Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

3-21-2344 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X kuulub Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus Xxxxxxxxxxx tee 10 asuv kinnistu (edaspidi: Xxxxxxxxxxx kinnistu) registriosa numbriga xxxxxxxxx. Xxxxxxxxxxx kinnistu kõrval paikneb Haabneeme ranna-ala osaks olev kinnistu registriosa numbriga 13306902 (edaspidi: Haabneeme kinnistu), mis kuulub Viimsi valla munitsipaalomandisse. Haabneeme kinnistu puhul on tegemist üldkasutatava pargialaga. Selle sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa alaliik üldkasutatav maa ning selle osas kehtib kaitsekord, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri.“

Viimsi Vallavalitsuse järelevalveosakonnajuhataja Karin Mägi saatis 16.07.2021 X ekirja, milles teatas, et nähtuvalt Maa-ameti x-gis kaardimaterjalilt on X ehitanud Xxxxxxxxxxx kinnistu aia üle kinnistu piiri vallale kuuluvale maale ja looduskaitsealuse sanglepistiku maa-alale. E-kirja kohaselt kasutab X loata ca 250 m2 ala ja rikub kaitseeeskirja, mille kohaselt on keelatud kaitsealale ehitiste püstitamine. Järelevalveosakonna juhataja andis X aia vabatahtlikuks eemaldamiseks ja kinnistu piirile teisaldamiseks aega kuni 02.08.2021. Ühtlasi hoiatati X, et 03.08.2021 teostatakse paikvaatlus ja kui aeda ei ole eemaldatud, järgneb ettekirjutus-sunniraha ja asendustäitmise hoiatus.

X palus 26.07.2021 vastuses selgitusi selle kohta, millal on algatatud vastav järelevalvemenetlus, sest kinnistu omanik tuleb menetlusse kaasata. Ta selgitas, et aed on püstitatud paarkümmend aastat tagasi ning kinnistu omandamise ajal aed juba eksisteeris. Lisaks juhtis X tähelepanu, et kaitse-eeskirjaga on lubatud püstitada kaitseeesmärke toetavaid rajatisi, mida kõnealune aed tema hinnangul kindlasti teeb.

Viimsi valla järelevalveosakonna juhataja selgitas 26.07.2021 edastatud vastuses, et haldusmenetlus algas kaebajale 16.07.2021 e-kirja edastamise ja tähtaja määramisega. Kirja kohaselt võimaldatakse ärakuulamine siis, kui menetlus läheb üle ettekirjutusmenetluseks. Kirja kohaselt ei oma tähtsust aia ehitamise aeg, sest aed on võõral maatükil. Lisaks ei toeta aed sanglepistiku kaitse-eesmärke ning selle püstitamiseks oleks pidanud olema Keskkonnaameti nõusolek. Kirjas korrati, et X tuleb aed viia Xxxxxxxxxxx kinnistu piirile hiljemalt 02.08.2021.

X viitas 01.08.2021 e-kirjas, et kuigi Haabneeme kinnistu kuulub kohalikule omavalitsusele, ei anna see alust teostada omandivaidlust haldusmenetluse raames. Viimsi vald ei ole järginud hea halduse printsiipe, sest pöördumistes on kasutatud resoluutsetkäskivat tooni, lahendusi pole otsitud ning X pole ära kuulatud.

Viimsi valla järelevalveosakonna juhataja vastas 02.08.2021 e-kirjas, et X valdus 250 m2 vallale kuuluva maa osas on ebaseaduslik ning muudele küsimustele saab vastuse ettekirjutuse eelnõust, mis X lähiajal edastatakse.

27.08.2021 kirjaga edastati X Viimsi valla 15.09.2021 korralduse „Ettekirjutussunniraha ja asendustäitmise hoiatus ehitise lammutamiseks“ eelnõu (dtl 27 jj), mille kohaselt kavandati talle teha ettekirjutus Xxxxxxxxxxx kinnistut ümbritseva aia lammutamiseks ulatuses, milles see asub Haabneeme kinnistul ja ühtlasi maastikukaitsealal nr XXXXXXXXXX, hiljemalt 15.10.2021. Eelnõu põhjenduste kohaselt on Haabneeme kinnistul asuv aed ehitatud ehitusloa saanud projektile mittevastavasse asukohta ning aed on vastuolus Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega nr 64. X võimaldati seisukohti ja selgitusi esitada kuni 03.09.2021.

