Keskkonnaõigus › Metsandus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Metsateatis nr 50000501176 (eraldis 1, lageraie 0,25 ha; maht 26 tm) Metsateatis nr 50000501178 (eraldis 2, lageraie 0,22 ha; maht 45 tm), Metsateatis nr 50000503678 (eraldis 3 harvendusraie 0,22 ha; maht 4 tm) Metsateatis nr 50000503732 (eraldis 4, valikraie 0,19 ha; maht 4 tm) Metsateatis nr 50000503762 (eraldis 5, harvendusraie 0,05 ha; maht 1 tm) Metsateatis nr 50000503672 (eraldised 6 ja 5, sanitaarraie 0,21 ha, harvendusraie 0,05 ha, mahud 4 tm ja 1 tm)

2(25)

3-21-1852

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

https://tartu.maps.arcgis.com/apps/MapJournal/index.html?appid=45ef64b4b16a4ffb8a469de7d681fe32

3(25)

3-21-1852 haljasala kaotamise tulemuseks on piirkonna muutumine elukohana vähem atraktiivseks. Lageraie tulemusel muutub oluliselt kinnistu omandamise ajal eksisteerinud miljöö. Kinnisasja väärtuse hindamisel hindamisaktis ei saa arvestada detailplaneeringuga ega sellega, et tegu on võsastunud alaga. Arvestada saab üksnes raiete mõju kaebajate kinnistute väärtusele. 3) Raietegevuse tulemusel võib muutuda kaebajatele kuuluvate kinnisasjade pinnase veerežiim, sest raielubadega hõlmatud ala on liigniiske. Tartu Ülikooli geoinformaatika ja kartograafia õppetooli maastikuökoloogia teaduri, maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse PhD Anneli Palo ekspertarvamusest nähtub, et Pallase pst üleujutusoht ei ole tõenäoline vaid siis, kui Ihaste tee 18 ala vahetult pärast raieid kuivendatakse. Asjaolu, et Ihaste tee 18 pinnas on liigniiske, nähtub ka metsakaitseekspertiisiaktist nr 10000006978, mille kohaselt on pinnas niiske, turbane ehk tormihell. Ihaste tee 18 asub üleujutusala riskipiirkonnas. Võimalikule üleujutuse ohule viitab ka A. Palo eksperthinnangus, väites, et ala lõunaosas on säilinud ühendatus Emajõe lammiga, mistõttu see on potentsiaalne üleujutusala. A. Palo rõhutab, et üleujutuste oht arenduse tõttu on vähetõenäoline, sest arendusalad reeglina kuivendatakse. Kui elutegevuseks suurtes kogustes vett imavad suured puud on raiutud, ei leia vesi enam ärakasutamist ja raiesmikul võib tekkida liigniiskus. Eelkõige lageraie muudab pinnase veerežiimi, mistõttu võib üleujutusala osa suureneda. Kliimasoojenemine võib sademete hulka ja torme intensiivistada. Järjest soojemad talved ja külmumata pinnas võivad võimendada üleujutustega seotud probleeme. Vastustaja ei ole hinnanud raietega seotud mõju kinnisasjadele, millel paikneb kaebajate kodu. Üleujutustega võib kahjustatud saada lisaks kaebajate kodule ka nende muu vara. Teadmata on pinnase veerežiimi muutustega seotud mõju olemasolevale kanalisatsiooni- ja maaparandussüsteemile. Enne raiete teostamist tuleks hinnata raiete mõju pinnase niiskusrežiimile ning vajadusel seada raiete teostamiseks eritingimusi (nt pinnase täitmise kohustus pärast raieid või kasvama jäetavate puude paiknemine ja osakaal). 4) Lageraie võib mõjutada rohealal kasvama jäetavaid puid. Piisavalt ei ole hinnatud lageraie mõju puude elujõulisusele. Kuna tegemist on pehme pinnasega, on tõenäoline puude murdumine Pallase pst poolsele sõiduteele ja elumajade suunas. Pehme pinnas võib lageraie tulemusel veelgi pehmemaks muutuda. Puude murdumine sõiduteele seab otseselt ohtu inimelud, samuti vara (sõidukid, elamud). Metsakaitseekspertiisi aktis nr 10000006978 väljatoodud info kohaselt: „/..../ lähtudes olukorrast, kus puud omavad vaid potentsiaalset ohtu ning eraldised nr 15 ja nr 18 on täna veel raiumata ehk tuulte tingimused ei ole olulisel määral veel muutunud selles piirkonnas, mis mõjutaksid märgitud puude seisukindlust, ei kooskõlasta Tartu Linnavalitsus rohealale jäävate potentsiaalselt ohtlike puude raieid.“ Seega viitas Tartu Linnavalitsus kooskõlastamata jätmisel sellele, et (eraldistel 15 ja 18) toimuv lageraie võib tuulte tingimusi muuta, mistõttu võivad rohealal asuvad puud saada kahjustatud. 5) Raieala on kohalike elanike jaoks oluline roheala, Tartu linna territooriumil asuv kõige suurem säilinud mets. Ihaste elukeskkonda on selle loomisest alates iseloomustanud looduskeskkonna väärtustamine. Seetõttu on kaebajad oma kodud piirkonda rajanud. Ihaste 18 raie järgselt suureneb koormus Ihaste muudele rohealadele, mis halvendab rohealade seisundit ning kaebajate puhkamisvõimalusi. 6) Ihaste tee 18 on barjääriks Idaringtee (lubatud sõidukiirus 70km/h) ja kaebajate elumajade vahel. Vastustaja oleks pidanud välja selgitama raietega seotud mõju ümbritsevale keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale. Maa-ameti mürakaardilt (Maanteeliiklus ja linnaliiklus aasta keskmine; 30.11.2021 seisukoha lisa 3) nähtub, et kaebajate elukoht asub suuremast liiklusmürast eemal ning et raied võivad mõjutada olemasolevat mürafooni, sest metsaala paikneb maantee ja kaebajate elamute vahelisel alal. Tartu linna üldplaneeringu KSH 4(25)

