Xi kaebus Tartu Vangla 1. detsembri 2020. a käskkirja nr 62/720 ja 15. jaanuari 2021. a vaideotsuse nr 1-11/664-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Kirjalik menetlus
1.Jätta Xi kaebus haldusasjas nr 3-21-173 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. mai 2022. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Tartu Vangla 01.12.2020. a käskkirjaga nr 6-2/720 (tl 8–9) tunnistati kinnipeetav X süüdi 03.11.2020. a Tartu Vangla kodukorra p 1.17.19 rikkumises, s.o temale mitteettenähtud kambris viibimise eest ning määrati distsiplinaarkaristuseks kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine kolme kuulise katseajaga.
2.X esitas 16.12.2020. a kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses käskkirjale vaide, mis jäeti Taru Vangla 15.01.2021. a vaideotsusega nr 1-11/664-2 rahuldamata (tl 20-21). Vaideotsuse kohaselt määrati distsiplinaarkaristus õiguspäraselt, karistatava teo toimepanemine on tõendatud ning karistamise vajalikkus põhjendatud.
3.X esitas 25.01.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 01.12.2020. a käskkirja nr 6-2/720 ja 15.01.2021. a vaideotsuse nr 1-11/664-2 tühistamiseks (tl 1). Kaebuse põhjenduste kohaselt ei saa kaebajale inkrimineeritud tegu pidada kambrisse sisenemiseks ega ammugi viibimiseks. Kaebaja küll astus ühe jalaga kambrisse nr 362, et asetada uksest 1,5 meetri kaugusel asuva kapile ajalehed ajal, mil kambri asukad tegid lõunauinakut, kuid kaebaja teine jalg oli kambri lävepakul. Kaebuse 15.02.2021. a täienduse kohaselt (tl 31) ei ole vangla juhtkond 18 aastat kodukorras kehtinud igapäevase elukorralduse muutmist, millega keelati võõrastesse kambritesse sisenemise keeld, selgelt piiritlenud. Varasemalt on kaebaja sarnaste rikkumiste korral piirdutud vestlusega. Kaebaja eeldas, et kui 10 sekundilise kambris viibimine loeti liiga pikaks, siis paari sekundi jooksul üle läve astumist rikkumiseks ei loeta. Kaebuse 05.03.2021. a täienduse kohaselt (tl 43) ei ole kambrite metallist uste lärmakalt avanemise tõttu võimalik magavate isikutele märkamatult kambrisse siseneda. Kaebaja ei sisenenud kambrisse omavoliliselt. Viie aastase Tartu vanglas viibimise ajal ei ole kambritest varastatud, esinenud on üksnes juhtumeid seoses köögis asuvatest külmikutest eksituse tõttu asjade kadumisega.
4.Vastuses vaidleb vastustaja kaebusele vastu (tl 39-40), sest haldusaktide tühistamiseks alus puudub. Kodukorra täiendamine, et parandada järelevalvet ja ennetada kinnipeetavate distsipliinirikkumisi (nt kaklusi, vargusi), oli vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Kohtupraktikas on tunnustatud vangla vastavat pädevust. Kaebaja teguviis, siseneda võõrasse kambrisse ajal, kui selles viibivad kinnipeetavad tegid lõunauinakut, on käsitletav raskendava asjaoluna. Vastustaja ei pea oluliseks ka kaebaja toodud vajadust võõrasse kambrisse sisenemiseks. Vaidlustatud käskkirjas etteheidetud teo toimepanemise hetkeks oli kaebajat juba kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud temale mitte ettenähtud kambris viibimise eest ning karistuste määramisele vaatamata jätkas kaebaja sama rikkumise toimepanemist. Kohtu põhjendused
5.Tartu Vangla 01.12.2020. a käskkirjaga nr 6-2/720 (tl 8–9) tunnistati kinnipeetav X süüdi 03.11.2020. a Tartu Vangla kodukorra p 1.17.19 rikkumises ning määrati distsiplinaarkaristuseks kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamist kolme kuulise katseajaga. Käskkirja motiivide kohaselt seisnes kaebaja distsiplinaarsüütegu selles, et 03.11.2020. a kella 13.24 ajal viibis ta kambris nr 362, mis ei olnud temale ette nähtud. Kusjuures kaebaja temale mitte kuuluvas kambris käimist ei eita. Kaebaja kaebuse väidete põhistamiseks kaebusele tõendeid lisanud ei ole. Kaebuse esimese täienduse kohaselt oli kaebaja varasema analoogse rikkumise puhul piirdutud vestlusega, mistõttu pidas ta paariks sekundiks kambrisse ajalehtede andmiseks sisenemist lubatavaks. Kaebuse teise täienduse kohaselt peaks kambritest varguste puudumist tõendama vastustaja ja kaebaja saaks kohtuistungil tõendada, et ta ei sisenenud kambrisse omavoliliselt. Vastustaja on haldusaktide õiguspärasuse tõendamiseks esitanud kohtu korraldusel kaebaja distsipliinirikkumise toimiku materjalid ja kambri nr 362 piirkonna valvekaamera salvestuse.
