Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1449
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusametilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja LS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. mai 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
varalise
ja
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde X 31. jaanuari 2022. a seisukoha lisad 2–13 ja Sotsiaalkindlustusameti 7. veebruari 2022. a seisukoha lisad 1 ja 2.
2.Jätta X kaebuse muutmise taotlus rahuldamata.
3.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. mai 2021. a otsus muutmata.
4.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30. märtsil 2022. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-20-1449 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X-le laekub alates 01.04.2020 Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) iga kuu puudetoetus 41,17 eurot. Kindlustusandja maksab kaebajale liikluskindlustuse seadusest (LKindlS) tulenevat töövõimetushüvitist.
2.If P&C Insurance AS esitas 04.05.2020 SKA-le päringu, milles palus seoses kahju hüvitamisega teatada, palju maksis SKA X-le töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni (kuude lõikes) või sotsiaaltoetust või vanaduspensioni alates 01.04.2020.
3.SKA edastas nõutud andmed 11.05.2020 krüpteeritult kindlustusandjale. Alates 2020. a maist vähendas kindlustusandja kaebajale iga kuu väljamakstavat hüvitist puudetoetuse summa võrra.
4.SKA 21.07.2020 vastuskirja nr 12-1/17746-2 kohaselt täitis SKA kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 219 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust ja edastas kaebaja puudetoetuse suuruse andmed kindlustusandjale viimase nõudmisel, kuna see oli vajalik kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ning mh kohustuse suuruse kindlaksmääramiseks.
5.X esitas 05.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA-lt varalise kahju hüvitamise nõudes perioodi mai–juuli 2020 eest 123,51 eurot, iga kuu tekkiva varalise kahju hüvitamise nõudes alates 01.08.2020 ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1000 eurot (täiendatud 13.02.2021). X esitas 23.04.2021 täiendavad taotlused mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot; mõista viivitamatult SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkinud varaline kahju 535,21 eurot; tuvastada, et If P&C Insurance AS-l puudub kohustus töödelda puudetoetuse andmeid; kohustada If P&C Insurance AS-i viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete töötlemine (hõlmab endas kustutamise kohustust) või alternatiivselt mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja iga kuu tekkiv varaline kahju 1934,99 eurot või alternatiivselt mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja varaline kahju alates 01.05.2021 iga kuu 41,17 eurot välja maksmise kohustusega kaebaja arveldusarvele iga kuu 7. kuupäevaks; mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tulevikus tekkiv varaline kahju tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikulude näol seonduvalt If P&C Insurance AS vastu õiguste kaitsmise ja regressnõuetega vastavate arvete esitamisel 3 tööpäeva jooksul. Kaebuse põhjendused on kokkvõtlikult järgmised. SKA-l puudus õiguslik alus edastada kindlustusandjale andmeid. KindlTS § 219 lg 1 p 1 ei 2(12)
