Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.

3-20-1830

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. augustil 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-1830 säilimine, piirkonna identiteedi ja eripära säilitamine) ning välistatud ei ole munakivitee vigastamine päikesepargi ehitusel. Piisavalt ei ole hinnatud päikesepargi keskkonnamõju. Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 pst 3 ja p-st 22, tuli korraldada keskkonnamõju hindamine. Päikesepargi rajamine põhjustab pöördumatuid muutusi keskkonnas ning seab ohtu kultuuripärandi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkusele tulnuks anda hinnang, lähtudes KeHJS § 33 lg 2 p-st 3, mis sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 p-des 1 või 3 sätestatud juhul. Vald oleks pidanud keskkonnamõju hindama seetõttu, et DP alal kasvab III kategooria kaitsealune liik hall käpp (orchis militaris). Vastustaja ületas kaalutlusõiguse piire ja tegi planeeringu kehtestamisel kaalutlusvea, arvestamata, et tegemist on ÜP-d muutva planeeringuga. Avalikku huvi on valesti hinnatud. Võiküla Selts, kellele arendaja lubab saadava toetuse edasi maksta, ei esinda kogukonda, sest seltsi liikmetest on vaid kaks inimest kohalikud elanikud. Tulevikus ei pruugi enam Võikülas alajaama asuda. Päikesepargile on suur vastuseis. Vastustaja rikkus planeerimismenetluse avalikkuse põhimõtet, sest kõik dokumendid ei olnud planeerimismenetluse kestel avalikud. Nii detailplaneering kui ka ehitusluba rikuvad kaebajate omandiõigust, sest päikesepargi rajamisega kaasneb oluline varjav mõju kaebajate kinnistutelt avanevatele vaadetele. Ehitusluba tuleb tühistada vastuolu tõttu ehitusseadustiku (EhS) § 44 p-dega 1, 4 ja 10, sest vastustaja andis ehitusloa välja enne DP vaidlustamise tähtaja möödumist; seetõttu, et vastustaja ei kaasanud kaebajaid ehitusloa menetlusse; vastustaja oli teadlik kaitsealuse liigi esinemisest ehitusalal.

Muhu vald vaidles kaebusele vastu.

DP on Muhu ÜP-ga ja maakonnaplaneeringuga kooskõlas ning tegemist ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. DP ja ehitusluba on õiguspärased.

Kolmas isik Solarpartner OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata.

3(16)

3-20-1830 Võiküla on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks ning väärtuslikuks maastikuks (Muhu ÜP seletuskirja p-d 4.1 ja 5.1). Küll aga nähtub Muhu ÜP põhikaardilt ja ehitusplaneeringu kaardilt, et Haaviku ja Vahtra kinnistud jäävad väljapoole miljööväärtuslikku hoonestusala. Neile kinnistutele ei kohaldu seetõttu ka Muhu ÜP seletuskirja p 4.1 alap 6. Päikesepaneelide paigaldamist ei saa EhS mõttes pidada hoonestamiseks, isegi kui see DP säte oleks kohaldatav. Üldplaneering ei reguleeri rajatiste püstitamist, vaid üksnes hoonestamist (hoonete ehitamist). Ka hoonestamise lubamisel on üldplaneering paindlik, võimaldades seda erandlikult. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele õigesti, et DP on kooskõlas Muhu ÜP p-ga 5.2, mis näeb ette, et väärtuslikke põllumaid üldjuhul ei hoonestata; kõrge viljelusväärtusega põllumaad tuleb võimalikult kasutuses hoida haritava maana; maa, eriti maanteedega külgnevad ja külade vahetus läheduses asuvad põllud, tuleb hoida avatuna (vältida võsa teket, niita) ning vältida tuleb põldude struktuuri lihtsustamist, säilitada metsatukad, üksikud puud, kiviaiad ja -vared. Vahtra ja Haaviku kinnistutel ei asu kõrge viljelusväärtusega põllumaad. Sellel alal on boniteet alla maakonna keskmise. Maakonna põllumajandusmaa keskmine boniteet on 35 hindepunkti, Vahtra ja Haaviku kinnistutel on see näitaja 30–31. Detailplaneeringu lahenduse realiseerimisel maa-ala hooldamiseks kinnistut vastavalt vajadusele kas niidetakse või karjatatakse seal lambaid ehk maad kasutatakse samaaegselt ka põllumajanduslikul otstarbel. Päikesepaneelide vahelise ala niitmisega välditakse võsa teket ning hoitakse sellega maastikku avatuna ja samaaegselt säilitatakse maa põllumajandusliku kasutuse võimalikkus (vt detailplaneeringu ptk 4.5). Seega aitab detailplaneeringu realiseerimine maa avatuna hoidmisele kaasa. Detailplaneeringuga nähakse ette, et säilib olemasolev rohumaa, samuti jäetakse alles munakivitee kaitsevööndis (30 m) olemasolev võsa ja puud, välja arvatud mõned üksikud kõrgemad päikesepargile olulist varju tekitavad puud. Kinnistud asuvad väärtusliku maastiku alal (ÜP kaardil roheline piirjoon), kuid sellest ei tulene täiendavaid piiranguid, mis võiks välistada alale päikesepargi rajamise. Vastustajal tuli arvestada vastu võetud, kuid kehtestamata Muhu üldplaneeringuga. Vastuolu sellega ei ole aga määrav DP õiguspärasuse hindamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.08.2016 otsus asjas nr 3-3-1-88-15). Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 12). Vastustaja ei ole koostamisel oleva üldplaneeringuga arvestamisel teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks kaasa tulla DP tühistamise. Muhu valla uue üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt asuvad vaidlusalused kinnistud osaliselt kohaliku tähtsusega põllumajandusmaade alal. ÜP seletuskirja järgi neile aladele tehnorajatisi üldjuhul ei ehitata. Seletuskirja ptk-s 6.8.3 tuuakse välja, et Muhu vallas on Eesti parim potentsiaal päikeseenergia tootmiseks. Päikeseparkide rajamiseks sobilikena käsitatakse elektriliinide ja alajaamade vahetuses läheduses asuvaid lagedaid ja vähemetsaseid alasid. Väärtuslikule põllumajandusmaale ja kohaliku tähtsusega põllumajandusmaale üldjuhul päikeseparke rajada ei ole lubatud. Erandite tegemine on lubatud. Vastustaja on erandi tegemist põhjendanud sellega, et vaidlusalused kinnistud ei ole põllumajandusmaana väärtuslikud. Kinnistud paiknevad olemasoleva Võiküla alajaama tootmismaa otstarbega kinnistu kõrval, seega uue üldplaneeringu seletuskirja kohaselt päikesepargi rajamiseks sobivas asukohas. Võiküla alajaam mõjutab juba praegu miljööd ning vaateid piirkonnas. Kinnistud asuvad Võiküla küla südamest ja lähimatest elamutest piisavalt kaugel, et mitte avaldada elukeskkonnale ja miljööväärtuslikule külale olulist negatiivset mõju. Uue üldplaneeringu maakasutusplaanil on Võiküla juures küll välja toodud ilusa vaatega ala, kuid see ala ei kata tervet Võiküla piirkonda. Maakasutusplaani kohaselt on ilusa vaatega ala määratletud helesinise viirutusega ning see paikneb vaidlusalusest detailplaneeringualast lõunas, jäädes ka Võiküla külasüdamest lõunasse. 4(16)

