Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 12.05.2022, Tartu 3-21-665 A, Bi, D, E, Gi, Hi, Arvo Sirgi, L ja Mi kaebus Tartu Linnavolikogu 18.02.2021. a otsuse nr
tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 04.08.2021. a otsus Tartu linna ja N apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja I – A Kaebaja II – B Kaebaja III – D Kaebaja IV – E Kaebaja V – G Kaebaja VI – H Kaebaja VII – K Kaebaja VIII – L Kaebaja IX – M Kaebajate I-IX esindaja – advokaat Tavo Tiits Vastustaja/apellant – Tartu linn Kolmas isik/apellant – N, esindajad advokaadid Allar Jõks, Sandra Mikli ja Raul Keba
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde fotokoopia Xxx tänava poolsel planeeringualal 2013. a mais olnud infotahvlist ja MTÜ Kvissentali Selts ettepanekud koos detailplaneeringu eskiislahendust tutvustava arutelu protokolliga 14.09.2016.
2.Tagastada vastustajale, kaebajate ja kolmanda isiku esindajale käesoleva otsuse põhjendava osa punktis 16 loetletud tõendid.
3.Rahuldada Tartu linna ja N apellatsioonkaebused ning tühistada Tartu Halduskohtu 04.08.2021. a otsus.
4.Teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata Ase, Bi, D, E, Gi, Hi, Arvo Sirgi, L ja Mi kaebus Tartu Linnavolikogu 18.02.2021. a otsuse nr 315 tühistamiseks.
5.Jätta Ase, Bi, D, E, Gi, Hi, Arvo Sirgi, L ja Mi menetluskulud nende endi kanda.
6.Mõista Aselt, Bilt, Dlt, Elt, Gilt, Hilt, Arvo Sirgilt, Llt ja Milt solidaarselt N kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 12 096 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas jäävad menetluskulud kolmanda isiku enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 12.05.2022, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavolikogu algatas 11.04.2013. a otsusega nr 460 Xxx krundi detailplaneeringu koostamise ja kinnitas lähteseisukohad eesmärgiga kaaluda krundi jagamise ja elamute rajamise võimalusi. Tartu Linnavalitsuse 12.12.2017. a korraldusega nr 1297 muudeti Xxx katastriüksuse aadressi ja määrati uueks aadressiks Tartu linn, Xxx tn 13.
2.Tartu Linnavalitsuse 23.08.2016. a korraldusega nr 842 suunati planeeringu eskiislahendus avalikule arutelule. Arutelu toimus 14.09.2016. Tartu Linnavolikogu 20.02.2020. a otsusega nr 228 suunati detailplaneering avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 16.- 30.03.2020. Tartu Linnavalitsuse 07.04.2020. a korraldusega nr 382 suunati detailplaneering korduvale avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu kohta esitati kaks arvamust, mis käsitlesid naaberkrundile ja Emajõele juurdepääsude asukohti. Detailplaneeringu seletuskirja lisati lause: „Kruntidele juurdepääsude täpsed asukohad selguvad projekteerimisel.ˮ
3.Tartu Linnavolikogu kehtestas 18.02.2021. a otsusega nr 315 Xxx tn 13 krundi detailplaneeringu (edaspidi DP), mis näeb ette maa-ala jagamise väikeelamumaa kruntideks ning lisaks moodustatakse üks kultuuri- ja puhkerajatiste maa krunt, viis tee- ja tänavamaa krunti, üks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, üks haljasala ning kaks kaitseotstarbelise metsamaa krunti. Ehitusõigus määrati 24 üksikelamule ja kolmele ridaelamule (kokku 26 ridaelamuboksi). Juurdepääs planeeringualale kavandati Xxx tänavalt.
4.A, B, D, E, G, H, K, L ja M esitasid 29.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavolikogu 18.02.2021. a otsuse nr 315 tühistamiseks. Kaebajate seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.DP on ebaselge ja vastuolus kehtivate õigusaktidega ega arvesta Tartu linna üldplaneeringu üldise eesmärgiga tagada piirkonnas ohutu ja turvaline tänavavõrk. DP on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) üldpõhimõtetega, eelkõige elukeskkonna parendamise põhimõttega (PlanS § 8) ning huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttega (PlanS § 10). DP ja selle kehtestamise otsus kahjustavad õigusvastaselt lisaks kaebajate subjektiivsetele õigustele ka avalikke huve.
4.2.DP-s on nõuetekohaselt lahendamata liikluskorralduse ja planeeringualale juurdepääsu küsimused. DP liikluskorraldus on puudulik ega taga liiklusohutust, mida nõuab Tartu linna üldplaneering. DP realiseerimine suurendab oluliselt Xxx tänava liikluskoormust ja liiklusohte.
4.3.Vastustaja loobus kehtestatud planeeringulahenduses üllatuslikult kahe alalise linnatänava (juurdepääsutee) rajamise nõudest, mille kaudu varasema planeeringulahenduse järgi pidi toimuma juurdepääs planeeringualale. Muudetud planeeringulahenduse kohaselt on planeeringualale rajatava uue elurajooni teenindamiseks ette nähtud ainult üks alaline
juurdepääs Xxx tänava kaudu. Xxx tänav hakkab seega ainsa alalise juurdepääsuteena teenindama veel lisaks tervet uut elurajooni. Pinnaseveoks vajalik tee läbi Xxx 11, 13, 15 ja 17a kinnistute on üksnes ajutise iseloomuga.
4.4.DP seletuskiri ja põhijoonis on omavahel vastuolus. Sellega rikuti PlanS § 3 lg-s 2 toodud nõuet, et planeeringu seletuskiri ja joonised peavad moodustama ühtse terviku ja olema omavahel kooskõlas. DP seletuskirja 4. peatükis räägitakse, et juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Xxx tänavalt ja Xxx 11, 13, 15 ja 17a kruntidele kavandatava tee- ja tänavamaa kaudu. DP kehtestamise otsuse alapeatükis „planeeringulahendusˮ räägitakse aga planeeringualale juurdepääsust ainult Xxx tänava kaudu.
4.5.Xxx tänavale on moodustatud u 12 meetri laiune transpordimaa ning sõidutee laius on u 5 meetrit. Xxx 17 ja 19 kruntide ning lähiala DP näeb alates Xxx ja Xxx tänava ristmikust ette õueala liikluskorralduse. Xxx tänavat kasutavad peamiselt Xxx tänava elanikud oma kinnistutele juurdepääsuks.
4.6.DP-s puuduvad keskkonnatingimusi tagavad nõuded ja vajalikud meetmed DP elluviimisega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks (PlanS § 126 lg 1 p 12). Muuhulgas puuduvad DP-s meetmed Xxx tänavale lisanduva liikluse, müra ja muude kahjulike mõjutuste (sh heitgaasid ja tolm) leevendamiseks.
4.7.DP-s pole Xxx tänavale lisanduva liikluse mõjusid ja liiklusohte hinnatud, sh pole vastustaja teostanud liiklusanalüüsi, et hinnata, kui suurt liikluskoormust Xxx tänavaga on üldse võimalik teenindada. Nõuetekohaselt lahendamata liikluskorraldus ja sellest tingitud liikluskoormuse kasv Xxx tänaval vähendab märgatavalt kaebajate elukeskkonna kvaliteeti, turvalisust ja privaatsust.
4.8.DP põhijoonis kuni DP ala piirini näeb ette kõnni- ja jalgrattateede rajamise, arvestamata sellega, et Xxx tänaval sellised kõnni- ja jalgrattateed puuduvad. DP-ga ei ole seega lahendatud ka jalakäijate ja kergliiklejate turvalise liiklemise küsimust.
4.9.DP vertikaalplaneerimise lahendused on vastuolulised ja võimaldavad sademevee valgumise naaberkinnistutele.
4.10.DP kehtestamise otsus on oluliste kaalutlusvigadega ja puudulikult põhjendatud.
4.11.Kaebusega soovitakse kaitsta Xxx tänava ja sellega seotud Kvissentali piirkonna kvaliteetset ja kasutajasõbralikku elukeskkonda ning vältida vaidlusaluse DP puuduliku ja ebasobiva juurdepääsu- ja liikluslahenduse elluviimist. Kaebuse laiem eesmärk on tagada terviklik ja ohutu liiklus- ja juurdepääsulahendus, mida planeeringulahendus hetkel ei võimalda.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 04.08.2021. a otsusega kaebuse ja tühistas Tartu Linnavolikogu 18.02.2021. a otsuse nr 315. Halduskohus leidis, et kehtestatud detailplaneeringu puudus (ebaselgus) planeeringuala juurdepääsude kavandamisel toob kaasa vaidlustatud otsuse õigusvastasuse ning tingib selle tühistamise. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
5.1.Kohus nõustus vastustajaga selles, et Ujula-Kvissentali asum, sh Xxx tänav ei ole kehtiva Tartu linna üldplaneeringu järgi miljööväärtuslik piirkond. Samuti puudub piirkonna elanikel alus eeldada või nõuda mingi ala õuealana kasutamist või reguleerimist liiklusseaduse (LS) § 2 p 96 mõttes. Teeomanikul on kohustus tagada tema omandis oleval teel ohutu liiklemine ning sellest tulenevalt valida kohased liikluskorralduse vahendid (LS § 6 lg 4; Riigikohtu 16.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 29). Seega on kohalikul omavalitsusel pädevus otsustada või muuta vajadusel ka õueala režiimi.
5.2.Kohus ei nõustunud kaebajate väitega, nagu puuduks Xxx tänaval üldse kõnnitee. Kaebajate esitatud fotodelt (I kd, tl 175-176) ilmneb, et elanikud ise kasutavad muruga eraldusriba parkimiseks. Seega ei ole veenvad kaebajate väited, nagu kujutaks Xxx tänav juba praeguse liiklusintensiivsuse juures oma laiuse ja konstruktsiooniliste lahenduste juures ohtu ning planeeritava elamuala sõidukite lisandumine muudaks planeeringulahenduse igal juhul
õigusvastaseks.
5.3.Kolmas isik DP ala arendajana võttis halduslepinguga kohustuse ehitada välja nõuetekohane Xxx tänav Xxx T13 kinnistule (DP seletuskirja lk 13, p 5) ja kõigile DP kohastele transpordimaadele nõuetekohased linnatänavad. Kolmanda isiku võetud kohustuste täitmisel leeveneb eelduslikult olukord Xxx tänaval (mh luuakse Xxx tn 22 juures nõuetekohane ümberpööramiskoht ja nõuetekohane linnatänav koos kõnniteega Talmani tn 2 kinnistu juurde. Eelnev lükkab ümber kaebajate väite Xxx tänavast kui tupiktänavast.
5.4.Usutavad on aga kaebajate väited, et juhul kui Xxx tänav jääb ainsaks juurdepääsuks Xxx tn 13 planeeringualale, võib sinna lisanduv liiklusmaht kujuneda ülemääraseks eelkõige liiklusohutuse ja turvalisuse, aga ka müra ja õhusaaste aspektist. Seega on vaidluse lahendamisel määrav, kas kehtestatud DP-ga on ette nähtud tõepoolest ainus juurdepääs planeeringualale Xxx tänava kaudu, või tuleneb planeeringust siiski üheselt arusaadavalt ka teise alalise juurdepääsutee rajamine.
5.5.Kohus leidis, et vastustaja erineval ajal antud haldusaktid või dokumendid võimaldavad teha erinevaid järeldusi planeeringuala juurdepääsude kohta. Kuigi DP kehtestamise otsus moodustab ühtse terviku ning selle põhjendused sisalduvad kokkuvõttes erinevates dokumentides, peab ka sel juhul olema täidetud haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõue (HMS § 55 lg 1).
5.5.1.Tartu Linnavalitsuse 23.08.2016. a korralduse nr 842 „Xxx krundi detailplaneeringu eskiislahenduse avalikule arutelule suunamineˮ kuuendas lõigus märgitakse: „Planeeringualale on ette nähtud kaks juurdepääsu – üks olemasolevalt Xxxlt ja perspektiivne tee läbi Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a kruntide.ˮ Korralduses ei ole Xxx 11 jt krunte läbiva juurdepääsutee osas täpsustusi ega piiranguid välja toodud. Väljend „perspektiivne teeˮ ei võimalda järeldust, et selle all pole mõeldud alalist tänavana välja ehitatavat juurdepääsu.
5.5.2.Tartu linnavolikogu 21.02.2020. a otsuse nr 9-3.2/DP-10-006 „Xxx tn 13 (Xxx 19) krundi detailplaneeringu avalik väljapanekˮ viiendas lõigus märgitakse: „Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Xxx tänavalt ja Xxxlt Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a kruntidele kavandatud tee- ja tänavamaa kaudu. Viimati nimetatud juurdepääsu kaudu peab toimuma planeeringuala täitepinnase vedu.ˮ ning „Enne planeeringuala täitepinnasega täitmist tuleb välja ehitada Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a kruntidele rajatav tee-ja tänavamaa.ˮ Esitatud sõnastus jätab ebaselgeks, kas Kvissentali tänava kruntidele kavandatud tee- ja tänavamaa kujuneb lisaks Xxx tänavale teiseks alaliseks juurdepääsuks või jääb see täitepinnase veoks loodavaks ajutiseks teeks.
5.5.3.Kohus ei nõustunud kaebajate väitega, nagu oleks liikluskorralduse ja juurdepääsude küsimused DP-s üldse lahendamata, kuid oli nõus sellega, et DP kehtestamise otsuses ei ole juurdepääsuteede küsimust täpselt sõnastatud. Alajaotuses „Planeeringulahendusˮ märgitakse, et: „Enne planeeringuala täitepinnasega täitmist tuleb ehitada Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a krunte läbiv pinnaseveoks ja ehitustööde läbiviimiseks vajalikus valmiduses tee, et tagada alale raskeveokite juurdepääs. Planeeringuala täitepinnase vedamine olemasolevate elamute vahelt mööda Xxx tänavat ei ole lubatudˮ. Seega pole DP kehtestamise otsuses endas märgitud, kas juurdepääsuteid saab olema üks või kaks, kuid võib järeldada, et vähemalt üheks neist on Xxx tänav. Samas ei selgu endiselt, kas Xxx krunte läbiv juurdepääs on ajutine ehitusaegne lahendus või on tegu püsiva alternatiivse juurdepääsuga Xxx tänava kõrval.
