Xi kaebus tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus seoses
23.septembri 2020. a teabenõudele vastamisega Kaebaja – X
Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus
1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, mis seisnes Xi 23. septembri 2020. a teabenõudele tähtaegselt vastamata jätmises.
3.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. mai 2022. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 23.09.2020. a teabenõude nr 2-5/944-1, milles palus vanglal anda andmed tema riskihindamiste kohta, mis on tehtud 2014–2020. aastatel.
2.Tartu Vangla jättis 01.10.2020. a vastusega nr 2-5/944-2 Xi taotluse rahuldamata põhjendusega, et teabenõudest ei selgu, millist teavet kinnipeetav täpselt soovib. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 3 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui teabenõude täitmine ei ole võimalik, kuna teabenõude täpsustamisel ei selgu, millist teavet teabenõudja taotleb.
3.X esitas 16.10.2020. a vaide nr 1-11/550-1 Tartu Vangla 01.10.2020. a vastuse peale. Vaide kohaselt käib jutt protsentidest esimese ja teise aasta kohta. Vaide esitaja on oodanud nädal aega ning ootab selgitusi, tagajärgi ja nõude täitmist.
4.Tartu Vangla jättis 20.10.2020. a vaideotsusega nr 1-11/550-2 Xi 16.10.2020. a vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaide esitaja kirjeldanud, milliste andmete väljastamist ta riskihindamisest soovis. Riskihindamise ankeeti kui hindamisvahendit ja tervikut kinnipeetavale ei väljastata. Xi teabenõue jäeti rahuldamata AvTS § 23 lg 1 p 3 alusel. Vangla leidis, et vaides märgitud täpsustuse, et ta soovib riskihindamise protsenttulemusi esimese ja teise aasta kohta alates 2014. aastast kuni käesoleva aastani, oleks pidanud vaide esitaja lisama koheselt esitatud teabenõudele. Vangla selgitas, et kui kinnipeetav esitab selgesisulise teabenõude konkreetsete andmete väljastamiseks, vaadatakse see läbi ning otsustatakse teabe väljastamine või väljastamata jätmine olenevalt soovitud andmetest.
5.X esitas 19.11.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse seoses 20.10.2020. a vaideotsustega nr 1-11/550-2 ja nr 1-1/517-2. Kohtunõudel 02.12.2020. a esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses selgitas kaebaja, et soovib riskihindamise protsente teada saada (teise aasta ja esimese aasta protsente) 2014–2020 aastate kohta. Kaebaja selgitab, et seletas inspektorile 01.10.2020. a vangla vastuse saamisel, et soovib esimese ja teise aasta protsente ja kirjutas 23.09.2020. a teabenõudele peale oma soovi. Kaebaja nõuab riskihindamise protsentide mitteandmise õigusvastaseks tunnistamist ning vangla kohustamist väljastada kaebajale nõutud andmed. Lisaks avaldas kaebaja rahulolematust temale töö mittevõimaldamisega. Kaebaja leidis, et on võimeline raamatukogus või pesumajas töötama. Kaebaja on nõus tööle minema, et aidata võidelda subkultuuriga.
6.Kohustamisnõue Tartu Vangla vastu 2015–2020. aastate kohta muutus teabenõude täitmisega 07.01.2021. a vastusega nr 2-5/944-3 (tl 32–33) menetluslikult lubamatuks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
7.Kaebaja esitas 18.01.2021. a avalduse, milles taotles menetluse jätkamist ja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Samuti jäi kaebaja oma nõude juurde kohustada Tartu Vanglat väljastama riskihindamise protsendid 2014. aasta kohta.
8.Kohus tagastas 25.02.2021. a määruse resolutsiooni p-ga 1 Xi kaebuse kohustamisnõudes Tartu Vangla vastu väljastada kaebajale riskihindamise protsenttulemused 2014. aasta kohta. Kohus tagastas veel sama määruse resolutsiooni p-ga 6 Xi kaebuse kohustamisnõudes Tartu Vangla vastu võimaldada kaebajale tööd raamatukogus või pesumajas.
