamajandamiskava koostamise üldeesmärgile soodustada metsa kui ökosüsteemi kaitset ja säästvat majandamist (vt metsa korraldamise juhendi § 21 lg 3). Sellele viitab ka asjaolu, et RMK tegevusaladeks on MS § 48 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt mh riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ning loodusväärtuste kaitse (vt ka Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 9 p-d 8-11). Kui riigimetsa majandaja võiks koostatud metsamajandamiskavas planeeritud töödest hiljem hõlpsasti kõrvale kalduda ilma vajaduseta selleks eelnevalt kava muuta ja sellesse kedagi kaasata (st kui kava on pelgalt soovitus, mitte metsamajandamistööde alusdokument), siis ei pruugiks MS § 43 lg-s 9 sätestatud kohaliku kogukonna või elanike kaasamise nõue täita kavandatud eesmärk.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrus nr 3-22-1220, p 13). Ülatoodust nähtuvalt on ilmselge, et RMK vaidlusalune dokument on metsamajandamiskava MS § 43 lg 1 1 tähenduses. Ka MS § 43 süstemaatilisel tõlgendamisel on selge seadusandja tahe, et RMK, kes majandab riigimetsa teeks seda läbipaistvalt ning kogukonda kaasates juhul, kui tegemist on asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamistööde planeerimisega. Kaasamiskohustuse täitmine (MS § 43 lg 9)
29.Tulenevalt MS § 43 lg-st 9 kaasab riigimetsa majandaja asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2030 on selgitatud, et kaasamine on tegevus, mis aitab inimestel metsanduse küsimustes kaasa rääkida nende oskusi ja võimalusi tunnustades ja tagades piisav otsustusruum, metsa funktsioonid mitmekesistuvad või paranevad ja areneb huvirühmade ühistegevus metsa ümber; MS § 43 lg 9 täitmiseks on RMK võtnud kasutusele uue termini – kõrgendatud avaliku huviga alad – ja välja töötanud kaasamise korra, mille kohaselt arvestatakse kohalike elanike ja omavalitsustega ning arutatakse võimalikud muutused läbi3. Vastavalt RMK koostatud kaasamise korrale annab RMK oma kodulehel teada kavatsusest alustada metsatöödega kõrgendatud avaliku huviga metsaalal; teatele on lisatud dokument, kus on kirjeldatud ala piire ja sellel paiknevaid metsi; teade saadetakse e-kirjaga kohalikule omavalitsusele ning kohalikule kogukonnale või elanikele, keda metsatööd otseselt mõjutavad (eeldusel, et kohalik kogukond või elanikud on RMK-le oma kontaktandmed teada andnud); pärast seda on võimalik kohalikul kogukonnal, elanikel ja omavalitsusel esitada ettepanekuid metsatööde kavatsuse kohta; teade avaldatakse ka RMK sotsiaalmeedia kanalis Facebook4. Kaasamise juhendis on joonisel 1 kirjeldatud kaasamiseprotsessi järgmiselt:
Vt Eesti Metsanduse arengukava aastani 2030, lk 21. Kättesaadav arvutivõrgust: https://envir.ee/MAK2030
9(17)
3-22-1220
30.Seega on kaasamise juhendis lahti kirjutatud kaasamise põhimõtted ning sätestatud ka, millise tähtaja jooksul on õigus esitada ettepanekuid ning millal RMK ettepanekud lahendab ja kus avaldab tehtud ettepanekud ning RMK vastused, kas ettepanekut on võimalik arvestada või mitte5. Selliselt on soovitanud RMK-l välja töötada kaasamise juhendi ka õiguskantsler oma 22.12.2020 soovituses nr 7-6/201876/2007220.6 Küll aga on RMK-l väga lai kaalutlusruum hindamaks, milliseid ettepanekuid saab arvestada ja milliseid mitte, sarnaselt planeerimismenetlusega (kuigi viimase puhul on õigusaktides regulatsioon oluliselt ulatuslikum ja täpsem, kuidas kaasamist läbi viia). See tähendab, et kohtulik kontroll on kaalutlusotsuste puhul piiratud ning kohus ei kontrolli eraldiseisvalt otstarbekust (vt HKMS § 158 lg 3 ls 2), samuti ei teosta kohus vastustaja eest kaalutlusõigust (vt HKMS § 158 lg 3 viimane lause).