3-20-1830 Päikesepaneelide maksimaalne kõrgus on detailplaneeringu kohaselt 2,8 meetrit. Detailplaneeringuala äärde on arendaja vastutulekuna kohalike elanike poolt detailplaneeringu menetluses esitatud arvamusele jätnud ka ligi 30 m ulatuses kõrghaljastusega puhvertsooni, mistõttu ei ole päikeseparki tee pealt sisuliselt näha. Võiküla küla poolt vaadatuna on lähematel kinnistutel pargi suunal samuti kõrghaljastus. Detailplaneeringuga kavandatakse päikesepaneele Saare maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel 2 „Ruumilised väärtused“ pruuni punktiirjoonega tähistatud väärtuslikule maastikule. Võiküla kuulub I klassi väärtuslike maade hulka. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seletuskirjas on märgitud, et Võiküla osas kohalduvad kultuuriajaloolise ja identiteediväärtusega maastike ning esteetilise ja puhkeväärtusega maastike maakasutustingimused. Need tingimused ei välista päikesepargi rajamist. Võiküla munakivitee ja küla poolt kõrghaljastusega ning maastikul domineeriva Võiküla alajaamaga varjatud päikesepark ei saa ohustada piirkonnale iseloomulikke ilusaid vaateid, miljööd, pärandkultuuri ja traditsioonilist külaarhitektuuri. Ekslik on kaebajate väide, et vaidlusalused kinnistud on Saare maakonnaplaneeringu 2030+ järgi väärtuslikul põllumaal. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ teemakaardil ja Saare maakonnaplaneeringu joonisel 2 „Ruumilised väärtused“ on väärtuslikud põllud määratud kollase värviga. Võikülas ei asu väärtuslikke põllumaid Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu mõistes. Muhu valla üldplaneeringus määratud väärtuslikud põllumaad ei ühti Saare maakonnaplaneeringus mõistega „väärtuslikud põllumajandusmaad“ ja teemaplaneeringus mõistega „väärtuslikud põllu(maa)d“ tähistatud maadega. Saaremaa maakonnaplaneeringu seletuskirjas ei ole punkti 6.8.3, millele kaebajad viitasid. Saare maakonnaplaneeringu seletuskirja p-s 4.2.3 on märgitud, et Saare maakonnas on keskmisest väiksemast pilvisusest ja suuremast albeedost tingituna Eesti parim potentsiaal päikeseenergia tootmiseks. Päikeseparkide rajamiseks sobilikeks tuleb pidada mh elektriliinide ja alajaamade vahetus läheduses asuvaid lagedaid ja vähemetsaseid alasid. DP on maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Planeeringuala asub Saare maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud võimaliku Suure väina püsiühenduse trassikoridori alal. See asjaolu on märgitud ka Muhu valla ÜP kaardile ja ehitusplaneeringu kaardile. Maakonnaplaneeringu p-s 4.1.1 toodud püsiühenduse trasside ala kasutamise põhimõtete kohaselt säilib püsiühenduse trasside alal kehtiva üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni. DP ei ole selle tingimusega vastuolus. Maanteeamet on 27.04.2020 kirjaga nr 152/20/3457-3 kooskõlastanud detailplaneeringu tingimusega, et detailplaneeringu seletuskirja lisatakse, et juhul, kui püsiühendus tuleb detailplaneeringuga hõlmatud alale, on arendajal kohustus oma kuludega päikeseelektrijaam ümber tõsta või likvideerida see püsiühenduse rajamiseks vajalikul maa-alal. DP-s on selle tingimusega arvestatud. Planeeringuala jääb osaliselt Kuivastu-Võiküla tee nr 4780019 kaitsevööndisse. Võiküla munakivitee on riiklikult kaitstav ehitismälestis. DP p-s 4.9.3 on käsitletud muinsuskaitselisi piiranguid, et tagada muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 14 lg 2 ja § 3 lg-te 1, 2 ja 4 täitmine. Muinsuskaitseamet on planeeringu kooskõlastanud. Muinsuskaitseameti seisukohtade pinnalt on täiendatud detailplaneeringu lahendust vajalike tingimustega, et tagada munakivitee kui mälestise säilimine. Üldjuhul ei ole päikesepark Võiküla munakiviteelt üldse vaadeldav, sest tee ja päikesepargi vahale jääb 30 m kõrghaljastuse riba. Kõik raskeveokiga tehtavad sõidud Kuivastu-Võiküla teel tuleb DP kohaselt eelnevalt kooskõlastada Muhu Vallavalitsusega. Väited munakivitee rikkumisest on oletuslikud.