5.5.4.DP seletuskiri näeb liikluskorralduse alajaotuses ette: „Juurdepääs planeeritud elamualale on kavandatud Xxx tänavalt (endiselt Xxxlt) ja Xxxlt – Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a kruntidele kavandatud tee- ja tänavamaa kaudu.ˮ (alajaotus 4, parkimine ja liikluskorraldus, esimene lõik). Selline sõnastus võimaldab järeldust, et planeeringualale on kavandatud kaks juurdepääsu (üks olemasoleva Xxx tänava ja teine kavandatud tee- ja tänavamaa kaudu). Samas korratakse seletuskirja ülejärgmises lõigus DP kehtestamise otsuse eelnevalt tsiteeritud lõiku, mis ei võimalda kindlat järeldust kahest tulevikus alternatiivselt
toimivast juurdepääsust planeeringualale.
5.5.5.Avalikul väljapanekul olnud seletuskirjaga võrreldes on DP kehtestamise otsuse lisaks olnud seletuskirjas tehtud täiendused sõnastuses „Kruntidele juurdepääsuteede täpsed asukohad selguvad projekteerimiselˮ ning „[---] mistõttu tuleb planeeringuala täitepinnasega täitmise eelselt nimetatud tee välja ehitada pinnaseveoks ja ehitustööde läbiviimiseks vajalikus valmiduses, et tagada raskeveokite juurdepääs alale. Planeeringuala täitepinnase vedamine olemasolevate elamute vahelt mööda Xxx tänavat ei ole lubatudˮ. Eeltoodu ei viita samuti sellele, et DP-d kehtestades oleks vastustaja määratlenud juurdepääsu selgelt vaid läbi Xxx tänava. Nn „Kruntidele juurdepääsuteede täpsete asukohtadeˮ osas tuleb rõhutada, et DP üheks eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jagamine, mis osaliselt on võimalik realiseerida pärast Tartu põhjapoolse ümbersõidu valmimist. Seega ei ole üheselt selge, mida mõeldakse kruntidele juurdepääsuteede asukohtadena.
5.5.6.Kohus nõustus kaebajatega, et planeeringulahenduse sõnastamine juurdepääsuteede osas ei ole olnud üheselt arusaadav ning järjekindel. Samas tuleb detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasust hinnata just selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Vastustajapoolne kaebajaid väidetavalt eksitav tegevus võis seejuures tähtsust omada aspektist, miks kaebajad ei esitanud oma seisukohti ja vastuväiteid juba varasemas planeeringu menetlusetapis. Kuna algne planeeringulahendus nägi vähemalt kaebajate hinnangul ette kaks alalist juurdepääsu planeeringualale, ei olnud põhjust eeldada, et kaebajad oleks juba varasemas menetluses oma õiguste kaitseks osanud samme astuda. DP menetluse materjalidest ei ilmne ka, et Xxx tn ja teisi planeeringuala lähiümbruse elanikke ning kinnistuomanikke oleks menetlusest põhjalikumalt teavitatud ning neid eraldi aruteludesse kaasatud.
5.5.7.Kolmas isik rõhutas, et DP joonise tingmärke vaadates on selgelt väljendatud tee- ja tänavamaa pinnase veoks. Kohus nõustus sellega, et DP dokumentidest (mh joonis „Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosedˮ) ilmneb planeeringuala teise juurdepääsuna märgitud tee, mis joonise tingmärkide järgi on tähistatud nö kahes kihis: hall vastassuunaliste nooltega („juurdepääsutee detailplaneeringualale, liiklussuunadˮ) ning samas roosade rõngastega („tee ja tänavamaa; pinnaseveduˮ). Seejuures jääb ebaselgeks, kas tee ainus funktsioon on ehitusaegne pinnasevedu või on pinnaseveo tingmärk mõeldud selleks, et ära näidata ehitusaegseks pinnaseveoks (ainsana) lubatud juurdepääs, kui tee põhifunktsiooniks on tulevane juurdepääs planeeringualale.
5.5.8.DP seletuskirja p 11 alap-st 5.2. tulenevalt ehitab arendaja omal kulul välja planeeringuga määratud ulatuses planeeringualale kavandatud tee ja tänavamaa Xxx tänav T13, Xxx tn 24, Pos 51, Pos 56, Pos 57, Pos 59 (sõidutee koos kõnniteedega, välisvalgustuse, üldkasutatava haljastuse jm) rajatised. Kolmandal isikul ei ole kohustust välja ehitada alaliselt kasutatavat juurdepääsuteed üle Xxx kinnistute. Kohus nõustus vastustajaga, et see juurdepääs asub väljaspool DP ala. Ebaselgeks jäi see, millal ja kas üldse ning millistel tingimustel valmib Xxx kinnistuid läbiv juurdepääs planeeringualale, mis võimaldaks sealsete elanike igapäevase juurdepääsu oma kodudele aitaks vähendada Xxx tänava liikluskoormust ja muid võimalikke kahjulikke mõjusid.
5.5.9.Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et üle Xxx kulgeva juurdepääsu puhul on tegemist teekehandiga, see on algusest peale olnud ajutine pinnaseveo tee ega ole mõeldud tänavana väljaehitamiseks, kuid samas ka seda, et kahest juurdepääsuteest räägiti põhjusel, et perspektiivis tuleb sinna siiski kunagi tänav. Vastustaja selgitused on detailplaneeringu lahendusega kooskõlas selles osas, mis puudutab vajadust luua täitepinnase veoks juurdepääs (mis ei kulge Xxx tänavalt). Samavõrd selged ei ole aga vastustaja ametnike seisukohad teise püsiva juurdepääsutee rajamise kohta. Kuigi vastustaja ametnik U. Ahven märkis 25.02.2021. a kirjas nr 9-3.2/DP-10-006: „Juurdepääs planeeringualale on Xxx tänavaltˮ, esitas vastustaja teisalt väiteid, mis võivad luua usalduse, et teine püsiv juurdepääs üle Xxx ikka rajatakse.
5.5.10.Kohus nõustus vastustaja poolt istungil antud selgitusega, et tavapärase
planeerimisloogika kohaselt ei ehitata tänavat alal, kus puudub detailplaneering, kuid kohus ei pidanud planeerimismenetluse eesmärkidega kooskõlas olevaks selgusetust planeeringuala juurdepääsude osas.
5.6.Kohus nõustus kaebajatega, et detailplaneeringu kehtestamise otsus ei kinnita üheselt arusaadavalt planeeringualale kahe püsiva juurdepääsu loomist. Olukorras, kus DP-st jääb kindlustunne vaid ühe (Xxx tänav) juurdepääsu osas, on määrav, kas seeläbi on tagatud Xxx tänava elanike ja avalikkuse huvid eelkõige liiklusohutuse ja turvalisuse, aga ka liikluskoormuse kasvust lähtuva suureneva müra ja õhureostuse juures.
5.6.1.Kuigi vastustaja märkis, et planeeringuala elamute valmimise järel ei lisandu Xxx tänavale sellises ulatuses liikluskoormust, mis ohustaks elukeskkonda ja liiklusturvalisust, jääb ebaselgeks, kas vastustaja niisugune järeldus põhineb üksnes asjaolul, et Xxx tänav ei jää ainsaks juurdepääsuks DP alale.
5.7.Vastustaja oli arvamusel, et piirkonda ei lisandu planeeritud tegevuse tõttu sellist liiklusmüra, mis kohustaks võtma kasutusele täiendavaid meetmeid kaitseks müra vastu (nt mürasein) ning DP seletuskirja kohaselt kavandatava tegevusega ei kaasne vee, pinnase ega õhu saastatust, vibratsiooni, olulisi muutusi valgus-, soojus- ega kiirgusrežiimis (seletuskirja p 8, keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks). Liikluskoormuse kasvu mõju ühe juurdepääsu korral seletuskirjast ega planeeringu muudest dokumentidest aga ei ilmne. Vastustaja leidis, et Xxx tn näol on tegemist tavalise liikluseks mõeldud linnatänavaga.
5.8.Kuna täpsem mõjuanalüüs puudub, ei saa tõsikindlalt väita, et Xxx tänavat juurdepääsuna igapäevaselt kasutavate sõidukite arv oleks uude elamurajooni planeeritud parkimiskohtade arvust oluliselt väiksem. Vaieldamatult lisanduvad 50 uue majapidamise puhul ka neid teenindavad sõidukid (postiteenused, jäätmevedu, kaubakullerid jm) ning sageneb kergliiklusvahendite kasutamine Xxx tänaval.
5.9.Vertikaalplaneerimise osas leidis kohus juba kaebajate esialgse õiguskaitse taotlust lahendades (05.04.2021. a määrus), et ühegi kaebaja krundid ei asu planeeringuala vahetus läheduses. Ka planeeringualale lähemal asuvate kruntide ja planeeringuala vahele jääb kas linnale kuuluv teemaa või mitu muud krunti. Kohus leidis seetõttu, et DP abinõude puhul sadevete valgumise ärahoidmiseks ei ole haldusasja materjale silmas pidades alust pidada kavandatut ebapiisavaks ja DP-d õigusvastaseks vertikaalplaneerimise lahenduste tõttu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Tartu linn esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 04.08.2021. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
6.1.Halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid ning kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse ja kohtumenetluse norme. Halduskohus tõlgendas otsuses vastustaja selgitusi meelevaldselt. Vastutaja ei andnud vasturääkivaid, ebaselgeid või kahtlevaid seisukohti planeeringualale juurdepääsude osas ega ka planeeringust lähtuvate võimalike mõjutuste osas Xxx tänava elanikele. Jääb arusaamatuks, millistele tõenditele halduskohus otsust tehes tugines.
6.2.Vastustaja hinnangul on kohtul tekkinud segadus erinevatel etappidel koostatud planeerimisdokumentide osas tervikuna põhjusel, et kohtumenetluses ei esitatud terviklikku planeerimismenetluse materjali koos kõigi planeerimismenetluse jooksul kogutud tõenditega. Kõik planeerimismenetluses koostatud dokumendid on avalikud (v.a isikuandmete kaitsest tulenevate piirangutega dokumendid) ning kättesaadavad Tartu linna kodulehel. Nt avalikule väljapanekule suunamise eelnõu juurde on lisatud eskiislahenduse avaliku ärakuulamise protokoll. Seega oli kohtul võimalik Tartu linna kodulehe vahendusel tutvuda vajadusel kogu planeerimismenetlusega ja/või nõuda menetlusosalistelt asjakohaste dokumentide esitamist.
6.3.Vastustajale jääb arusaamatuks kohtu järeldus et: „DP menetluse materjalidest ei ilmne ka,
et Xxx tn ja teisi planeeringuala lähiümbruse elanikke ning kinnistuomanikke oleks menetlusest põhjalikumalt teavitatud ning neid aruteludesse kaasatud.ˮ Kohtumenetluses ei olnud vaidluse all küsimust, et vastustaja ei kaasanud planeeringuala lähinaabreid menetlusse ja/või rikkus planeeringu avalikustamise osas seaduses sätestatut. Planeeringu algatamisest teavitav infotahvel oli väljas alates 2013. a Xxx tänava poolsel Xxx 13 kinnistu osal. Planeeringu eskiislahenduse avalikule arutelule suunamisest teavitati 2016. a personaalsete kaasamiskirjadega 21 inimest, sh kaebajat I, II, III, IV ja VII. Eskiislahendusele esitas ettepanekud koondatult MTÜ Kvissentali Selts. Ülejäänud kaebajad omandasid kinnistud 2018. a. Planeeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise personaalne teade (posti teel ja osadele ka e-maili teel) saadeti kokku 22 inimesele, sh kõigile kaebajatele. Vaidlusaluse planeeringu avalikustamised, avalikud arutelud ning nii avalikkuse kui ka lähielanike personaalne kaasamine toimusid seega seaduse kohaselt.
6.4.Vastustaja ei nõustu järeldusega, et linna poolt erineval ajal antud haldusaktid või dokumendid võimaldavad teha erinevaid ning vastuolulisi järeldusi planeeringuala juurdepääsude osas. Vastustaja ei andnud ka kohtumenetluses vastuolulisi selgitusi juurdepääsude osas, vaid väitis läbivalt, et vaidlusaluse detailplaneeringuga ei ole planeeritud alalist juurdepääsu Xxx 13 kinnistule läbi Xxx 13, 15, 17a ja 11. Detailplaneeringuga on pärast Xxx 13 kinnistu välja arendamist nähtud ette juurdepääs ainult Xxx tänavalt. Vastupidist ei ole vastustaja väitnud ka kohtumenetluses. Perspektiivsest teest läbi Xxx 13, 15, 17a ja 11 rääkis vastustaja ainult kui hüpoteetiliselt tulevikus rajatavast tänava- ja teemaast. Detailplaneeringu kohaselt on tegemist ajutise teemaaga, mis on vajalik pinnaseveoks ja ehitusmasinate jaoks.
6.4.1.Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et korraldusega nr 842 suunati avalikule väljapanekule Xxx krundi detailplaneeringu eskiislahendus (seletuskiri, joonised jms). Seega on korralduse nr 842 lisaks detailplaneeringu eskiislahendus. Eskiislahenduse põhijoonise põhjal ei saa kuidagi teha järeldust, et planeeringualale planeeritakse alalist juurdepääsu läbi Xxx 13, 15, 17a ja 11 kinnistute. Eelviidatud kinnistud ei ole kõnealuse planeeringualaga hõlmatud ning Xxx 13, 15, 17a ja 11 kinnistutel ei ole hetkel tee ja tänavamaad ka olemas.
6.4.2.Nõue, et kogu täitepinnase vedu ja ehitustegevuse transport planeeritavale alale peab toimuma mööda planeeritavat juurdepääsuservituuti, mitte läbi olemasoleva elurajooni, kanti detailplaneeringusse MTÜ Kvissentali Seltsi (mille liikmed on ka kaebajad) poolt eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepaneku alusel. Eeltoodust ei saa kuidagi teha järeldust, justkui oleks tavapärane liiklus planeeringualale seetõttu samuti planeeritud vaidlusaluse detailplaneeringu alale läbi Xxx 13,15, 17a ja 11 kinnistute.
6.4.3.Xxx 13, 15, 17a ja 11 kaudu kavandatakse teed linna üldplaneeringu ja muude kruntide planeeringutega, seega tegemist on perspektiivse juurdepääsuteega, mille väljaehitamise aeg ei ole teada. See tähendab, et tee võib osutuda vajalikuks kogu piirkonna (mitte üksnes Xxx tn 13) lõplikul väljaarendamisel. DP põhijoonisel antud teed näidatud ei ole. Seega on selge, et käesoleva detailplaneeringuga antud juurdepääsuteed ei kavandata. Planeeringus selle tee kajastamise eesmärk on, et lahendus oleks kooskõlas lähialadel kehtestatavate detailplaneeringutega ja üldplaneeringuga.