31.Kaebuse kohaselt avalikustas RMK 01.02.2022 oma kodulehel kutse metsatööde pikaajalise kava lähtekohtade arutelule (vt kaebuse p 3) ning 04.03.2022 viis RMK läbi kaasamiskoosoleku seoses Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022-2031 väljatöötamisega (vt kaebuse p 4). Kaebuse kohaselt said kaebajad info koosoleku toimumisest 11.02.2022 Facebooki grupi „Meie Kanepi“ kaudu.
32.Kohus ei nõustu kaebajatega, et RMK oleks saanud hankida kohaliku kogukonna isikute aadresse, et neid otsepostiga kaasamiskoosoleku toimumisest teavitada. Esmalt ei ole MS-s
Vt RMK 08.03.2021 koostatud juhend „Kaasamine metsatööde planeerimisse“, p 3. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad
sätestatud, kuidas kohalike elanike ja kogukonna kaasamine peaks toimuma, mistõttu võis RMK järgida haldussisest juhendit kaasamiseks. Selliseks juhendiks on RMK 08.03.2023 koostatud kaasamise juhend. RMK on asjakohaselt selgitanud, et RMK kodulehel on avaldatud kaasamise juhend ning selles sätestatud põhimõtteid on järgitud. Ühtlasi nõustub kohus RMK-ga, et kuivõrd RMK-le ei olnud teada kaebaja I huvi osaleda Ritsike palo metsa majandamise tööde planeerimisel ning RMK-l puudusid kaebaja I kontaktandmed, lisaks ei ole kaebaja I kinnistu kõrvalkinnistuks, siis puudus kohustus kaasamiskoosoleku toimumisest otseselt teavitada. Käesoleval juhul oli piisavaks, et RMK avaldas info kaasamiskoosoleku kohta oma kodulehel ning edastas vastava info ka kohalikule omavalitsusele ja piirnevate kinnistute omanikele.
33.Vaidlus puudub selles, et kaebajad olid teadlikud Jõksi järve Ritsike palo park- ja puhkemetsa majandamise kava koostamise menetlusest (vt kaebuse lisa 5) ning said oma arvamusi ka menetluses esitada (vt kaebuse lisa 6). Samuti nähtub kaebuse lisast 6, et kaebajate ettepanekutele on vastustaja ka vastanud ning osaliselt nendega arvestanud. Nimelt on kaebaja I teinud menetluses järgmised ettepanekud: 1) edasine majandamine võiks parkmetsa osas (eraldised 1; 2; 4; 11) jätkuda vaid sanitaarraide kujul, kuivanud puud ostab soovija RMK-lt kütteks. Sellele on RMK vastanud järgmist: „Turberaied kavandatakse eraldistele 9, 10, 11. Eraldistele 1, 2, 4 raieid ei kavandata.“ 2) teha Ritsike palo metsa parkmetsa osas erisus ja majandamist mitte teha; parkmetsa osa jääb eraldistele 1; 2; 4 ja 11. Sellele on RMK vastanud järgmist: „Turberaied kavandatakse eraldistele 9, 10, 11. Eraldistele 1, 2, 4 raieid ei kavandata.“ 3) Kanepi elanike soov on 50-aastane raierahu Ritsike palo parkmetsas. Sellele on RMK vastanud järgmist: „Järgneval kümnel aastal on raietööd kahel aastal, hilissügisel-talve hakul.“ (vt kaebuse lisa 6; dtl 27). 4) Ritsike palo metsa eraldisel 10 ja 11 oli RMK-l kavas häilraie. Minu ettepanek on asendada häilraie aegjärkse raiega. Kuna aegjärkne raie jääb visuaalselt talutavam. Raie teostada kolmes järgus, iga järgu raiutav maht on 30%. Kolmas raiejärk ehk siis püstijäänud 30% jääkski alles ja kasvaks koos männinoorendikuga püsimetsana. Vältimaks metsaaluse kahjustusi, teostada raie alates detsembrist ja lumisel ajal, st kui lund ei ole, siis raiet ei toimu. RMK vastas sellele ettepanekule järgmiselt: „Asendame esialgselt kavandatud häilraied aegjärkse raiega. Teostame tööd lumekatte olemasolul. Maapinda metsauuendamiseks ei mineraliseeruta, vajadusel (kui looduslikku mändi ei lisandu) mändi istutatakse.