CapNet OÜ kaebus tühistada Rahapesu Andmebüroo 11.11.2021 otsus nr 6-1/288-1
Menetlusosalised
Kaebaja – CapNet OÜ, volitatud esindaja Natalja Kutepova Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Sirle Kalma
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.07.2022 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ettevõttele CapNet OÜ on 10.03.2020 väljastatud tegevusluba nr FRK001314 virtuaalvääringu rahakotiteenus osutamiseks ja tegevusluba nr FVR001431 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse osutamiseks.
2.CapNet OÜ esitas 27.06.2020 majandustegevusest majandustegevusest loobumiseks kuni 27.06.2023.
ajutise
loobumise
teate
3.Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas 19.07.2021 virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, sealhulgas CapNet OÜ-le, ettekirjutuse täiendava teabe esitamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 54 lg 1 p 2 ning § 58 lg-te 1 ja 2 alusel. Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 19.08.2021.
3-21-2858
4.CapNet OÜ edastas 02.08.2021 RAB-ile vastuse ettekirjutusele, millest selgus, et ettevõtte ei ole teenuse pakkumist alustanud kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest, s.o hiljemalt 10.09.2020, kuivõrd tema tegevusluba on ajutiselt peatatud.
5.CapNet OÜ esitas 21.10.2021 tegevusloa muutmise taotluse.
6.RAB tunnistas 11.11.2021 otsusega nr 6-1/288-1 CapNet OÜ-le 10.03.2020 väljastatud tegevusload nr FVR001431 ja nr FRK001314 ning nimetatud lubadega seotud majandustegevuse registri andmed kehtetuks, kuna teenuse osutaja ei ole alustanud teenuse osutamist kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest. Ühtlasi selgitas RAB, et kuivõrd tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, siis sellega lõppeb ka tegevusloa muutmise taotluse menetlus.
7.CapNet OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 09.12.2021 kaebuse, milles taotles RAB 11.11.2021 otsuse nr 6-1/288-1 tühistamist.
POOLTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) RAB on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole majandustegevust alustanud. RAB on varasemalt korduvalt asunud seisukohale, et tegevusloast ajutise loobumise kestel ei pea ettevõtte vastama RahaPTS-i nõutele, mis vastab täies ulatuses ajutise loobumise eesmärgile ja olemusele. Eeltoodu tähendab muu hulgas ka seda, et majandustegevusest ajutiselt loobunud äriühingule ei laiene ka RahaPTS § 75 lg 1 p 3 sisalduv nõue alustada tegutsemist taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb. Kaebaja loobus ajutiselt majandustegevusest lähtuvalt RAB-i seisukohtadest ja menetluspraktikast, mistõttu on äriühingul põhjendatud ja õiguspärane ootus, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 sätestatud 6 kuulise tähtaja kulgemise peatumine kehtib ajutise loobumise ajal ning jääb edaspidi kehtima äriühingu suhtes. 2) RAB on tuginenud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 34 lg-le 5, mille kohaselt ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. RAB leiab, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohustab ettevõtjat asuma kuue kuu jooksul tegutsema taotletud tegevusalal. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 pole käskiva sõnastusega säte ning sellega pole sätestatud, et ettevõtja peab või on kohustatud alustama majandustegevust või jätkama sellega, mh majandustegevuse mittealustamine pole võrdsustatud kohustuse rikkumisega. Virtuaalvääringute teenuste osutajate puhul puudub mistahes MSÜS § 34 lg-s 5 mainitud seadusest, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus jätkata majandustegevusega ning sellest tulenevalt ei saa virtuaalvääringute teenuste pakkujate osas tõlgendada majandustegevuse mittealustamisega seotud tagajärgi MSÜS § 34 lg 5 kaudu. MSÜS § 34 lg 5 on ette nähtud üldhüviteenuste osutajate (näiteks raudteevedu, keskküte jne) tegevuse reguleerimiseks, kellel on ühiskonna ees reaalsed ja elu või majanduse funktsioneerimise jaoks tähtsad kohustused.