6.4.4.Detailplaneeringus on selgelt öeldud, et Xxx 13, 15, 17a ja 11 kaudu näidatud teemaa on konkreetsel otstarbel kasutatav (seletuskirjas tekst: „mistõttu tuleb planeeringuala täitepinnasega täitmise eelselt nimetatud tee välja ehitada pinnaseveoks ja ehitustööde läbiviimiseks vajalikus valmiduses, et tagada raskeveokite juurdepääs alaleˮ). Seega ei ole planeering eksitav. Alles planeeringu kehtestamise eelselt pannakse paika selle elluviimise peatüki sõnastus ja sõlmitakse ehituskokkulepe. Selle käigus sõnastust täpsustati, sest nii Aruküla tee ringristmiku kui pinnaseveoks ettenähtud tee kogu ulatuses väljaehitamine antud detailplaneeringu realiseerimise eeldusena oleks väljunud vaidlusaluse detailplaneeringu piiridest.
6.4.5.Aruküla tee ja Xxx ristmik jääb planeeringualast väga kaugele ning tegemist on teega,
mis on vajalik kogu Kvissentali asumile. Viidatud teed ei ole vaja rekonstrueerida Xxx tänava liikluse hajutamiseks (kohtuotsuse p 28), vaid tee vajab rekonstrueerimist olenemata Xxx tn 13 detailplaneeringust.
6.4.6.Vaadates kogumis jooniseid, seletuskirja ning linnavolikogu 18.02.2021. a otsuse nr 315 preambulit selgub detailplaneeringust üheselt, et kruntidele juurdepääs toimub üksnes mööda Xxx tänavat. Vastustaja möönab, et seletuskirja tekst oleks võinud olla täpsem, kuid kohus lähtus vaid seletuskirjast ja jättis tähelepanuta planeeringu joonised.
6.5.Jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et juhul kui kogu planeeringuala liiklus toimuks läbi olemasoleva Xxx tänava, siis on tegemist ülemäärase Xxx tn elanike subjektiivsete õiguste riivega (ohutus, müra, saaste jms).
6.5.1.Xxx tänava puhul on tegemist nn kõrvaltänavaga. Vastavalt EVS standardile 843 "Linnatänavad" tabelile 4.3 võib kõrvaltänava liiklus olla kuni 1000 autot ööpäevas ja kvartalisisese tänava liiklussagedus olla kuni 600 autot ööpäevas. Tipptunni osatähtsuseks loetakse sellest 15%, mistõttu tipptunni vastava liiklussagedus on kõrvaltänaval 150 autot/h (2-3 autot minutis) ning kvartalisisesel tänaval 90 autot/h (1-2 autot min). Arvestades planeeritud eluruumide hulka (50 eluruumi) kannaks Xxx tänav välja liikluskoormuse vastavalt standardile ka siis, kui kõikidest eluruumidest väljuks tipptunni ajal korraga 3 autot, ehk siis 150 autot/h. Eeltoodu on eluliselt äärmiselt ebausutav. Varasematele liiklusloendustele tuginedes on antud juhul prognoositavaks tipptunni liikluskoormuseks kuni 50 autot tunnis, mis on 3 korda väiksem, kui standardi kohane tipptunni liiklussagedus. Tipptunni välisel ajal on seega eeldatav liikluskoormus väiksem kui hetkel tipptunni liiklusuuringutel tuginev prognoos. Võimalikud liikluse rahustamise võtted (künnised) võivad hakata läbilaskvusele mõju avaldama alles siis, kui ühe suuna enamkoormatud tunni liiklus on suurem kui 500 autot/h ja läheduses on reguleeritud ristmik.
6.5.2.Vastustaja leiab, et piirkonda Xxx tn 13 DP-ga lisanduv liikluskoormus ei ole nii intensiivne, et rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi. Jääb arusaamatuks, mille põhjal kohus otsustas, et 50 majapidamisega kaasnev liikluskoormus on nii intensiivne, et rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Mõõdukat õiguste riivet peab isik taluma. Kavandatav uus elamupiirkond ei ole nii suur, et oleks vaja alternatiivset juurdepääsuteed lisaks Xxx tänavale. Xxx tänav on piisav ja sobiv juurdepääsutee, mille kaudu on võimalik teenindada kavandavat elamupiirkonda.
6.5.3.Arusaamatuks jääb, millel põhineb kohtu hinnang, et juurdepääsude arvust oleneb, kas Xxx tänaval on tagatud ohutu liiklus ja sealsete elanike jaoks turvaline ning puhas elukeskkond. Mis andis kohtule aluse kahelda selles, et ühe juurdepääsutee puhul ei ole ohutus tagatud, jääb vastustajale arusaamatuks. Tartu Linnavolikogu 11.04.2013. a otsuse nr 460 „Xxx krundi detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmineˮ raames koostati keskkonnamõju eelhinnang. Otsuses nr 460 leiti, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt järgmisi võimalikke mõjusid: vee, pinnase, õhu saastatus; müra; vibratsioon; valguse levik; soojuse eraldumine; kiirguse eraldumine; lõhna teke; mõju Natura 2000 võrgustiku alale; piiriülene mõju. Planeeritavad tegevused ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju. Tegevuste käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele, jäätmed käideldakse vastavalt linna jäätmehoolduseeskirjale. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt avariiolukordade esinemise võimalust. Rajatava Tartu põhjapoolse ümbersõidu mõju vee, pinnase ja õhu saastatusele ning müra tekkele on analüüsitud keskkonnamõju hindamise protseduuri käigus.
6.5.4.Linnavalitsus küsis detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet oli 06.02.2013. a kirjas seisukohal, et lähtudes teadaolevast infost ei kaasne nende hinnangul tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole
vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 9 lg 2 p 8 kohaselt planeeringumenetluse käigus.
6.5.5.Kaebajatel ei saanud planeeringuprotsessis tekkida õigustatud ootust, et Xxx tänav jääb hõreda liiklusega tupiktänavaks ja piirkonda ei lisandu läbivat liiklust. Detailplaneeringuga ei määrata täpseid liikluskorralduse lahendusi ega seata liikluskoormusest tingitud mõjutustele leevendavaid meetmeid. Detailplaneeringuid viiakse üldjuhul ellu pikema aja jooksul. Kõiki uusi elamuid ei ehitata ka ühekorraga välja ja seega mõjud muutuvad ning ka kasutusele võetavad meetmed muutuvad vastavalt sellele.
7.Kolmas isik esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 04.08.2021. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
7.1.Halduskohus eksis, leides, et detailplaneering ei vasta HMS § 55 lg-le 1. Detailplaneeringu joonised, seletuskiri, lisad ning detailplaneeringu kehtestamise otsus moodustavad ühtse terviku. DP lahendusest selgub üheselt, milline on alternatiivse juurdepääsu funktsioon lähiaastatel. DP seletuskirja peatükis 4 on selgelt välja toodud, et alale on kaks juurdepääsu ning alternatiivset juurdepääsu tohib kasutada ainult ehituseaegseks täitepinnase juurdeveoks ning see on ka selle juurdepääsu funktsiooniks. Alaline juurdepääs planeeringualale on tagatud üksnes Xxx tänava kaudu. Sama nähtub DP põhijooniselt ja lähipiirkonna funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste jooniselt ning DP kehtestamise otsusest. Selles küsimuses puudusid sisulised erinevused avalikul väljapanekul olnud ja kehtestatud planeeringu seletuskirjade versioonide vahel, mistõttu ei saa vastustajale ette heita kaebajate eksitamist.
7.2.Xxx tänava kasutamine ainsa alalise juurdepääsuna DP alale on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu ning linnatänavate standardiga, mistõttu ei too see kaasa tänavaäärsete kinnistute omanike õiguste riivet. Pelgalt asjaolu, et planeeringualale on esialgu üks alaline juurdepääs, ei riku kaebajate õigusi. Planeeringumenetluses ega kohtumenetluses pole kogutud ühtegi tõendit, mis selle eelduse ümber lükkaks. Halduskohus on eksinud PlanS § 11 lg 1 ning HMS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel. Nimetatud sätetest ning Riigikohtu väljakujunenud praktikast (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-54-03, p 26 ja nr 3-3-1-12-07, p 14) tuleneb, et detailplaneeringu menetluses tuleb küll välja selgitada planeeringuga kaasnevad mõjud ja häiringud, ent uurimiskohustus on piiratud proportsionaalsuse põhimõttega. Väheolulisi mõjusid ja häiringuid ei pea tingimata hindama täiendavate uuringute ja ekspertiisidega, eriti olukorras, kus puudub põhjus eeldada, et kaasnevad mõjud võivad ülemääraselt riivata kolmandate isikute õigusi.
7.3.Standardi „Linnatänavadˮ kohaselt on kõrvaltänavate projekteeritud liikluskoormus 200–1000 autot ööpäevas. Standardi kohase liikluskoormuse juures ei esine tänaval probleeme läbilaskvuse ja liiklusohutusega. Täna kasutavad Xxx tänavat ca 15 eramu ja üksikute muude hoonete kasutajad ehk liikluskoormuseks on maksimaalselt 60-70 autot ööpäevas (2 autot iga hoone kohta, 2 sõitu päevas). Detailplaneeringu realiseerimise järgselt suureneks kaebajate väitel tänava liikluskoormus ca 124 auto võrra. Tänava liikluskoormus oleks ka juhul, kui kõiki lisanduvaid autosid igapäevaselt kasutataks, jätkuvalt mitu korda väiksem sellest, mida standardi kohaselt peetakse lubatavaks kõrvaltänava puhul. Kaebajate üldsõnalised väited õueala liiklusrežiimi, kõnniteede ja parkimise osas lükati kohtumenetluses ümber (kohtuotsuse p-d 13.2.-13.3.).
7.4.Arvestades HMS § 5 lg-s 2 sätestatud tõhusa haldusmenetluse põhimõtet ning PlanS § 11 sätestatud teabe piisavuse põhimõtet, ei olnud vastustajal alust liiklusmõjude osas täiendavate eksperthinnangute koostamiseks või nende nõudmiseks kolmandalt isikult. See oleks riivanud põhjendamatult kolmanda isiku õigusi, sh õigust õiguspärasele (ja tõhusale) haldusmenetlusele. HMS § 56 lg-tes 1-3 sätestatud haldusaktide motiveerimise kohustus ei hõlma kohustust lükata ennetavalt ümber võimalikke tulevasi vastuväiteid haldusakti suhtes, mis on ilmselgelt alusetud ja mida ei ole ka haldusmenetluses kordagi tõstatatud.
7.5.Halduskohus keskendus sellele, kas ja kuivõrd arvestati DP koostamisel ja kehtestamisel kaebajate huvidega. Samas jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et DP menetluses pidi vastustaja arvestama ka kolmanda isiku õigustega, sh omandiõiguse ja ettevõtlusvabadusega. Riigikohus on üldplaneeringuga kooskõlas olevate detailplaneeringute osas selgitanud, et ilma piisavalt selge vajaduseta ei tohiks kohalik omavalitsus keelata üldplaneeringule vastavat ehitustegevust. Riigikohus rõhutas 30.03.2021. a otsuses asjas nr 3-18-1901 (p 17), et naabrite huvidega peab küll arvestama, ent tuleb ka silmas pidada, et erakinnistu teenib primaarsena siiski eraomaniku, mitte avalikku huvi.
7.6.Isegi kui DP seletuskiri, joonised ja selle kehtestamise otsused oleksid juurdepääsuteede küsimuses olnud ebaselged, ei mõjutanud see kuidagi asja otsustamist. Halduskohus jättis otsuse tegemisel välja selgitamata, kas otsuse tühistamise järel on vastustajal võimalik teha teistsuguse sisuga otsust. Vaidluse all oleva küsimuse – kuidas on tagatud juurdepääs detailplaneeringu alale – osas ei ole alust arvata, et vastustaja saaks jõuda muu tulemuseni.
8.Kaebajad paluvad vastuses apellatsioonkaebusetele jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.
8.1.Halduskohus tuvastas õigesti, et DP-s ettenähtud juurdepääsulahendus on vastuoluline ja ebaselge. Halduskohus kohaldas õigesti HMS § 55 lg-t 1, märkides et kuigi DP kehtestamise otsus moodustab ühtse terviku ning põhjendused sisalduvad kokkuvõttes erinevates dokumentides, peab ka sel juhul olema täidetud haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõue.
8.1.1.Vastustaja ja kolmas isik väidavad alusetult, et planeeringulahenduse vastuolud ja ebaselgus ei mõjutanud asja otsustamist. Planeeringulahenduse vastuolulisus ja ebaselgus ei ole pelgalt haldusakti vormiline viga. Antud juhul on DP puudulikud ja läbi kaalumata liiklus- ja juurdepääsulahendused sobimatud ja õigusvastased ning need kahjustavad avalikke huve ja rikuvad kaebajate subjektiivseid õigusi.
8.2.Kaebajad olid kuni DP kehtestamiseni teadlikud, et juurdepääs planeeringualale on ette nähtud kahe alalise linnatänava ehk juurdepääsutee kaudu, nagu nägi ette avalikul väljapanekul olnud DP lahendus. Kui kaebajad oleksid olnud varem teadlikud, et vastustaja kavandab planeeringualale tegelikult ainult ühte alalist juurdepääsu Xxx tänava kaudu, oleksid nad esitanud sellele lahendusele vastuväited ja muudatusettepanekud juba planeerimismenetluse käigus.
8.3.Kolmanda isiku väide, et halduskohtu otsus on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, on põhjendamatu. Kui halduskohtu otsus jõustub ja DP kehtestamise korraldus tühistatakse, siis minnakse tagasi planeeringu koostamine faasi (uuendatakse planeerimismenetlus). Planeeringu koostamise faasis on võimalik muuta ka DP põhilahendusi, sh planeeringuala piire ja juurdepääsulahendust. Vastustaja saab ajutise veotee asemel näiteks ette näha alalise ja üldkasutatava teise juurdepääsutee, mis leevendaks Xxx tänava oluliselt suurenevat liikluskoormust.
8.4.Halduskohus leidis põhjendatult, et DP juurdepääsulahenduse vastuolulisus on tingitud sellest, et vastustaja muutis planeerimismenetluse käigus juurdepääsulahendust. Korralduses ei ole Xxx 11 jt krunte läbiva juurdepääsutee osas mingeid täpsustusi ega piiranguid välja toodud. Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja Maakorralduse osakonna 21.02.2020. a kirjas DP-st puudutatud isikutele selgitati DP avalikule väljapanekule suunamisega seoses järgmist: „Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Xxx tänavalt ja Xxxlt Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a kruntidele kavandatud tee- ja tänavamaa kaudu. Viimati nimetatud juurdepääsu kaudu peab toimuma planeeringuala täitepinnase veduˮ. „Enne planeeringuala täitepinnasega täitmist tuleb välja ehitada Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a kruntidele rajatav tee-ja tänavamaaˮ. Avalikule väljapanekule suunatud DP nägi planeeringualale juurdepääsuks seega ette kaks alalist ja üldkasutatavat linnatänavat (juurdepääsuteed) ja selleks vajaliku tee- ja tänavamaa moodustamise. Võrdlusena esitasid kaebajad Tartu Linnavalitsuse
Linnaplaneerimise ja Maakorralduse osakonna poolt 25.02.2021 (DP kehtestamise järgselt) saadetud kirja. Kirja viimases lauses on erinevalt vastustaja 21.02.2020. a kirjast selgelt öeldud: „Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Xxx tänavaltˮ.