9.Kaebaja vaidlustas Tartu Halduskohtu 25.02.2021. a määruse resolutsiooni punkte 1 ja 6 määruskaebusega.
10.Tartu Ringkonnakohus tagastas Xi määruskaebused 20.05.2021. a määrusega. Tartu Halduskohtu 25.02.2021. a määrus kaebuse osaliselt tagastamise osas jõustus 08.06.2021. a.
11.Kohus otsustas 25.02.2021. a määruse resolutsiooni p-ga 2 jätkata menetlust tuvastamisnõudes. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõude osas tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus seoses 23.09.2020. a teabenõudele vastamisega.
12.Tartu Vangla esitas 24.03.2021 vastuse kaebusele, milles taotles menetluse lõpetamist, sest tuvastamisnõue ei ole lubatav. Juhul, kui kohus on seisukohal, et tuvastamisnõue on lubatav, siis vaidleb vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta Xi kaebuse rahuldamata.
13.Kaebaja 31.03.2021. a menetlusdokumendi kohaselt ei nõustu kaebaja vastustaja taotletud kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlusega ja vaidleb sellele vastu. Menetlusosaliste seisukohad
14.Kaebaja leiab puuduste kõrvaldamise avalduses, et tal on õigus riskihindamise protsentide kohta andmeid saada ja palub tunnistada õigusvastaseks see, et ta neid andmeid ei saanud. Kaebaja kirjeldab menetluse käiku selliselt, et inspektor-kontaktisik tegi tema suhtes riskihindamist. Kaebaja esitas teabenõude, kus palus andmeid riskihindamise kohta. Inspektorkontaktisik tõi 01.10.2020. a vastuse nr 2-5/944-2, mille kohaselt ei saanud vangla aru, mida kaebaja soovib. Kaebaja selgitas inspektor-kontaktisikule, et ta soovib protsente (1 ja 2 aastat), mis on tehtud 2014-2020. Kaebaja kirjutas 23.09.2020. a teabenõudele nr 2-5/944-1 pastakaga peale, et soovib „% 1 ja 2 aasta“. Täpsemalt ta kirjutada ei saanud, sest pastaks sai tühjaks. Vaide esitamise järel ei saanud ikkagi kaebaja andmeid.
15.Kaebaja nõudis 28.01.2021 esitatud avalduses kohtule menetluse jätkamist vaatamata 07.01.2021. a vastusele. Kaebaja pidi vastust ootama mitu kuud. Kaebaja leiab, et kui vangla ei saanud aru tema teabenõudest, siis oleks vangla pidanud viie päeva jooksul küsima, mida ta silmas peab. Kaebaja emakeel on vene keel ja tal on keeruline kirjalikult seletada, samas ei luba vangla kaebajal eesti keelt õppida.
16.Kaebaja leiab, et vastustaja oli kohustatud teabenõudele vastama viie päeva jooksul. Kaebajale vajas teavet septembris, et saata neid erinevate kaebuste juurde kohtusse. Vangla jättis õigusvastaselt rahuldamata kaebaja vaide.
17.Vastustaja on seisukohal, et kaebusest ei nähtu, millise tema subjektiivse õiguse kaitseks on vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine vajalik. Kaebusest on küll väljaloetav, mida kaebaja arvates vangla tema pöördumise lahendamisel valesti tegi aga millist kasu tuvastamisnõude rahuldamine temale annab, ei selgu. Kaebaja väited, et vajas teavet septembris 2020,et neid saata erinevatesse kohtu kaebustesse, on sisult paljasõnalised ning tõendamata. Pole ka eluliselt pole usutav, et kaebaja esialgse õiguskaitsevõi muu kohtusse esitatud taotlus jäeti rahuldamata või läbi vaatamata üksnes seetõttu, et tal polnud esitada varasemate aastate riskihindamise protsente. Pealegi teab kaebaja väga hästi, et kui ta teavet kohtule edastada pole, saab alati lasta see kohtul välja nõuda. Sarnaselt toimis kaebaja ka käesolevas asjas, kui palus oma esmases, 19.11.2020 kohtule saadetud pöördumises kaebuse jaoks vajalikud materjalid välja nõuda vanglat. Isegi juhul, kui kaebaja väidetel oleks alust, ei aita käesoleva tuvastamisnõude rahuldamine kaasa tema nimetatud kohtuasjades esialgse õiguskaitse või muu taotluse rahuldamisele.