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 1) Nõustuda ei saa kaebajaga, et majandustegevuse ajutise loobumise kestel (kaebaja on majandustegevusest loobunud kolmeks aastaks) ei pea kaebaja vastama RahaPTS nõuetele, mistõttu ei rakendu majandustegevusest ajutiselt loobunud ettevõttele RahaPTS § 75 lg 1 p 3 nõue. Seaduse RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel oli kaebaja kohustatud alustama tegevusloa teenuse osutamist hiljemalt 10.09.2020. a. 2) RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 on sätestatud seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul loa väljastamisest alates. Vastustaja ei kohusta kaebajat 2(6)
3-21-2858 tegevusega alustama. Tegevuse alustamise või jätkamise otsuse teeb kaebaja ise tingituna oma tegevuse eripäradest ja võimekusest teenust pakkuda. Kui kaebaja ei ole valmis teenuse pakkumisega alustama seaduses sätestatud kuue kuu jooksul, peab kaebaja sellisel juhul arvestama, et vastavalt RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud nõudele on vastustajal kohustus tegevusluba kehtetuks tunnistada. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ei anna vastustajale kaalutlusõigust, vaid sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohustusena. 3) RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on erisätteks MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes, mille kohaselt majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks majandustegevuse mittealustamise korral kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamisel kahe aasta jooksul. Seadusandja on pidanud oluliseks RahaPTS-is sätestada erisus kaheaastasest perioodist seetõttu, et kuue kuulist perioodi on peetud piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning juba ka tegutsema asuda. Täiendava erisusena ei ole seadusandja kehtestanud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel mitte võimalusena nagu see on toodud MSÜS § 37 lg-s 2, vaid kohustusena. Kaebaja poolt esitatud 27.06.2020 majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. 4) RahaPTS § 75 lg 1 p-ga 3 analoogne säte, mis annab õiguse järelevalveasutusel tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui teenusepakkuja ei alusta etteantud tähtaja jooksul teenuse pakkumist, on sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 22 lg 2 p-s 1 ning krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 17 lg 1 p-s 1. Nimetatud sätted on analoogia mõttes olulised põhjusel, et alates 10.03.2020 kohaldatakse RahaPTS § 2 lg 5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenusepakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele). Lisaks eelnevale viitab seadusandja RahaPTS-i seletuskirjas kahju ärahoidmisele, mida on tõenäoliselt silmas pidanud ka MERAS-e ja KAS-i vastavate sätete kehtestamisel. Järelevalveasutused peavad riskipõhiselt lähenema ehk rohkem ressurssi tuleb panna järelevalvesubjektidesse, kellega kaasnevad suuremad riskid. Juhul, kui teenuse pakkuja ei alusta teenuse osutamist tema poolt viidatud perioodil, tähendab, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta tegelikkusele. Seetõttu ei saa haldusasutus olla ka kindel, kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on hiljem piisavalt tõhusad. 5) Nõustuda ei saa käsitlusega, et MSÜS § 34 lg 5 on ette nähtud üldhuviteenuste osutajatele. Üldhuviteenuse toimepidevuse tagamine on välja toodud eraldi MSÜS §-s 35. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul loa väljastamisest alates. Seega oli kaebajal kohustus asuda tegevusalal tegutsema hiljemalt 10.09.2020. Kaebaja poolt esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. 6) Olukorras, kus kaebaja reaalselt ei tegele loakohustusega tegevusalal ning ei kavatsegi enne 27.06.2023. a tegutsema hakata, ei ole tegevusluba ja vastav kanne majandustegevuse registris vajalik. Järelikult ei saa vastustaja ka piirata kaebaja ettevõtlusvabadust, kuna kaebaja ei olegi alustanud ettevõtlusega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel kaebaja ei tegutse, ei riiva ka äriühingu õigusi intensiivselt, ning vajadusel võib kaebaja tulenevalt MSÜS § 37 lg 5 alusel igal ajal taotleda uut tegevusluba. Igaks juhuks tegevuslubade omamine tegevusalal, millel kaebaja ei tegutse, ega kavatsegi tegutseda vähemalt kolm aastat, ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga ega kahjusta kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja puhul ettevõtlusvabaduse piiramiseks kohaldatud meede (tegevuslubade kehtetuks tunnistamine) oli mõistlik ja õiguspärane.