8.5.Vastustaja rikkus PlanS § 137 lg-st 3 tulenevaid kohustusi, mille kohaselt, kui avaliku väljapaneku järgselt muudetakse DP põhilahendusi, tuleb korrata DP kooskõlastamist asjassepuutuvate valitsusasutustega ning korraldada uus avalik väljapanek ja avalik arutelu. Kuna vastustaja on neid planeerimismenetluse olulisi põhimõtteid rikkunud (mingit uut avalikku arutelu ega avalikku väljapanekut pole toimunud), polnud kaebajad muudetud juurdepääsulahendusest varem teadlikud. Halduskohus tuvastas õigesti, et õigusvastane DP rikub kaebajate subjektiivseid õigusi (sh ärakuulamisõigust) ja on vastuolus avalike huvidega.
8.6.Xxx tänava sõidutee on vähemalt meetri võrra kitsam võrreldes DP-ga planeeritud sõiduteega (sh Xxx tänava pikendus). Seetõttu omab igasugune erinevus tänava laiuses liiklusohutusele otsest mõju. DP-s puuduvad kaalutlused ja selgitused, kuidas on ühel tänaval sedavõrd suure sõiduteede laiuste erinevuse puhul tagatud sujuv ja ohutu liiklus ning jalakäijate ja kergliiklejate turvaline liiklemine.
8.7.Kaebajad on seisukohal, et DP on vastuolus ÜP-s liiklusele seatud põhieesmärgiga, mille kohaselt tänavate kasutamine ja liiklus peab olema kõikide liiklejatüüpide jaoks ohutu. DP halvendab Xxx tänava liiklusohutust. Samuti on DP juurdepääsulahendusega rikutud ÜP-s liiklusele esitatud nõuet, et tänavaid tuleb arendada ühtse tervikuna ning vältida tuleb liigse liikluse teket. Samuti on DP vastuolus ÜP nõudega parandada liiklussujuvust ja leevendada transpordist tulenevaid negatiivsed mõjusid.
8.8.DP-ga pole lahendatud PlanS § 126 lg 1 p-s 4 toodud kohustuslikku ülesannet, mille kohaselt DP-ga tuleb määrata sobilikud juurdepääsuteed avalikult kasutavale teele. Vastavalt PlanS § 126 lg 1 p-dele 4 ja 7, oleks vastustaja pidanud kavandama antud oludesse sobiliku ja erinevaid huve tasakaalustava liikluslahenduse, mis oleks kohaselt arvestanud avalike huvide ning kaebajate huvide ja õigustega. DP-s tulnuks praeguse ajutise veotee asemel ette näha teine püsiv ja üldkasutatav linnatänav üle Xxx 11, 13, 15 ja 17a kruntide.
9.Kolmas isik esitas vastuse vastustaja apellatsioonkaebusele, milles kinnitas sellega nõustumist. Kuna kolmanda isiku ja vastustaja apellatsioonkaebused kattuvad suurel määral nii nõuete kui nende põhjenduste osas, siis tõi kolmas isik välja peamised vastustaja apellatsioonkaebuse põhjendused, millest tema hinnangul apellatsioonkaebuste lahendamisel tuleks lähtuda.
10.Vastustaja esitas 04.04.2022 ringkonnakohtule täiendavad selgitused. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus keelata olemasoleva avaliku linnatänava kasutamist ja/või nõuda täiesti uue tee rajamist teise kohta olukorras, kus Xxx 11, 13, 15 ja 17a kinnistute osas puuduvad hetkel kehtivad detailplaneeringud ning vaidlusaluse DP-ga planeeritud eluruumide arv ei ole selline, mis tooks kaasa liikluskoormuse, mis oleks üleliia koormav ja/või kaebajate subjektiivseid õigusi ja elukvaliteeti rikkuv.
10.1.DP põhilahendust ei ole 2020. a väljapaneku järgselt muudetud. Xxx 11, 13, 15 ja 17a märgitud teed on vastustaja järjepidevalt nimetanud perspektiivseks teeks ning nimetatud teelõik on näidatud ainult planeeringu lähipiirkonna funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste kaardil alates vaidlusaluse detailplaneeringu eskiisi avalikustamisest. Tegemist on teega, mis on ette nähtud Tartu linna üldplaneeringuga ning mis perspektiivselt rajatakse järgnevate arenduste käigus.
10.2.Olemasoleva Xxx tänava ristlõike elementide laiused vastavad kruntide Xxx 3, Xxx 5 ja Xxx 7 lähiala detailplaneeringu ning Xxx 17 ja 19 kruntide ja lähiala detailplaneeringu põhijoonistel toodud lõike B-B parameetritele, kus on fikseeritud sõidutee laiusega 5,0 m. Vastavalt standardi EVS 843-2016 tabelis toodule on 5,0 m laiune sõidutee sobiv kõrvaltänava
sõidutee laiuseks projektkiirusel 30 km/h. Vastavalt viidatud projektile on tegu piiratud kiirusele (30km/h) projekteeritud juurdepääsutee klassi kuuluva tänavaga.
11.Kaebajad esitasid ringkonnakohtule täiendavad seisukohad.
11.1.Planeeringuala juurdepääsulahenduse muutmisega muutis vastustaja DP põhilahendust pärast DP avalikku väljapanekut. Kolmas isik on DP jooniseid ja seletuskirjade versioone tõlgendanud ebaõigesti. Kehtestatud planeeringulahendus ei taga isegi kõnealuse ajutise veotee rajamist üle Xxx kinnistute. Sellest probleemist on teadlik ka kolmas isik, kes pöördus 2021. a detsembris mitmel korral kaebajate poole, pakkudes kompromissi korras välja kehtiva planeeringulahendusega võrreldes hoopis teistsuguseid hüpoteetilisi juurdepääsuteid planeeringualale.
11.2.Kuna vastustajat ja kolmandat isikut esindasid kohtumenetluses professionaalsed esindajad, on kohatu tagantjärgi ette heita, et halduskohtu otsus on üllatuslik, või et kohus oleks ise pidanud mingeid tõendeid juurde koguma.
12.Kolmas isik esitas samuti ringkonnakohtule enda täiendavad seisukohad.
12.1.Halduskohus leidis otsuse p-des 26–28 üllatuslikult, et välistatud ei ole täiendavad negatiivsed mõjud ning seadis kahtluse alla, kas DP-s on arvestatud lisanduva liikluskoormuse mõjuga. Halduskohus rikkus menetlusnorme ja ei täitnud uurimisprintsiipi ega selgitanud välja, kas liikluskoormuse kasv on selline, mis ilmselgelt ei taga liiklusohutust.
12.2.Kaebajad ei ole endiselt toonud välja, millisele kaitsenormi rikkumisele tugineb nende väide subjektiivsete õiguste rikkumise kohta. Halduskohus tegi ebaselge otsuse, kus subjektiivsete õiguste rikkumist ei ole selgelt põhjendatud ega tõenditega seostatud. Puudub vaidlus selles osas, et liikluskoormus piirkonnas vähesel määral kasvab, kuid halduskohus ei põhjendanud, miks selline liikluskoormuse kasv omab ülemäärast mõju kaebajate õigustele. Kaebajad ei ole liikluskoormuse kasvu seostanud omandi- või mõne muu põhiõiguse olemuslike elementidega. Kaebajad pole selgitanud, kuidas on piiratud nende õigused oma asja kasutada, käsutada ja vallata. Xxx tänav kuulub Tartu linnale ning kaebajatel puudub alus esitada omandipõhiõigusega seonduvaid väiteid Tartu linna eest. Kohus hindas pealiskaudselt kaebajate kinnisasjade asukohta ning leidis, et riive esineb. Halduskohus ei analüüsinud asjaolu, et kaebajatel on samuti talumiskohustus. Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata näiteks müra levimist tema kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Esitatud väited müra, reostuse, privaatsuse vähenemise, turvalise elukeskkonna kadumise ning liiklusohtlikkuse kohta on pinnapealsed ega ole sisustatud konkreetsete subjektiivsete õiguste rikkumisega.
12.3.Halduskohus hindas ebaõigesti juurdepääsuteede ehitamise õiguslikke aluseid. Piirkonnas elavate inimeste huve on võimalik tasakaalustada ehitusloa menetluses, tuginedes ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg-le 3. Halduskohus sidus ebaõigesti detailplaneeringu lahenduse ning teede ehitamise eeldused. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et rajada tuleb kaks püsivat juurdepääsuteed. Halduskohus ei saa asuda teostama planeerimisdiskretsiooni vastustaja eest.
12.4.Halduskohus jättis arvestamata selle, et tee ehitamise eeldus ei ole DP kehtestamine. Detailplaneeringu koostamise kohustus hõlmab PlanS § 125 lg 1 kohaselt üksnes hooneid ja üksikuid olulise avaliku huviga rajatisi. Avalikult kasutatavaid teid kavandatakse EhS § 99 alusel projekteerimistingimustega. Sealjuures saab oma kinnisasja(de)le rajada eratee ilma igasuguse loamenetluseta. DP-s nähakse ette põhimõtteline liikluskorraldus, kuid see ei tähenda, et ehitusloa andmise etapis ei võiks seda täpsustada. Projekteerimise ja ehitusloa andmise etapis kaitseb ümbritsevaid elanikke EhS § 12 lg-st 3 tulenev kohaliku omavalitsuse kohustus rakendada abinõusid isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Sarnasel seisukohal oli Riigikohus kohtuasjas, mis käsitles detailplaneeringus juurdepääsutee küsimuse
lahendamist (RKHK 15.05.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-78-12, p 11). Vastustaja on korrektselt kaalunud erinevate juurdepääsuteede rajamise vajalikkust ning selgitanud, et esmase juurdepääsuteena käsitletakse Xxx tänavat ning perspektiivis rajatakse vastavasse asukohta uus tänav.
13.Kolmas isik esitas 20.04.2022 täiendava seisukoha vastuseks teiste menetlusosaliste 04.04.2022. a seisukohtadele, milles nõustus Tartu linna selgitustega liikluskorralduse kavandamise ning liiklusohutuse osas. Kolmanda isiku sõnul ei näita täiendavate juurdepääsude otsimine DP-ga ettenähtud juurdepääsulahenduse elluviimise võimatust. Täiendava juurdepääsu eesmärk on veelgi vähendada DP elluviimisega kaebajatele kaasneda võivaid mõjusid. Kolmas isik selgitas, et kompromissläbirääkimised katkesid põhjusel, et kaebajad ei olnud nõus lahendusega, kus kokkuleppe rikkumise eest ja detailplaneeringu elluviimise takistamise eest oleks neil tulnud kogu kolmandalt isikult saadud summa tagasi maksta. Teisisõnu soovisid kaebajad kolmanda isiku arvelt alusetult rikastuda. Seetõttu tuleks ka kaebajate menetluskulud jätta nende endi kanda.
14.Kaebajad esitasid 20.04.2022 oma seisukoha, milles palusid jätta vastu võtmata või asja lahendamisel tähelepanuta N 04.04.2022. a täiendavate seisukohtade lisadena esitatud uued dokumentaalsed tõendid ning ka kolmanda isiku 04.04.2022 täiendavates seisukohtades ja Tartu linna 04.04.2022 täiendavates selgituses esitatud uued väited. Vastustaja ja kolmanda isiku uued väited ja tõendid on lubamatult (ilma mõjuva põhjuseta) esitatud alles ringkonnakohtus ja kohtu poolt antud tähtaja viimasel päeval. Vastustaja ja kolmanda isiku uued väited ja tõendid on halduskohtu otsuse õiguspärasuse hindamisel ka sisuliselt asjassepuutumatud. Kaebajad pole avalike huvide õigusvastase kahjustamise etteheite puhul tuginenud pinnaseveo teemale.
15.Kolmanda isiku 20.04.2022. a täiendava arvamuse kohta märgivad kaebajad, et menetlusdokumendis esitatakse mitmeid valeväiteid. Kolmas isik väidab taas, et kaebajate peamised mured on seotud planeeringuala pinnaseveoga. Kolmas isik ja tema lepingulised esindajad esitavad kohtule valeväiteid ka kompromissläbirääkimiste pidamise asjaolude kohta. Läbirääkimised katkestas 30.03.2022 pahauskselt N ja seda olukorras, kus pooled olid jõudnud kõikides kompromissi tingimustes kokkuleppele. Kolmanda isiku 20.04.2022. a menetlusdokumendi lisades toodud uued tõendid on samuti esitatud kohtule ilma mõjuva põhjuseta olulise hilinemisega ja tuleks seetõttu jätta vastu võtmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus lahendab esmalt apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite ja dokumentide asja juurde võtmise küsimuse.
16.1.Tartu linn esitas apellatsioonkaebuse lisadena fotokoopia Xxx tänava poolsel planeeringualal 2013. a mais olnud infotahvlist; MTÜ Kvissentali Selts ettepanekud koos DP eskiislahendust tutvustava arutelu protokolliga 14.09.2016 ja S. Sanniku koostatud selgitused liiklussageduse ja läbilaskvuse kohta. Vastustaja põhjendas HKMS § 198 lg 3 järgi apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamist sellega, et talle oli üllatuslik vaidlusaluse otsuse p-s 18 toodud halduskohtu järeldus, mille kohaselt ei ilmne DP menetluse materjalidest, kas Xxx tn ja teisi planeeringuala lähiümbruse elanikke ning kinnistuomanikke on menetlusest põhjalikumalt teavitatud ning neid aruteludesse kaasatud või ei. Kohtumenetluse vältel ei olnud vastustaja hinnangul vaidluse all küsimust, et vastustaja ei ole kaasanud planeeringuala lähinaabreid personaalselt menetlusse ja/või on rikkunud planeeringu avalikustamise osas PlanS-i nõudeid. Ringkonnakohus võtab fotokoopia Xxx tänava poolsel planeeringualal 2013.
a mais olnud infotahvlist ja MTÜ Kvissentali Seltsi ettepanekud koos DP eskiislahendust tutvustava arutelu protokolliga asja materjalide juurde, kuna need võivad olla vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. S. Sanniku koostatud selgitused on allkirjastatud 30.08.2021, s.o pärast halduskohtu vaidlustatud otsuse tegemist ja pärast vaidlustatud haldusakti andmist 18.02.2021. Seega ei ole vastustaja saanud nimetatud selgitusi planeerimisprotsessis juurdepääsulahenduste kaalumisel ja põhjendamisel kasutada, mistõttu pole tegemist ka asjakohase tõendiga, mille alusel saaks hinnata vaidlusaluse DP kehtestamise otsuse õiguspärasust ja nimetatud tõend tuleb seetõttu Tartu linnale tagastada.