“ 5) soovin teada, kuidas toimub kaasamiskoosolekul väljapakutud raiutavate puude märkimine koos kohalike elanikega. Sellele vastas RMK järgmist: „27.04.2022 toimunud ühisnõupidamisel leppisime kokku, et novembris teeme Ritsike metsas kokkusaamise ja vaatama üle/vajadusel märgime ette need vanad männid, mis igal juhul peaksid alles jääma.“ 6) raietööde teostuslepingusse sisse kirjutada tööde teostajale tingimus kasutada kerget metsatehnikat. Sellele on RMK vastanud järgmist: „Tööd teostatakse parimal viisil ja kvaliteedis.“
34.Kaebaja I ettepanekut 1) on metsamajandamiskavas osaliselt arvestatud, kuivõrd RMK on selgitanud, et eraldistele 1, 2 ja 4 raiet ei kavandata (vt kaebuse lisa 6, lk-d 6-7; dtl-d 38-39). Seejuures on metsamajandamiskavas märgitud, et seda ühevanuselist männikut on aastakümnete jooksul majandatud valdavalt sanitaarraietega, mida teostati 2-5 aastaste vahedega; aastal 2000 viidi eraldistel 1 ja 2 läbi valikraie, mis paraku metsakasvatuslikku eesmärk ei ole täitnud ja männiku looduslikku uuenemist ei ole taganud (vt kaebuse lisa 7, lk
11(17)
3-22-1220
3; dtl 35). Sama on vastatud ka ettepaneku 2) osas, et eraldistele 1, 2 ja 4 raiet ei kavandata ning ka metsamajandamiskavas on see nii (vt kaebuse lisa 7, lk-d 5-6).
35.Metsamajandamiskavas on selgitatud, et RMK otsusega on mittemajandatavad eraldised 6, 7, 8 (vt kaebuse lisa 7, lk 4; dtl 36), ometi ei selgu metsamajandamiskavast, et miks just need eraldised on jäetud majandatavast alast välja, aga mitte ka kaebaja I taotletud eraldised. Samuti ei selgu, mis põhjusel on RMK otsustanud uuendusraie kasuks, mille alaliigiks on turberaie (vt MS § 28 lg 4 p 1), mis omakorda jaguneb mh aegjärkseks raieks (vt MS § 30 lg 1). Mestamajandamiskava kohaselt on Ritsike palo metsa majandatud aastakümneid sanitaarraietega, kuid argumendist, et 2000. a eraldistel 1 ja 2 läbi viidud valikraie ei ole taganud metsakasvatuslikku eesmärki ning männik ei ole looduslikult uuenenud, ei selgu, miks on otsustatud valikraie asemel teha Ritsike palo metsas oluliselt intensiivsemat raiet – uuendusraie alaliigina aegjärkset raiet. Veelgi enam, metsamajandamiskavas on selgitatud, et jätkatakse puhke- ja parkmesta põhimõtetest lähtuvat majandamist. Arusaamatu on aga, et kui eraldistel nr 9-11 raiutakse 1. järguna 50% puudest 1. rindest ning 2. rinde kuused raiutakse kõik välja ja 2. järgus, mis toimub hinnanguliselt 8-10 aasta pärast raiutakse maha kõik 1. rindele 1. järgus jäetud puud (vt kaebuse lisa 7, lk-d 6-7), siis kuidas järgib selline metsa majandamine park- ja puhkemetsa majandamise põhimõtteid. Sisuliselt toimub vanade puude lageraie hiljemalt 10 aasta jooksul, st ajaliselt hajutatult. Sellises olukorras ei saa rääkida enam puhke- ja parkmetsast, sest seda ei eksisteeriks praegusel viisil enam. Ka juhul, kui maharaiutud puude asemele istutatakse uued puud, siis niivõrd lühikese perioodi jooksul (810 aastat) ei kasva elujõuline mets asemele. Eelnevast tulenevalt on metsamajandamiskava vastuoluline ning RMK pole põhjendanud, miks kaebaja I ettepanekuga 2) ja 3) jätta parkmetsas uuendusraied teostamata (sh eraldisel nr 11), on jäetud arvestamata.