5(16)

3-20-1830 Päikesepargi rajamine ei ole KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevus, mille puhul keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. KeHJS § 6 lg 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: energeetika (p 3); muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (p 22). Päikesepargi rajamine ei too kaasa pöördumatuid tagajärgi keskkonnale. Ala saab hooldatud, sellega välditakse ala võsastumist ja säilitatakse ala senise kasutamise võimalus. Kuna DP ei ole üldplaneeringut muutev, ei olnud vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel. Kolmanda kategooria kaitsealuse liigi (hall käpp) esinemine planeeringualal ei ole asjaolu, mille alusel peaks vastavalt KeHJS-le algatama keskkonnamõju strateegilist hindamist või koostama keskkonnamõju eelhinnangu. Vastustaja on põhjendatult viidanud, et selle on välja toonud ka Eesti Orhideekaitseklubi juhatuse liige Ulvi Selgis 10.08.2020 kirjas. Pole tõendatud, et vastustaja oli planeerimismenetluse ajal halli käpa kasvukohast teadlik. Keskkonnaamet oli oma 15.04.2020 kirjaga kinnitanud, et detailplaneering ei avalda eeldatavasti kaitsealustele liikidele mõju. Kaebajate viide PlanS § 142 lg 1 p-le 3 ei ole asjakohane. Kaebajad ei ole suutnud veenvalt ära näidata, milles seisneb oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine, arvestades ala suurust ja planeeritava tegevuse iseloomu. Viie hektari suurusel maa-alal päikesepargi loomine ei ole ulatuslik muudatus, arvestades seda, et Muhu vallast on territoriaalses mõttes suurem osa maatulundusmaa. Olulist mõju naaberaladele päikesepargist ei tulene. Valla üldplaneeringus on avaliku huvina määratletud päikeseenergia tootmine alajaamade ja elektriliinide läheduses. Need tingimused on täidetud. Uue üldplaneeringu eelnõu seletuskirja p-s 6.8.1 on välja toodud, et teatud tingimustel on võimalik demonteerida Tusti alajaam, mistõttu Võiküla alajaam jääb alles. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et päikesepargi rajamine on kohaliku kogukonna huvides, kuivõrd arendaja maksab Võiküla Seltsile edasi taastuvenergia toetuse. Võiküla Selts on lisaks rohketele muudele kohalikku külaelu puudutavatele tegevustele aastaid esindanud Võiküla elanikke. Samuti on Võiküla Selts ainus külaelanikke ühendav juriidiline isik, kellele oleks arendajal võimalik toetust maksta. Kaebajate väide suuremast vastuseisust päikesepargile on tõendamata. Laialdasele vastuseisule ei viita detailplaneeringu avalik väljapanek, mille käigus planeeringulahenduse kohta ühtegi ettepanekut ei esitatud, ega ka avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Olukorras, kus detailplaneering jääb ellu viimata, puudub vajadus seada juurdepääsuservituuti. Seega ei olnud teeservituudi seadmine vajalik enne DP kehtestamist. DP-ga nõutakse servituudi seadmist enne kasutusloa taotluse esitamist (DP p 4.11). Kuigi valla dokumendiregistris ei olnud Keskkonnaameti ja Maanteeameti ning Muinsuskaitseameti arvamused DP kooskõlastamise kohta avalikult kättesaadavad, kuni AT sellele oma 16.09.2020 kirjaga tähelepanu juhtis, ei ole tegemist sellise menetlusveaga, mis võiks kaasa tuua DP tühistamise (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Vastutaja on välja toonud, et need seisukohad olid kättesaadavad planeeringumaterjalide hulgas detailplaneeringu kooskõlastuste tabelis, sh avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu vaidlustamine kaebajate õiguste rikkumise tõttu DP ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Kuna DP ei ole vastuolus maakonna- ega üldplaneeringuga, ei riku see kaebajate planeeringutest tulenevaid õigusi. DP ei ole vastuolus muinsuskaitseseaduse ega planeerimisseadusega. Kaebajate kinnistud asuvad DP alast kaugel ning alade vahel paikneb kõrghaljastus, nii et negatiivseid mõjusid, sh varjavat mõju kaebajate kinnistutele esineda ei saa. Vahtra kinnistu piirist on kõige lähemate kaebajate kinnistuteni ca 250 m. Pärdi-Jürna kinnistul ja Panga-Kivirahu kinnistul paiknevad hooned asuvad Vahtra 6(16)