16.2.Kolmas isik esitas apellatsioonimenetluses kinnistusraamatu väljavõtted Pille, Müta, Xxx 13, 13 a, 13b ning Jõhvi-TartuValga tee kinnisasja kohta; Juta kinnisasja kohta sõlmitud teeservituudi lepingu; liiklusuuringu lähteülesande ja Stratum OÜ 31.03.2022. a uuringu „Ekspertarvamus Tartu linn, Xxx 13 DP liiklusmõjule“; planeerija arvamuse detailplaneeringu elluviimise osas 07.11.2021; metsateatise Xxx 13 kinnisasja kohta; Xxx 11, 13, ja 17a maaomanike nõusolekud veotee rajamiseks; kaardimaterjali ajutise veotee kohta; Advokaadibürooga Njord sõlmitud hoiulepingu; tõendi 2889,6 euro maksmisest kaebajatele; Xxx 13 DP ala eelprojekti 14.09.2021 ja Tartu LV 01.03.2022. a kirja nõusoleku kohta juurdepääsutee trassi puhastustööde kohta. HKMS § 158 lg 2 järgi hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga ning ka halduskohtu otsuse seaduslikkust kontrollib ringkonnakohus eeskätt selle tegemise ajahetke seisu arvestades. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumist ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Stratum OÜ uuring koos lähteülesandega on esitatud hilinenult ja arvestades HKMS § 158 lg 2 nõuet ning seda, et vastustaja ei ole saanud nimetatud uuringut planeerimisprotsessis juurdepääsulahenduste kaalumisel ja põhjendamisel kasutada, siis pole tegemist ka asjakohase tõendiga, mille alusel saaks hinnata vaidlusaluse DP kehtestamise otsuse õiguspärasust 18.02.2021. a seisuga. Xxx 13 DP ala eelprojektil (kaust-ehituse ettevalmistustööde projekt) ei ole tervikuna asjas sisulist tähtsust, seda enam, et selle seletuskiri on sisuliselt sama, mis toimikus juba olemasolev 22.02.2021. a seletuskiri (kd I, lk 37-39). Planeerija arvamus detailplaneeringu elluviimise osas on sisuliselt hinnang halduskohtu vaidlustatud otsusele ja ei ole sellisena tõend HKMS ja TsMS-i mõttes. Kolmanda isiku poolt esitatud ülejäänud tõendid, s.h nurjunud kompromissläbirääkimistega seonduvad tõendid, ei seondu oma sisult vaidlusaluse DP kehtestamise otsuse ja selle õiguspärasuse küsimusega. Eeltoodut arvestades tagastab ringkonnakohus kolmandale isikule kõik tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid.
16.3.Kaebajad esitasid apellatsioonimenetluses Tartu linna liiklusintensiivsuse kaardi 2020. a; kaebajate lepingulise esindaja e-kirjad Nele; kaebajate esindaja ja kolmanda isiku esindaja ekirjavahetuse perioodil 29.03–30.03.2022; kolmanda isiku esindaja 30.03.2022. a SMS-i kaebajate lepingulisele esindajale; Ase 30.03.2022. a e-kirja; kaebajate lepingulise esindaja 30.03.2022. a e-kirja kolmandale isikule; Ne 09.12.2021. a e-kirjad kaebajatele; Ne poolt saadetud kaardid uue juurdepääsulahendusega; Maa-ameti kaardi väljavõtte ja Tartu linna üldplaneeringu kaardi „Liiklusskeem“. Ringkonnakohus tagastab kaebajatele Tartu linna üldplaneeringu kaardi põhjusel, et see on juba toimikus olemas (kd I, lk 141), Tartu linna liiklusintensiivsuse kaardi põhjusel, et selle alusel ei saa anda hinnanguid DP ja selle kehtestamise otsuse õiguspärasusele, Maa-ameti kaardi väljavõtte põhjusel, et sellel ei ole asjas sisulist tähtsust. Eelpoolloetletud kirjavahetus ja uue juurdepääsulahenduse kaardid on seotud menetlusosaliste vahel toimunud kompromissläbirääkimistega, mis lõppesid ilma tulemuseta ja ei oma seega samuti HKMS § 62 lg 2 mõistes käesoleva asja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu tuleb ka need kaebajatele tagastada.
17.Kaebajad vaidlustasid detailplaneeringu kehtestamise otsuse, millega Tartu Linnavolikogu kehtestas Xxx tn 13 (endine Xxx) krundi detailplaneeringu. Vaidlust ei ole selles, et kõnealuse detailplaneeringu üheks eesmärgiks on ehitusõiguse loomine elamupiirkonna arendamiseks (24 üksikelamut ja kolm ridaelamut, kokku 26 ridaelamuboksi).
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus esitati nii kaebajate subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil kui ka populaarkaebusena avalikes huvides. Kaebajate väitel rikub kehtestatud detailplaneering nende õigusi seeläbi, et planeeringualale on kavandatud juurdepääs mööda Xxx tänavat, mis on ainus juurdepääs planeeringualale ning detailplaneeringu realiseerimine tooks seetõttu kaasa liikluskoormuse ja -ohu kasvu tänaval. Samuti rikuvad kaebajate õigusi väidetavalt suureneva liikluskoormusega kaasnevad häiringud (müra, õhusaaste, privaatsuse vähenemine). Kaebajad leidsid ka, et detailplaneering on vastuolus planeerimisseaduse üldpõhimõtetega ning kahjustab ka avalikke huve, mis on suunatud kvaliteetse ning kasutajasõbraliku elukeskkonna ja tasakaalustatud arengu tagamisele.
18.1.Kuigi kaebajate kinnistud ja elukohad on mõnevõrra erinevas kauguses planeeringualast, pidas halduskohus neid kõiki õigesti planeeringuala läheduses asuvate kinnistute omanikeks ja elanikeks.
18.2.Oma kaebeõigust subjektiivsete õiguste kaitseks sisustasid kaebajad väidetega, et DP menetluse tulemusena on Xxx 13 planeeringualale (tulevasele elamurajoonile) ainsaks juurdepääsuks Xxx tänav, mille ääres või lähiümbruses kaebajad elavad, ning sellest lähtuvad kaebajatele erinevad negatiivsed mõjud - liikluskoormuse kasvust tingitud liiklusohutuse vähenemine, müra, reostus, privaatsuse vähenemine. Kaebajad peavad Xxx tänava liikluskoormust nende väitel oluliselt suurendavat liikluskorralduse lahendust nende õigusi rikkuvaks ning ebapiisavaks. Sarnastel põhjustel pidasid kaebajad DP lahendust ka avalike huvidega vastuolus olevaks.
19.Vastates kaebajate väidetele, nõustus halduskohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult vastustajaga selles, et Ujula-Kvissentali asum ja Xxx tn ei ole kehtiva Tartu linna üldplaneeringu järgi tegelikult miljööväärtuslikuks piirkonnaks1.
20.Kaebajad leidsid, et kehtiv Kivissentali tee 17 ja 19 kruntide ning lähiala detailplaneering näeb Xxx tänaval (alates Xxx ja Xxx tn ristmikust) ette õueala liikluskorralduse (kd I, lk 23). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et piirkonna elanikel puudub alus eeldada või nõuda mingi ala õuealana kasutamist või reguleerimist liiklusseaduse (LS) § 2 p 96 mõttes – teeomanikul on kohustus tagada tema omandis oleval teel ohutu liiklemine ning sellest tulenevalt valida kohased liikluskorralduse vahendid (LS § 6 lg 4; Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 29). Seega on kohalikul omavalitsusel pädevus otsustada või muuta vajadusel ka õueala režiimi ja alust ei ole kaebajate väitel, et DP liikluslahendus ja juurdepääsuteede küsimus on vastuolus Kivissentali tee 17 ja 19 kruntide ning lähiala detailplaneeringuga. Nimetatud detailplaneering ei välista kuidagi ka Xxx tänava kasutamist juurdepääsuteena DP alale.
21.Samuti ei olnud halduskohtul alust nõustuda kaebajate väitega, nagu puuduks Xxx tänaval üldse kõnnitee. Kaebajate esitatud materjalidest nähtub kõnnitee olemasolu (näiteks kd I, lk 24-24p). Kaebaja esitatud muudelt fotodelt (kd I, lk 175-176) ilmneb, et elanikud ise kasutavad
info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/fc7763c017c9f110c22568cd004625d4/11045257632a07dac2258363004dcae6/$FILE/ Tartu%20linna%20üldplaneeringu%20seletuskiri.pdf; p 6 „Miljööväärtuslikud alad, nende kaitse- ja kasutamistingimused“
muruga eraldusriba parkimiseks, kuigi parkimine selles piirkonnas tuleb korraldada kinnistu piires (kd I, lk 110-110p ). Kõnnitee olemasolul puudub Xxx tn elanikel vajadus käia sõiduteel ning parkimine kõnniteel ja muruga eraldusribal on omanike valik, mis ei ole kooskõlas piirkonnas ette nähtud parkimiskorraldusega. Seega ei olnud halduskohtu jaoks põhjendatult veenvad kaebajate väited, nagu kujutaks Xxx tänav juba praeguse liiklusintensiivsuse juures oma laiuse ja konstruktsiooniliste lahenduste juures ohtu ning sinna planeeritava elamuala tõttu sõidukite lisandumine muudaks planeeringulahenduse igal juhul õigusvastaseks.
22.Halduskohus märkis õigesti, et kolmas isik DP ala arendajana võttis halduslepinguga kohustuse ehitada välja nõuetekohane Xxx tänav Xxx T13 kinnistule (DP seletuskirja lk 13, p 5) ja kõigile DP kohastele transpordimaadele nõuetekohased linnatänavad. Kolmanda isiku võetud kohustute täitmisel leeveneb seega olukord Xxx tänaval (luuakse Xxx tn 22 juures nõuetekohane ümberpööramiskoht ja linnatänav koos kõnniteega Talmani tn 2 kinnistu juurde). Eelnev lükkas ümber kaebajate väite Xxx tänavast kui tupiktänavast.
23.Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus põhjendatult ka seda, et DP kehtestamise otsuse õiguspärasust ei välista ega riiva oluliselt kaebajate ja avalikkuse õigusi tehnovõrkude rajamisega seotud ajutised negatiivsed mõjutused. Kuna need on tegevused, mis häirivad vaid lühiajaliselt olemasolevate Xxx tn elanike elukorraldust, nõustus halduskohus vastustajaga, et selliseid tegevusi pole nende vajalikkust arvestades võimalik keelata ning ajutiste leevendusmeetmete kohaldamine pole põhjendatud tööde lühiajalise iseloomu tõttu. Ka vastustaja viidatud abinõud – kaevetööde loakohustuslikkus ja tänavate sulgemise maksu tasumine aitavad tööde teostamist ja neist lähtuvat mõju kontrollida ning hoida mõistlikult lühikeses ajaraamis (kd I, lk 121).
24.Mis puudutab kaebajate väiteid vertikaalplaneerimise lahenduste vastuolulisuse kohta ja selle kohta, et need ei taga, et sadevesi ei valguks naaberkinnistutele, siis selles osas leidis halduskohus juba kaebajate esialgse õiguskaitse taotlust lahendades, et ühegi kaebaja krundid ei asu planeeringuala vahetus läheduses ning ka planeeringualale lähemal asuvate kruntide ja planeeringuala vahele jääb kas Tartu linnale kuuluv teemaa või mitu muud krunti2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et DP abinõude puhul sadevete valgumise ärahoidmiseks (kd I, lk 28p) ei ole haldusasja materjale silmas pidades alust pidada kavandatut ebapiisavaks ja DP-d vertikaalplaneerimise lahenduste tõttu õigusvastaseks. Detailplaneeringu seletuskirja peatükist „Vertikaalplaneerimine ja maa-ala hoonestamise eeltingimused“ tuleneb, et vertikaalplaneerimist hakatakse alles teostama ning toimiv liigvee ärajuhtimise süsteem on planeeringualal kruntide moodustamise eelduseks. Seletuskirjas rõhutatakse, et ala vertikaalplaneerimisel tuleb tagada lahendus, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine tuleb teostada selliselt, et oleks välditud pinnavee kogunemine tiikideks ja läätsedeks ka perioodidel, kus pinnas on külmunud ja infiltratsioon on tõkestatud. Eeltoodu tagatakse kuivenduskraavide ja hiljem torustiku väljaehitamisega. Seletuskirjast nähtub, et ehitustegevuse käigus hinnatakse kraavide vajadust, sest olemasolevate kraavide vajadus ehitustegevuse arenedes muutub. Ehituse ettevalmistustööde eelprojektis (kd I, lk 37-39) on märgitud, et olenevalt kasutatavatest pinnase täitematerjalidest ja sõltuvalt asukoha tingimustest ulatub pinnasevee taseme ja täitepinnase tihenemise stabiliseerumisaeg kinnistute alal kuni kolme aastani ning enne ehitustegevuse algust peab selle alune pind veel pikema aja jooksul stabiliseeruma. Halduskohus märkis seega põhjendatult, et kaebuse
Ka juba 5. aprilli 2021. a kohtumääruses viidatud Maa-ameti geoportaali kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo
esitamine vertikaalplaneerimisest tingitud riivete tõttu populaarkaebusena avalikes huvides ei ole lubatav, vaid tegemist on konkreetsete sademeveest ohustatud kruntide omanike subjektiivsete õiguste riivega.
25.Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu seisukohaga, et kehtestatud detailplaneeringu ebaselgus planeeringuala juurdepääsude kavandamisel toob kaasa vaidlustatud otsuse õigusvastasuse ning tingib selle tühistamise ja seda nii kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides esitatuna (populaarkaebusena).
25.1.PlanS § 3 lg 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu mõistmiseks vajalik teave võib sisalduda ka selle juurde kuuluvates lisades vastavalt PlanS § 3 lg-le 4. Planeeringu elluviimisel tuleb võimalike küsitavuste või vastuolude lahendamisel lähtuda konkreetse planeeringu tervikliku planeeringulahenduse mõttest ja sõnastusest ning vajadusel tuleb lünga täitmisel arvestada planeeringulahenduse vaheversioone ja kooskõlastamise dokumente (RKHK 05.03.2019. a otsus asjas nr 3-13-385, p 11). Seega ei pea DP kehtestamise otsus sõnasõnalt kordama DP seletuskirjas toodut. Ka käesolevas asjas vaidlustatud DP kehtestamise otsuses toodi välja vaid olulisemad faktilised asjaolud ja kaalutlused ning otsusega kehtestati DP vastavalt otsuse lisale (seletuskiri ja joonised). PlanS § 3 lg 2 ja 4 ning kujunenud kohtupraktikat arvestades, on täidetud DP kehtestamise otsuse põhjendamise nõuded vastavalt HMS §-le 56.