36.Osaliselt on arvestatud kaebaja I ettepanekuga 3). Metsamajandamiskavas on märgitud, et eraldistel 9, 10 ja 11 teostatakse aegjärkse raie 2. järk 8-10 aasta möödudes (prognoositavalt aastatel 2030-2032) (vt kaebuse lisa 7, lk-d 6-7; dtl-d 38-39). Seda, et Ritsike palo metsa on aastakümnete jooksul majandatud, on selgitatud metsamajandamiskavas (vt kaebuse lisa 7, lk 3; dtl 35), kuid nagu eelnevalt on välja toodud, siis ei selgu, miks on asutud metsa majandama uuendusraietega (aegjärkse raiega), mitte jätkatud sanitaarraietega või hooldusraietega. Hooldusraiet tehakse: 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie) (MS § 28 lg 7). Puuduvad ka kaalutlused, miks ei jätkata valikraietega (MS § 28 lg 8), mis tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil puistus, mis on saavutanud MS § 29 lg 5 alusel kehtestatud raievanuse. Ebapiisav on seejuures ainult üks lause metsamajandamiskavas, et aastal 2000 viidi eraldistel 1 ja 2 läbi valikraie, mis paraku metsakasvatuslikku eesmärki ei ole täitnud ja männiku looduslikku uuenemist ei ole taganud (vt kaebuse lisa 7, lk 3). Esiteks on valikraie läbi viidud enam kui 20 aastat tagasi ning üksnes kahel eraldisel. Seejuures puudub igasugune analüüs, miks loodetavaid tulemusi valikraie ei andnud, kas majandati Ritsike palo metsa püsimetsana piisavalt oskuslikult. „Lisaks uuendusraietele tehakse metsades hooldusraieid, et tagada kasvukohale sobilik puistu liigiline koosseis, hea tervislik seisund ning välja langeva puidu tõhus kasutamine. Samuti tehakse valikraieid metsade püsimetsana majandamise eesmärgil, millele peab järgnema välja raiutud (ka välja langenud) puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale looduslikult omaste puudega. Valikraie rakendamine nõuab häid metsanduslikke teadmisi ning kogemusi ja sealjuures tuleb arvestada puistute sanitaarse seisundi halvenemise riskiga, samuti uuendamisega seotud probleemidega.“ (vt Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, lk 10). 12(17)
3-22-1220
37.Arvestatud on kaebaja I ettepanekuga 4), kuivõrd häilraie asendati aegjärkse raiega, 3. raiejärgust on loobutud ning raietööd toimuvad lumikatte olemasolul (vt kaebuse lisa 7, lkd-67; dtl-d 38-39). Kaebaja I ettepanekule 5) on vastatud ning ka metsamajandamiskavas on selgitatud ptk-s 3, et samuti valitakse turberaiega vanas männikus välja jämedamad-huvitavad männid, millele luuakse raiega paremad kasvutingimused (kaebuse lisa 7, lk 5; dtl 37). Viimase ettepaneku osas on RMK kinnitanud kaebajale I, et töid teostatakse parimal viisil ja kvaliteedis.
38.Eelnevast nähtub, et RMK on kaebaja I ettepanekutega küll osaliselt arvestanud, kuid ei ole piisavalt ja üheselt selgelt põhjendanud, miks ülejäänud ettepanekutega ei saadud arvestada. MS § 43 lg-s 9 sätestatud avalikkuse kaasamise nõue eeldab, et lisaks menetluses osalemise võimalusele ja ettepanekute esitamisele, annab RMK ka piisavad vastused, miks esitatud ettepanekuid arvestada ei saa. Seda kohustust RMK käesoleval juhul korrektselt täitnud ei ole, mistõttu on rikutud MS § 43 lg-t 9.
39.Kaebaja II on esitanud metsamajandamiskava menetluses järgmised ettepanekud: 1) viia läbi VEP inventuur. Sellele on RMK vastanud järgmist: „Vääriselupaikade inventuuri teevad RMK metsakorraldajad, kellel on olemas vastav litsents ja oskused-kogemused. Vaatluse alla on võetud metsaosad, kus olemasolevate inventeerimisandmete alusel on VEP-i esinemise tõenäosus kõrgem. Vääriselupaikade inventuuri viiakse läbi jooksvalt ja pidevalt.“ (vt kaebuse lisa 6; dtl 29). 2) puistuid majandada ainult püsimetsana, st valikraiega, rakendades püsimetsa majandamise põhimõtteid. Sellele on RMK vastanud järgmist: „Pole võimalik arvestada. RMK planeerib Jõksi järve ja Ritsike palo ümbruses tehtavaid metsamajanduslikke töid selliselt, et kogu riigimetsa ala on püsivalt metsaga kaetud, seal kasvab püsivalt metsa, hoolimata sellest, et mõnes kohas tehakse metsa uute puude kasvatamiseks lagedam ala. RMK käsitleb kogu riigimetsa elukeskkonnana ja planeerib ning viib vajalikke töid läbi, pidades silmas metsaseaduse mõtet – metsa majandamine peab tagama elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse (vt kaebuse lisa 6; dtl 29). 3) majandada kogu Jõksi järve Ritsike palo KAH ala metsasid valikraietega ehk püsimetsana, et puhkealal säiliks järjepidevalt mitmekülgsed funktsioonid. Sellele on RMK vastanud järgmist: „Raie nimetus ei ole oluline, vaid teostuse sisu ja taotletav-saavutatav eesmärk on olulised. Kirjeldatud-kavandatud viisil turberaiega-aegjärkse raiega vana männiku uuendamine on suunatud parkmetsa-puhkemetsa kujundamisele ja sisult püsimetsamajandus.“ (vt kaebuse lisa 6; dtl 32).