3-20-1830 kinnistu piirist ca 300 m kaugusel. DP alusel soovitakse püstitada päikesepaneelid, mille maksimaalne kõrgus on detailplaneeringu kohaselt 2,8 m. Seega on ilmselge, et päikesepark ei saa põhjustada mitusada meetrit eemal asuvatele kinnistutele varjavat mõju. Ehitusluba EhS § 42 lg 5 sätestab, et pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Vastustajale ei saa selle tähtaja järgimist ette heita. Õigusaktid ei nõua, et enne ehitusloa taotluse lahendamist peaks kohalik omavalitsus ära ootama detailplaneeringu kehtestamise otsuse jõustumise. Vastustaja ei rikkunud kaasamiskohustust. EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning EhS § 42 lg 7 kohaselt esitatakse ehitusloa eelnõu vajadusel arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Kaebajate kinnistud ei piirne DP alaga. Kaasamise otsustamisel tuleb lähtuda sellest, kas ehitis võib isiku õigusi rikkuda. Ehitusluba ei puudutanud kaebajate õigusi. Kaitsealuse liigi esinemine DP alal ei ole aluseks keelduda ehitusloa väljastamisest EhS § 44 mõttes. Kaitsealuse liigi isendi kaitse tuleneb otse seadusest (looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 8). Kolmandal isikul on vaatamata ehitusloa saamisele kohustus igal juhul järgida looduskaitseseaduse nõudeid. Keskkonnaameti esindaja AL andis telefoni teel küll vastustajale nõuande korraldada kaitsealuse liigi inventeerimine, kuid ei saanud nõuda ehitusloa andmata jätmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-1830 joonised ja ÜP seletuskiri ei luba koosmõjus oletada, et Vahtra ja Haaviku maaüksustele oleks lubatud päikesepargi rajamine, sest mõlemad kinnistud on ÜP järgi määratud selgelt kui väärtuslikud põllumaad, mis paiknevad väärtuslikul maastikul. Päikesepargi rajamisel ei saa väärtusliku põllumaa säilimist tagada. Maa sööti jätmine ei anna õigust saada eelis maa sihtotstarbe muutmisel. Kuigi päikesepargi rajatised ei ole hooned, võivad need mõjutada maastiku isegi enam kui hooned. Päikesepark kogupindalaga 3,9 ha oleks Võiküla maastikus selgelt domineeriv ega võimaldaks maastikku ja põllumaad säilitada. ÜP seletuskirja p 5.2 nõuab, et kõrge viljelusväärtusega põllumaad tuleb võimalikult palju kasutuses hoida haritava maana. KL leiab, et kuna vaidlusalune väärtuslik põllumaa paikneb väärtuslikul maastikul, siis tuleb seda ruumiplaneerimise aspektist vaadelda ennekõike väärtusliku maastiku olemasolu ja kaugvaadete ning konkreetse rajatise väärtuslikku maastikku sobivuse aspektist. Halduskohus ei arvestanud asjas nr 3-16-1300 tehtud Tallinna Halduskohtu kohtuotsuse seisukohti. Ka Pärnu Linnavolikogu jättis kohalike elanike tugeva vastasseisu tõttu algatamata detailplaneeringu, millega arendaja soovis rajada rannaküla keskele kolmehektarilise päikesepargi. Alal olev munakivitee ja kiviaed jäävad DP järgses mahus päikesepargi rajamisel maastikus suure uue ja piirkonnale mitteomase tehnogeeselemendi kõrval varjatuks ja kaotaksid oma konteksti. Uued rajatised ei tohi nendega võistelda. KeHJS § 33 lg 2 p 3 (kuna DP on ÜP-d muutev) või § 6 lg 2 p-de 3 ja 22 (päikesepargi rajamine võib eelduslikult kaasa tuua olulise keskkonnamõju KeHJS § 22 tähenduses) alusel oleks planeerimismenetluses tulnud teha keskkonnamõju hindamine või anda eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadusele. Seda kinnitab ka KL arvamus. Eelhinnangu tulemusel tulnuks seada keskkonnatingimused vastavalt PlanS § 126 lg 1 p-dele 12 ja 15. Riigikohus on 06.11.2002 otsuse asjas nr 3-3-1-62-02 p-s 18 märkinud, et kui olemasolev informatsioon ei ole piisav õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks, peab kohalik omavalitsus planeeringu koostajat ja vajadusel ka teisi puudutatud isikuid kaasates koguma otsustamiseks täielikumat teavet. Kinnistud asuvad väärtuslikel maastikel, mille kasutamiseks on seatud rangemad kasutus- ja kaitsetingimused. Väärtuslike maastike ja vaadete mõjutamise ning kaitsealuste liikide kohta tuli koguda täpsemat teavet. Vähemalt DP-st oleks pidanud nähtuma põhjalikumad kaalutlused ja analüüs keskkonnaalase olukorra kaardistamise ja kaitsvate tingimuste seadmise kohta PlanS § 126 lg 1 p-de 12 ja 15 järgi. DP-s ei ole põhjendatud ÜP muutmise vajalikkust ega analoogsete arenduste mujal lubamise kumulatiivseid mõjusid. Praeguseks on DP alalt leitud arvukalt kaitsealuseid liike. Detailplaneeringus ega ehitusloas ei ole ette nähtud kaitsvaid tingimusi. Päikesepaneelid paiknevad tihedalt üksteise kõrval, võtmata arvesse kaitstavaid taimeliike. KL on seisukohal, et DP seletuskirjas kajastatud keskkonnamõjude analüüs ei ole piisav. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala jääb ca 250 m kaugusele idasse; planeeringualast läände ja põhja Männi, Metsa ja Jaagu kinnistutele jäävad kaitsealuse liigi (III kategooria liigi rabakonna) elupaik (vt DP seletuskirja lk 18). Lisaks ei kajasta detailplaneeringu seletuskiri võimalikke keskkonnamõjusid maale ja mullastikule (sh taimedele-loomadele), mis võivad kaasneda päiksepargi rajamisega detailplaneeringualale. Aastal 2013 Alam-Pedja Arendus OÜ tellimusel teostatud vaiade rammimisel pinnasesse vaivundamendi rajamiseks ilmnes, et pinnases esineb rohkesti kivimeid, mis ei ole vaiade rammimisel läbistatavad (graniitkivid jms), mis tuleb seetõttu pinnasest välja kaevata. Sellega kaasnes alal, kus vaiad pinnasesse rammiti, taimestiku ulatuslik, sisuliselt täielik hävinemine. On alust arvata, et geoloogilised olud Haaviku ja Vahtra katastriüksusel on sarnased. Vundamendi rajamisel päikesepaneelide alla saab taimestik seega oluliselt kahjustatud.