3-20-1449 kohusta SKA-d andmeid edastama, vaid reguleerib kindlustusandja õigusi. Kindlustusandja hüvitab kaebajale kahju mitte kindlustuslepingust, vaid LKindlS-st tuleneva kohustuse täitmiseks. LKindlS sätestab tingimused eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks ega võimalda töödelda puudetoetuse andmeid hüvitamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramise eesmärgil. Sama nähtub puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest (PISTS). Puudetoetuse eesmärk ei ole hüvitada töövõimetust (PISTS § 1 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28). LKindlS seletuskirjas on märgitud, et SKA või muu isiku kahjustatud isikule makstava muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsioonina võetakse arvesse üksnes need hüvitised ja kompensatsioonid, mille eesmärk on hüvitada isiku sissetuleku vähenemist. Seega ei saa puudetoetust hüvitisest maha arvata. SKA rikkus oluliselt hoolsuskohustust ning tema tegevus on süüline. Tulenevalt puudega isikute erilisest haavatavusest, peab seaduse täitmine olema ettenähtav ja kooskõlas õigusselguse põhimõttega. SKA on alates 07.07.2020 teadlik kaebajale iga kuu tekkivast varalisest kahjust, kuid ei ole teinud toiminguid, et edasist kahju vältida või tekitatud kahju hüvitada. SKA ega kindlustusandja ei ole kaebajale avaldanud asjakohaseid dokumente. SKA on oluliselt rikkunud kohustust kaitsta puudega isiku eraelu (PS § 26, puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll (konventsioon)) ja omandit (PS § 32, konventsiooni art-d 12 ja 28) ning neid mitte diskrimineerida (PS § 12, konventsiooni art 12). Puudetoetuse andmed on eriliigilised isikuandmed. Puudetoetuse andmeid töötleb SKA (vastutav töötleja) elektroonilises infosüsteemis SKAIS. SKAIS põhimääruse § 4 lg 1 p 3, § 9 lg 1 p 1 ja § 19 lg 2 ning avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt on need andmed konfidentsiaalsed ning neid võib väljastada ainult toetuse kojukande eesmärgil. SKA on vääralt käsitanud puudetoetuse andmeid terviseandmetena, kuna see võimaldab töödelda andmeid andmesubjekti nõusolekuta (KindlTS § 218 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p-d 3 ja 8). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt on sotsiaalkaitsesfääris riigi poolt lubatud eraõiguslikule isikule isikuandmeid edastada ainult selge seadusliku aluse olemasolul. KindlTS § 219 lg 1 p 1 ei ole isikuandmete kaitse üldmääruse mõttes seaduslik alus (vt ka LKindlS § 29 lg 10 ja konventsiooni art-d 4, 5, 12, 22 ja 28). Kaebaja ei ole andnud If P&C Insurance AS-le nõusolekut töödelda enda andmeid. If P&C Insurance AS kehtestatud puudetoetuse andmete töötlemise kord on vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega ning neid on ebaõigesti töödeldud terviseandmetena (vt ka isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 alap c; LKindlS § 30 lg 4 ja § 75 lg 71). Kindlustusandjal puudub puudetoetuse andmete töötlemiseks eesmärk ning seaduslik alus. SKA tegevus on põhjuslikus seoses kaebajale tekkinud kahjuga. Kaebajale tekitatud kahju tuleb osaliselt välja mõista isikuandmete kaitse üldmääruse alusel, kuna siseriiklik õigus ei võimalda kahju täielikku hüvitamist. Kaebaja heaolu, toimetulek puudeseisundiga, majanduslik toimetulek, vaba eneseteostus, eraelu ja omandi puutumatus, omandiõigused, inimväärikus, tunnustamine õigussubjektina, õigus võrdsele kohtlemisele ning õigus seaduse kaitsele on olnud pikka aega rikutud. SKA tegevus on tekitanud kaebajale stressi, jõuetust, hirmu, on teda diskrimineerinud ja alandanud inimväärikust. SKA peatas kaebaja 25.03.2021 taotluse alusel puudetoetuse maksmise alates 01.03.2021, kuid kaebajale haldusakti ei edastatud. Samuti ei edastanud SKA teavet If P&C Insurance AS-le. If P&C Insurance AS täitis hüvitamiskohustuse suuruses 41,17 eurot 2021. a märtsi eest, mistõttu pidi kaebaja taluma veel suuremat rahalist kaotust. Kindlustusandja keeldus kaebaja taotluse alusel puudetoetuse andmete kasutamise piiramisest kohtumenetluse ajaks. Kaebajal on 3(12)
3-20-1449 põhjendatud huvi, et kohus tuvastaks, et If P&C Insurance AS-l puudub seaduslik alus töödelda puudetoetuse andmeid, ning kohustaks If P&C Insurance AS-i viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete töötlemine, sh need kustutama.