3-21-2344

X edastas 03.09.2021 arvamuse ja vastuväited, mille kohaselt ei ole Viimsi vald täitnud haldusakti põhjendamiskohustust, sest haldusaktist ei selgu, milles seisneb ehitusseadustiku (EhS) § 132 lg 3 p 2 (st ettekirjutuse alus) kohane püsiv negatiivne mõju ning üleliigne koormus vallale. Kõnealune aed ei saa olla vallale üleliigselt koormav ega püsivat negatiivset mõju avaldav, kuivõrd aed on olnud samas asukohas vähemalt aastast 1997. Kuna sanglepiku maastikukaitseala pindala on kokku 3,6 ha, ei saa aed, mis eraldab ca 250 m2 suurust ala, kuidagi takistada inimestel maastikukaitsealal viibimist. Omaniku õigus kinnistu kasutamisele on tsiviilõiguslik küsimus, mis ei kuulu EhS § 132 lg 3 p 2 kohaldamisalasse. Kuigi eelnõus on viidatud leebemate meetmete kaalumise vajadusele, ei ole tegelikkuses ühtegi leebemat meedet kaalutud. X pakkus Viimsi vallale välja ka võimalikud lahendusmeetmed.

Viimsi vald koostas 15.09.2021 korralduse nr 404 „Ettekirjutus-sunniraha ja asendustäitmise hoiatus ehitise lammutamiseks“ (dtl 38 jj). Ettekirjutusega kohustas Viimsi vald X lammutama Xxxxxxxxxxx kinnistut ümbritsev piirdeaed ulatuses, milles see asub Haabneeme kinnistul ja ühtlasi maastikukaitsealal nr XXXXXXXXXX, hiljemalt 15.10.2021. Ettekirjutus edastati X Viimsi valla järelevalveosakonna juhataja 04.10.2021 e-kirjaga. X kinnitas e-kirja kättesaamist 08.10.2021.