3-21-1852 aruandest 3 nähtuvalt on kaebajate elukeskkond vaikne ala ehk piirkond, kus mitte ühegi müraallika poolt tekitatud müra ei ületa kehtestatud keskmise päeva-õhtu-öö müraindikaatori Lden väärtust (lk 42). Piirkonna omapära (hõredalt asustatud, looduslik ja tavapäraselt vaikne keskkond) arvestades riivab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-s 1 sätestatud õigust ka norme mitteületav, ent looduslikust foonist oluliselt kõrgem müratase (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 3-20-1518; ka Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 15). Vastustaja ei ole nende asjaoludega raielubade andmisel arvestanud. Asjaolule, et kasvav mets võib olla müratõke, viitab otsesõnu ka MS § 231, mille kohaselt võib planeeringuga määrata metsaala elamu kaitseks muuhulgas müra tõkestamise eesmärgil. Vastustaja on jätnud välja selgitamata, milline võib olla raiete kumulatiivne mõju kaebajate elukoha mürafoonile. Samuti on metsaala puhvriks liikluse poolt põhjustatud saastamise (peenosakesed) vastu. Raiete korral jääksid kaebajate kinnistud visuaalselt maantee liiklusvoo suhtes avatuks. 7) Ihaste tee 18 kasvav puistu on hetkel kõige suurem kunagiste lammimetsade alale taastuv mets piirkonnas ning potentsiaalselt väga liigirikas (A. Palo ekspertarvamus). Eesti Looduskaitse Selts on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumile taotluse Ihaste tee 18 ja sellega piirnevate alade kaitse alla võtmiseks maastikukaitseala moodustamise teel. Kuna Ihaste tee 18 raieala asub lähedal Ropka-Ihaste linnualale, ei saa välistada, et raietel võib olla oluline ebasoodne mõju Natura 2000 kaitse-eesmärkidele linnuliikide kaitse aspektist. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on ala kaitse-eesmärk üle 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetatud linnuliigi kaitse. Lisaks on Ihaste tee 18 asuv lammikaasik Ropka-Ihaste looduskaitsealal asuva Natura 2000 alaga seotud toiduahelate kaudu. Natura alale rändavad ja sealt tagasi liiguvad kahepaiksed, kelle noorloomad on oluliseks toidubaasiks Natura alal elavatele või seal peatuvatele kaitsealustele lindudele. Vastustaja ei ole neid aspekte käsitlenud ei metsateatiste menetluses ega ka vastuses kaebajale. Euroopa Kohus on leidnud, et erinevate kaitstavate linnuliikide alampopulatsioone ühendava metsa raiumine ka väljaspool Natura võrgustiku ala võib omada olulist negatiivset mõju Natura võrgustiku alale (vt 10.09.2021 kaebuse täienduse p 3.4.16). 8) Raietegevus riivab kaebajate KeÜS § 23 lg 1 kohast õigust. Inimeste elukeskkonnas toimuvad olulised muutused võivad kaasa tuua nende subjektiivsete õiguste rikkumise. Keskkond on ka linnapargis aastaid valitsenud miljöö ning keskkonnamõjul on isiklik puutumus sõltumata mõjust muudele põhiõigustele ka siis, kui isik on tavapäraselt mõjutatavat keskkonnaressurssi kasutanud, kui ta viibib sageli kõnealuses keskkonnas või kui tal on sellega tihedam seos kui ülejäänud avalikkusel või kui keskkonnamõjust sõltub muul viisil oluliselt isiku heaolu. Kaebajate jaoks ei ole võimalik kohaliku haljasala kaotamist või selle olulist vähendamist kompenseerida mujal Tartu linnas asuva pargi või roheala loomisega. Kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda, et nende elukeskkonna miljöö olulises ulatuses muutmine toimuks õiguspäraselt (TlnRnKo 3-06-188, p 16). Konkreetsetel eraldistel on vastavalt raielubadele enamasti 60-70-aastane kaasik, mitte läbimatu ala. Kõigil kaebajatel on kogu metsa-alaga oluline puutumus. Nad on elanud maatüki kõrval aastakümneid ning mets moodustab kaebajate kodudega külgnemise tõttu olulise osa kaebajate elukeskkonnast. Asjakohatu on väita, et kaebajatel on puutumus vaid selle metsaribaga, mis kasvab nende vahetus vaateväljas. Mitmed Ihastes asuvad eraomanduses olevad metsatukad on juba taraga piiratud. Kõnealune metsaala oli aastakümneid üldsusele, sh kaebajatele ligipääsetav. Kaebajate vahetus elukeskkonnas kasvav mets on kaebajate heaolu tagamise jaoks oluline mh seal elutsevate laululindude rohkuse Kättesaadav: https://www.tartu.ee/yldplaneering2030/Lisa_1_Tartu_linna_YP_KSH_aruanne_koos_lisadega_kehtiv.pdf

5(25)

3-21-1852 tõttu, keda kaebajad kuulevad nii oma kodus kui ka kodu ümbruses, sh kõnealuses metsas viibides. Lammikaasik on elupaigaks paljudele lindudele. Ihaste tee 18 kinnisasja sihtotstarbest nähtuvalt on maa-ala suunatud avalikuks kasutamiseks. Seda näitavad ka kolmanda isiku tulevikuplaanid seoses alale ärihoonete, rohealade ja haridusasutuse kavandamisega. Kolmas isik omandas kinnisasja 14.04.2021. Ka KeÜS § 23 lg 1 ei juhindu sellest, kellele maatükk kuulub. Heaolu võib olla seotud ka elukeskkonna vastavusele teatud tingimustele, nt rohealade olemasolu, nende kvaliteet ja juurdepääs neile. Isiku elukeskkonnaks on ka tema elukohta vahetult ümbritsev avalik ruum, iseäranis elukoha vahetus läheduses asuvad pargid ja haljasalad, samuti sellised alad, kus isik tavatseb jalutada, sportida, lapsega mängida või muul viisil vaba aega veeta (vt TlnRnK lahend nr 3-06-1136). Lageraie tõttu jõuaks kaebajateni maanteelt senisest oluliselt rohkem müra, tolmu ja muud õhusaastet. Kaebajate väited Natura mõju hindamata jätmise kohta ei viita üksnes avalike huvide kaitsele. Riigikohus on leidnud, et keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) Natura hindamise reeglid kaitsevad avalike huvide kõrval ka üksikisiku huve, sest selle sättega kaitstakse õigushüve, mis on samaaegselt ka omandiõiguse kaitsealas (vt 3-3-15612, p 11). Ka lahendis 3-18-913 tunnistas Riigikohus isiku õigust nõuda Natura ala kaitset KeÜS § 23 alusel. Sellisel juhul peab isikul olema alaga eriline seos, st ala mõjutamine vaidlusaluse tegevusega peab kahjustama tema tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt (p 20). 9) Raieload on õigusvastased, sest vastustajal puudus pädevus raielube anda. Ihaste tee 18 asub tiheasustusalal. Osaliselt on raiet lubatud alal, mis ei ole metsamaa. Ihaste tee 18 maatükk on tervikuna haljasala maa ning osaliselt ka pargi maa, millel MS regulatsiooni ei kohaldata (MS § 3 lg 3). Ihaste tee 18 maatükk on käsitletav ka pargina MS § 3 lg 3 tähenduses osas, milles see jääb üldplaneeringu kohasesse rohevööndisse. Rohealale jäävad raieload, mis on antud raiete teostamiseks eraldistel nr 4, 5, 8, 11, 13, 14, 17, 21, 22, 23, 24. Kuna raielube ei andnud selleks pädev haldusorgan, on täidetud HMS § 63 lg 2 p-s 3 sätestatud haldusakti tühisuse nõuded. 10) Isegi kui MS on kohaldatav, ei ole Ihaste tee 18 kinnisasjal õiguspärane teostada lageraiet. Vastustaja on jätnud raiete lubamisel õigusvastaselt välja selgitamata, milline on kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju ning jätnud kaebajad raielubade menetlusse kaasamata. 11) Kinnisasja kasutamise viisi piirab Tartu linna ÜP. Lageraietega kaetud ala on määratletud väikeelamumaa juhtotstarbega maa-alana. ÜP määratleb antud ala osaliselt puhkeotstarbelise parkmetsa alana, nähes sellest väljapoole jäävas osas ette elamute ehitamise. Igal juhul ei ole tegemist maatükiga, mille kasutamise eesmärk on metsa majandamine. Isegi juhul, kui Ihaste tee 18 kinnisasja omanik sooviks kinnisasjal tegeleda metsa majandamisega, ei oleks see ÜP-st tulenevalt võimalik. Seega ei ole õiguspärane anda Ihaste tee 18 kinnisasjal raieluba lageraie teostamiseks. 12) Vastustaja pidanuks lageraie asemel andma load raadamiseks. Lageraie tegemine tähendab, et maaomanik jätkab maa-alal metsa majandamisega. Vastustaja on andnud raieload eraldistel 1, 2, 9, 12, 15, 18, 20, 25, 27, 28 lageraiete teostamiseks. Kolmandal isikul ei ole plaanis metsa uuendamine või uuenemise tagamine. Raieid soovitakse teha eesmärgiga rajada elamurajooni ning just raadamine on raie, mida tehakse maa kasutamise võimaldamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. ÜP sisaldab Ihaste tee 18 kinnisasja osas selgeid juhiseid 6(25)