6.Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebuse rahuldamata. If P&C Insurance AS-l on kohustus hüvitada kaebajale liikluskahju kindlustuslepingu alusel ning kindlustusandja küsis SKA-lt andmeid kindlustuslepingu täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks. SKA-l on kohustus need kindlustusandjale väljastada (vt LKindLS eelnõu 423 SE seletuskirja lk 40). Puudega tööealise inimese toetus on SKA makstav hüvitis (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 13 lg 1 ja PISTS § 4 p 2) LKindlS § 29 lg 10 tähenduses. Seega edastas SKA andmed õiguslikul alusel. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) nõustus SKA-ga. Isegi kui SKA oleks edastanud andmed õigusliku aluseta, ei vastuta SKA varalise kahju tekitamise eest, sest kaebajale makstava hüvitise vähendamise otsustas If P&C Insurance AS.
7.Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 otsusega rahuldati kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks osaliselt ning täiendati kaebust nõudega mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja iga kuu tekkiv varaline kahju 1934,99 eurot, alternatiivselt mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv varaline kahju alates 01.05.2021 iga kuu 41,17 eurot välja maksmise kohustusega kaebaja arveldusarvele iga kuu 7. kuupäevaks; jäeti X taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata järgmiste nõuete osas: mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tulevikus tekkiv varaline kahju tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikulude näol, mis tekivad If P&C Insurance AS vastu kohtusse pöördumisel ja regressnõuete esitamisel kaebaja poolt SKA-le selle kohta arvete esitamisest arvates 3 tööpäeva jooksul; tuvastada, et If P&C Insurance AS-l puudub kohustus töödelda puudetoetuse andmeid; kohustada If P&C Insurance AS-i viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete töötlemine (hõlmab endas kustutamise kohustust); jäeti X kaebus rahuldamata; jäeti X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna kindlustusandjale on edastatud kaebajale makstava puudetoetuse andmed ning kindlustusandja vähendab toetuse võrra tema makstavat töövõimetushüvitist ka edaspidi, on tõenäoline, et kaebajale tekib varaline kahju tulevikus, vähemalt ajani, mil kaebajale on määratud kehtiva otsusega puudetoetus. Kaebust tuleb täiendada nõudega mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv varaline kahju 1934,99 eurot, alternatiivselt mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv varaline kahju alates 01.05.2021 iga kuu 41,17 eurot kaebaja arveldusarvele iga kuu 7. kuupäevaks. Eesmärgipärane ei ole nõue mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tulevikus tekkiv varaline kahju tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikulude eest nõuete esitamisel If P&C Insurance AS vastu. Nõue on seotud kindlustusandja, mitte SKA tegevuse õiguspärasuse hindamisega. Kohtumenetluse kulude hüvitamine otsustatakse asjaomases menetluses. Tsiviilkohtumenetluse algatamine ei anna alust mõista SKA-lt välja hüvitis olukorras, kus kulusid ning kahju ei ole veel tekkinud. Rahuldamata tuleb jätta taotlus kaebuse muutmiseks nõudes tuvastada If P&C Insurance AS-l kohustuse puudumine puudetoetuse andmete töötlemiseks ning kohustada If P&C Insurance AS-i viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete töötlemine (sh kustutada andmed). If P&C Insurance AS ei ole menetlusosaline. Kaebaja puudetoetuse andmete edastamine kindlustusandjale on käsitatav isikuandmete (isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 1) töötlemisena (isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 2). SKA on andmete vastutav töötleja (isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 7). Puudub 4(12)