Pärast asjas toimunud kohtuistungit esitas kaebaja 14.06.2022 taotluse asja arutamise uuendamiseks HKMS § 130 p 2 alusel, kuna Kuuse tee 24 (Xxxxxxxxxxx tn 10) kinnistu ehitusloa toimikuga tutvumisel selgus, et vastustaja oli projekteerimistingimuste väljastamisel esitanud kinnistu omanikule 21.06.2006 asendiplaani, millel oli vaidlusalune aed juba maha märgitud. Kaebaja lisas taotlusele väljavõtte toimikust, mille palub võtta asja juurde ja millega soovib tõendada, et aed, mille kaebaja on väidetavalt ebaseaduslikult ehitanud, oli olemas juba enne tema poolt Xxxxxxxxxxx tn 10 kinnistu omandamist. Vastasel juhul ei oleks vastustaja seda projekteerimistingimustes projekteerimise lähtekohana esitanud. Arvestades, et kaebaja omandas kinnistu ajal, mil aed oli juba olemas, ei vasta tõele vastustaja väited, et kaebaja on selle ebaseaduslikult rajanud. Kokkuvõttes leiab kaebaja, et esitatav väljavõte tõendab, et vaidlusalune aed oli olemas juba enne kaebaja poolt kinnistu omandamist, see oli püstitatud seaduslikult ja vastustajale teada, kuna vastasel juhul ei oleks vastustaja seda aeda projekteerimistingimustes lähtekohana esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-21-2344 omandi kaitse. Ettekirjutusest nähtuvalt on vastustaja läbivalt heitnud kaebajale ette vastustaja omandiõiguse rikkumist. Vastustaja on kaebajale tehtud ettekirjutuses tuginenud asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-tele 1 ja 2 ning § 148 lg-le 3. Asjaõiguslike, sh omandi kaitsega seotud vaidluste näol on tegemist eraõiguslike vaidlustega. Omandiõigust teostades osaleb vastustaja eraõiguslikus suhtes ja tähtsust ei oma see, et vastustaja puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse üksusega, kelle tegevust reguleerivad mh avaliku õiguse normid. Vastustaja ei saa oma omandiõigust teostada läbi avalik-õigusliku menetluse. 2) Ettekirjutust ei ole piisavalt põhjendatud. Ettekirjutuse õigusliku alusena on tuginetud ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-e 1 ja § 132 lg 3 p-le 2. Ainuüksi ehitise asumine võõral maal ei anna alust EhS § 132 lg 3 p-i 2 alusel lammutamisettekirjutuse tegemiseks. Selgitatud ei ole, milles seisneb püsiv negatiivne mõju või üleliigne koormus. Negatiivse mõjuna nimetatud asjaolu, et aia püstitamisega mitteprojektijärgsesse asukohta on kaebaja omavoliliselt piiranud naaberkinnistu omaniku detailplaneeringust tulenevat õigust kinnistu kasutamisele üldistes huvides ja ühtlasi takistanud omanikul asja valdamist ja kasutamist, ei saa käsitleda püsiva negatiivse mõjuna või üleliigse koormusena EhS § 132 lg 3 p 2 mõttes. Püsivast negatiivsest mõjust või üleliigsest koormusest saaks rääkida juhul, kui aed piiraks Haabneeme kinnistu kasutamist olulises osas. Xxxxxxxxxxx kinnistut ümbritsev aed piirab Haabneeme kinnistut üksnes 250 m2 suuruses osas ja inimesed ei kasuta ega läbi aiaga piiratud ala, sest tee rannajooneni läheb Xxxxxxxxxxx kinnistu kõrvalt. Inimesed ei liiguks nimetatud kinnistu osal ka siis, kui aeda seal ei oleks, sest Xxxxxxxxxxx kinnistu aiaga paralleelselt paikneb Haabneeme kinnistul kraav ning selle kinnistu osa tagumises otsas tihnik, mis on läbipääsmatu. Pigem hakataks nimetatud kinnistu osa kasutama autode parklana. 3) Aed on olnud selles asukohas juba aastast 1997 ning vastustaja omandas Haabneeme kinnistu 2009. a. Kinnistu eelmine omanik selgitas kaebajale, et varasemalt esines probleem seoses Haabneeme randa külastavate inimestega, kes parkisid oma sõidukid kõnealusele osale Haabneeme kinnistust, rikkudes sellega haljasala. Samuti viskasid rannas käivad inimesed sellele kinnistu osale maha palju prügi. Vastustaja esindajad käisid kohapeal olukorraga tutvumas ning soovitasid Xxxxxxxxxxx kinnistu eelmisel omanikul „tõsta“ oma aed edasi kuni kraavini. Kuivõrd vahepealse 12 a jooksul, st alates kaebaja poolt kinnistu omandamisest kuni vastustaja poolt ettekirjutuse tegemiseni, seoses aia asukohaga kaebajale ühtegi etteheidet ei tehtud, eeldas kaebaja, et vastustaja on aia sellise paiknemisega nõus. Umbes 5 a tagasi paigaldas vastustajale kuuluv ettevõte AS Viimsi Vesi Haabneeme kinnistule uue veetrassi, mis viidi horisontaalpuuri abil Haabneeme kinnistu selle osa alt läbi, mis on aiaga piiratud. Vastustajale pidi hiljemalt siis uuesti teatavaks saama, et piirdeaed paikneb osaliselt vastustajale kuuluval maal. Seega eeldas kaebaja heausklikult, et vastustaja aktsepteerib olukorda. 4) Haabneeme ranna-ala ümbruses on teisigi üle krundi piiride vallale kuuluvale maale ulatuvaid aedu. Vastustaja ei ole ühegi teise kinnistu omanikule lammutamisettekirjutust teinud. 5) Vastustaja on ettekirjutuse tegemisel tuginenud asjaolule, et Haabneeme kinnistu puhul on tegemist sanglepistiku maastikukaitsealaga, millel on Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruse nr 64 § 7 lg 2 p 3 kohaselt keelatud ehitise püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. Vabariigi Valitsuse määrus nr 64 on kehtestatud looduskaitseseaduse (LKS) alusel. LKS § 702 lg 1 kohaselt teostab riikliku järelevalvet LKS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Keskkonnaamet. Seega on Vabariigi Valitsuse määruses nr 64 kehtestatud nõuete osas järelevalve (sh ettekirjutuste tegemise) pädevus Keskkonnaametil, mitte kohaliku omavalitsuse üksusel. Vastustajal puudub pädevus kontrollida kaitse-eeskirjas sätestatud nõuete täitmist. Kuivõrd kaitse-eeskirja nõuete täitmise üle järelevalve teostamine kuulub Keskkonnameti pädevusse, ei saa vastustaja EhS § 132 lg 3 p 2 alusel lammutamisettekirjutuse tegemisel tugineda sellele, et ehitis on kaitse-eeskirjaga vastuolus.