3-21-1852 kinnisasja kasutamisele tulevikus ja see võiks olla metsateatise menetluses dokumendiks, mis on aluseks Ihaste tee 18 kinnisasja kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kui ÜP-d selliseks dokumendiks pidada ei saa, olnuks vastutajal võimalus metsateatiste menetluse raames nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente või menetlus peatada kuni vajalike dokumentide esitamiseni. Vastustaja oleks pidanud raielubade menetluses välja selgitama, millisel eesmärgil kinnisasja omanik raiet teostada soovib ja andma raieload raadamiseks. Raadamise aluseks saaks olla detailplaneering, mille osas (oma elukeskkonna kujundamise osas) saaksid kaasa rääkida ka kaebajad. Praegu on viited tulevikus rajatavale elamurajoonile paljasõnalised. Detailplaneeringuga on võimalik seada tingimusi mh müra, vibratsiooni ja saasteriski vähendamiseks, samuti muid keskkonnatingimusi (PlanS § 126 lg 1 p 12). Detailplaneeringu menetluses on võimalik läbi viia mürauuring, et kindlaks teha, millises ulatuses on vajalik metsa säilitamine müraaspektist. Ka kokkulepped ala linnale võõrandamise osas tuleb sõlmida enne raiete teostamist. Detailplaneeringu algatamisel tuleks anda eelhinnang ka keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkusele (KeHJS § 33 lg 2 p 4). Ka eraldistel 3 ja 7, millel on lubatud teostada harvendusraiet, ning eraldisel 16, millel on lubatud teostada valikraiet, olnuks õiguspärane lubada raadamist, sest nende eraldiste ÜP-kohane kasutusotstarve on kas korterelamumaa, ärimaa või väikeelamumaa. 13) Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes õigusvastaselt läbi viimata keskkonnamõjude hindamise. Metsateatise registreerimisel kehtib põhjendamiskohustus (RKHKm 28.10.2020, nr 3-20-580, p 9). Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, sh kumulatiivseid mõjusid. Isegi kui Ihaste tee 18 kinnisasjal oleks õiguspärane anda raielube lageraiete teostamiseks, oleks vastustajal olnud kohustus kõikide raielubade andmisel hinnata raielubadega kaasnevat keskkonnamõju. Vastustajal oli kohustus iga metsateatise menetluse käigus, arvestades raiete teostamisega seotud kumulatiivset mõju, hinnata, kas kavandataval tegevusel võib olla eeldatavalt oluline keskkonnamõju. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tegevusluba on KeHJS § 7 p 4 kohaselt mh eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument. Keskkonnamõju on KeHJS § 22 kohaselt oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kavandatav tegevus vastavalt KeHJS § 3 lg 1 p-le 1 on kogu Ihaste tee 18 kinnisasjal teostatav raie. Raieluba on käsitletav KeHJS § 7 p-s 4 nimetatud dokumendina. Sellist seisukohta toetab nii kohtupraktika (nt TlnRgKo 27.06.2008, nr 3-07-2209) kui ka õigusteaduslik kirjandus. Vastustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis 3-20-605 ei ütle kohus, et metsateatis haldusaktina ei saa olla tegevusluba KeHJS tähenduses, vaid viitab, et metsa majandamine ei eelda alati ja igal juhul KeHJS § 6 kohast hindamist. Tõlgendus, et metsateatis ei saa olla KeHJS tähenduses tegevusluba, on vastuolus nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Direktiivi art 6 lg 3 kohaselt tuleb asjakohaselt hinnata iga projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. See säte ei sea tingimuseks tegevusloa taotlemist, vaid nõuab nn Natura hindamist igasuguse projekti puhul, mis art 6 lg 3 tingimustele vastab. Eesti õiguse kohaselt viiakse Natura hindamine läbi tegevusloa menetluses keskkonnamõjude hindamise raames. Ka metsateatis võib olla selline projekt, mille puhul võib 7(25)

3-21-1852 osutuda vajalikuks Natura hindamise läbiviimine. Kuigi raieload eraldivõetuna ei hõlma suurt ala, on lubadega kokku kaetud valdav osa kinnisasjast. Olulist keskkonnamõju KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt omavad raieload koostoimes. Riigikohus on 3-17-796 lahendis asunud järgmisele seisukohale (p 15): „Mõju, mis ei ole eraldivõetuna oluline, võib muutuda oluliseks keskkonnaseisundi haavatavuse tõttu ja/või kombineerituna teiste mõjutustega. Mõju hindamine, mida taotletav tegevus võib avaldada koostoimes teiste tegevusliikidega, on üheks keskkonnamõjude hindamise (KMH) ülesandeks“. Ka Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et mitme projekti kumulatiivse mõjuga arvestamata jätmine ei tohi praktikas viia selleni, et nende kõigi puhul puudub hindamiskohustus, samal ajal kui tervikuna võivad need projektid keskkonda oluliselt mõjutada (C-142/07). Raieload eraldistel 1, 2, 4, 5, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15, 17, 18, 20, 21, 22, 23, 24, 25 andis vastustaja 28.06.2021. Seejuures oli vastustaja juba 12.05.2021 andnud raieload eraldistel 27 ja 28, 20.05.2021 eraldisel 26, 21.05.2021 eraldistel 3 ja 7 ja 09.06.2021 eraldisel 16. Vastustaja pidi aru saama, et raieload omavad piirkonnas koostoimes kumulatiivset mõju. Ihaste tee 18 kasvab Tartu linna suurim, 22,2 ha suurune parkmets. Vastustaja on lubanud lageraiet kokku 10,44 ha, harvendusraiet kokku 1,59 ha ning valikraiet kokku 2,57 ha. Seega teostatakse raiet korraga rohkem kui pooles ulatuses alast. Vastustaja ei ole hinnanud, milline mõju võib raietegevusega kaasneda naaberkinnisasjadele ning ümbritsevale keskkonnale. Metsateatis on diskretsiooniline haldusakt, mille andmisel on muuhulgas vajalik hinnata erinevaid huvisid, sh kumulatiivset (ka lähitulevikus võimalikku) mõju raie poolt vahetult mõjutatavatele aladele (Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-21-2074, p 13). Kaebajate õiguste rikkumist tuleb küll vaadata iga haldusakti osas eraldi, kuid vastustaja pidanuks tulenevalt uurimispõhimõttest iga metsateatise menetluses arvestama, et raielubadel on kumulatiivne mõju, seda nii keskkonnamõju hindamise vajaduse väljaselgitamise aspektist (raietega kaasnev mõju keskkonnale, inimese tervisele, varale) kui ka seetõttu, et raied muudavad oluliselt ümbritsevat elukeskkonda. Seega rikub iga raieluba kaebajate õigusi samaväärselt sõltumata sellest, millisele eraldisele see on antud. Hetkel on kolmandal isikul õigus ala lagedaks raiuda. Kuna detailplaneering alal puudub, võib ala jääda lagedaks raiutuna seisma teadmata ajaks, ilma, et kolmandal isikul oleks kohustus võtta meetmeid võimalike tekkivate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. Tegemist ei ole tüüpilise maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaaga, mis asub sarnaste metsakinnistute vahel ja mida majandatakse metsast tulu saamise eesmärgil, ega ka maatükiga, mille kasutamise otstarve on metsa majandamine. Vaidlust ei ole selles, et kinnisasja omanik soovibki kinnisasjale rajada elamurajooni (vt ka www.ihastetee18.ee). Vastustaja eirab asjaolu, et raied (nii raied kogumina kui ka iga üksik raieluba) on osa suuremast projektist, milleks on elamurajooni kavandamine Ihaste tee 18 kinnisasjale. See omab tähtsust nii kavandatava tegevusega seotud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel kui ka hindamisel, kas MS on õigesti rakendatud. Vastustaja on jätnud välja selgitamata, milline on olnud taotleja eesmärk, ehkki pidanuks välja uurima kõik otsuse tegemisel määrava tähtsusega asjaolud. Lubatud lageraied ei vasta MS § 28 lg-le 6, sest raieid ei tehta selleks, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Lisaks on vastustaja jätnud välja selgitamata, milline on raiete lubamisega seotud eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale. Ihaste tee 18 kinnisasi paikneb tiheasustusalal, kuid mets kasvab liigniiske pinnasega alal. A. Palo ekspertarvamusest nähtub, et maa-ala asub põhiosas ürg-Emajõe lammisopistusel ning et ala lõunaosas on tänaseni säilinud ühendus Emajõe lammiga. Seda, et ala on liigniiske, 8(25)