3-20-1449 vastuolu Euroopa Liidu õigusega, mis takistaks riigisiseste kahju hüvitamise normide kohaldamist koos isikuandmete kaitse üldmääruse art-ga 82 (vt ka isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduste p-d 2, 4, 6 ja 146 ja Riigikohtu 06.01.2021 otsus asjas nr 3-19-1207). Varaline kahju LKindlS § 83 lg 4 sätestab, et enne 2016. aasta 1. juulit määratud töövõimetushüvitist makstakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse alusel kuni SKA tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni. Esimese kahju hüvitamise otsuse tegi If P&C Insurance AS 23.12.2005. Õnnetusjuhtumi ajal kehtinud LKindlS § 30 lg 4 sätestas, et püsiva töövõime kaotuse hüvitis määratakse kuu kohta, korrutades hüvitise suuruse kalendripäeva kohta 30-ga ja lahutades tulemist muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsiooni summa kuu kohta. Seega on kindlustusandjal püsiva töövõime kaotuse hüvitise arvutamisel vaja teada, milliseid muid seaduse alusel määratud hüvitisi või kompensatsioone isikule makstakse (vt ka SÜS § 13 lg 1 ja PISTS § 4). KindlTS § 218 sätestab isikuandmete töötlemise aluse ja tingimused. Kindlustusandja ülesanne on täita liikluskahju põhjustanud isiku kindlustuslepingut ning määrata kindlaks sellest tulenevate kohustuste ulatus. Kindlustusandja peab tegema kindlaks summad, mis tuleb kannatanule maksta liikluskahju põhjustanud isiku vastutuse kindlustamiseks sõlmitud kindlustuslepingu alusel. Kui LKindlS (v.r) § 30 lg 4 kohaselt mõjutavad kindlustusandja makstava hüvitise suurust muud seaduse alusel makstavad hüvitised ja kompensatsioonid, on terviseandmete töötlemine (mh puudetoetuse andmete töötlemine) põhjendatud kindlustuslepingu täitmise kohustuse ulatuse kindlaksmääramiseks. KindlTS § 219 lg 1 p 1 sätestab õigusliku aluse andmete edastamiseks. KindlTS eelnõu (8 SE) seletuskirjas viidatud IKS 2015. a redaktsiooni § 4 lg 2 p-d 3 ja 8 tähistavad andmeid terviseseisundi või puude kohta ning süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Seega on KindlTS § 219 lg 1 p 1 alusel kogutavateks isikuandmeteks ka andmed puude kohta. Eelnevast tulenevalt oli kaebaja puudetoetuse kohta andmete edastamine õiguspärane. SKA ei ole kindlustusandjale edastanud muid andmeid (vt ka AKI 02.10.2020 kiri nr 2.1.-1/20/2157). Mittevaraline kahju Mittevaralise kahju hüvitamise saaks potentsiaalselt tingida väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine. Kuna SKA edastas kaebaja puudetoetuse andmed kindlustusandjale õiguspäraselt, ei ole makstava hüvitise summa vähenemisest tingitud stress seostatav SKA õigusvastase tegevusega. Hüvitist otsustas vähendada kindlustusandja ja SKA-l puudub võimalus sekkuda kindlustusandja otsustesse ning kindlustushüvitiste maksmisse. Ebamugavused asjaajamisel ametiasutustega ei too kaasa mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väited SKA diskrimineeriva suhtumise kohta on tõendamata. Esialgse õiguskaitse taotlus Taotlusest ei selgu esialgse õiguskaitse vajadus ning pöördumatud tagajärjed kaebaja jaoks. SKA määras kaebajale alates 2020. a aprillist puudetoetuse 41,17 eurot, mille võrra kindlustusandja vähendas enda makstavat hüvitist alates aprillist 2020. Seega ei ole kaebajale makstavate toetuste ja hüvitiste kogusumma muutunud ning ei ole veenev, et kaebajal esineksid andmete edastamise tõttu sellised majanduslikud raskused, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kui põhiasja lahendamisel peaks selguma, et SKA on puudetoetuse andmeid 5(12)