40.Seoses kaebaja II esimesele ettepanekule antud RMK vastusega võib sellest järeldada, et VEP inventuuri on teostatud üksnes osaliselt, st metsaosades, kus VEP-i esinemise tõenäosus on suurem. Samas on metsamajandamiskavas märgitud, et kõigil metsaeraldistel on läbi viidud VEP inventuur, mille käigus ei ole VEP-i olemasolule viitavaid loodusväärtusi leitudregistreeritud (vt kaebuse lisa 7, lk 5). Ühtegi tõendit viimase väite kinnituseks kohtule esitatud ei ole. Küll aga on kaebajad esitanud kohtule 09.09.2022 läbi viidud VEP inventuuri tulemused, mille kohaselt on tuvastatud Ritsike palo metsas VEP indikaatorliike (vt kaebajate 03.04.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Sellest tulenevalt on paljasõnalised RMK väited, et VEP inventuur on läbi viidud, aga ühtegi loodusväärtust ei leitud. Seetõttu ei olnud kaebaja II ettepanekule 1) nõuetekohaselt vastatud.
41.Vastuolulised on RMK vastused kaebaja II ettepanekutele 2) ja 3), kus mõlemas ettepanekus soovis kaebaja II, et Ritsike palo metsa majandatakse püsimetsana. Kui ühel juhul on RMK selgelt öelnud, et ettepanekut pole võimalik arvestada, siis teisel juhul on RMK 13(17)
3-22-1220
märkinud, et sisuliselt toimubki Ritsike palo metsa majandamine püsimetsana, kui teostatakse turberaiet.
42.MS § 28 lg-s 8 on sõnaselgelt öeldud, et valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil, mitte turberaiet (aegjärkset raiet). Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist (MS § 28 lg 6). Kuigi RMK on viidanud, et järgitakse metsa säästva majandamise põhimõtet (vt MS § 2 lg 2), siiski on see ebaselge ja kohati vastuoluline. Nimelt ei selgu, kuidas põlismetsas on tagatud elustiku mitmekesisus aegjärkse raie korral; kuidas on tagatud ka 10 aasta pärast kohalikele elanikele sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimalus. Metsamajandamise kavast ei selgu, kuidas turberaiete korral on tagatud kliimapoliitika eesmärkide elluviimine, st kuidas aegjärkne raie tagab Ritsike palo metsa toimetuleku kliimamuutustega, sh süsinikusidumise ja hoidmisega. „Kliimapoliitika eesmärkide elluviimiseks tuleb maksimeerida kliima- ja elurikkuse hoidmise sünergiaid ning tagada kliimamuutustele vastupidavate ning kliimamuutusi leevendavate metsade ja maastike säilimine. Põhitähelepanu tuleb suunata metsade ja maastike hoidmisele ja majandamisele, et kliimamuutusi leevendavad metsad ja maastikud säiliksid.“ (vt Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, lk 11). Looduskaitseorganisatsioonid on välja toonud, et vanade metsade elustikku ei ole võimalik tõhusalt kaitsta, kui vanad loodusmetsad ei ole kaitse all; vajadus selliseid loodus- ja põlismetsi senisest tõhusamalt kaitsta on välja toodud ka ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 ja ELi metsastrateegias aastani 2030 (vt Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, lk-d 11-12). Vaidlusaluse metsamajandamise kava kohaselt on Ritsike palo männikute vanus 130 aastat (vt kaebuse lisa 7, lk 1). Küll aga ei ole tuvastatav metsamajandamiskavast, et metsa majandamisel oleks juhindutud Eesti metsanduse arengukavas aastani 2030 toodust.