3-21-1852 tunnistab ka Ihaste tee 18 kinnisasja omaniku esindaja 06.09.2021 Tartu Postimehes ilmunud artiklis. Teadmata on raiete mõju naaberkinnisasjade pinnase veerežiimile. A. Palo ekspertarvamusest nähtuvalt ei ole võimalik välistada kaebajatele kuuluva maa-ala pinnaserežiimi muutumist raiete järgselt. Raielubadest nähtuvalt ei ole Ihaste tee 18 kinnisasja omanikul kohustust vahetult pärast raieid võtta meetmeid selleks, et raietegevus ei mõjutaks naaberkinnisasju. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kinnisasja omanikul plaanis alal metsa uuendada, vaid eesmärk on elamuarendus. Ihaste tee 18 kinnisasjal ei ole aga võimalik elamuarendust ellu viia ilma detailplaneeringuta. Kuna raielubades puuduvad kõrvaltingimused, võib eeldada, et Ihaste tee 18 ala jääb lagedaks raiutuna muutumatult seisma aastateks. Raieload eraldistel 1, 2 ja 9 on antud alale, kus asub III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi ahtalehise ängelheina piiritletud leiukoht. Eraldise 28 osas on metsaregistris märge, et tööala võib kattuda kaitstava loodusobjekti Kiigemäe mägi-piimputke (I kaitsekategooria) püsielupaigaga. Vastustaja ei ole välja selgitanud, millist mõju omab raietegevus kaitstavatele taimeliikidele. Raiealal jäetakse puud osaliselt kasvama. Kuna tegemist on pehme pinnasega, on tõenäoline kasvama jäänud puude murdumine Pallase pst poolsele sõiduteele ja elumajade suunas. Puude murdumine sõiduteele seab otseselt ohtu inimelud, samuti vara (sõidukid, elamud). Seda asjaolu kinnitab ka A. Palo oma ekspertarvamuses: „Kinnistu idapiirile planeeritud metsariba on otseselt avatud läänekaarte tuultele ning vaid 20-40m lai, kusjuures puude kõrgus selles kinnistu osas on 20-30m, seega esmase roheriba laius peaks olema 50-60m. Praeguse lahenduse puhul murduksid kinnistu idaserval säilitatavas puiskoridoris umbes pooled puud 1-2 aasta jooksul ja metsa ülarinde liitus väheneks kohati harvikuks.“ Ihaste tee 18 kinnisasjast vähem kui 1 km kaugusel asub Ropka-Ihaste looduskaitseala. Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määruse nr 162 „Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskirja“ kohaselt hõlmab see nii Natura 2000 linnu- kui ka loodusala. Ihaste tee 18 kinnisasjast umbes 500 m kaugusel asub Anne looduskaitseala. Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määruse nr 240 „Anne looduskaitseala kaitse-eeskiri“ kohaselt hõlmab see Natura 2000 loodusala. Vastustaja ei ole kaalunud seda, kas raielubade andmisega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitseeesmärgile. Vastavalt KeHJS § 3 p-le 2 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Korduvalt on Riigikohus ja Euroopa Kohus öelnud, et Natura alale võib olulist mõju avaldada nii ala territooriumil kui ka väljaspool seda toimuv tegevus. Kavandatava tegevuse kaudne mõju Natura alale ei pruugi olla vähem oluline kui otsene mõju. Lisaks tuleb Riigikohtu ja Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt Natura hindamine korraldada, kui kavandatava tegevuse oluline mõju Natura alale pole objektiivsete asjaolude põhjal välistatud (RKHKo 3-18-529 ja seal viidatud kohtupraktika). Riigikohus on rõhutanud eelviidatud lahendis (p 18) Eesti õiguse kontekstis, et Natura hindamise võib seega tegemata jätta kahel juhul: (1) kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse eesmärkide seisukohalt olulised, või (2) kui tegevus võib küll mõjutada ala sellised tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust. Just metsas elavatele kaitstavatele linnuliikidele avalduva mõju osas on Euroopa Kohus leidnud kohtuasjas C-404/09, et erinevate kaitstavate linnuliikide alampopulatsioone 9(25)

3-21-1852 ühendava metsa raiumine ka väljaspool Natura võrgustiku ala võib omada olulist negatiivset mõju Natura võrgustiku alale. Määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Teabe kogumisel on vastustaja teinud olulisi menetlusvigu. Oluliste menetlusvigade puhul ei saa kindlalt väita, et hoolimata rikkumistest on kogu vajalik teave kogutud (RKHKo 3-3-13513, p 22). Keskkonnaküsimuste otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ning vajalik on arvestada suurt hulka erinevaid huvisid, pürgides nende tasakaalustamise poole, et leida konkreetsel juhtumil säästva arengu ning keskkonnakaitse vajadusi arvestav sobivaim lahendus. Kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse ning eelnimetatud eesmärgi saavutamise tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus. 14) Vastustaja jättis õigusvastaselt kaebajad raielubade menetlusse kaasamata. Raieluba on haldusakt ning MS § 1 lg 2 alusel tuleb ka raieloa andmisel juhinduda HMS sätetest. Raietegevus Ihaste tee 18 kinnisasjal võib põhjustada pinnase veerežiimi muutuse kaebajatele kuuluvatel kinnisasjadel. Lisaks on tegemist metsaalaga, millega kaebajatel on oluline puutumus KeÜS § 23 lg 1 tähenduses. Väljakujunenud elamupiirkonnas ei ole võimalik haljasala kaotamist või olulist vähendamist kompenseerida mujal asustuses asuva pargi või rohealaga. Vastustaja ei teavitanud kaebajaid raielubade menetlusest, mistõttu ei olnud võimalik kaebajatel menetluses oma arvamusi ja vastuväiteid esitada (HMS § 40 lg 1). Vastustaja kaldus kõrvale kiire ja efektiivse menetluse põhimõttest metsateatise menetluses, esitades peaaegu kõik metsateatised enne raielubade andmist kooskõlastamiseks kohalikule omavalitsusele (lisaks rohealal paiknevatele eraldistele ka lageraietaotlused eraldistele 1, 2, 9, 12, 15, 18, 20, 25, mis ei paikne rohealal, kuid piirnevad sellega). Seega kooskõlastas vastustaja Tartu linnaga enne raielubade andmist vaidlustatud 27-st raieloast 21. Samal ajal oleks saanud esitada metsateatised ka kaebajatele. Seda võimaldanuks ka keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus 28) § 2 lg-st 4 tulenev 30 tööpäeva pikkune tähtaeg ning tegelikkuses ka lg-s 3 sätestatud 15 tööpäeva pikkune tähtaeg. 15) Raieload on vastuolus planeeringutega. Haldusorgan ei tohi lubada raiet, mis on mh planeeringutest tulenevate nõuetega vastuolus. 2020. a septembris jõustunud MS § 42 lg 3 kohaselt planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Vastustajal säilib kohustus aladel, mis ei kuulu rohealade koosseisu, kontrollida vastavust mh ka planeeringutele. Antud juhul seab ÜP kohustuseks rohealadel asuvad metsad säilitada. Raielubadest ei nähtu, et vastustaja oleks hinnanud seda, kas lubade alusel teostatavad raied eraldistel, mis piirnevad rohealaga, tagavad rohealas asuvate puude säilimise ehk ÜP nõuete täitmise. 16) Tartu linnale võõrandatud alade pindala on kokku 3,14 ha, mis moodustab väga väikese osa kogu raiealast (kokku 15,9 ha). Lisaks ei olnudki nendel eraldistel valdavalt ulatuslikku raietegevust ette nähtud, sest need paiknevad ÜP kohasel rohealal. Võõrandamistehing ei muuda kaebajate õiguste rikkumist olematuks ega vähenda rikkumise ulatust. Tartu linnale kuuluva ala laius kaebajate elukoha ja raiutava ala vahel on valdavalt ca 50 m. Kaebajate elukeskkond ei ole piiritletav ca 50 m raadiusega nendele kuuluvate korterite ümber, vaid selle 10(25)