3-20-1449 edastanud õigusvastaselt, on varalise kahju hüvitise summa väljamõistmisel võimalik arvestada kindlustusandjalt saamata jäänud hüvitist. Kuigi SKA on kaebaja avalduse alusel peatanud puudetoetuse maksmise ega ole selle kohta andmeid kindlustusandjale edastanud, on see olnud kaebaja valik. Seega ei saa ligikaudu 40 euro suuruse toetuse puudumine kaebaja toimetulekut oluliselt mõjutada. Kaebajal oli piisavalt vahendeid, et 23.04.2021 suurendada mittevaralise kahju nõuet ning tasuda täiendav riigilõiv 41 eurot. Kaebaja saab igal ajal esitada taotluse puudetoetuse maksmise jätkamiseks. Lisaks on kaebuse eduväljavaated vähesed. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.X esitas 07.06.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda (täiendatud 14.01.2022 ja 31.01.2022). Eesmärgipärane on kaebaja taotlus mõista SKA-lt välja tulevikus tekkiv varaline kahju tsiviilkohtumenetluses kohtu- ja õigusabikulude eest seonduvalt If P&C Insurance AS vastu esitatavate nõuetega sellekohaste arvete esitamisest 3 tööpäeva jooksul. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis hõlmab ka tulevikus tekkivat kahju (võlaõigusseaduse § 128 lg 3). Kui SKA ei oleks andmeid edastanud, ei oleks kaebajal vajadust kaitsta enda õigusi tsiviilkohtumenetluses ega kanda õigusabi- ja menetluskulusid. Tsiviilkohtumenetluses otsustatakse menetluskulude jaotus menetluse lõpus, kuid kaebaja kulude kandmise kohustus tekib arvete esitamisel või seaduses sätestatud tähtaja saabumisel varem. Riik ei ole loonud isikuandmete kaitse üldmäärusele kohast tasuta õigusabisüsteemi, mis takistab kaebajal oma õiguste kaitsmist. Kaebaja nõue tuvastada If P&C Insurance AS-l kohustuse puudumine puudetoetuse andmete töötlemiseks ning kohustada If P&C Insurance AS-i viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete töötlemine (sh need kustutada) on otstarbekas. If P&C Insurance AS täidab LKindlS alusel hüvitamiskohustust, mis on avalik ülesanne. Kui kohus tuvastab andmete ebaseadusliku töötlemise, kuid leiab, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, tuleb jätta kohaldamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 lg 1, kuna nende kohaldamine ei taga kaebajale lünkadeta ja tõhusat kohtumenetlust. Pädevuse eristamine koormab liigselt tsiviilkohtuid. Kohtul tuleb määrata õiguslikult siduv kohustus If P&C Insurance AS-le kaebaja kaitseks. Halduskohus ei selgitanud, miks ei kohaldu isikuandmete kaitse üldmäärus. Euroopa Kohtu praktika kohaselt saab kohus tugineda järelevalveasutuse (AKI) otsusele ainult siis, kui selles on tuvastatud rikkumine. Halduskohus tugines SKA tegevuse õiguspärasuse hindamisel AKI 02.10.2020 järelevalvemenetluse lõpetamise otsusele, kuid ei kontrollinud seda sisuliselt. AKI 02.10.2020 otsus on lubamatu tõend. Kaebaja sai AKI otsuse kätte 11.11.2020 ning esitas 25.11.2020 AKI-le vaide ja hiljem alternatiivse taotluse lugeda vaie menetluse uuendamise taotluseks. AKI jättis 26.01.2021 vastuskirjaga nr 2.1-3/20/4326 menetluse uuendamata. Tuginemine haldusaktile, millele kaebaja ei ole saanud esitada vastuväiteid, rikub kaebaja õigust olla ära kuulatud ja ausa menetluse põhimõtet. Tuginemine AKI otsusele tuli kaebajale üllatuslikult. Halduskohus ei avaldanud e-toimikus SKA 03.02.2021 vastust kaebusele ja kaebajal puudus dokumendiga tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks võimalus. SKA vastus edastati kaebajale 13.05.2021, st pärast kohtuotsuse tegemist. Töövõimetoetuse mahaarvamise eesmärgil töötleb If P&C Insurance AS töövõimetoetuse andmeid LKindlS § 75 lg 71 alusel, kuid SKA hüvitiste töötlemisel toetub If P&C Insurance AS 2002. a LKindlS redaktsiooni § 30 lg-le 4 ja IKS 2015. a redaktsioonile, arvestamata 6(12)