8(16)

3-20-1830 Keskkonnaamet kinnitas e-kirjas, et suhtles vastustajaga enne 02.09.2020 kirja saatmist telefonis, andes teavet halli käpa levikust planeeringualal. Seega on tõendatud, et vastustaja teadis sellest kaitsealusest liigist vähemalt enne ehitusloa andmist. Ehitusloas kõrvaltingimusi ei ole seatud. DP on vastuolus vastu võetud uue ÜP-ga, mille seletuskirja p 6.8.3 näeb ette: „Päikeseparke väärtuslikule põllumajandusmaale ja kohaliku tähtsusega põllumajandusmaale üldjuhul rajada ei ole lubatud. Kaalutlusotsuse alusel, konkreetsest olukorrast ja asukohast lähtuvalt, võib teha erandeid, kui see on kohaliku kogukonna huvides.“ KL arvamuse kohaselt ei ole päikesepargi rajamine lubatud ning kogukonna huvi peaks olema dokumenteeritud. Kohalik kogukond on päiksepargi rajamisele vastu. DP ei ole avalikes huvides. Asjaolu, et Võiküla alajaam mõjutab juba praegu maastikku või miljööd, peaks veelgi piirama uute ehitiste (sh rajatiste) püstitamist, mis rikuks külamiljööd alajaamast lõunas ja väärtuslikku maastikku alajaamast põhja või ida suunas. Kui alale sooviti rajada päikeseparki, tulnuks uues ÜP-s maa kohaliku tähtsusega põllumaa alalt ära jätta ning ala reserveerida või määrata tootmismaaks. Päikeseparkide alad tuleb kindlaks määrata üldplaneeringuga, mille ülesandeks on mh tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 3). ÜP-s selliste alade määratlemata jätmine oli õigusvastane. Seetõttu on õigusvastane ka DP. DP avalikul väljapanekul ja arutelul esitati planeeringulahendusele arvukalt vastuväiteid. Külamiljööd muutva detailplaneeringu kehtestamisel tuleb kohalikul omavalitsusel planeeringulahenduse kehtestamisega kaasnevad positiivsed mõjutused eriti selgelt välja tuua ning põhjalikult analüüsida nende kaalu võrreldes kohalike elanike huviga senise elukeskkonna säilimiseks. Muhu vald on detailplaneeringu kehtestamata jätmist Metsa kinnistu puhul põhjendanud üksikasjalikumalt. Riigikohtu praktika järgi ei saa planeerimisotsuse motiveerimisel haldusorgan piirduda üldsõnalise viitega avaliku huvi eksisteerimisele näiteks piirkonda töökohtade loomiseks. Metsa detailplaneering puudutas vaid ühe tuulegeneraatori rajamist, praegusel juhul on kavandatav päikesepark väga suur. Toetuse maksmine Võiküla Seltsile ei kõrva päikesepargi rajamisest tekkivaid kahjusid loodusele ja keskkonnale. Samuti ei ole makstav rahaline toetus avalikes (sh kogukonna) huvides, sest seltsis on vaid kaks tegevat liiget, kuid kohalikus kogukonnas on oluliselt rohkem tegusaid inimesi, kes seltsi ei kuulu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikseenergia käsiraamat kinnitab, et asukoha valikul on oluline jälgida maa juhtotstarvet, tuule- ja päikeseparkide rajamiseks on eelistatud jäätmaad, samuti sobivad tööstus- ja ettevõtlusalad. Arenduseks mittesobivad alad on miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud maastikud ja üksikobjektid, olulised vaated. Majandus- ja taristuminister väljendas seisukohta, et põllupealsed päikesepargid ei ole mõistlikud – koormavad ülekandevõrke ja võtavad ära kasuliku põllumaa. Päikesepargi rajamisel on käsiraamatu (lk 70–72) järgi võimalikud keskkonnamõjud põhjaveele ehitustööde ajal, maapinna ettevalmistamisel ja pikaajaline mõju kohalike taimede ja loomade elupaikadele (sh arvestades, et päiksepargi ümber rajatakse võrkaed), nt elupaikade pindala või koosluste vähenemine; lindude kokkupõrked päikesepaneelidega ja kontsentreeritud päikesekiirgus (juhul kui päikseelektrijaama osad on lindudele halvasti nähtavad, petlikud või ajavad linde segadusse). Kehtestatud detailplaneering ei ole kooskõlas ka Saare maakonna turismi arengustrateegiaga „Saare maakonna kestliku turismi arengustrateegia 2022–2030“. 9(16)