3(6)
3-21-2858 7) Toimunud on vastustaja halduspraktika motiveeritud muutmine, mis on lubatud ja legaalne (TlnRingKo otsus asjas nr 3-19-175, p 10). Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusorgan edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Seadusandja on leidnud, et kaebaja tegevusvaldkonnale kohalduvad kõrgendatud ja rangemad nõuded (analoogselt finantseerimisasutusele), sest seal esinevad suuremad riskid ja suurem avalik huvi. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise olemusest tulenevalt ei saa ka virtuaalvääringu teenusepakkuja majandustegevust ajutiselt peatada kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks, nagu see on ette nähtud KAS § 17 lg 1 p-s 1 ja MERAS § 22 lg 2 p-s 1. Kuna kaebaja on majandustegevuse ajutiselt loobunud kolmeks aastaks, on see vastuolus MSÜS § 34 lg-ga 2 koostoimes KAS § 17 lg 1 p 1 ja MERAS § 22 lg 2 p 1 põhimõttega. Kaebaja tõlgendus majandustegevusest ajutiselt loobunuks lugemine kolmeks aastaks on vastuolus seadusandja tahtega ja haldusorgani tõlgendusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Vaidlus käib selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt otsuse tegemisel tuginenud RahaPTS § 75 lg 1 p-le 3. Viidatud sätte kohaselt tunnistab RAB RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei ole alustanud tegevust kuue kuu jooksul tegevuslubade nr FRK001314 ja nr FVR001431 väljastamisest, s.o alates 10.03.2020. Kaebaja on ise kinnitanud, et ei ole viidatud tegevuslubades kajastatud majandustegevust alustanud. Kaebaja on esitanud 27.06.2020 teate majandustegevusest loobumiseks kuni 27.06.2023. Kaebaja leiab, et ajutise loobumise kestel ei pea ettevõtte vastama RahaPTS-i nõutele. Muuhulgas tähendab see ka seda, et majandustegevusest ajutiselt loobunud äriühingule ei laiene RahaPTS § 75 lg 1 p 3 sisalduv nõue alustada tegutsemist taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb ajutise loobumise ajaks.
11.Nii MSÜS kui ka RahaPTS näevad ette alused tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui majandustegevust ei ole alustatud teatud tähtaja jooksul arvates tegevusloa väljastamisest. MSÜS § 37 lg 2 p 1 kohaselt võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks majandustegevuse mittealustamisel kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamisest kahe aasta jooksul (üldhuviteenuse osutamise korral on vastavaks tähtajaks 12 kuud). MSÜS § 37 lg 2 p 1 on sätestatud diskretsiooni võimaldavana („Majandushaldusasutus võib tunnistada“), RahaPTS sõnastus on aga imperatiivne ‒ RAB tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. RahaPTS eelnõu (459 SE, XIII Riigikogu) seletuskirjas (lk 59) on viidatud praktikas esinevatele probleemile, kus tegevusloa saavad ettevõtjad, kes ei hakka tegutsema Eestis (tegutsetakse internetis ning Eestis füüsilist asukohta ei omata) ning ei tegutseta taotletud tegevusloa raames. Samuti on RahaPTS seletuskirjas osundatud probleemile, et praktikas võetakse Eesti tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks viidates majandustegevuse registris avalikult ligipääsetavale loale. Sellisel juhul ei ole tegevusluba võetud mitte teenuse osutamiseks, vaid enda usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja välisriigi pankade silmis. RahaPTS seletuskirja kohaselt ei ole sellisel juhul ohtu tegevusloa kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel, aga esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse n-ö „igaks juhuks“. Selleks, et pärssida turgu ebaausatel eesmärkidel või tegevusluba mittesihtotstarbeliselt kasutatavate ettevõtjate tegevust, lühendati varasem 2aastane periood tegutsemise alustamiseks kuuele kuule. Seega oli põhiosas 27.11.2017 jõustunud RahaPTS üheks eesmärgiks vältida tegevusloa ebaausat või mittesihtotstarbelist 4(6)
3-21-2858 kasutamist, vähendades sellel eesmärgil perioodi, mille jooksul peab ettevõtja oma majandustegevuse käivitama. Samuti sätestati tegevusloa kehtetuks tunnistamine RahaPTS-s erinevalt MSÜS § 37 lg 2 p-st 1 imperatiivsena. Kohus nõustub vastustajaga, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on erinormiks MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes. Vastustaja viidatud MERAS § 22 lg 2 p 1 ja KAS § 17 lg 1 p 1 ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuna MERAS ja KAS ei reguleeri virtuaalvääringu valdkonna tegevuslubade väljastamist ega kehtetuks tunnistamist. Ka on MERAS § 22 lg 2 p 1 ja KAS § 17 lg 1 p 1 sõnastatud erinevalt RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 diskretsiooni võimaldavatena.