3-21-1852 vahetu läheduse tõttu kaebajate kodudele saab kaebajate elukeskkonda kuuluvaks pidada kogu kinnistul 75203 paikneva metsaala. Metsa raie 15,9 ha suurusel (või 12,76 ha suurusel, kui mitte arvestada Tartu linnale kuuluvaid katastriüksuseid) alal mõjutab oluliselt kaebajate elukeskkonda.

11(25)

3-21-1852 maakatastrisse või oli maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%. Katastriüksusele määratud sihtotstarbega kaasnevaid piiranguid hindab oma menetluse raames vastav haldusorgan, MaaKatS ise ei kehtesta metsamaa määratlemisel piiranguid ning eelkõige tuleb metsateatise menetluse ja raieõiguse väljastamise õiguspärasuse hindamisel lähtuda MS-st ja selle rakendusaktidest. KeA tuvastas metsamaa olemasolu faktilistele asjaoludele tuginedes, ehkki kõiki põhjendusi ei ole metsateatise formaadist tulenevalt nendel välja toodud. 7) Ihaste tee 18 kinnistu aladele, mis jäävad Tartu linna rohealalt välja, ei tule täiendavaid kitsendusi planeeringutest. Tartu linna ÜP-ga linna rohealaks määratud alal kavandatud raied on kooskõlastatud Tartu linnavalitsusega. 8) KeA selgitas välja, millist mõju omab raietegevus kaitstavatele taimeliikidele. KeA arvestas ahtalehise ängelheina elupaiga võimalikku kahjustamist kavandatud raiete poolt ja leidis, et need ei kahjusta selle elupaika ulatuses, mis ohustaks liigi säilimist, vastupidi – valgustingimuste paranemine loob soodsamad tingimused liigi edasiseks levikuks. Eraldisel 28 kavandatud raieala ja Kiigemäe mägi-piimputke püsielupaiga vahele jääb sõidutee ja kavandatud raie ei kahjusta teisele poole teed jääva püsielupaiga soodsat seisundit. 9) Et füüsiline isik saaks nõuda Natura ala kaitset KeÜS § 23 alusel, peab tal olema alaga eriline seos (RKHKo 3-18-913, p 20). Praegusel juhul on välistatud kavandatud raietest 500 m kaugusel asuva Natura 2000 võrgustiku kahjustamine selliselt, mille puhul oleks võimalik rääkida kaebajate tervise ja heaolu tegelikust ja olulisest mõjutamisest. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustatakse tegevusloa taotluse menetlemisel, kuid metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõistes (vt ka TlnRngKo 09.02.2021 nr 3-20-605). Kuigi metsateatiste puhul ei anta KeHJS kohast KMH eelhinnangut, hindas KeA raietega kaasnevat mõju kaitsealale ja oli raiete registreerimisel veendunud, et raietega ei kaasne olulist mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Metsateatised ei jää Natura 2000 võrgustiku alale (see hõlmab Anne loodusala ja Ropka-Ihaste linnuala, vastavad looduskaitsealad jäävad metsateatistest min 300m ja 400m kaugusele). Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala ning Anne loodusala eraldab raietest lääne suunas Idaringtee ning põhja suunas Lammi sõidutee. Samuti jäävad raiesse kavandatud metsade ja sõidutee vahele mõlemas suunas avamaastiku kõlvikud. Seetõttu on ilmselge, et raietegevusel sel alal puudub oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Ei ole tuvastatav, et väljaspool võrgustiku ala piire toimuv tegevus omaks võrgustiku alale olulist mõju. 10) Kinnistu omanik tõi lageraie metsateatisi esitades välja soovi tegeleda alal metsa majandamisega. Metsateatisega, millega kavandati lageraiet, kaasneb metsa uuendamise kohustus. See kehtib sõltumata sellest, mida isik on meedias ja kolmandatele isikutele väitnud või kas sellele on metsateatisel viidatud. Kaebajad ei saa eeldada, et ala jääb lagedaks raiutuna seisma aastateks. Raadamine eeldanuks alusdokumendi olemasolu, mida praegusel juhul ei ole esitatud. KeA menetluspraktika kohaselt ei saa raadamise alusdokumendiks olla üldplaneering, mis määrab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad ja on ühe kinnistu tasemel otsuste tegemiseks liiga suure üldistusastmega. Seda kinnitab ka MS 2007. a seletuskiri, mille kohaselt on raadamise aluseks konkreetne dokument. 11) Kuna tegu on kasvava metsaga MS mõttes, mitte üksikpuude raiumisega LKS § 45 mõttes, oli raielubade andmine KeA pädevuses sõltumata raielubade andmisest tiheasustusalal. Linna ÜP-ga linna rohealaks määratud aladel kooskõlastas KeA raied kohaliku omavalitsusega.

12(25)

3-21-1852 12) Raied olid kooskõlas õigusaktidega. Tartu Linnavalitsus kinnitas KeA-le, et Ihaste tee 18 kinnistu rohealaga piirnevatele lageraie aladele ei tulene täiendavaid kitsendusi kohaliku omavalitsuse tasandil kehtestatud õigusaktidest ega planeeringutest. ÜP seletuskirjale tuginedes ei ole rohealal parkmetsa maa-ala võrdsustatav pargiga või haljasalaga, kus MS ei kohaldu (MS § 3 lg 3). ÜP seletuskirjas on öeldud, et parkmetsa maa-alal on suured võimalused haljasaladena kasutamiseks, et alal on võimalik teha valik- ja hooldusraieid. Valik- ja hooldusraiete käigus puistud säilivad ega välista ala edaspidi haljasalana kasutamist või haljasalaks kujundamist. ÜPga rohealaks määratud alad ei ole automaatselt käsitletavad pargi või haljasalana. Vastupidisel tõlgendusel muutuks sisutuks MS § 42 lg 3, mis ei luba rohealal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. 13) Kuni ei ole muudetud Ihaste tee 18 kinnistu sihtotstarvet elamumaaks või koostatud detailplaneeringut, ei ole üldkasutataval maal metsa majandamine seadusega vastuolus. Metsa majandamine (sh lageraiete tegemine) antud alal ei välista hiljem ÜP-ga seatud maa juhtotstarvet ellu viimast. ÜP-ga on määratud piirkonnas rohealad, kus puistud säilivad, seega on tagatud ka ÜP elluviimisel (väikeelamute rajamisel piirkonda) kõrghaljastuse olemasolu. 14) A. Palo hinnangul ei ole ÜP-ga määratud roheala laius piisav, kuid KeA ei saa seda metsateatiste menetlemisel muuta. Üldplaneeringu menetlemisel tuleb rohealad määrata selliselt ja sellise suurusega, et oleks tagatud nende säilimine ja toimimine ka juhul, kui rohealaga piirneval alal kavandatakse lageraiet või rajatakse väikeelamuid.