3-20-1830 Päikesepargile on paremaid alternatiivseid asukohti eelkõige juba tegutsevate tootmisettevõtete piirkonnas ja endistel tootmisterritooriumitel (uues üldplaneeringus tähistatud kaardil tumeroosa värviga) või Soonda ja Piiri külades. Hiljem kehtestatud detailplaneeringud, mis näevad ette päikeseparkide rajamise, ei hõlma alasid, mis oleks esteetiliste ja loodusväärtuste osas võrreldavad vaidlusaluse alaga. Detailplaneeringu vaidlustamine kaebajate õiguste rikkumise tõttu Detailplaneering ja ehitusluba rikuvad apellantide MuKS-st ja PlanS-st ning planeeringutest (maakonnaplaneering, ÜP) tulenevaid õigusi ning omandiõigust. ÜP-st tuleneb apellantidele õiguspärane ootus, et apellantide kinnistute naabruses säilib pärandkultuur, väärtuslikud maastikud (sh vaated), piirkonnale omane miljöö ja looduskeskkond koos kaitsealuste liikidega. Päikesepark 5 hektaril mõjutab vaateid, küla ilmet ja miljööd ning tooks kaasa apellantide kinnisasjade väärtuse vähenemise (vrd Riigikohtu 11.10.2019 otsus asjas nr 3-15-2232, p 8.3). Kaebajate subjektiivseid õigusi rikkus ka nende menetlusse kaasamata jätmine. Ehitusluba EhS § 44 p-de 1, 4 ja 10 alusel tulnuks ehitusloa andmisest keelduda, sest ehitis ei vasta detailplaneeringule, ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada ning ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. DP on õigusvastane ning keskkonnamõju on jäetud välja selgitamata ja hindamata. Kaebajaid ei kaasatud menetlusse. Menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta. Ehitusloa menetluses oleksid saanud kohalikud elanikud esitada oma täiendavaid vastuväiteid, mis oleks võinud viia selleni, et vald oleks keeldunud ehitusloa andmisest.

Muhu vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Detailplaneeringuga ei toimunud üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmist. Kinnistud ei asu ühegi maakasutuse juhtfunktsiooniga alal. Valdav osa Muhu vallast on põllu- ja metsamajandus- ehk maatulundusmaa, mistõttu puudub põllu- ja metsamajandusmaa täiendavaks reserveerimiseks vajadus (ÜP p 3.12). Asjatundja arvamus tugineb varasema planeerimis- ja ehitisseaduse alusel koostatud käsiraamatule ja on ekslik. Kogu omavalitsuse territooriumi funktsionaalne tsoneerimine juhtotstarbega aladena ei olnud ÜP kehtestamise ajal nõutav. Väärtuslike põllumaade määratlemine üldplaneeringus on juhtfunktsioonide ja -otstarvete määramisest eraldiseisev. Sellest, et kinnistud asuvad osaliselt väärtuslike põllumaade alal, ei saa järeldada ÜP järgset maakasutuse juhtfunktsiooni. Avaliku väljapaneku järgselt on uues üldplaneeringu täiendatud versioonis sõnaselgelt välja toodud, et üldplaneeringuga ei määrata väärtusliku põllumajandusmaa juhtotstarbega maa-alasid. Tulenevalt planeeritava tegevuse iseloomust, väikesest alast ning tootmise vähesest mõjust naaberaladele ei ole tegemist ka muu olulise või ulatusliku üldplaneeringu muutmisega. PlanS § 142 lg 1 p 3 kohaldamine eeldab, et tegu on kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulise või ulatusliku üldplaneeringu muutmisega. Vastustaja arvates on DP ÜP-ga kooskõlas. Muhu ÜP seletuskirja p 5.1 kohaselt on Haaviku ja Vahtra kinnistud määratud väärtusliku maastikuna. 10(16)