12.Poolte vahel on vaidlus ka MSÜS § 34, täpsemalt MSÜS § 34 lg 5 tõlgendamise üle. MSÜS § 34 lg 5 kohaselt ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. MSÜS § 34 lg 2 kohaselt on majandustegevusest loobumine ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva (majandustegevusest ajutiselt loobumise teade). MSÜS § 34 lg 5 grammatiline (loobuda saab millestki, mis on juba olemas) ja süstemaatiline tõlgendamisviis (MSÜS § 34 asub seaduse 4. peatüki 1. jaos „Majandustegevuse lõppemine“) toetavad lähenemist, et osundatud sättes peetakse silmas olukorda, kus ettevõtja on juba alustanud majandustegevusega ning soovib hiljem seda teatud tegevusalal osaliselt või täielikult lõpetada. Seda siis tähtaegselt või tähtajatult. Kohtu arvates ei ole MSÜS § 34 lg-d 2 ja 5 mõeldud reguleerima olukorda, kus ettevõtja ei plaanigi väljastatud loas märgitud tegevusalal majandustegevusega tegelema hakata, st sisuliselt soovib majandustegevusega alustamise edasi lükata. Seda olukorda reguleerib RahaPTS § 75 lg 1 p 3, sätestades nõude, et majandustegevust tuleb alustada kuue kuu jooksul. Majandustegevuse alustamise edasilükkamise võimalust RahaPTS ette ei näe. Kohtu arvates on RahaPTS § 34 lg 5 käesolevat vaidlust silmas pidades asjassepuutumatu säte ‒ RahaPTS-st ei tulene kohustust virtuaalvääringu rahakotiteenuse ega virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse osutamiseks ega sellise tegevuse jätkamiseks. Pole vaja seega ka analüüsida, kas MSÜS § 34 lg 5 kohaldub üksnes üldhuviteenustele.
13.Kaebaja on viidanud RAB varasemale praktikale, mille kohaselt RAB on aktsepteerinud lähenemist, et ettevõtja ei pea vastama RahaPTS nõuetele ajutise loobumise ajal ning ka 6kuuline tegevuse alustamise tähtaeg peatub selleks ajaks. Kaebaja on esitanud tõendina RAB järelevalvetalituse rahapesu analüütiku K. Hiie 15.05.2020 vastuse Kalashnikov Õigusbüroo 13.05.2020 pöördumisele (kaebuse lisa 2). Kohus märgib, et majandustegevusega alustanud ettevõtja tegevuse ajutist peatamist vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud RahaPTS ei keelanud. (See pole keelatud ka kehtiva RahaPTS kohaselt, kuid 15.03.2022 jõustunud RahaPTS § 75 lg 1 p 5 kohaselt ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus olla peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks). Seega selgitused, milliseks ajaks peab oma tegevuse peatanud isik vastama RahaPTS nõuetele, kaebaja väidete õigsust ei kinnita. Need väited ei mõjuta ka antud kaebuse lahendamist. Küll on vastanud K. Hiie küsimusele, „Kas virtuaalvääringute tegevuslubadest ajutiselt loobunud äriühingul kulgeb 6-kuuline tähtaeg, et majandustegevusega alustada, või see peatub ajutise loobumise ajaks?“, et „6 kuuline tähtaeg peatub ajutise loobumise ajaks.“ Kohtu arvates vastav RAB seaduse kohaldamise praktika võis olla põhjendatud enne 27.11.2017 jõustunud RahaPTS, mil tegevusloa kehtetuks tunnistamine majandustegevusega alustamata jätmise tõttu oli sätestatud diskretsioonilisena. RAB vastuses viidatud praktikat ei ole kohtu arvates aga võimalik jätkata alates 27.11.2017 jõustunud RahaPTS alusel. Vastasel korral muutub RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tulenev kohustus sisutuks, kuna iga ettevõtja võib ise otsustada, millal ta tegevusloaga lubatud majandustegevusega 5(6)
3-21-2858 alustab. Sellisena jääksid seadusandja püstitatud eesmärgid täitmata. Kohtu arvates ei saa majandustegevusega alustamise edasilükkamist ‒ üle kolme aasta ‒ ka kuidagi ajutiseks lugeda. Tegevusloa taotlemise eesmärgiks saab olla ikka reaalne majandustegevus.
14.Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus rikub õiguspärase ootuse põhimõtet. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Õiguspärase ootuse saavad luua kehtivad õigusaktid. Õiguspärase ootuse põhimõte ei välista halduspraktika muutmist ega tekita lootust ebaõige halduspraktika jätkamiseks. Kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Seega võib avalik võim põhjendatud vajadusel õigusaktide kohaldamise praktikat muuta. Käesoleval juhul on RAB viinud enda praktika kooskõlla RahaPTS regulatsiooniga. Selline tegevus ei riku kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet, kuigi kaebajale võivad muutunud praktikast tuleneda negatiivsed tagajärjed. Kaebaja ettevõtlusvabadust pole rikutud. Kaebajalt on õiguspärane nõuda kehtivate õigusnormide täitmist.
15.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.