25.2.Kaebajad olid aga arvamusel, et vastustaja muutis DP menetluse jooksul (avaliku väljapaneku järgselt) planeeringulahendust selliselt, et algselt planeeringualale kavandatud kahe alalise juurdepääsutee asemel on lõpplahendusse jäänud ainsana alaline juurdepääs Xxx tn kaudu, mis kujutas endast detailplaneeringu põhilahenduse muutmist PlanS § 137 lg 3 tähenduses ning vastustaja on seetõttu rikkunud nimetatud sättest tulenevad menetluslikke nõudeid (uue avalikustamise korraldamine). Täpsemalt väitsid kaebajad, et avalikule väljapanekule suunatud planeeringulahendus nägi ette planeeringualale juurdepääsuks kaks alalist ja üldkasutatavat linnatänavat, kuid kolmanda isiku soovidele vastu tulles kehtestati lõpuks lahendus, kus on ette nähtud vaid üks alaline ja üldkasutatav juurdepääs (Xxx tänavalt).
25.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõnealuse detailplaneeringu põhimõtteliselt lahendust DP alale juurdepääsu osas avaliku väljapaneku järgselt muudetud. Nagu juba varem märgitud, koosneb PlanS § 3 lg 2 kohaselt planeering seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Seega tuleb selleks, et võrrelda DP avalikul väljapanekul tutvustatud planeeringulahendust ning vaidlusaluse otsusega kehtestatud planeeringulahendust, vaadelda nii DP seletuskirja kui ka jooniseid. Detailplaneeringu seletuskirjas käsitleb alale juurdepääsu küsimust osa „Planeerimise lahendus“ punkt 4 (Parkimine ja liikluskorraldus). Asja materjalide hulgas on nii DP kehtestamise otsuse aluseks olnud seletuskiri (kd I, lk 25-32) kui ka avalikule väljapanekule esitatud DP versioon (kd I, lk 161-168). Seletuskirja avalikul väljapanekul olnud versioonis märgitakse, et: „Parkimine ja liikluskorraldus on graafiliselt kujutatud planeeringu põhijoonisel DP 04. Juurdepääs planeeritavatele elamukruntidele on kavandatud Xxx tänavalt (endiselt Xxxlt) ja Xxxlt Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17 a kruntidele kavandatud tee ja tänavamaa kaudu. Kavandatud on planeeringuala sisene tänavavõrk. Planeeritud tee ja tänavamaa ( Pos 51, Pos 56, Pos 57, Pos 59) on avalikult kasutatav tee, mis antakse pärast väljaehitamist Tartu linnale tasuta üle. Parkimine on lahendatud kruntidel vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016. Elamu projektiga tuleb lahendada kohad jalgrataste parkimiseks. Parkimiskoha täpne asukoht lahendatakse hoone projektiga. Planeeringuala täitepinnase vedu peab toimuma Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17 a kruntidele rajatava tee ja tänavamaa kaudu.“ DP kehtestamise ajal oli seletuskirja sõnastus järgmine: „Parkimine ja liikluskorraldus on graafiliselt kujutatud planeeringu põhijoonisel DP – 04. Juurdepääs planeeritud elamualale on kavandatud Xxx
tänavalt (endiselt Xxxlt) ja Xxxlt - Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a kruntidele kavandatud tee- ja tänavamaa kaudu. Kruntidele juurdepääsude täpsed asukohad selguvad projekteerimisel. Kavandatud on planeeringuala sisene tänavavõrk. Planeeritud tee- ja tänavamaa (Pos 51, Pos 56, Pos 57, Pos 59) on avalikult kasutatav tee, mis antakse pärast väljaehitamist Tartu linnale tasuta üle. Parkimine on lahendatud kruntidel vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016. Elamu projektiga tuleb lahendada kohad jalgrataste parkimiseks. Parkimiskoha täpne asukoht lahendatakse hoone projektiga. Planeeringuala täitepinnase vedu peab toimuma Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a kruntidele rajatava tee- ja tänavamaa kaudu, mistõttu tuleb planeeringuala täitepinnasega täitmise eelselt nimetatud tee välja ehitada pinnaseveoks ja ehitustööde läbiviimiseks vajalikus valmiduses, et tagada raskeveokite juurdepääs alale. Planeeringuala täitepinnase vedamine olemasolevate elamute vahelt mööda Xxx tänavat ei ole lubatud.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole DP seletuskirja teksti vahepeal planeeringualale juurdepääsu osas muudetud ning täpsustati vaid DP ala sisestele kruntidele juurdepääsude küsimust ja arendaja kohustusi seoses Xxx 11 jt kinnistutel asuva tee väljaehitamisega ning keelati täitepinnase vedamine mööda Xxx tänavat. Asja materjalidest ei nähtu, et DP avaliku väljapaneku järel oleks muudetud detailplaneeringu põhijoonist (kd I, lk 33) ning joonist „Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed“ (kd I, lk169). Nimetatud jooniste kohaselt ei olnud Xxx 11 jt kinnistutelt DP alale kulgev juurdepääsutee mõeldud alaliseks ja üldkasutatavaks linnatänavaks ei avalikustamisele suunatud planeeringulahenduse ega kehtestatud planeeringulahenduse kohaselt, kuna mõlemal joonisel on üle Xxx 11, 13, 15 ja 17a kruntide juurde märgitud selgitusena „tee- ja tänavamaa, pinnasevedu.“ Xxx tn 13 DP seletuskirjade versioone ning jooniseid tervikuna vaadates nähtub neist, et kahest juurdepääsust DP alale oli üks (uus juurdepääs üle Xxx 11 jt kinnistute) kavandatud ehitusaegseks pinnaseveoks, teine (Xxx tänav) aga alaliseks juurdepääsuks. Kuna mingeid põhimõttelisi muudatusi selles planeeringulahenduse osas DP-s pärast DP avalikustamist ei tehtud, siis ei ole vastustaja ringkonnakohtu hinnangul rikkunud ka PlanS § 137 lg 3 nõudeid ning vastustajal puudus kohustus korraldada veelkord DP avalikustamine, et kaebajad saaksid siis esitada oma vastuväited DP parkimise- ja liikluskorralduse lahendusele.
25.4.Asjaolu, et vastustaja on 23.08.2016. a korralduse nr 842 „Xxx krundi detailplaneeringu eskiislahenduse avalikule arutelule suunamine“ (kd I, lk 57-58) kuuendas lõigus märkinud, et planeeringualale on ette nähtud kaks juurdepääsu – üks olemasolevalt Xxxlt (tänane Xxx tn) ja perspektiivne tee läbi Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a kruntide, ei võimalda ringkonnakohtu arvates planeeringu seletuskirja ja jooniseid arvesse võttes teha väljendist „perspektiivne tee“ järeldust, et selle all on mõeldud alalist tänavana välja ehitatavat juurdepääsu, mis tuleb sellisena välja ehitada Xxx tn 13 DP-ga. Kuigi Xxx 11, 13, 15 ja 17a kruntidele märgitud teed on vastustaja nimetanud perspektiivseks teeks, on nimetatud teelõik näidatud ära joonisel planeeringu lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed ja seda alates vaidlusaluse detailplaneeringu eskiisi avalikustamisest. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et seega on tegemist teega, mis nähakse perspektiivselt ette Tartu linna üldplaneeringuga ning mis perspektiivselt rajatakse järgnevate arenduste käigus, kuna planeeringu lähipiirkonna funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste joonise eesmärk on ära näidata DP ala ümbruse seosed piirkonnaga selles osas, mis on olemas ja/või mida kunagi tulevikus sinna piirkonda kavandatakse.
25.5.Kuigi Tartu Linnavalitsuse 23.08.2016. a korralduses nr 842 räägiti perspektiivsest teest läbi Xxx 13, Xxx 15, Xxx 17a ja Xxx 11, siis ei saa sellest, et korralduses ei olnud viidet ühelegi dokumendile, millest ilmneks, et üks juurdepääsudest on ajutine, teha järeldust, et korraldus nr 842 on õigusvastane ja/või ebaselge. Korraldusega nr 842 suunati avalikule väljapanekule Xxx ehk Xxx tn 13 krundi detailplaneeringu eskiislahendus (seletuskiri, joonised) ja järelikult on see korralduse
vaieldamatuks lisaks. Eskiislahenduse põhijoonisel oli eelnimetatud juurdepääs välja toodud ainult planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste joonisel ning tähistatud kui "planeeritav juurdepääsuservituut veoautodele". Eeltoodust ei saa kuidagi teha järeldust, justkui oleks tavapärane liiklus planeeringualale samuti planeeritud läbi Xxx 13, Xxx 15, Xxx 17a ja Xxx 11 kinnistute. Eskiislahenduse seletuskirja punktis 4 märgiti üheselt, et juurdepääs DP alale on Xxxlt (praegune Xxx tn).
25.6.Seega ei ole vaidlust selles, et juba Xxx (praegu Xxx tn 13) detailplaneeringu avalikustatud eskiisi seletuskirjas oli märgitud, et juurdepääs DP alale on Xxxlt (nüüdne Xxx tn) ning Xxx 11, 13, 15 ja 17a kinnistutele rajatav tee, mis asub kõnealuse DP alast väljaspool, on ette nähtud pinnaseveoks ja ehitusmasinate liikumisteeks (nimetatud kui servituudiala veoautodele, tee- ja tänavamaa pinnasevedu). Avalikustatud eskiislahendusele edastas omapoolsed ettepanekud MTÜ Kvissentali Selts 12.09.2016. Ettepanekute osas on võetud seisukohad ja antud selgitused nii suuliselt kui ka kirjalikult ning need kajastuvad eskiislahendust tutvustava arutelu protokollis (14.09.2016. a protokoll), mille kohaselt ettepanekus nr 3 märgiti, et detailplaneeringus tuleks välja kruntida planeeritav juurdepääsuteeservituut veoautodele ning kogu täitepinnase vedu ja ehitustegevuse transport planeeritavale alale peab toimuma mööda planeeritavat juurdepääsuservituuti, mitte läbi olemasoleva elurajooni. Ettepaneku vastusena märgitakse protokollis, et planeeringu lahendus kooskõlastatakse kõigi osapooltega, keda see puudutab, sh kinnistuomanikega, kelle kruntidele on kavandatud juurdepääsutänav, mida mööda kavandatakse ala täitmist ning et pinnase täitmine on lubatud planeeritud juurdepääsutee kaudu läbi kruntide Xxx 15, 11, 13 ja 17a. Veel selgitati, et linnaehituslike seoste joonisel tuleb asendada leppemärk „juurdepääsuservituut veoautodele“ leppemärgiga „tee ja tänavamaa, pinnase vedu“. Vastustaja selgitas esitatud apellatsioonkaebuses, et DP eskiislahenduse avalikule arutelule suunamisest teavitati 2016. a personaalsete kaasamiskirjadega 21 inimest, sh kaebajat I, II, III, IV ja VII ning eskiislahendusele esitas ettepanekud koondatult MTÜ Kvissentali Selts. Eeltoodust tulenevalt pole alust väita, et antud juhul ei oleks olnud selge, et juba eskiislahenduse staadiumis oli Xxx tn 13 DP-s üle Xxx 11, 13, 15 ja 17a kinnistute planeeritud ainult pinnaseveoks ja ehitusmasinatele mõeldud ajutine juurdepääs, mitte aga alaline teine juurdepääs DP alale. Nagu juba varem märgitud, ei ole seda DP juurdepääsuga seotud põhilahendust muudetud ka 2020. a avaliku väljapaneku järgselt.
26.Detailplaneeringu ülesanne PlanS-i järgi on lahendada põhimõtteline küsimus detailplaneeringu elluviidavusest ning esitada planeeringuala terviklahendus. See tähendab, et planeeringualale peab olema vähemalt üks juurdepääs, et planeeringulahendus oleks põhimõtteliselt elluviidav. Xxx tn 13 DP-s on märgitud nii alaline kui ka ajutine juurdepääsutee DP alale. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige halduskohtu otsuse p-s 22 toodud seisukoht, et rajada tuleks pigem kaks püsivat juurdepääsu, kuna ilmselt ainult sel juhul oleks Xxx tänaval tagatud ohutu liiklus ja turvaline elukeskkond. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kohus ei saa asuda teostama planeerimisdiskretsiooni Tartu Linnavalitsuse eest. Juurdepääsutee küsimusega seoses tuleb arvestada ka seda, et tee ehitamise eeldus ei ole tingimata detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu koostamise kohustus hõlmab PlanS § 125 lg 1 kohaselt üksnes hooneid ja üksikuid olulise avaliku huviga rajatisi. Avalikult kasutatavaid teid kavandatakse EhS § 99 alusel projekteerimistingimustega. Detailplaneeringus nähakse ette üksnes põhimõtteline liikluskorraldus. Järelikult on vastustaja kehtestanud selles mõttes õiguspärase detailplaneeringu ning korrektselt lisanud ka täpsustava tingimuse, et juurdepääsuteid kavandatakse projekteerimise käigus. Kui halduskohus märkis vaidlusaluses otsuses, et ole üheselt selge, mida mõeldakse kruntidele juurdepääsude osas, siis selgitas vastustaja esitatud apellatsioonkaebuses, et detailplaneeringus "Kruntidele juurdepääsude täpsed asukohad" all mõeldakse avalikult teelt (planeeringualal välja
ehitatavatelt teedelt) konkreetsele krundile juurdepääsu/sissesõidu rajamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul rikutud PlanS § 126 lg 1 p-de 4 ja 7 nõudeid, kuna liikluskorralduse ja juurdepääsude küsimused on DP-s lahendatud.
27.Kaebajate arvates on DP kehtestamise otsuses ja DP seletuskirjas ette nähtud DP ala juurdepääsulahendused omavahel vastuolus või vähemalt ebaselged ja eksitavad ning ka halduskohus leidis, et vastustaja poolt erineval ajal antud haldusaktid või toiminguna käsitatavad dokumendid võimaldavad teha erinevaid ja vastuolulisi järeldusi planeeringuala juurdepääsude kohta. Ringkonnakohus nimetatud seisukohtadega ei nõustu.