3-21-2344 Seetõttu on asjakohatud kõik ettekirjutuses esitatud põhjendused, mis puudutavad kaitseeeskirja täitmist. 6) Teostatud ei ole kaalutlusõigust. Vastustaja ei ole kaalunud, kas aia lammutamise asemel oleks võimalik ja põhjendatud rakendada mõnda leebemat meedet. Kaebaja pakkus 03.09.2021 arvamuses välja, et lammutamise asemel oleks võimalik seada kõnealusele Haabneeme kinnistu osale isiklik kasutusõigus või reaalservituut, sõlmida maa kasutamise kohta üürileping või liita kinnistu osa Xxxxxxxxxxx kinnistuga. Nende ettepanekute kohta märkis vastustaja ettekirjutuses üksnes lühidalt, et need meetmed ei kuulu rakendamisele, sest vastustaja ei ole nõus andma maad kaebaja kasutusse. Arvestades ettekirjutuse eesmärki (valla omandi kaitse) ning asjaolu, et kõnealune aed on paiknenud Haabneeme kinnistul juba aastast 1997 ja oli olemas kaebaja poolt kinnistu omandamise ajal, on lammutamise asemel põhjendatud kohaldada leebemat meedet. Lammutamise ettekirjutuse puhul on tegemist kõige rangema meetmega, mida tuleb kohaldada üksnes erandjuhtudel. Lisaks oleks üheks võimaluseks mh see, et kaebaja ostab aiaga piiratud osa Haabneeme kinnistust vastustajalt ära. 7) Ärakuulamisõigus ei olnud tagatud. Vastustaja algatas haldusmenetluse 16.07.2021 ekirjaga, milles nõudis kaebajalt aia lammutamist, kuid enne seda ei küsinud vastustaja kaebajalt selgitusi. Kaebaja sai võimaluse oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks alles 26.07.2021, kui talle edastati ettekirjutuse eelnõu. Haldusorgan peab tagama isikule ärakuulamisõiguse igas menetlusetapis, seega oleks vastustaja pidanud võimaldama kaebajal esitada oma arvamuse ja vastuväited juba enne 16.07.2021. Vastustaja 16.07.2021 e-kiri on käsitletav lammutamisettekirjutusena. Sellest ei nähtu, et vastustaja oleks enne lammutamisettekirjutuse tegemist mõnda muud meedet kaalunud. Kaaludes võimalikke leebemaid lahendusi alles 2 kuud pärast lammutamisettekirjutuse tegemist, ei saa asuda seisukohale, et vastustaja on oma diskretsiooni teostanud. 8) Kaebajale ei tagatud mõistlikku tähtaega ettekirjutuse täitmiseks ning rikuti kaebaja kaebepõhiõigust. Vastustaja koostas ettekirjutuse 15.09.2021. Selle kohaselt kohustati kaebajat ettekirjutus täitma hiljemalt 15.10.2021. Ettekirjutus edastati kaebajale 04.10.2021 e-kirjaga ning kaebaja kinnitas kättesaamist 08.10.2021 e-kirjaga. Sellega tekkis olukord, kus ettekirjutuse täitmise tähtaeg saabus enne ettekirjutuse vaidlustamise tähtaega. Kuna kaebajale sai ettekirjutus teatavaks 08.10.2021, oli kaebajal ettekirjutuse vaidlustamiseks aega kuni 08.11.2021. Ettekirjutuse täitmise tähtaega (15.10.2021) arvestades oli kaebaja sunnitud ettekirjutuse vaidlustama hiljemalt 13.10.2021. 30-päevase vaidlustamistähtaja asemel jäi kaebajale oma õiguste kaitseks sisuliselt ainult üks nädal. 9) Kohtuistungil viitas kaebaja täiendavalt, et vastustajal puudub vastavalt EhS § 130 lg 2 ple 1 pädevus teostada riiklikku järelevalvet ja seega otsustada ehitise lammutamist EhS § 132 lg 3 p 2 alusel.