43.Seejuures ei ole RMK välja toonud, et tema otsustuspädevusse ei kuulu küsimus, kas majandada Ritsike palo metsa püsimetsana tehes valikraieid või majandusmetsana tehes aegjärkseid raieid. Kuid sõltumata sellest, millise raieliigi kasuks otsustatakse peab RMK järgima säästliku metsa majandamise põhimõtet (MS § 2 lg 2). Metsanduse eesmärk pole mitte puidu varumine ja maksimaalse tootlikkusega mets, vaid metsa majandamine viisil, mis tagaks tema kõigi bioloogiliste komponentide säilimise.
44.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et RMK ei ole nõuetekohaselt täitnud MS § 43 lg-s 9 sätestatud kaasamisnõuet ega vastanud korrektselt kaebaja II ettepanekutele. Ilma ettepanekute ja neile RMK antud vastuste tabelita (vt kaebuse lisa 6) pole võimalik mestamajandamiskavast aru saada, milliste ettepanekutega on arvestatud ja millistega mitte. Põhjendamiskohustus (HMS § 56)
45.Kaebajate hinnangul on vaidlusalune metsamajandamiskava oluliste põhjendamispuudustega, kuivõrd sellest ei nähtu, et RMK oleks arvestanud kohalike elanike seisukohtadega.
46.Kohus jääb varasemalt toodud seisukohtade juurde, et osaliselt on kaebajate ettepanekuid arvestatud ning need kajastuvad ka metsamajandamiskavas (vt käesoleva otsuse põhjenduste punktid 34-38 ja 40-44). Tähelepanuta tuleb jätta kaebajate väited kohalike elanike ettepanekute arvestamata jätmise kohta, kuivõrd kaebajad ei saa kaebust esitada kohalike elanike nimel (vt käesoleva otsuse põhjenduste punkt 27). Küll aga ei ole RMK piisavalt põhjendanud, miks kaebajate mõningaid ettepanekuid ei saanud arvestada, seejuures on RMK vastused kohati ka vastuolulised (vt käesoleva otsuse põhjenduste punktid 35 ja 41). Eeltoodu tähendab, et kuigi toimingule ei laiene haldusaktile kohalduvad põhjendamiskohustused, siiski ei tähenda see, et metsamajandamiskava ei pea üldse põhjendama osas, miks avalikkuse esitatud ettepanekutega arvestati või ei arvestatud.
14(17)
3-22-1220
47.Vastavalt MS § 11 lg 4 punktil 5 sätestatakse metsa korraldamise juhendiga metsamajandamiskava koostamisele esitatavad nõuded. Selline juhend on kehtestatud keskkonnaministri 16.01.2009 määrusega nr 2, mille § 21 lg 1 (redaktsioon kehtivusega 03.09.2018-09.10.2022) kohaselt peab metsamajandamiskava sisaldama vähemalt järgmist: 1) tiitelleht või metsakorraldusobjekti iseloomustus; 2) temaatilised kaardid, millel on kasutatud määruse lisas 1 esitatud leppemärke; 3) metsa takseerkirjeldus, mis on koostatud vähemalt määruse §-des 7-12 kirjeldatud takseertunnuste alusel; 4) metsa iseloomustavad koondtabelid ja 5) kavandatud metsamajandustööde nimekirjad ja mahud. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt võib metsamajandamiskava lisaks eelkirjeldatule sisaldada ka täiendavat teavet, kui see aitab paremini esile tuua kava sisu ja soodustab metsa kui ökosüsteemi kaitset ja säästvat majandamist. Metsa korraldamise juhendi § 21 lg-s 1 on toodud miinimumnõuded, mida metsamajandamiskava peab sisaldama. Küll aga tõlgendades MS § 43 lg 9 ja metsa korraldamise juhendi § 21 lg-t 3 koosmõjus saab jõuda järeldusele, et ka KAH-alade metsamajandamiskava koostamisel esitatud ettepanekud ning nendega arvestamine/mitte arvestamine peaks kajastuma mestamajandamiskavas vähemalt kokkuvõtlikult või viitena avalikult kättesaadavale dokumendile. Oluline on, et nähtuks MS § 43 lg 9 korrektne täitmine, mitte MS § 43 lg-s 9 nimetatud kaasamisnõude formaalne täitmine. Avaliku tegevuse käigus loodav teave on eelduslikult avalik (vt avaliku teabe seadus § 4). Teave metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise kohta (vt MS § 9 lg 1) on lisaks ka keskkonnateave, mille tõhusa avalikustamise nõue tuleneb KeÜS § 26 lg-st 2 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.12.2022 määrus nr 3-22-348/19, p 11).