27.1.DP kehtestamise otsuse alajaotuses „Planeeringulahendus“ on märgitud: „Enne planeeringuala täitepinnasega täitmist tuleb ehitada Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a krunte läbiv pinnaseveoks ja ehitustööde läbiviimiseks vajalikus valmiduses tee, et tagada alale raskeveokite juurdepääs. Planeeringuala täitepinnase vedamine olemasolevate elamute vahelt mööda Xxx tänavat ei ole lubatud/.../ Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Xxx tänavalt“ (kd I, tl 18p). Seletuskirja p-s 4 selgitatakse, et juurdepääs elamualale on plaanitud Xxx tänavalt ning Xxxlt Xxx 11, Xxx 13, Xxx15 ja Xxx 17a kruntidele kavandatud tee- ja tänavamaa kaudu ning, et planeeringuala täitepinnase vedu peab toimuma Xxx 11, Xxx 13, Xxx15 ja Xxx 17a kruntidele kavandatud tee- ja tänavamaa kaudu, mistõttu tuleb nimetatud tee välja ehitada pinnaseveoks ja ehitustööde läbiviimiseks vajalikus valmiduses, et tagada raskeveokite juurdepääs alale. Planeeringuala täitepinnase vedamine olemasolevate elamute vahelt mööda Xxx tänavat ei ole lubatud (kd I, lk 28). DP põhijoonisele (kd I, lk 33) on samuti märgitud, et ajutist veoteed (projekteeritud tee- ja tänavamaa) tuleb kasutada pinnaseveoks. Detailplaneeringu kehtestamise otsus, seletuskiri ning joonised on liikluslahenduse osas ringkonnakohtu hinnangul seega omavahel kooskõlas ja arusaadavad. Ainuüksi see, et DP kehtestamise otsuse põhjendavas osas viidatakse DP alale juurdepääsu osas ainult Xxx tänavale ning DP seletuskirjas märgitakse, et juurdepääs elamualale on läbi Xxx tänava ja Xxx 11, Xxx 13, Xxx 15 ja Xxx 17a kruntidele rajatava tee- ja tänavamaa, ei tähenda, et juurdepääsulahendused oleksid omavahel vastuolus või ebaselged ja eksitavad. Ringkonnakohtu hinnangul ei peagi DP kehtestamise otsus sõna-sõnalt kordama DP seletuskirjas toodut. DP kehtestamise otsuses tuuakse välja vaid olulisemad faktilised asjaolud ja kaalutlused ning DP kehtestamise otsusega otsustati kehtestada Xxx tn 13 DP vastavalt otsuse lisale (seletuskiri ja joonised).
27.2.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole andnud ka kohtumenetluses vastuolulisi selgitusi juurdepääsude osas DP alale, vaid on läbivalt väitnud, et vaidlusaluse detailplaneeringuga ei ole planeeritud alalist juurdepääsu Xxx tn 13 kinnistule läbi Xxx 13, Xxx 15, Xxx 17a ja Xxx 11. Nagu juba märgitud, on nimetatud tee näol tegemist ka nn. perspektiivse teega, millest ei saa aga teha järeldust, nagu oleks vastustaja kahtleval seisukohal selles osas, mitut juurdepääsu planeeritavale alale on vaja Xxx tn 13 kinnistu välja arendamiseks. Vaidlusaluse detailplaneeringuga on pärast Xxx tn 13 kinnistu välja arendamist sellele juurdepääs ette nähtud ainult Xxx tänavalt. Vastupidist ei ole vastustaja kohtumenetluses väitnud. Perspektiivsest teest läbi Xxx 13, Xxx 15, Xxx 17a ja Xxx 11 kinnistute, rääkis vastustaja kui hüpoteetiliselt tulevikus rajatavast tänava- ja teemaast. PlanS järgi on planeeringulahendus planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamise. Xxx 13, Xxx 15, Xxx 17a ja Xxx 11 kruntide kaudu kavandatakse teed üldplaneeringu ja muude kruntide planeeringutega, seega on tegemist perspektiivse juurdepääsuteega, mille välja ehitamise aeg ei ole veel teada. Selge on see, et Xxx tn 13 detailplaneeringuga antud juurdepääsuteed alalise
juurdepääsuteena ei kavandata. Vastustaja selgitas, et vaidlusaluses planeeringus selle tee kajastamise eesmärgiks on, et DP lahendus oleks kooskõlas lähialadel kehtestatavate detailplaneeringutega ja üldplaneeringuga. Seda arusaama toetab ka planeeringu elluviimise võimaluste peatükk seletuskirjas (kd I, lk 30p-32). Detailplaneeringus on selgelt öeldud, et Xxx 13, Xxx 15, Xxx 17a ja Xxx 11 kaudu näidatud teemaa on kasutatav konkreetsel otstarbel (seletuskirjas tekst: "mistõttu tuleb planeeringuala täitepinnasega täitmise eelselt nimetatud tee välja ehitada pinnaseveoks ja ehitustööde läbiviimiseks vajalikus valmiduses, et tagada raskeveokite juurdepääs alale") ja seega ei ole planeering eksitav.
27.3.Vastustaja selgitas, et ka Tartu linna üldplaneering näeb perspektiivselt rajatava ehk nn. ajutise juurdepääsu asukohta tänavamaa, mis on vajalik Kvissentali 13 kinnistu arendamisel tulevikus (kd I, lk 136) ning, et Xxx tn 13 kinnistule planeeritud ajutine juurdepääsutee saab lõpliku planeeringulise lahenduse ja ehitatakse välja teemaaks Xxx 13 krundi planeerimise ja arendamise ajal. Vaidlusaluse DP kohaselt on tegemist üksnes ajutise teemaaga, mis on vajalik pinnaseveoks ja ehitusmasinate juurdepääsuks DP alale. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Xxx 13, Xxx 15, Xxx 17a ja Xxx 11 krundid ei ole Xxx tn 13 DP alaga hõlmatud ja eelviidatud kinnistutel kehtivad detailplaneeringud puuduvad.
28.Kuna ringkonnakohtu hinnangul mingeid põhimõttelisi muudatusi liikluskorralduse- ja juurdepääsuga seotud planeeringulahenduse osas DP-s pärast DP avalikustamist ei tehtud, siis ei rikkunud vastustaja ka PlanS § 137 lg 3 nõudeid ning tal puudus kohustus korraldada veelkord DP avalikku väljapanekut selleks, et kaebajad saaksid esitada planeeringulahendusele omapoolsed vastuväited. Seega pole alust rääkida ka vastustajapoolsest kaebajaid väidetavalt eksitavast tegevusest kui põhjusest, miks kaebajad ei ole esitanud võimalikke vastuväiteid seoses DP ala juurdepääsuga juba DP avalike väljapanekute käigus. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna selleks alust ka halduskohtu väide, et kuna algne planeeringulahendus nägi vähemalt kaebajate endi hinnangul ette kaks alalist juurdepääsu planeeringualale, ei saanud neilt seetõttu eeldada, et nad oleks osanud juba DP kehtestamisest varasemas menetlusstaadiumis oma õiguste kaitseks vajalikke samme astuda ja Xxx tn liikluskorralduse, -koormuse ning liiklusohutuse teemal seisukohti ja vastuväiteid avaldada.
28.1.Asja materjalide pinnalt pole võimaik teha järeldust, et kaebajad ei teadnud Xxx tn 13 DP menetlusest midagi ega ka järeldust, et neid ei kaasatud nõuetekohaselt menetlusse. 18.02.2021. a otsusest nr 315 nähtub, et Xxx tn 13 krundi DP algatati juba 2013. a aprillis. Vastustaja esitas ringkonnakohtule fotokoopia, millest nähtuvalt oli planeeringu algatamisest teavitav infotahvel väljas alates 2013. a Xxx tänava poolsel Xxx tn 13 kinnistu osal. Vastustaja selgitas, et planeeringu eskiislahenduse avalikule arutelule suunamisest teavitati 2016. a personaalsete kaasamiskirjadega 21 inimest, sh kaebajat I, II, III, IV ja VII. Eskiislahendusele esitas ettepanekud koondatult MTÜ Kvissentali Selts, kelle ettepanekute osas (mh DP alale juurdepääsu puudutav ettepanek nr 3) märgiti 14.09.2016 toimunud arutelu protokollis, et planeeringu koostamist jätkatakse vastavalt esitatud ettepanekutele. Ülejäänud kaebajad omandasid kinnistud 2018. a. Vastustaja kinnitas esitatud apellatsioonkaebuses, et 2020. a on planeeringu vastu võtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta personaalne teade (posti teel ja e-meili teel) saadetud kokku 22 inimesele, sh kõigile kaebajatele. Vastupidist ei ole väitnud ka kaebajad ning selle üle, kas vastustaja kaasas neid nõuetekohaselt planeerimismenetlusse või ei, pole käesolevas kohtumenetluses vaidlust olnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust väitel, et vastustaja pole Xxx tn ja teisi planeeringuala lähiümbruse elanikke ning kinnistuomanikke DP menetlusest põhjalikumalt teavitatud ning neid eraldi aruteludesse kaasanud.
28.2.Nagu juba märgitud, korraldas vastustaja DP lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava arutelu, mis toimus 14.09.2016 ning kaebajat I, II, III, IV ja VII. Arutelul tehtud ettepanekutega arvestati DP edasisel koostamisel. 20.02.2020 võttis linnavolikogu otsusega nr 228
detailplaneeringu vastu ja suunas selle avalikule väljapanekule 16.03. kuni 30.03.2020. Seoses eriolukorra väljakuulutamisega otsustas vastustaja avalikkuse laiapõhjalise kaasamise tagamiseks DP avalikku väljapanekut korrata ning viis läbi uue avaliku väljapaneku 27.04. kuni 25.05.2020. Vastustaja kinnitas, et 2020. a saadeti planeeringu vastu võtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta personaalne teade ka kõigile kaebajatele. Kaebajad ei ole sellele väitele vastu vaielnud ega seda ümber lükanud. Asja materjalidest nähtuvalt (vt kd I, lk 149) väitsid kaebajad kaasamise ja ärakuulamise nõude rikkumist üksnes põhjusel, et nende arvates muutis vastustaja avaliku väljapaneku järgselt DP põhilahendusi ja kuna uut avalikku arutelu ei korraldatud, siis kaebajad enne DP kehtestamist 2021. a ei teadnud, et juurdepääs DP alale tuleb ainult Xxx tn kaudu ja mitte kahe alalise juurdepääsutee kaudu, nagu see kaebajate hinnangul varasemalt oli. Kaebajad ei ole väitnud, et kaasamise ja ärakuulamise nõuet rikuti nende suhtes sellega, et neid DP menetlusest põhjalikumalt ei teavitatud ning neid eraldi aruteludesse ei kaasatud.
29.Kaebajad ei pidanud planeeringualale kavandatavat ehitusmahtu silmas pidades üht alalist juurdepääsuteed Xxx tänava kaudu piisavaks ega ohutuks ning sellest tulenevalt leidsid, et DP on õigusvastane. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
29.1.DP on kooskõlas selle kehtestamise ajal kehtinud Tartu linna üldplaneeringuga (elamumaa sihtotstarve) ning kaebajad teadsid Xxx tänava piirkonda kinnistut soetades, et tegu on väikeelamute piirkonnaga, kus arendustegevus elamuehituseks võib jätkuda ning mõjutada ka Xxx tänava liikluskoormust tulevikus. Tartu linna üldplaneering 2030+ nägi Xxx tn 13 detailplaneeringu alale samuti ette väikeelamumaa juhtotstarbe ning ka juurdepääs alale oli üldplaneeringu kohaselt nähtud ette mööda Xxx tänavat. Kaebajad ei saanud seega eeldada, et Xxx tn 13 kinnistut ei hoonestata ja Xxx tänava liikluskoormus ei muutu, sest juba kinnistuid omandades pidi kaebajatele olema kas siis varasemast või DP kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringust nähtav, et Xxx tn 13 kinnistu on perspektiivne väikeelamute ala, mida hakkab teenindama Xxx tänav. Samuti on Xxx tänav linnakeskkond, mille puhul ei saa kaebajad eeldada, et neid ümbritsev keskkond ja miljöö püsib muutumatuna, eriti kui muutused on ette nähtud juba linna üldplaneeringus. Ka Riigikohus märkis, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest ei ole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused (RKHK 24.05.2010. a otsus asjas 3-3-1-29-10, p 22). Samas lahendis selgitas kohus, et isikute õiguste rikkumine oleks võimalik, kui kavandatav muudatus tooks kaasa õigusnormides sätestatud piirmäärade ületamise või muudaksid elukeskkonda eriti suurel määral (otsuse p 23). 30.03.2021 tehtud otsuses asjas nr 3-18-1901 selgitas Riigikohus, et eraisikule kuuluva kinnisasja puhul ei tohi kohalik omavalitsus ilma piisavalt selge vajaduseta välistada üldplaneeringuga kooskõlas olevat ehitustegevust (otsuse p 17). Nagu juba märgitud, ühendas DP kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringu osaks oleva liiklusskeemi kohaselt just Xxx tänav DP ala ülejäänud linnaga. Seega oli Xxx tn 13 DP kooskõlas kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga ja vastustajal ei olnud alust leida, et juurdepääs DP alale peaks toimuma mujalt, kui Xxx tänava kaudu.
29.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud Xxx tn 13 detailplaneering kehtiva üldplaneeringuga vastuolus ka põhjusel, et üldplaneeringu seletuskirja kohaselt pidi tänavate ehitamine, kasutamine ning liiklemisega seonduv tegevus olema ohutu. Asjas ei ole millegagi tõendatud, et detailplaneeringuga kavandatud väikeelamute rajamine ja sellega kaasnev liiklus Xxx tänaval seaksid kuidagi ohtu inimese elu, tervise, vara või keskkonna. Tallinna Ringkonnakohus leidis näiteks DP kehtestamise vaidluses, kus piirkonda lisandus u 3000 autot, et õigus tervise kaitsele ei tähenda, et elukeskkonna mistahes ulatuses halvendamise korral nende isikute, kelle elukeskkonda kahjustatakse, õigusi piiratakse 13.03.2011. a otsus asjas nr 3-09-2539). Kehtiv üldplaneering ning selles toodud liiklusohutuse-alased põhimõtted ei välistanud igasugust liikluskoormuse kasvu, eriti linnaosades, kus planeering nägi ette täiendava
elamuehituse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kaebajate väidetel, nagu oleks DP liikluslahenduse osas vastuolus PlanS §-des 8 ja 11 toodud planeerimise põhimõtetega. Liikluskoormuse mõningane suurenemine avalikul linnatänaval ei tähenda, et sellega ohustataks kohe ja tingimata elanike turvalist elukeskkonda või kogukondlikke väärtusi. Olemasolevate väärtuste säilitamine ei tähenda, et linnalises keskkonnas ei või teha mingeid muutusi. Nõustuda tuleb vastustaja ja kolmanda isiku väitega, et üldplaneeringuga ja muude kehtivate õigusaktidega kooskõlas oleva DP-ga kaasnevaid mõjutusi on isikud kohustatud taluma.