13(25)

3-21-1852 kaebeõigust kaugemate kinnistu osade suhtes väljastatud raielubade osas. Kaebajad ei saa tugineda üldistele huvidele ja väärtustele. 6) Üksnes puude mahavõtmisega ei saa kaebajate kinnisasjade veerežiim muutuda. Vastav väide on tõendamata ega tulene ka A. Palo ekspertarvamusest. A. Palo on öelnud, et Pallase pst üleujutusoht on vähetõenäoline. A. Palo ekspertarvamuses on küsitavusi, mis muudavad selle kallutatuks ja ebausaldusväärseks. Vastustajale ei saa olla etteheidetav, et ta ei ole Natura 2000 alale avalduvat mõju hinnanud, sest vastustaja on kahel korral (2017 ja 2021 ÜP menetluses, millega muudeti senine Ihaste tee 18 sihtotstarve valdavalt elamumaaks, kuid säilitati ka rohealad) hinnanud vastava muudatuse mõju üldisemalt. Kolmanda isiku ja Natura 2000 ala vahele jääb intensiivne liiklussõlm, mis nagunii kaotab võimalikud Natura 2000 ja muu roheala sidusused. Eksperdi kriitika ÜP lahendusele ja realiseeritavusele on antud tagantjärgi. Eksperdi viide, et omavalitsus ja KeA on nii suurel alal raiet lubades toiminud kohaliku kogukonna huvide ja linnas looduskeskkonna säilitamise kaalutluste vastu, on sekkumine haldusorganite kaalutlusruumi ja õiguslike hinnangute andmine. Viide võimalikule pahatahtlikule raiele näitab eksperdi kallutatust. Rohealade lageraiet ei ole teostatud, muuski osas on eesmärk seni hooldamata ala korrastamine. Eksperdi antud soovituse osas jätta kogu elektriliinist ida pool paiknev metsaala parkmetsaks, mis täidaks ka müratõkke funktsiooni, jääb arusaamatuks, millist müraallikat ekspert silmas peab. Sellest nähtub kaebajate tegelik soov, millest ekspert on mõjutatud. 7) Kasvama jäänud puude murdumisoht pehme pinnase tõttu ei tulene raietegevusest, vaid puude kasvamisest liigniiskel alal, kusjuures puud on ülekasvanud, eluea lõpus ja aastakümneid hooldamata. Metsa hooldamine aitaks neid ohte kõrvaldada, kuid praegu ei ole see olnud võimalik. 8) Õige ei ole väide, et tegu on suurima Tartu linnas säilinud metsaga. Küsitav on, milliseid spordialasid inimesed läbimatul ja võsastunud alal harrastasid. Kaebajate kodude läheduses on palju avalikult kasutatavaid haljastuid ja metsaalasid. Ihaste linnaosas on suurim avalike haljasalade osakaal Tartu linna territooriumil. 22 ha suurust Ihaste tee 18 kinnistut läbib üks metsatee, mis on ette nähtud AS-le Tartu Veevärk kuuluvale pumplale teenindussõidukitega ligipääsuks, spordirajatised puuduvad, ala on valdavas osas seni inimesele läbimatu tihnik. ÜP rohevõrgustiku ja puhkealade kaardilt nähtub, et Ihastes ja Annelinnas on kõige suurem avalikus kasutuses rohealade osakaal Tartu linnas 9) Väited müra leviku osas tõendamata. Isegi kui müra peaks puude raiumise tõttu suurenema, ei tähenda igasugune müra tõus kaebajate õiguste rikkumist. Ihaste tee on küllalt kaugel kaebajate kodudest, et sealt võiks sedavõrd suur müra kaebajateni kanduda. Mürakaardi järgi ei ulatu ka praegu lagedama Lammi tn 15 ja 17 kaudu kaebajate kinnistuni ülemäärast müra. Kaebajate kinnistust Ihaste teeni üle Ihaste tee 18 kinnistu on rohkem maad kui otse üle Lammi tn 15 ja 17 kinnistute. On ilmne, et mürafoon jääb igal juhul väiksemaks kui praegu Lammi tn 15 ja 17 kaudu kaebajateni kostub. Ka Tartu linna kodulehel oleva 2017. a koostatud Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaarti ajakohastamise töö4 ja selle lisa 2.5 järgi5 ei ulatu kaebajate majadeni ülenormatiivset müra, küll aga on müraallikaks kaebajate majade ees kulgev Pallase pst liiklus. Samas Pallase pst 124//126 sisehoovis loob mürabarjääri nende enda garaaž. Ihaste

https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-linna-valisohu-strateegilise-murakaardi-ajakohastamine. 5 https://www.tartu.ee/sites/default/files/5463_EE_2_5_autoliiklus_Ln.pdf.

14(25)

3-21-1852 tee 18 kinnistul olev lehtpuumets ja -võsa, mis on pool aastast raagus olekus, ei toimi mürabarjäärina, vaid loob visuaalse efekti ja näilise ettekujutuse takistava barjääri olemasolust. 10) Ihaste tee 18 kaitse alla võtmiseks ei ole põhjust. Taotluse esitamine ei anna õigustatud ootust alade kaitse alla võtmiseks. Nii Tartu linna ÜP 2030+ kui ka kehtiva üldplaneeringu menetluses on peetud võimalikuks ala määramist ja jätmist elamuarenduseks, tagades teatud ulatuses rohealade säilimise. Kaebajatel ei ole õigustatud ootust, et nad saavad enda kodude kõrval oleva Ihaste tee 18 kinnistu säilitada senisel kujul. Seevastu on kolmandal isikul õigustatud ootus, et kinnistut saab selle otstarbe kohaselt kasutada ning et perspektiivis on ÜPs kokkulepitut võimalik realiseerida. 11) Ihaste tee 18 ei ole haljasala ega pargi maa MS § 3 lg 3 tähenduses. Kaebajate käsitlus oleks vastuolus MS § 42 lg-ga 3. Raie rohealal kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. KeA kooskõlastas ÜP järgi rohealaks märgitud alal kavandatavad raied Tartu linnaga ning Tartu linn andis MS § 42 lg 3 kohase nõusoleku. Kui metsa majandamine oleks ÜP kohasel parkmetsa alal (nagu see hetkel on) keelatud, ei oleks sel sättel sisulist tähendust. Samuti ei oleks sisulist tähendust kinnistu kõlvikulise koosseisu määramisel alade metsamaana määratlemisel. 12) Kui katastriüksuse sihtotstarve on üldkasutatav maa, ei tähenda see automaatselt, et tegemist oleks haljasala ja pargi maaga. Ihaste tee 18 kõlvikulises koostises ei ole pargi- ega haljasala. Pargi- ja halasala sihtotstarbeid pole olemas. MaaKatS § 2 p 11 kohaselt on kõlvik ühetaolise majandusliku kasutuse ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Sellest järeldub, et kui Ihaste tee 18 kinnistule on mh antud metsamaa kõlvik, on sellise kõlviku määratlemisel antud sellele maale majanduslik otstarve. Kui on antud metsamaa kõlvik, on see ka metsamaana majandatav. Suur osa Ihaste tee 18 kinnistust ei asu ÜP-järgsel rohealal. Raielubades ei pidanud põhjendama ja tuvastama, et tegu on metsamaaga. KeA on ilmselgelt lähtunud andmetest metsa koostise kohta. 13) ÜP määratleb maa tulevase kasutusfunktsiooni. See ei võta ära õigust maad senisel viisil edasi kasutada. Olukorras, kus kinnistul asub metsamaa, samuti muu raiekõlbulik mets, on ka kinnistu omanikul õigus kinnistut mh metsa majandamisena kasutada. 14) Vastustaja ei ole kaitsealuseid objekte jätnud tähelepanuta. Raielubades on seatud tingimus, et aladel tuleb raied teostada külmunud pinnasega, millega välistatakse kaitsealuse liigi kahjustumine. Mägi-piimputke osas on antud viide, et sellega tuleb tegeleda ja vajadusel KeAlt lisa küsida, ehkki metsateatisel viidatud mägi-piimputk ei asu Ihaste tee 18 kinnistul, vaid teisel kinnistul.