18.Kaebusest kumab tahe, et keegi saaks karistada. Sellisel eesmärgil pole aga tuvastamisenõude esitamine seadusega lubatud. Vastustaja arvates polnud tuvastamisnõude menetlusse võtmiseks alust ning halduskohus võib kaebuse menetluse HKMS§ 121 lg 1 alusel lõpetada.
19.Vastustaja hinnangul pole kinnipeetava isiku kohta käivad andmed tema võimaliku kuriteo toimepanemise riskiprotsentide kohta avalik teave AvTS § 1 mõistes ning seega ei kohaldu
soovitud teabe väljastamisele AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud teabe väljastamise tähtaeg. Isikule tema kohta kogutud teabe väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus(EL) 2016/679 „Isikuandmete kaitse üldmäärus“ ja seda täpsustavas osas isikuandmete kaitse seadus 15.01.2019 jõustunud redaktsioonis. Määruse artikkel 12 punkt 3 sätestab, et vastutav töötleja esitab andmesubjektile tarbetu viivituseta, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Seega ei pidanud vangla kaebajale 5 päeva jooksul nõutud teavet väljastama ning selles osas pole vangla õigusvastaselt käitunud. Kohtu seisukoht Vaidluse ese
20.Lähtudes kaebaja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud väitest, et vangla edastas kohtule koopia teabenõudest ilma kaebaja paranduste/täpsustusteta, tegi kohus 29.12.2020. a täiendava kohtunõude vastustajale. Kohus kohustas vastustaja selgitama, kas vastab tõele kaebaja väide, et kaebaja tegi parandused oma 23.09.2020. a teabenõudele reg nr 2-5/944-1 ning kas vangla aktsepteeris seda puuduste kõrvaldamise avaldusena või uue taotlusena.
21.Vastustaja kinnitas 07.01.2021. a vastuseks kohtunõudele, et 05.10.2020. a toimetas inspektor Marina Ilumets vangla koostatud vastust kinnipeetavale kätte. Ühtlasi kinnitas M. Ilumets, et sel ajahetkel ei olnud pöördumisele täiendusi tehtud. M. Ilumetsa sõnul avaldas kaebaja vastuse nr 2-5/944-2 kättetoimetamisel rahulolematust saadud vastusega ning kirjutas kättesaamise kinnituse asemel pöördumisele täienduse: „Riski protsendid % 1 aasta 2 aasta“ ning avaldas seejärel soovi saada selle täienduse pinnalt uus vastus. Koostatud vastuse kättesaamise osas kaebaja omakäelist kinnitust ei andnud. Kinnipeetavale selgitati, et soovitud teabe saamiseks tuleb tal vangla poole pöörduda uue taotlusega.
22.Vastustaja edastas kohtule 07.01.2021 koopia täiendustega Xi 23.09.2020. a teabenõudest (tl 31).
23.Tartu Vangla koostas 07.01.2021 Xile täiendava vastuse nr 2-5/944-3 (tl 32), millega väljastati nõutud andmed osaliselt (aastate 2015 –2020 osas). 2014. aasta kohta ei kuva süsteem nõutud riskiprotsente ja neid ei ole võimalik tulenevalt AvTS § 23 lg 1 p-st 2 väljastada.