3-21-2344 3) Korraldus on piisavalt põhjendatud, välja on toodud negatiivsed mõjutused ja tuginetud ka Keskkonnaameti hinnangule kaitseala osas. Põhjendatud on korralduse õiguslikku alust, sunniraha suurust, tähtaega jne ja keskmine mõistlik inimene peaks neist selgitustest aru saama. 4) Inimesed ei saa Haabneeme kinnistu aiaga piiratud osal liikuda tulenevalt kaebaja õigusvastasest tegevusest ehitamisel. Tõendatud ei ole ja tõele ei vasta kaebaja väide, et aed on olnud samas asukohas juba alates 1997. a. 5) Kuni 2019. a ei ole Viimsi vallas üle piiride rajatud aedade osas piisava põhjalikkusega järelevalvet teostatud ja see on võimaldanud tekkida olukorral, kus Viimsi vallas on massiliselt üle kinnistu piiride ebaseaduslikult rajatud aedu. Viimase kahe aasta jooksul on järelevalves olnud ca 150 menetlust seonduvalt üle piiride ehitatud aedade ja istutustega. 6) Etteheited kaalutlusõiguse rakendamata jätmisest on otsitud ja asjakohatud. Korralduse eelnõule sai kaebaja esitada seisukoha ja kaebaja on mh esitanud ka tema arvates lammutamist välistavad leebemad vahendid. Vastustaja on neid korralduses kaalunud ja põhjendanud, miks üks või teine meede ei ole sobiv või on teostamatu. 7) Vastustaja 16.07.2021 teatega informeeriti kaebajat leitud rikkumisest ja anti aia eemaldamiseks vabatahtlik täitmise tähtaeg. Sel perioodil sai kaebaja ka lisaselgitusi, miks vastustaja arvates tuleb aed eemaldada. Kaebaja oli menetlusse kaasatud. 8) Kaebaja sai vastustaja käest oma ebaseaduslikus asukohas asuvast aiast esmakordselt teada 16.07.2021. Suhtluses vastustajaga ei eitanud kaebaja kordagi, et aed ei asu tema kinnistu piiril. Kaebaja arvas, et tal on õigus aia säilitamiseks. Kaebajal oli soovi korral ja õiguskuuleka elanikuna käitudes aega aia eemaldamiseks oma kinnistu piirile alates 16.07–15.10.2021 ehk peaaegu neli kuud. Kaebajale oli antud piisavalt aega juba enne ettekirjutuse andmist aed eemaldada. Kaks nädalat on enam kui piisav võrkaia eemaldamiseks kinnistu piirilt. Kui kaebaja ei oleks jõudnud tervet perimeetrit eemaldada, saanuks vastustaja tähtaega pikendada. Hoolimata asjaolust, et ettekirjutus edastati kaebajale 04.10.2021, oli kaebajale ettekirjutuse eelnõust teada, millise kuupäeva on vastustaja aia lammutamiseks määranud. Ettekirjutuses määratud vaidlustamistähtajast lühem täitmise tähtaeg ei pärsi kaebeõigust. 9) Piirdeaia ehitamiseks on vaja tutvuda ka üldplaneeringu ja konkreetse maa-ala detailplaneeringuga, kui see on kehtestatud. Ebaseadusliku piirdeaia või selle osa kõrvaldamine võib toimuda nt teisaldamise või lammutamise teel. Vastustajale nähtub kaebaja ilmne pahausksus – kaebaja teab, et aed ei asu kinnistu piiril, et ta kasutab seadusliku aluseta võõrast kinnistut ning et ta kahjustab osaliselt kaitseala ja piirab isikute liikumist, aga ei pea vajalikuks selles osas midagi ette võtta. Kohalik omavalitsus ei andnud korraldust LKS alusel, vaid EhS alusel. Keskkonnaametit teavitati võimalikust kahjustavast tegevusest kaitsealal ning küsiti arvamust kaitseala kahjustamise või mittekahjustamise kohta. 10) Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (EhS § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad mh ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitamist reguleerivatest normidest tulenevate õiguste kaitstus on menetletav haldusmenetluse korras.