15(25)

3-21-1852 3) Kaebuse esitamise ajal kehtinud Tartu linna ÜP p-s 8.3 oli toodud järgmine: „Parkmetsa maa-ala on loodusliku metsa- ja/või rohumaa baasil inimese kujundatud üldkasutatav roheala, kuhu on lubatud ehitada väiksemaid puhkeotstarbelisi ehitis. /.../ Valik- ja hooldusraietega on võimalik kujundada jooksuradu, puhke- ja treeningplatse.“ Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on parkmetsa puhul tegemist puhkealana hooldatud ja korrastatud metsaga. Ka parkmetsa puhul on tegemist metsaga ja mitte pargiga selle tavapärases tähenduses. Parkmetsas teostatakse raiet MS alusel, mitte LKS § 45 alusel. Eeltoodule viitavad mõisted nagu „valikraie“ ja „hooldusraie“. Ühtlasi ei saanud Tartu linna ÜP-ga rohealadeks määratud aladel kasvavat metsa pidada kuni raielubade väljastamiseni parkmetsaks ÜP mõttes, sest alad ei olnud viimase 20 a jooksul inimese poolt kujundatud. Just valik- ja hooldusraie tulemusel saab hakata metsa nimetama parkmetsaks. LKS § 45 sätestab, et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets MS tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Tartu linnas reguleerib puu raiumiseks loa andmise korda Tartu Linnavolikogu 01.07.2004 määrus nr 79. Olukorras, kus vaidluse all on maakatastrisse kantud ligi 13 ha suurusel metsakõlvikul puude raiumine (millede osas on teostatud ka inventuur), ei saa rääkida üksikpuu raiumisest, millele viitavad nii LKS § 45 kui ka määrus nr 79. Seega on vaidlusaluse metsa puhul tegemist metsaga MS mõistes ning raie puhul kuulub antud juhul kohaldamisele MS, mitte aga LKS § 45 ja määrus nr 79. 4) Katastriüksuse sihtotstarve ei oma raielubade seisukohast tähtsust. Seadusandja on jätnud üheselt defineerimata, millise sihtotstarbega maa on määratud metsakasvatuseks ning metsamaa kui kõlvik võib esineda mistahes sihtotstarbega maa koosseisus. Mets võib paikneda nii üldkasutataval maal, põllumaal, väikeelamumaal jne. ÜP p 3.4.27 (maakasutuse juhtotstarbed) kohaselt on roheala peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, looduslik maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste, sh kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise iseloomuga puhkeala teenindavate hoonete püstitamine juhul, kui ÜP-s pole sätestatud teisiti. Toetava otstarbena on lubatud linnaaianduse maa. ÜP p 2.3.4, mille kohaselt kui ÜP-s on maakasutuse juhtotstarbe tõttu määratud territooriumi osa avalik kasutus, tuleb saavutada kokkulepe linnale võõrandamise või piiratud asjaõiguse seadmiseks enne detailplaneeringu kehtestamist, ehitusloa väljastamist või maakorralduslike toimingute tegemist linna poolt. Kuna Ihaste tee 18 katastriüksuse osas ei ole koostatud hetkel detailplaneeringut vms, puudub hetkel ÜP-ga määratud rohealadel avalik funktsioon. 5) Lageraie teostamise lubamiseks ei pidanud vastustaja kaasatud haldusorganilt nõusolekut küsima, kuid küsis siiski seisukohta planeeritava lageraie osas ning soovis täpsustada, kas kavandatud raietele ei tule kohaliku omavalitsuse tasandil kehtestatud õigusaktidest ning alale kehtestatud planeeringutest kitsendusi. Kuivõrd Ihaste tee 18 osas ei ole algatatud detailplaneeringut ning ei ole teada, millal vastav taotlus kinnistu omaniku poolt esitatakse, ei olnud kaasatud haldusorgani hinnangul takistatud ka lageraie, kui MS §-st 29 tulenevad lageraie eeldused on täidetud. MS-st tulenevate lageraie eelduste olemasolu kontrollib KeA. 6) Tähtsust ei oma Ihaste tee 18 kinnistu osas varem toimunud detailplaneeringu koostamine. Ihaste tee 18 katastriüksusel puudub kehtiv detailplaneering ning algatatud ei ole menetlust detailplaneeringu koostamiseks. Ei ole teada, kas ja millal vastav taotlus esitada

16(25)

3-21-1852 plaanitakse. Omaalgatuslikult detailplaneeringu menetluse alustamist vaidlusaluse ala osas kaasatud haldusorganil plaanis ei ole. Pelgalt asjaolu, et nii menetluse ajal kehtinud ÜP kui ka hetkel kehtiv üldplaneering näevad eraldistele, millel teostatakse lageraiet, ette juhtotstarbena korterelamu ja väikeelamu maa-ala juhtfunktsiooni, ei ole aluseks lageraiest keeldumiseks ega välista metsa majandamist. Eeltoodu tõttu on kaasatud haldusorgan informeerinud vastustajat, et: „Ihaste tee 18 kinnistul paiknevate rohealadega piirnevatele lageraie aladele ei tulene täiendavaid kitsendusi kohaliku omavalitsuse tasandil kehtestatud õigusaktidest ega planeeringust.“ ÜP-ga ette nähtud maakasutuse juhtotstarve ei välista olemasoleva ja vaidlusalusel alal kasva metsa majandamist. 7) Kaasatud haldusorganil puudub pädevus lähtudes MS-st hinnata, kas KeA oleks pidanud kaaluma metsateatise registreerimisel võimalikku keskkonnamõju, sh naaberkinnistu omanikele ja/või säilitamisele kuuluvale rohealale. Pärast raiete tegemist on puud küll tuultele rohkem avatud, kuid isegi kui puud peaksid rohealal murduma ja esimese rinde täius langeb alla 40%, tagab roheala olemasolu selle, et eraldist täiesti lagedaks ei raiuta ja saab tekkida looduslik uuendus, millest kasvab uus mets. Säilitamisele kuuluv roheala on suures osas Pallase pst poolel, mistõttu on olemasolevad ning Pallase pst ääres kasvavad puud kohanenud nn metsaäärse ja tuultele avatud olustikuga. Tugevate ja tervete puude murdumine Pallase pst poolsel küljel seoses teostatava lageraiega on vähetõenäoline. Vajadusel hindavad Tartu linna arboristid rohealal säilitatavate/säilinud puude seisukorda ning ohtlikkust kinnistu omaniku ja/või naaberkinnistu omanike taotluse alusel. Kaasatud haldusorgan on kaebajatele selgitanud, et üheski õigusaktis ega muus dokumendis ei ole sätestatud kohustust koostada hinnanguid või läbi viia dendroloogiline hinnang, muu taimestiku hinnang või zooloogilisi uuringuid. Ihaste tee 18 krundile hoonete püstitamiseks tuleb koostada detailplaneering, milles mh määratakse ka haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu algatamisel kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang juhul, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse elurajooni. Detailplaneering koostatakse vastavalt planeerimisseadusele, selle koostamisel lähtutakse üldplaneeringus sätestatust. Igal juhul on vastavalt asjaõigusseaduse §-le 143 kahjulike mõjutuste suunamine naaberkinnistule keelatud ning vajadusel tuleb likvideerida kahjulikud mõjutused ja tekkinud kahju hüvitada tsiviilvaidluse korras. Kaebajate kinnistutega vahetult piirneval alal ei toimu lageraiet ning kaasatud haldusorgan on peale linna arboristidega olukorra hindamist jõudnud järeldusele, et teostatav lageraie ei mõjuta säilitatavaid rohealasid määral, mis seaks ohtu nende püsimise.