48.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et RMK on rikkunud MS § 43 lg-s 9 sätestatud nõuet ning see võis mõjutada ka metsamajandamiskava sisu. Seetõttu kuulub kohustamisnõue rahuldamisele. Kohus kohustab vastustajat uuendama haldusmenetluse ning viima uuesti läbi metsamajandamiskava koostamise menetlus, sh avalikkuse kaasamine vastavalt RMK koostatud kaasamise juhendile. Kohus ei saa vastustajat kohustada järgima püsimetsa majandamise põhimõtet, kuivõrd kohus ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. Menetluses ei ole leidnud tõendamist, et Ritsike palo metsa majandamine püsimetsana on ainuke võimalik majandamisviis (st, et diskretsioon oleks redutseerunud nullini). Keelamisnõue
49.Kaebajad on esitanud ka keelamisnõude – keelata KKA-l metsateatiste registreerimine metsaraie teostamiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209): a) vastavalt 29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kavale aastateks 2022-2031 ilma kaebajaid metsateatiste registreerimise menetlusse kaasamata ning HMS § 53 lg 1 punkti 1 kohast kõrvaltingimust kehtestamata, mille kohaselt metsateatis ei hakka kehtima enne 30 päeva möödumist selle registreerimisest.
50.Keelamisnõude esitamiseks seab piirangud HKMS § 45 lg 1, mille kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
51.Kohus nõustub KKA-ga, et keelamisnõude eeldused täidetud ei ole, mistõttu jääb kaebus selles osas rahuldamata. Esmalt on MS § 41 lg-s 8 1 sõnaselgelt sätestatud, et kui kavandatav raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib KKA selle metsaregistris. Arvestades, et vaidlusalune metsamajandamiskava ei ole õigusakt MS § 41 lg 81 tähenduses, siis ei ole selle järgimine ka KKA-le siduv metsateatiste registreerimise menetluses. Sisuliselt see tähendab, et sõltumata metsamajandamiskava kooskõlast kehtiva õigusega, on KKA kohustatud kontrollima nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inverteerimisandmetele või tegelikele
15(17)
3-22-1220
andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inverteerimisandmed ei vasta tegelikkusele (MS § 41 lg 7). Metsamajandamiskava ei ole üksikakt ega üldakt, millele MS § 41 lg-tes 7 ja 8 1 on viidatud. Seetõttu ei ole täidetud keelamisnõude esitamise esimene eeldus – on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi.
52.Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.07.2022 määruse punktis 18 möönnud, et metsamajandamiskava kinnitamine ei too vältimatult kaasa kavas ettenähtud raiete kohta metsateatiste esitamist ja KKA ei kontrolli metsateatistel kavandatavate raiete vastavust metsamajandamiskavale. Samas on ringkonnakohus selgitanud, et kuna registreeritud metsateatiste vaidlustamine tühistamiskaebusega võiks kaebajate toodud põhjustel osutuda ebatõhusaks, siis on keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumine lubatav. Viimati nimetatud ringkonnakohtu hinnang puudutas ettevalmistavas menetluses keelamiskaebuse kaebeõiguste piirangutele hinnangu andmist. Küll aga saab kohus asja läbivaatamise käigus hinnata keelamisnõuet sisuliselt. See tähendab, et Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määruse punktis 19 toodu, et keelamiskaebuse esitamine on lubatav, ei tähenda, et keelamiskaebus kuuluks rahuldamisele.