3-20-1830 Muhu valla kehtiva üldplaneeringu kaardi järgi on Vahtra ja Haaviku kinnistud tavalised põlluja rohumaa, muu lageda haljasala maa kinnistud ning ühtlasi kuuluvad kinnistud osaliselt väärtuslike põllumaade hulka. Päikesepargi rajamine Vahtra ja Haaviku kinnistutele ei lähe vastuollu üldplaneeringus sätestatud väärtuslike põllumaade kasutustingimustega. Muhu valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.2 kohaselt väärtuslikke põllumaid üldjuhul ei hoonestata. Üldplaneeringus sisalduva hoonestamise piirangu eesmärk ei olnud igasuguse ehitustegevuse välistamine. Üldplaneeringus sisalduv piirang on ette nähtud just hoonete rajamise välistamiseks. Hoonestamise lubamisel on vallal kaalutlusõigus, kus tuleb võtta arvesse kavandatava hoonestuse mõju väärtusliku põllumaa kaitse eesmärkidele. Päikesepargi rajamisel on võimalik tagada väärtusliku maastiku ja põllumaa säilimine. Päikesepargi rajamine aitab võtta hetkel söötis seisva maa põllumajanduslikku kasutusse ning hoida ära maa edasist võsastumist ning selle tagajärjel muutumist põllumajanduslikuks tootmiseks ebasobivaks. Rajatiste eemaldamise järel on võimalik maad kasutada põllumajanduslikul otstarbel. Detailplaneeringu kohaselt hoitakse päikesepargi toimimise ajal planeeringuala üheaegselt ka põllumajanduslikus kasutuses eeskätt lammaste karjatamise või heina niitmise teel ning päikesepaneelide eemaldamisel on võimalik maad täies mahus põllumajanduslikul eesmärgil kasutada. Detailplaneeringu lahendus on piirkonda sobituv ega too kaasa ülemääraseid negatiivseid mõjusid ega apellantide subjektiivsete õiguste rikkumist. Sealhulgas ei too detailplaneeringu realiseerimine kaasa kohalike elanike huvide ülemäärast kahjustamist. Vastupidi, detailplaneeringu realiseerimine on kohaliku kogukonna huvides, sest kohalikul kogukonnal on detailplaneeringu tulemusena võimalik kasutada planeeringualale jäävat alternatiivset teetrassi ning saada Võiküla Seltsi rahalisest toetamisest (taastuvenergia toetusest) tulenevat kasu kogukonnale. Vaidlusalused kinnistud on hetkel kasutusest väljas olevad sööti jäetud põllumaad, mis asuvad ühtlasi olemasoleva alajaama vahetus läheduses. Tegu on päikesepargi jaoks sobiva asukohaga. Päikesepark on kavandatud selliselt, et avalikus kasutuses oleva tee äärde jääb 30 m ulatuses kõrghaljastusega puhvertsoon, mistõttu ei ole parki tee pealt üldjuhul näha. Päikesepaneelide maksimaalne kõrgus on 2,8 m, mistõttu ei ole tegu olulist visuaalset mõju omava kõrge ehitisega. Puudub vastuolu ÜP nõuetega hoida maad avatuna (vältida võsa teket, niita), eriti maanteedega külgnevaid ja külade vahetus läheduses asuvaid põlde; hoida haritava maana võimalikult kasutuses kõrge viljelusväärtusega põllumaad; vältida põldude struktuuri lihtsustamist, säilitada metsatukad, üksikud puud, kiviaiad ja -vared. Detailplaneeringuga nähakse ette, et olemasolev rohumaa säilib, arendajapoolse vastutulekuna jäetakse alles munakivitee kaitsevööndis (30 m) olemasolev võsa ja puud, välja arvatud mõned üksikud kõrgemad päikesepargile olulist varju tekitavad puud (detailplaneeringu ptk 4.3) ning säilitatakse planeeringuala läbiv madal kiviaed (detailplaneeringu ptk 4.5). Detailplaneeringu menetlusse oli kaasatud ka Muinsuskaitseamet, kes ei näinud ohtu munakivitee säilimisele. Planeerimismenetlus toimus õiguspäraselt. Erinevaid huve on hinnatud tasakaalustatult. Detailplaneeringut on Võiküla elanike soove arvestades korrigeeritud ning lahendust muudetud, et poolte huve tasakaalustada. Avalikkus ei jäänud planeerimismenetluses kaasamata. Kogu planeerimismenetlust puudutav materjal ja dokumendid on olnud avalikkusele kättesaadavad. Detailplaneeringu avalikul arutelul said paljud enne detailplaneeringu vastuvõtmist tõstatatud ja arutelul tõusetunud küsimused läbi arutatud ja vastatud. Avalikul väljapanekul detailplaneeringu osas tagasisidet kohalike elanike poolt ei antud, mistõttu ei olnud vajalik esitada detailplaneeringut Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks. Koostamisel oleva ÜP-ga ei tulnud arvestada. Võiküla elanikud tegid detailplaneeringu menetluses ettepaneku toetuse maksmiseks Võiküla Seltsile, selle ettepanekuga arvestati. Kinnistu idapiiri ja rajatise alla jääva ala vahele jäetakse 7 m laiune koridor perspektiivse avalikus kasutuses tee rajamise jaoks, millele seatakse servituut Muhu 11(16)