6.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
7.Vangla käskkirja, kaebaja seletuste, distsiplinaarmenetluse protokolli, menetlustoimingu protokolli, teate ja Timo Tubli ettekandega (tl 8-9,10, 13, 11-12, 14, 15, 16) on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja käis ajalehtede edasi andmiseks ajalehtede lugemisjärjekorras järgnevas kambris nr 362, nagu kaebaja on selgitanud omakäelises seletuskirjas.
8.Tartu Vangla 26.11.2020. a menetlustoimingu protokolli kohaselt, kontrolliti süüdimõistetute eluhoone 6. osakonna turvakaamera S-6 olme 76 salvestist: 03.11.2020 13:23-13:25. 13:24:10 avab kinnipeetav X kambri 362 ukse ja siseneb kambrisse 362 ja 13:24:14 väljub kambrist. Protokolli kohaselt viibis kaebaja kambris nr 362 seega neli sekundit, kusjuures tuvastatud on kaebaja kambrisse sisenemine ja sealt väljumine, mitte aga kambri ukselävele ühe jalaga jäämine.
9.Halduskohtu hinnangul vastab menetlustoimingu protokollis fikseeritu tegelikule faktilisele olukorrale.
10.Videosalvestuse kohaselt, kaebaja liigub käes olevat ajalehte vaadates piki eluosakonna koridori kambrini, avab suletud kambri ukse, siseneb protokollis nimetatud ajal kambrisse ja kaob kambrisse sisenemise tõttu valvekaamera vaateväljast. Samal ajal möödub kambrist teine habemega kinnipeetav. Kambrist väljudes sulgeb kaebaja kambri ukse.
11.Valvekaamera salvestis kummutab seega kaebaja väite, et kaebaja üks jalg jääb kambrisse sisenemisel kambri ukse piidale, sest kaebaja siseneb kambrisse ja väljub sellega täielikult kaamera vaateväljast.
12.Seega tõendab kaamerasalvestis kaebaja lühiajalist viibimist kaebajale mitteettenähtud kambris, mis on vastuolus kodukorra punktist 1.7.19 tuleneva keeluga, nagu on dokumenteeritud ka menetlustoimingu protokollis.
13.HKMS § 59, mis reguleerib poolte vahelist tõendamiskoormist sätestab 1. lõikes, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Kaebaja kaebuses esitatud väited on kummutatud kohtu poolt vanglalt välja nõutud valvekaamera salvestisega. Kaebaja kaebuses esitatud väited temale mitteettenähtud kambris lühiajaliselt mitteviibimisest on seega väärad.
15.Kodukorra puhul on tegemist üldkorraldusega, mille vaidlustamiseks on isik õigustatud, kui üldkorraldusega piiratakse esmakordselt tema õigusi. Kaebaja tunnistab menetlusdokumentides, et tema suhtes on kodukorra p 1.7.19 varasemalt rakendatud. Seega ei ole ta ka üldkorralduse muutmist tähtaegselt vaidlustanud ja saavutanud kodukorra vastava punkti kehtetuks tunnistamist. Kaebaja arvates ja kaebaja termineid kasutades oli lühiajaline võõras kambris viibimine OK (argikeeles okei). Kohus kaebaja esitatud kodukorra tõlgendusega ei nõustu.
16.Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 1.7.19 kohaselt on kinnipeetaval keelatud viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal. Kodukorra seletuskirja kohaselt on 12.12.2019. a kodukorra p 1.7.19 muudetud vangla julgeoleku kindlustamise eesmärgil, keeld
on vajalik järelevalve tagamiseks ja ennetamaks kinnipeetavate distsipliinirikkumisi (nt kaklusi, vargusi).
17.Kohtu arusaamisel ei ole õhtumaades kombeks ligimese und eluruumi sisenemisega häirida, vaatamata isegi ligimese võimalikule hilisemale heakskiidule. Seega on kodukorra muudatusel ka kaebuse väidete valguses legitiimne eesmärk. Kohtu hinnangul on viidatud säte muuhulgas asjakohane ka kaebaja enda õiguste kaitseks, et ennetada kinnipeetavate subkultuuriliste ilmingute levikut vanglas. Kaebaja on kaaskinnipeetavatele ajalehtede viimist põhjendanud osakonna ajalehtede lugemiseks kehtestatud kambrite vahelise järjekorraga. Kehtiva kodukorra p-s 1.17.19 sätestatud keeld välistab mh võimaluse, et kaebajast kinnipeetav peab ajalehepoisi rolli kandma tulenevalt kinnipeetavate võimalikest subkultuurilistest suhetest ja vaatamata kohale selles hierarhias.
18.Kaebajale on distsipliinirikkumise eest karistus määratud tingimisi. Kaebaja ei ole kirjalikus menetluses antud tähtpäevaks (tl 50) teatanud karistuse täitmisele pööramisest. Seega on tingimisi karistus käesolevaks ajaks täitnud oma preventiivse eesmärgi ja ei ole kohtu hinnangul olnud ka ebaproportsionaalne.
19.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
20.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks poolte menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lg 1), kuid vastustaja ei ole menetluskulu taotlust esitanud. Seetõttu jätab kohus poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja kaebuse esitamisel vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
21.Otsus sisaldab kaebaja eraelulisi andmeid, mistõttu asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.