29.3.Müra, õhusaaste jt liiklusega kaasnevate mõjutuste osas leevendavate meetmete väljatöötamine ei ole PlanS § 126 lg-te 1-3 kohaselt ülesandeks, mida tuleks lahendada iga detailplaneeringu puhul. PlanS § 126 lg 1 p 12 näeb ühe võimaliku detailplaneeringu ülesandena müra ja saasteriski osas nõuete seadmise. Keskkonnamõjusid leevendavate meetmete väljatöötamine saab olla vajalik siiski eelkõige juhul, kui detailplaneeringuga kavandatava tegevusega võidakse ületada kehtivaid normtasemeid (müra, välisõhu saaste). Kaebajad märkisid, et nende hinnangul lisandub DP elluviimisel Xxx tänavale vähemalt 124 sõidukit, lisaks sellele uusi elamuid teenindav muu transport. Ringkonnakohtu arvates võib väide sellise tekkiva liikluskoormuse kohta olla ülepaisutatud, kuna kaebajate väide eeldab, et iga rajatava üksikelamu puhul kasutatakse seal igapäevaselt vähemalt kolme autot. Kolm igapäevases kasutuses autot ühe keskmise leibkonna kohta on ilmselgelt palju, mistõttu on kaebuses väidetud autoliikluse hulk ilmselt oluliselt väiksem. Asjaolu, et standard EVS 843:2016 näeb ette, et uuele üksikelamule tuleb rajada 3 parkimiskohta ning ridaelamule 2 parkimiskohta ühe ridaelamuboksi kohta, ei tähenda veel, et igas uues üksikelamus olekski tulevikus 3 igapäevases kasutuses sõidukit.
29.4.Xxx tn 13 kinnistule on planeeritud 24 üksikelamut ja 26 ridaelamuboksi, seega kokku 50 eluruumi rajamine. Ringkonnakohus nõustub vastutajaga, et planeeringualale kavandatav uus elamupiirkond ei ole nii suur, et sellele oleks kohe vaja ka alternatiivset alalist juurdepääsuteed lisaks Xxx tänavale. Xxx tänava puhul on tegemist nn kõrvaltänavaga ja vastavalt EVS standardile 843 "Linnatänavad" tabelile 4.3 võib kõrvaltänava liiklus olla kuni 1000 a/ööpäevas ja kvartalisisese tänava liiklussagedus kuni 600 a/ööpäevas. Tipptunni osatähtsuseks loetakse sellest 15%, mistõttu tipptunni vastav liiklussagedus on kõrvaltänaval 150 autot/h (2-3 a/min) ning kvartalisisesel tänaval 90 auto/h (1-2 a/min). Arvestades planeeritud eluruumide hulka (50 eluruumi), siis kannataks Xxx tänav liikluskoormuse vastavalt standardile välja ka siis, kui kõikidest eluruumidest näiteks väljukski tipptunni ajal korraga 3 autot, ehk siis 150 autot/h. Nagu juba märgitud, on sellise olukorra tekkimine eluliselt äärmiselt ebausutav. Seega ei ole piirkonda Xxx tn 13 DP-ga lisanduv liikluskoormus ilmselt nii intensiivne, et see rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi sellega, et lisanduv liiklusmaht kujuneb ülemääraseks eelkõige liiklusohutuse ja turvalisuse, aga ka müra ja õhusaaste aspektist. Mõõdukat õiguste riivet peab isik taluma ning kuna Xxx tänav vastab ka suureneva liikluskoormuse tingimustes standardile „Linnatänavad“, siis tuleb pigem eeldada tänava ja selle kasutamise ohutust.
29.5.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebajate väidetega, et Xxx tänava kasutamine juurdepääsuks ei vasta standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Nagu juba märgitud, vastab juurdepääs uuele elurajoonile Xxx tänavalt linnatänavate standardile nii liikluskorralduse põhimõtete kui ka sõidutee laiuse osas. Linnatänavate standard jaotab tänavad magistraalideks ja juurdepääsudeks. Xxx tänav oleks ka DP realiseerimise järel juurdepääsuks, kuna see ei ole vähemalt esialgu kasutatav läbisõiduteena, vaid ainult juurdepääsuna uutele elamutele. Kui lugeda Xxx tänav kõrvaltänavaks, vastaks 5 meetrit laia sõiduteega tänav endiselt linnatänavate standardile (tase „hea“, standardi tabel 6.7). Seega vastab Xxx tänavaolemasolev laius ka seda tüüpi tänavate standardile.
29.6.DP kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringu p-s 7.1 oli samuti välja toodud, et
planeeringute ja projektide koostamisel tuleb parameetrite määramisel ühena lähteandmetest arvestada tänava liiki ning punkti 7.1 alapunktides on selgitatud alljärgnevat:
7.1.4.Üldplaneeringus on linna tänavad jagatud lähtuvalt funktsioonist magistraaltänavateks ja juurdepääsutänavateks; 7.1.6. Juurdepääsutänavate (kohalike jaotustänavate, kõrvaltänavate ja kvartalisiseste tänavate) funktsiooniks on tagada ühendus põhi- ja jaotustänavatelt valdustele;
7.1.7.Planeeringute ja projektide koostamisel tuleb arvestada tänavate kategooriaid. Tänavavõrgu planeerimine peab tuginema peale tänava funktsiooni ka eeldatavate liiklusvoogude prognoosile, mis sõltub kavandatud maakasutusest tulenevast liiklusnõudlusest. Tänavate liigid Tartu linna üldplaneeringus olid: Magistraaltänavad - Põhimagistraaltänav – Jaotusmagistraaltänav – Juurdepääsutänavad - Kohalik jaotustänav- KõrvaltänavKvartalisisene tänav. Xxx tn 13 DP koostamisel lähtuti eeltoodud üldplaneeringu lähteseisukohtadest ja loeti Xxx kohalikuks jaotustänavaks ning Xxx tänav selle jätkuks. Tulenevalt võimalikust liikluskoormusest on Xxx tänav selleks piisav olukorras, kus DP alale on planeeritud 24 üksikelamut ja kolm ridaelamut kokku 51 eluasemega.
29.7.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et DP-s ettenähtud mahus elamuarendus ja sellega kaasnev liikluskoormus ei too Xxx tänaval ilmselt kaasa ka mürale ning õhusaastele seatud piirnormide ületamist, sest Tartu linna mürakaardi kohaselt ei ole ka kordades tihedama liiklusega ja kogu piirkonda teenindaval Xxxl ning sellega külgnevatel aladel liiklusmüra tasemed isegi lähedased kehtivale normtasemele (päevasel ajal 60 dB(A)), vaid on vahemikus 40-50 dB (kd I, lk 103). Samuti ei tekita sedavõrd vähene liikluskoormus ilmselt ohtu piirkonna välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamiseks. Seda, et planeeringuga ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid, sh müra ja välisõhu saaste osas, kinnitas Keskkonnaamet 06.02.2013 kirjas, millega nõustus KSH algatamata jätmisega (kd I, lk 54-56). Kuivõrd planeeringualale rajatakse ainult üksik- ja kaksikelamud, siis on DP seletuskirja 8-ndas peatükis jõutud õigesti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne vee, pinnase ega õhu saastatust, vibratsiooni, olulisi muutusi valgus-, soojus- ega kiirgusrežiimis. Detailplaneeringuga on ette nähtud müratõkkeseina rajamine ning ka kõrghaljastuse rajamine, mis on vajalik kogu Kvissentali, sh Xxx tn elanikele, kuid seda pärast Jõhvi-Tartu-Valga maantee välja ehitamist ja hoopis sealt lähtuva liiklusmüra vähendamiseks.
29.8.Arvestades seda, et DP realiseerimise järel uute elamute kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud on väheolulised ja linnakeskkonnas tavapärased, ei olnud nende osas täiendavate meetmete kavandamine DP-s kohustuslik ega vajalik. Ehitustranspordiga kaasnevate mõjude vähendamiseks on DP-s vastavad meetmed ette nähtud. Seega ei ole alust kaebajate etteheidetel, et vastustaja jättis liiklusmõjude leevendamise meetmed DP-s õigusvastaselt kehtestamata. 29.9 Kaebajatel ei saanud vaidlusaluses planeeringuprotsessis tekkida ka õigustatud ootust, et Xxx tänav jääbki hõreda liiklusega tänavaks ja piirkonda ei lisandu läbivat liiklust. Märkida tuleb ka seda, et detailplaneeringuga ei määrata täpseid liikluskorralduse lahendusi ega seata liikluskoormusest tingitud mõjutustele leevendavaid meetmeid. Seda tehakse jooksvalt liikluskorraldusvahenditega vastavalt vajadusele. Vastustaja selgituste kohaselt viiakse detailplaneeringuid üldjuhul ellu pikema aja jooksul ning ka kõiki elamuid ei ehitata ühekorraga valmis, mistõttu mõjud muutuvad ja ka kasutusele võetavaid meetmeid muudetakse vastavalt sellele.
30.Nõustuda ei saa kaebajate seisukohaga, et vastustaja on detailplaneeringu kehtestamise otsust ebapiisavalt motiveerinud ja teinud olulisi kaalutlusvigu. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on igakülgselt motiveeritud. Riigikohus selgitas 03.11.2016 asjas nr 3-3-1-37-16 tehtud otsuses (p 26-27), et planeeringu tekst, joonised ja planeeringu kehtestamise otsus moodustavad üksteist täiendava tervikliku haldusakti. Põhjendamine planeeringu tekstis (seletuskirjas) võib olla piisav ega eelda põhjenduste uuesti
esitamist planeeringu kehtestamise otsuses. Viimane on vajalik, kui planeeringuga riivatakse oluliselt kolmandate isikute õigusi või on tegu on mahuka planeeringuga. Vaidlusalune detailplaneering ei ole mahukas ega riiva oluliselt kolmandate isikute, sh kaebajate õigusi. Seega ei ole ka DP lahenduste valiku ulatuslik põhjendamine selle kehtestamise otsuses Riigikohtu praktikast lähtuvalt nõutav. Xxx tn 13 kehtestamise otsuses on tegelikult siiski mitmel leheküljel selgitatud planeeringu menetluskäiku, sh selle käigus avaldatud arvamusi ja nendega arvestamist, olulisi uuringuid, Aruküla tee ja Kvissentali ristmiku kui piirkonna olulisima liiklusprobleemi lahendamist ning põhilisi detailplaneeringu nõudeid, mille eesmärk oli tagada kohane tasakaal erinevate huvide vahel (sh vertikaalplaneerimise ja ehitustranspordi küsimuses). Detailplaneeringu kehtestamise otsust, seletuskirja ning jooniseid koostoimes hinnates on võimalik aru saada, millised olid haldusakti põhimotiivid - tegemist on üldplaneeringu lahenduste elluviimiseks mõeldud detailplaneeringuga, mis võimaldab eraisikule kuuluvat kinnisasja kasutada ehitamiseks viisil, mis ei riiva ülemääraselt kolmandate isikute õigusi ega avalikke huve. Seega täitis vastustaja DP kehtestamisel HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustust. Asjaolu, et kaebajad ei nõustu põhjenduste sisuga, ei tähenda motiveerimiskohustuse rikkumist (RKHK 20.03.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 16 ja 23.10.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-37-14, p 12).
30.1.Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kaaluda erinevate planeerimismenetluses osalejate huvisid - kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi osalejate huvisid kõige vähem. Sealhulgas peab kohalik omavalitsus hindama, kas ühe isiku huvi ehitustegevuseks, millega kaasneb juurdepääsutee tihedam kasutus ehitamise ajal ja pärast ehitiste valmimist, kaalub üles teise isiku huvi senise olukorra säilimiseks. Võimalikeks kaalutluskriteeriumiteks on sellisel juhul asjaolud, kas tegemist on elamu- või äripiirkonnaga, milline on planeeritava juurdepääsu liikluskoormus, lähedus elamutele ja vastavus avalike teede nõuetele. Käesoleval juhul on tegu elamupiirkonna rajamisega, mille osas anti juhiseid nii Tartu linna eelmises kui ka DP kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringus, kus Xxx 13 kinnisasi on määratletud elamumaa juhtfunktsiooniga kinnisasjaks. Kohalik omavalitsus kaalus korrektselt erinevate juurdepääsuteede rajamise vajalikkust ning selgitas, et esmase juurdepääsuteena käsitletakse Xxx tänavat ja perspektiivis rajatakse vastavasse asukohta ka uus tänav. Kohalik omavalitsus on ringkonnakohtu hinnangul järginud kehtivast kohtupraktikast tulenevaid juhiseid ning kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Kuna DP oli kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, sellega kaasnev liiklusmõju on ilmselt tagasihoidlik ja linnakeskkonnas tavaline, Xxx tänav vastab ka liikluskoormuse kasvu tingimustes linnatänavate standardile ning Xxx tn 13 DP on kooskõlas teiste detailplaneeringutega, siis ei saa eeltoodu valguses vastustajale ette heita seda, et ta ei jõudnud erinevaid huve kaaludes kaebajate soovitud tulemuseni ehk DP vastuvõetud kujul kehtestamata jätmiseni.
31.Apellatsioonkaebused kuuluvad seega rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 04.08.2021. a otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse Tartu Linnavolikogu 18.02.2021. a otsuse nr 315 tühistamiseks rahuldamata.
32.Kaebajate menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Kolmanda isiku menetluskulud peab HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitama tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik taotles halduskohtumenetluses menetluskuludena arvetel näidatust 28,75 töötunni eest tunnihinnaga 192 eurot kokku 5520 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist, millele lisandusid istungil osalemise kulud summas 2,75 tundi x 192=528 eurot (koos käibemaksuga). Kokku taotles kolmas isik seega halduskohtu kantud kuludena 6048 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus peab 6048 eurot
igati vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks.Apellatsioonimenetluses taotles kolmas isik menetluskulude hüvitamist summas 16 235,52 eurot (koos käibemaksuga). Kuna Riigikohtu järjekindla praktika järgi (vt RKHK11.10.2019. a otsus asjas nr 3-15-2232 ja 26.05.2021. a otsus asjas nr 3-17-2013) ei ole kõrgema astme kohtumenetluses põhjendatud suuremate õigusabikulude väljamõistmine võrreldes selle summaga, mis mõisteti isiku kasuks välja madalamas kohtuastmes, siis tuleb ka apellatsioonimenetluses kantud kolmanda isiku põhjendatud menetluskuludeks pidada 6048 eurot. Ülejäänud osas jäävad N poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda.
33.Seega kuuluvad kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele viimase poolt kantud menetluskulud kokku summas 12096 eurot (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.