3-20-1830 valla kasuks (ptk 4.6), et tagada avalikult kasutatav läbipääs. Kohalik kogukond tervikuna ei ole päikesepargi rajamise vastu. Päikesepark jääb Võiküla külasüdame poolt vaadelduna olemasoleva Võiküla alajaama taha. Keskkonnamõju on planeerimismenetluses hinnatud piisavalt. Pole arusaadav, milline oleks päikesepargi oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamine ei olnud KeHJS § 6 lg 1 alusel kohustuslik. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 2 sätestab täpsema loetelu energeetika valdkonna tegevustest, mille puhul on kohustuslik eelhinnangu andmine. Päikesepargi rajamine sinna alla ei kuulu. Seadus ei näe ette, et väärtuslike maastike puhul peaks detailplaneeringu menetluses keskkonnamõju hindamise läbi viima. Apellantide viited PlanS § 126 lg 1 p-dele 12 ja 15 on asjakohatud, arvestades, et üldplaneeringus olid miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutustingimused sätestatud, mistõttu puudus vajadus neid eraldi sätestada detailplaneeringus. Planeeringualale ei kohaldu üldplaneeringust tulenevad miljööväärtusliku hoonestusala ehitus- ja kasutustingimused ning igasugune oletatav oht miljööväärtuslikule hoonestusalale on seega välistatud. Detailplaneeringualal ei asunud ühtegi LKS § 4 kohast kaitstavat loodusobjekti, samuti ei olnud alal tuvastatud (inventeeritud) kaitsealuseid liike. Seda kinnitas ka Keskkonnaamet oma 15.04.2020 kirjas nr 6-2/20/5292-2 ja 02.09.2020 kirjas nr 7-9/20/13570-2. Halli käpa leidmine ei tinginud vajadust keskkonnamõju täiendavaks hindamiseks. Taimeökoloog TR, kes on ka Eesti Orhideekaitseklubi liige, leidis oma inventuuris, et käpalised esinesid kinnistutel põhiliselt endise põllumaa ja kadastiku vahelisel alal, üsna kadastiku servas. Päikesepaneelide paigaldamine kinnistutele, eriti endisele põllumaa osale, ei kahjusta käpaliste populatsioone. Kinnistu regulaarne niitmine päikesepaneelide vahel võib käpalistele mõjuda isegi positiivselt. Looduskaitseseaduses ettenähtud kaitsemeetmed kehtivad ehitamisel igal juhul (sh LKS § 55 lg-d 7, 8). On ilmne, et arendaja on ka tegelikult astunud täiendavaid samme, et käpaliste esinemine kinnistul eksperdi abiga selgeks teha ning sellega edasises protsessis arvestada. Inventuuris on välja toodud, et kõik alalt leitud liigid on suhteliselt tavalised. Vastustaja ei olnud kaitsealuse liigi olemasolust DP menetluse ajal teadlik. DP ega ehitusluba ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Vastuolu teiste planeeringutega puudub. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole kohtupraktika kohaselt subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused (vt nt 24.05.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-2910). Samuti on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust, et kord kindlaks määratud tingimused säiliksid muutumatuna. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (vt nt 19.04.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Üldplaneeringus nähakse seda kohta ühe võimaliku püsiühenduse rajamise kohana. Seega pidid apellandid olema igal juhul teadlikud, et antud miljöö ja keskkond võivad ulatuslikult muutuda ja mõjutatud saada, kui rajatakse püsiühendus mandriga. Silla rajamine oleks selgelt oluliselt suuremate mõjudega elanikele ja looduskeskkonnale kui päikesepargi rajamine. Negatiivset visuaalset mõju päikesepark kauguse ja kõrguse tõttu kaasa ei too. Kinnistute väärtus ei saa seetõttu ka väheneda.

Kolmas isik Solarpartner OÜ palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Elektrijaam rajatakse asumist välja, mitte hoonete juurde. Munakivitee ja elektrijaama vahele jääb kõrghaljastusega rohetsoon, mistõttu ei piirata vaadet teelt merele. Päikesepaneelide kinnitused rajatakse metalljalgadele, mistõttu pinnast kahjustatakse minimaalselt. Ala hakatakse niitma ja karjatama, mistõttu suureneb selle liigiline mitmekesisus (praegu on ala aastakümneid võsastunud). Piirdeaed ei piira metsloomade liikumist. Saarel olevad arvukad karjaaiad ei ole metsloomade arvukust vähendanud. Kaebajate liikumisvõimalusi ei piirata. KL 12(16)

3-20-1830 arvamus on ekslik. Planeerimismenetluses ei tule teha ehitusprojekti, mistõttu ei ole vaja vaiade asukohti selles etapis kindlaks määrata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1830 tulevane maakasutus ei mõjuta elanike huve intensiivselt, võibki tulevase maakasutuse jätta detailplaneeringuga määrata. DP tühistamise aluseks saab olla vastuolu ÜP-ga, praegusel juhul sellist vastuolu aga ei esine. Kui ÜP-ga on jäetud maa juhtotstarve määramata, siis ei saa detailplaneeringut pidada ÜP-d muutvaks ainuüksi seetõttu, et detailplaneeringust selgub maa kasutamise otstarve.

3-20-1830

3-20-1830 Valitsuse poolt 06.10.2016 kinnitatud energiamajanduse arengukava järgi peaks taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustama 2030. aastaks 50% sisemaisest elektritarbimisest; päikesepark saab aidata selle eesmärgi saavutamisele kaasa.

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.