3-21-2344 k.a ajutise ehitise püstitamine kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. Kaitseala valitseja on kaitse-eeskirja § 2 kohaselt Keskkonnaamet. Piirdeaed on käsitletav ehitisena, mille rajamiseks Keskkonnaametilt nõusolekut küsitud ei ole. Omavoliliselt õueala kujundamine (ala hooldamine madalmurusena, piirdeaia rajamine) ei ole kooskõlas Viimsi sanglepiku kaitseeesmärkidega, kuivõrd taolistes puistutes on kooslusele omane ka lagedamate maa alade vaheldumine puudega ja ala peaks moodustama ühtse terviku. Kuigi alal ei ole enam looduslikke kooslusi säilinud (alustaimestik on hoolduse tagajärjel muutunud, puistu võimalik järelkasv ei ole saanud areneda), taastuvad need korrapärase hoolduse lakkamise järel, misjärel täna aiaga piiratud maa-ala taimestik muutub sarnaseks või samaks ülejäänud Viimsi sanglepiku maa-alal kasvava taimestikuga. 2) Nõustuda ei saa väitega, et aed piirab Haabneeme kinnistu kasutamist vaid väikeses osas ega põhjusta seetõttu negatiivset mõju. Kaitsealale avaldab negatiivset mõju igasugune kaitsealusel maal olevate looduslike koosluste piiramine/hävitamine ja kaitse-eesmärkide mõjutamine. 3) Piirdeaia säilimisel kasutatakse erahuvides avalikuks kasutuseks suunatud maa-ala. Aia puudumisel oleks kõnealune kaitstava ala osa ligipääsetav ka ala külastavatele inimestele. 4) Vaidlustatud korraldus on vähemalt Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas (Viimsi sanglepiku kaitse) õiguspärane ning lammutusettekirjutuse esemeks olev piirdeaed on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2344 Viimsi vallale, on menetlusosalised üksmeelel. Seega on alusetud kaebuses toodud väited vastustaja poolt omandivaidluse teostamisest haldusmenetluse raames. Ehkki korralduses on Viimsi vald viidanud mh ka AÕS sätetele ning omaniku õigusele asja vallata, kasutada ja käsutada ja nõuda omanikuna asja enda valdusesse isikutelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ei nähtu kohtule, et need põhjendused omanuks haldusakti andmisel määravat tähtsust. Valdavas osas on korralduses lähtutud valla kinnistul asuva ebaseadusliku ehitise negatiivsest mõjust kinnisasja omanikule vastavalt EhS § 132 lg 3 p-le 2 ning ehitise vastuolust avalike huvidega. Sel alusel ettekirjutuste tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses ja seda ei väära ka asjaolu, et selle kinnisasja omanikuks, kus valla viidatud ebaseaduslik ehitis paikneb, on praegusel juhul vald ise, mitte teine eraõiguslik isik.