24.HKMS § 2 lg 4 teisest lausest tulenevalt tõlgendas kohus kaebaja avaldusi menetluse kestel ja lähtus nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendas esitatud kaebust selliselt, et kaebuse esitamise eesmärgiks on kohustada Tartu Vanglat väljastama andmed riskihindamise protsenttulemused 1- ja 2-aasta kohta 2014–2020. aastatel. Kaebaja kohtu seisukohale vastu ei vaielnud. Kuna vangla väljastas kaebajale 07.01.2021. a vastusega soovitud teabe riskihindamise protsenttulemuste 1- ja 2-aasta kohta ajavahemikus 2015–2020, siis ammendus kohtumenetluse kestel kaebaja kohustamisnõue. 2014. aasta kohta esitatud kohustamisnõude tagastas kohus 25.02.2021. a määruse resolutsiooniga p 1.
25.Kohus pidas lubatavaks jätkata menetlust tuvastamisnõudega, mis puudutab andmete väljastamist riskihindamise protsenttulemuste kohta ajavahemiku 2015–2020 kohta. Kohus tõlgendas kaebaja tegelikku tahet ja mõistis, et kaebaja vaidlustab vangla viivitust teabe väljastamisel. Kuna vastustaja ei ole õigeks võtnud vastuses kaebusele, et viivitas õigusvastaselt teabenõude täitmisega, siis on kaebajal põhjendatud huvi vältida edaspidi haldusorgani õigusvastast tegevust. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud preventiivse huvi kriteerium ning tuvastamiskaebuse saab sisuliselt läbi vaadata.
Tuvastamiskaebuse põhjendatus
26.Kohus leiab, et vangla jättis õigusvastaselt kaebajale andmed riskihindamise protsenttulemuste osas 2015–2020. aasta kohta enne kaebuse esitamist väljastamata. Tartu Vanglale pidi olema selge, milliseid andmeid kaebaja soovib 05.10.2020. a, kui vanglaametnik toimetas kaebajale kätte 01.10.2020. a vastuse nr 2-5/944-2. Asjas on tõendatud, et kaebaja kirjutas kättesaamise kinnituse asemel oma 23.09.2020. a pöördumisele täienduse: „Riski protsendid % 1 aasta 2 aasta“ ning avaldas seejärel soovi saada selle täienduse pinnalt uus vastus. Vastustaja on möönnud, et vangla oleks võinud kaebaja poolse täpsustuse järgselt väljastada temale soovitud teabe, selle asemel, et paluda kinnipeetaval esitada uus ja konkreetse sisuga taotlus, kuivõrd vastuse kätte toimetamisel sai üheselt selgeks kaebaja poolne tahteavaldus.
27.Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 p 7 kohaselt kantakse vangiregistrisse andmed kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse senise elukäigu ja hoiakute ning nendest tuleneva uue kuriteo riski ja ohtlikkuse kohta ning riskide maandamise meetodite ja nende rakendamise kohta. VangS § 54 lg 1 alusel töödeldakse isiku andmeid vangiregistris sel ajal, kui ta viibib vangistuses või eelvangistuses, kannab aresti või on kriminaalhooldusel ning sama sätte teise lause kohaselt pärast vangistusest, eelvangistusest või aresti kandmiselt vabanemist või kriminaalhoolduse lõppemist töödeldakse, arhiveeritakse ja kustutatakse isiku kohta kogutud teave käesolevas seaduses sätestatud tähtaja möödumisel ja ulatuses.
28.Riskihindamisel kogutud andmeid ning nende liigitamist on Andmekaitse Inspektsioon (AKI) käsitlenud näiteks 25.05.2016. a otsuses avaliku teabe asjas nr 2.1-3/16/692 (kättesaadav: https://www.aki.ee/sites/default/files/vaideotsused/2016/Vaideotsus_25.05.2016_692_EraisikTallinnaVangla.pdf.) AKI leidis viidatud otsuses, et riskihindamise dokumentide puhul on tegemist avaliku teabega AvTS § 3 lõike 1 mõistes, kuivõrd need on loodud seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Samuti leidis AKI, et vangistusseadus on AvTS-i suhtes eriseaduseks.