KOHTU PÕHJENDUSED

17(25)

3-21-1852 Kohus lähtub seega raiete teostatuks lugemise osas KeA 29.11.2021 menetlusdokumendist. Teiseks on KeA 12.04.2022 korraldusega nr 1-3/22/140 kehtetuks tunnistanud registrikanded nr 50000501122, 50000501142, 50000501220, 50000503698, 50000503712, 50000503714, 50000503680 ja 50000503756 tulenevalt asjaolust, et Tartu linn on esitanud vastava taotluse ega soovi raieid teostada. Seega esineks alus menetluse osaliseks lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt, kuivõrd osa vaidlustatud haldusaktidest on kehtetuks tunnistatud ja osa ammendunud ning tühistamiskaebus nende osas ainetuks muutunud.

18(25)

3-21-1852

3-21-1852 õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Puuduvad üldised kriteeriumid määratlemaks, milline on tervise- ja heaoluvajadusele vastav keskkond. Riive olemasolu ja mõju intensiivsus sõltub sellestki, kas kaebajatel saab üldse olla kinnistul asuva metsa kasutusõigust.

20(25)

3-21-1852 suures osas ei ole ette nähtud kõnealuse metsa säilimine. Lisaks asuvad mitmed eraldised, millel on rohealadena metsa säilimine ette nähtud, just kaebajate kinnistute vahetus naabruses. ÜP-st ei tulene üldist keeldu rohealadel raiete teostamiseks, arvestades seejuures, et rohealaks määratud alal kavandatud harvendus- ja valikraied kooskõlastas KeA eelnevalt Tartu linnavalitsusega (vt Tartu Linnavalitsuse 21.06.2021 kiri nr 83.2/07922). Seoses rohealadega (metsateatised nr 50000503756, 50000503762, 50000503714, 50000503712, 50000503704, 50000503696, 50000503692, 50000503690, 50000503688, 50000503684 ja 50000503732) on vastustaja selgitanud, et neist kahel eraldisel (kogupindala 0,75 ha) lubati teha harvendusraiet ja üheksal eraldisel (kogupindala 2,41 ha) valikraiet, kusjuures harvendusraie aitab parandada puude kasvutingimusi ning valikraie eesmärgiks on metsa püsimetsana majandamine. Mõlema raie tegemisel puistu säilib ning seega ei ole edaspidi välistatud ala haljasalana kasutamine või selle haljasalaks kujundamine. Samuti ei tulene ÜP-st keeldu muudel aladel, sh rohealadega piirnevatel aladel, lageraiete teostamiseks. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et Tartu Linnavalitsus kinnitas KeA-le enne vaidlustatud haldusaktide andmist sedagi, et Ihaste tee kinnistu 18 rohealaga piirnevatele lageraie aladele ei tulene täiendavaid kitsendusi kohaliku omavalitsuse tasandil kehtestatud õigusaktidest ega planeeringutest. Vastupidist järeldust ei saa teha ka L. Maametsa 26.08.2021 ekspertarvamusest Ihaste tee 19 kinnistule koostatud metsamajandamise kava kohta.

3-21-1852 piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ sätestatud piirväärtuste) ületamist. Tuleb ka arvestada, et riive intensiivsus kahaneb järk-järgult seoses kauguse suurenemisega kaebajate elukohast. Ehkki MS § 231 reguleerib keskkonnaseisundi kaitseks määratud metsa majandamist, nähes ette, et planeeringuga mh elamu kaitseks õhusaaste ja müra eest määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele, ei olnud praegusel juhul vastavaid kokkuleppeid maaomanikuga sõlmitud. Kaebajad ei saanud juba ÜP-st tulenevalt eeldada, et raietegevust kõnealusel kinnistul üldse toimuma ei hakka või et mets säilitatakse. Seejuures ei ole ka kaebajate visuaalse vaatevälja muutumine asjaoluks, mida saaks subjektiivse õigusena kaitsta.

3-21-1852 on seejuures viidanud oma kinnisasjade võimalikule väärtuse vähenemisele ala lagedaks raiumise tõttu, üleujutusohule, mille tagajärjel võib saada kahjustada ka kaebajate vara, samuti liigniiskuse tekkimisele ning seetõttu kasvama jäetavate puude elujõulisuse kahjustamisele, mille tagajärjel võivad puud murduda ja kaebajate vara või elu ja tervist kahjustada. Kohtu hinnangul ei saa kaebajate omandiõiguse riivet selles kontekstis täielikult välistada. Ka õiguse väheintensiivsed riived on halduskohtus vaidlustatavad. Kohus saab kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust siiski üksnes selles ulatuses, milles see riivab kaebajate õigusi.

3-21-1852 maad (MS § 3 lg 3). MS § 4 lg 1 näeb ette, et MS kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes.

24(25)

3-21-1852 kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Esindaja tasumäär on tavapärase suurusega. Kaebajatelt õigusabikulude väljamõistmisel tuleb siiski arvestada, et menetluskulude väljamõistmine ei piiraks liigselt kaebeõigust (nt RKHKm 15.10.2015, nr 3-3-1-21-15, p 16; RKHKo 15.12.2014, nr 3-3-1-6714, p 32.1). Kaebajatelt välja mõistetavate menetluskulude suurus ei tohiks oluliselt ületada summat, mille väljamõistmist võisid kaebajad kaebuse rahuldamata jätmise korral mõistlikult ette näha (vt RKTKm 14.04.2021, nr 2-19-10324, p-d 17-20; RKHKo 15.10.2013 nr 3-3-13513, p 32). Eeltoodud asjaolusid on võimalik arvestada menetluskulude suuruse ja põhjendatuse hindamisel (vrdl HKMS § 109 lg 6). Kohtupraktikas on leitud, et menetluskulude suurusele ja põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust, vaid arvestada tuleb eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt RKHKo 03.05.2017, nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt TlnRnKo 21.06.2018, nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 nr 3-18-1570, p 17). Kohtu hinnangul tuleb eelnevat ning asjas läbitöötamist vajavate materjalide mahtu ja asja keskmist keerukust arvestades pidada kolmanda isiku esindajakulude suurust tervikuna ülemääraseks, mistõttu mõistab kohus HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja 3800 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

25(25)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.