3-21-2344 a, ja viidanud kaebaja õigusvastasele tegevusele ehitamisel. Samas on Viimsi valla poolt 26.07.2021 kaebajale edastatud vastuskirjas märgitud, et aia ehitamise aeg ei oma tähtsust, sest aed on võõral maatükil ja selleks ei ole vajalikke nõusolekuid. Kohus nõustub selle seisukohaga. Ka korraldusest nähtuvalt ei ole selle andmise aluseks mitte konkreetselt kaebaja õigusvastane tegevus, vaid ehitise asumine nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastases asukohas. Isegi kui aed paiknes samas asukohas juba kaebaja poolt kinnistu omandamise ajal, ei muuda see – ega ka kaebaja võimalik ebaõige ettekujutus ehitise seaduslikkusest – ilma kooskõlastuseta võõrale kinnisasjale püstitatud ehitist iseenesest seaduslikuks. Õige on küll kaebaja seisukoht, et ainuüksi ehitise asumine võõral maal ei annaks alust EhS § 132 lg 3 p 2 kohase lammutamisettekirjutuse tegemiseks, sest ehitise püstitamiseks võib ka sellisel juhul siiski esineda õiguslik alus, kuid praegusel juhul pole kaebaja vastava õigusliku aluse, sh Keskkonnaameti ja vastustaja nõusoleku olemasolu kohta mingeid tõendeid esitanud ja võimalikku õiguslikku alust võõrale maale ehitamiseks ei nähtu ka kinnistusraamatust. Paljasõnalised on kaebaja väited, et eelmisele omanikule soovitati aed püstitada valla maale. Vaidlustatud korralduse lk-l 2 on märgitud, et kaebaja ei ole esitanud vastustajale Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja nõusolekut aia püstitamiseks ning kaebaja vajab aia püstitamiseks munitsipaalmaale ka valla nõusolekut, mida samuti küsitud ega saadud ei ole. Korralduses on viidatud, et kaebajat teavitati haldusmenetluses sellest, et aed on rajatud valesse asukohta üle kinnistu piiri ning ilma kooskõlastusteta. Kohtumenetluses on kaebaja seni tuginenud üksnes eelmise omaniku väitele valla esindaja suulise nõusoleku kohta aia püstitamiseks. Nii vastustaja kui ka Keskkonnaamet on aga kinnitanud, et nõusolekut aia rajamiseks nendelt küsitud ega seda antud ei ole. Kohus viitas kohtuistungil, et asjas võib tähtsust omada sellise dokumendi olemasolu, mille alusel aed vastustajale kuuluvale kinnistule püstitatud on, kuid kaebaja poolt 14.06.2022 koos uuendamise taotlusega esitatud asendiplaan seda küsimust ei puuduta ning ehitusõiguse aluseks ei olla ei saa. Isegi juba väljastatud ehitusluba, veel vähem asendiplaan, ei anna õigust ehitada võõrale kinnisasjale. Seega jätab kohus eelnevale tuginedes ning HKMS § 62 lg 2 alusel kaebaja esitatud asendiplaani vastu võtmata. Arvestades ülaltoodut ja HKMS § 130 p-i 2, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul seega põhjendatud ka asja arutamise uuendamine.

3-21-2344 omanikele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ettekirjutuses on ebaseadusliku ehitamisega kaasnevat püsivat negatiivset ja üleliia koormavat mõju kirjeldatud lk-del 3 ja 4, tuginedes eelkõige asjaolule, et aed takistab vallal kui kinnistu omanikul oma kinnisasja kasutamist vallaelanike huvides. Nii on ettekirjutuses selgitatud, et Viimsi valla huvi on kasutada üldkasutatava maa sihtotstarbega Haabneeme kinnisasja, mis ka kaitse-eeskirja § 3 lg 2 kohaselt on ette nähtud avaliku kasutusega pargiks, selleks ette nähtud otstarbel kõigi vallaelanike huvides ja hetkel ei ole vallal võimalik seda Xxxxxxxxxxx tee 10 kinnistut ümbritseva aia tõttu teha. Negatiivse mõju tuvastamine ei eelda seda, et vastustajal peaks olema alaga mingi muu konkreetne plaan kui selle sihtotstarbelise kasutamise võimaldamine avalikkusele.

3-21-2344

3-21-2344 eemaldada üksnes osaliselt ja see on vastavas osas eelduslikult võimalik paigaldada kaebaja kinnistu piirile.

3-21-2344 või kaalumisel nähtub, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Kohtul on seega kaalutlusõigus esialgse õiguskaitse tühistamiseks mistahes menetlusstaadiumis ning kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et esialgne õiguskaitse kehtib igal juhul kohtumenetluse lõpuni. Nii võib näiteks kohtumenetluse kestel muutunud hinnang kaebuse perspektiivikusele ja/või huvide kaalumisele tuua kaasa varasema esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise kas menetlusosalise taotluse alusel või kohtu algatusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

3-21-2344

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.