53.Kuigi on tõsi, et peale metsaregistris metsateatise registreerimist on omanikul õigus koheselt metsateatis realiseerida (vt MS § 41 lg 13), siiski ei saa sellest järeldada, et kaebajate õiguste kaitse on välistatud metsateatise hilisemal vaidlustamisel. Metsaregister on avalik register ning ka varem on keskkonnaorganisatsioonid suutnud tähtaegselt kaebuse metsateatistele halduskohtule esitada. Kohtul hinnangul ei esine käesoleval juhul põhjendatud kahtlust, et RMK asuks õigusvastase metsamajandamiskava alusel KKA-le metsateatisi esitama või veelgi enam, registreeritud metsateatisi koheselt ka realiseerima. Esiteks on RMK näol tegemist avalik-õiguslikke ülesandeid täitva isikuga, mitte eraõigusliku isikuga, kes majandab eraomandisse kuuluvat metsa. Seetõttu võib vastustajalt eeldada kõrgemat hoolsuskohustust täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Lisaks isegi juhul, kui RMK esitaks KKA-le metsateatised ning isegi juhul, kui need ka registreeritakse, siis on vaidlusaluse metsamajandamiskava alusel kavandatud metsatööd perioodiks november-detsember, mitte ükskõik millal. Oluline on ka asjaolu, et kohalik omavalitsus on algatanud Kanepi vallas Jõksi külas asuva Ritsike palo metsa (katastritunnus 28501:003:0806) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi (vt kaebajate 03.04.2023 menetlusdokumendi lisa 3). Tulenevalt keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 3 lg-st 1 kui metsateatisega kavandatud raie hõlmab ala, mille kohta on looduskaitseseaduse kohaselt esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, on KKA-l õigus peatada metsateatise menetlus vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lg-le 6.
54.Eeltoodust tulenevalt puudub põhjendatud kahtlus, et KKA annab haldusakti, mida kaebajatel ei ole tõhusalt võimalik hiljem halduskohtus vaidlustada. Seetõttu ei ole keelamisnõude eeldused täidetud ning selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Siinkohal puudub vajadus täpsemalt analüüsida kaebuse täienduses esitatud keelamisnõude põhjendatust, sh küsimust, kas kaebajatel on õigus taotleda vastustaja II keelamist metsateatise registreerimine ka juhul, kui kaebajaid menetlusse ei kaasata ning KKA registreeritud metsateatisele kõrvaltingimust ei sea, kuivõrd juba metsateatise registreerimisest keelamisnõue põhjendatud ei ole.
55.Ülaltoodu kokkuvõtteks rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning kohustab RMK viima uuesti läbi Jõksi järve Ritsike palo metsa majandamise kava koostamise menetlus. Keelamisnõude osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. 16(17)
3-22-1220
Menetluskulud
56.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
57.Kaebajad on taotlenud vastustajatelt välja mõista menetluskulud summas 8594 eurot (7604 + 990) koos käibemaksuga. Kaebajad on tasunud riigilõivu 80 eurot ning õigusabikulud moodustavad enne kohtuistungit 7524 eurot (sh käibemaks) ja kohtuistungiga seotud õigusabikulud on 990 eurot (sh käibemaks). Esindaja ajakulu on olnud enne kohtuistungit kokku 38 tundi ja istungiga seotult 5 tundi ning esindaja tunnihinnaks on 165 eurot. Kohtu hinnangul on kaebajate menetluskulud mõningal määral ülepaisutatud, arvestades asja keerukust ja mahtu. Mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks peab kohus kokku 30 tundi, s.o (165*30) + 80 = 5030 eurot. Seetõttu, arvestades, et kaebus rahuldati osaliselt (50 % ulatuses), tuleb RMK-lt välja mõista kaebajate kasuks solidaarselt menetluskulu summas 2515 eurot (sh käibemaks)7.
58.RMK taotleb kaebajatelt välja mõista menetluskulud summas 3145 eurot ilma käibemaksuta, esindaja ajakulu on 18 tundi ja 30 minutit ning tunnitasu maksumus on 170 eurot.
59.Kohtu hinnangul tuleb RMK menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 11 alusel tema enda kanda, kuivõrd kohus on rahuldanud kaebuse osas, mis puudutas RMK koostatud metsamajandamiskava. Seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane mõista kaebajatelt RMK menetluskulud ka 50% ulatuses (st proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega) välja.
60.Kuivõrd KKA ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis jäävad KKA võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1).
61.Juhindudes HKMS § 253 lg-st 3 tühistab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määruse nr 3-22-1220 resolutsiooni punktidega 4 ja 5 kohaldatud esialgse õiguskaitse, kuivõrd kohus on jätnud keelamisnõudes kaebuse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
62.Juhindudes HKMS § 175 lg-st 3 asendatakse avaldatavas kohtuotsuses kaebaja I nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 12.03.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.
5030/2
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.