29.Seega ei saa nõustuda vangla seisukohaga, et kinnipeetava riskihindamise protsenttulemused ei ole avalik teave. Soovitud teavet ei ole kuulutatud asustusesiseseks kasutamiseks VangS § 52 lg 6 tähenduses.
30.Kaebaja taotles vangiregistrisse tema kohta sisestatud andmete saamist. Vastustaja võis esmalt õiguspäraselt liigitada kaebaja pöördumise teabenõudeks, kuivõrd polnud selge, kas kinnipeetav soovib üldist teavet riskihindamise metoodika kohta või midagi muud. Hiljem täpsustas kaebaja, et soovib ikkagi konkreetseid protsenttulemusi esimese ning teise aasta kohta.
31.Justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21 vastu võetud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 5 lg-le 2 järgi selgitatakse kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Kui vanglas koostatava riskihindamise ankeedile on kinnipeetava juurdepääs piiratud, kuna riskihindamise ankeet sisaldab AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel teavet turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta ning on sellest tulenevalt mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks (nt Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2021. a määrus asjas nr 3-20-469, p 7), siis riskihindamise tulemusi on kinnipeetaval õigus teada saada. Teadaolevalt selgitab inspektor-kontaktisik kinnipeetavale tavaliselt riskihindamise
tulemusi suulise vestluse käigus, kuid kuna tegemist on kinnipeetava kohta käivate isikuandmetega, siis peab olema kinnipeetaval ka õigus andmetega tutvuda.
32.Kohus leiab, et kui kinnipeetav esitab kirjaliku taotluse riskihindamise tulemuste saamiseks, siis tuleb kinnipeetavale tema soovi korral ka kirjalikult vastata ning teatada riskihindamise protsenttulemused.
33.VangS § 52 lg 4 kohaselt väljastatakse kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele nende kohta andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel. Vangistusseaduses ega VangS § 51 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 01.03.2018. a määrusega nr 19 kehtestatud „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimääruses“ ei ole sätestatud menetlustähtaega kinnipeetava VangS § 52 lg 4 alusel esitatud taotluse lahendamiseks.
34.Kuna vangiregistrisse kantud füüsilise isiku andmeid töödeldakse karistuse täideviimise eesmärgil, siis kohaldub andmete väljastamisele isikuandmete kaitse seadus (IKS) ning IKÜMis sätestatud tähtajad pole antud juhul asjakohased. Nimelt IKS § 12 lg 1 kohaselt IKS 4. peatükki kohaldatakse isikuandmete töötlemisele õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Samuti IKÜM art 2 lg 2 punkt d kohaselt ei kohaldata määrust kui isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise eesmärgil.
35.IKS § 24 lg 1 alusel on andmesubjektil õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, et tema isikuandmeid töödeldakse ning vastutav töötleja peab IKS § 24 lg 3 kohaselt teavitama andmesubjekti viivitamata kirjalikult IKS § 24 lg-s 1 nimetatud teabega tutvumise piiramisest või sellise teabega tutvumisest keeldumisest ja selle põhjustest.
36.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et vangla pidi pärast 05.10.2020. a kaebajalt täiendavate selgituste saamist viivitamata kaebajale vastama IKS § 24 lg 3 kohaselt. Kuna teabe väljastamisest keeldumiseks puudus alus, siis pidi vangla taotletud andmed väljastama tarbetu viivituseta. Tartu Vangla väljastas kaebajale teabe alles 07.01.2021. a ning pärast korduvaid kohtunõudeid, mistõttu viivitas vastustaja taotluse lahendamisega õigusvastaselt.
37.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus X kaebuse ning tuvastab Tartu Vangla toiming, mis seisnes Xi 23.09.2020. a teabenõudele tähtaegselt vastamata jätmises.
38.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja vabastati käesolevas asjas kaebuse esitamisel 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest (Tartu Halduskohtu 25.02.2021. a määruse resolutsiooni p 3). HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. Arvestades, et vastustajaks on valitsusasutuseks olev Tartu Vangla (HKMS § 15 lg 2), jäävad kaebaja menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.