3-20-1449 isikuandmete kaitse üldmäärust ja LKindlS § 75 lg-t 71 ning § 83 lg-t 4. Andmed hüvitiste ja kompensatsioonide maksmise kohta on eriliigilised isikuandmed. Õigus töödelda puudetoetuse andmeid peab tulenema seadusest. 2002. a LKindlS § 30 lg 4 ei sätesta üldmäärusele vastavaid tingimusi selliste isikuandmete töötlemiseks. Andmed puudetoetuse kohta ei kirjelda puuet. Õigus töödelda puudeseisundi andmeid ei sisalda endas automaatselt õigust töödelda finantsandmeid (KindlTS § 218 lg-d 2 ja 3). Puudetoetuse andmed on konfidentsiaalsed. If P&C Insurance AS saab kasutada ainult neid finantsandmeid, mille määramise ja maksmise eesmärk on hüvitada töövõimetust. Kaebaja puudetoetuse andmetele kohaldub AvTS ning andmed on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ja sisaldavad juurdepääsupiirangut (AvTS § 35 lg 1 p 12). SKA-l puudub kaalutlusõigus andmete väljastamise üle otsustamiseks. Riigiasutus ei saa väljastada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud juurdepääsupiiranguga teavet KindlTS § 219 lg 1 p 1 alusel. SKA vastuskirjadest ei nähtu, et teabevaldaja oleks andnud selleks loa. SKA ei ole koostanud AvTS-le vastavat asjaajamiskorda. SKA ei tõendanud, et If P&C Insurance AS-l esineb vajadus andmete töötlemiseks ja ilma andmeteta on takistatud lepingu täitmine. Lisaks päringuga nõutud finantsandmetele edastas SKA andmed kaebajale kuni 31.03.2020 makstud igakuise puudetoetuse 53,07 eurot kohta. If P&C Insurance AS-l ei olnud neid andmeid vaja hüvitamiskohustuse täitmiseks. Puudetoetuse maksmisega ei hüvita SKA kaebajale varalist kahju ning puudetoetuse määramine ja maksmine ei sõltu isiku varalisest seisundist ega muudest sissetulekutest. Samuti maksab SKA puudetoetust isikule, kes saab töötasu. If P&C Insurance AS kohustus on hüvitada riigi eest kaebajale töövõimetuse tõttu tekkinud palgatulu kaotus, mille arvestamisel ei saa kasutada puudetoetuse, vanaduspensioni, töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse andmeid. Riigi rahalise abi kasutamine hüvitamiskohustuse vähendamiseks ei vasta PS § 28 mõttele ja eesmärgile. Mittevaralise kahju nõue 3000 eurot inimväärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumise eest on põhjendatud. Tegemist ei ole ebamugavustega asjaajamisel. SKA peab kõrgendatud hoolsusega kaitsma kaebaja eraelu ja omandi puutumatust. Diskrimineerimist tõendavad kõik SKA ja If P&C Insurance AS tegevused, nende vastuskirjad ning AKI otsus. SKA tegevus põhjustab kaebajale kestvat kahju alates 2005. a-st seonduvalt eraelu, varaliste õiguste ja inimväärikuse alandamisega. Varem ei olnud kaebajale kahju tekkimine arusaadav. SKA poolt 01.01.2005–31.03.2020 kaebajale makstud töövõimetuspensioni, vanaduspensioni, puudetoetuse ja/või töövõimetoetuse suuruse andmete edastamine If P&C Insurance AS-le oli õigusvastane. KindlTS-s puudub erinorm AvTS suhtes ja SKA-l oli kohustus keelduda If P&C Insurance AS poolt 2005.–2020. a-l esitatud päringute täitmistest. SKA õigusvastane tegevus andmete edastamisel ei piirdunud ühe toiminguga 11.05.2020, vaid tegemist on SKA süsteemse praktikaga. Lisaks puudetoetuse andmetele on SKA edastanud If P&C Insurance AS-le kaebajale makstud töövõimetuspensioni andmeid 08.07.2009 vastuskirjaga 6.TL15.2-9/5756; 10.05.2016 vastuskirjaga 6.SP-9/10061-2; 09.05.2017 vastuskirjaga 6.SP-9/8548-2; 14.05.2018 vastuskirjaga 6.SP-9/11580-2 ja 11.05.2020 vastuskirjaga 15-1/-2 (vt ka haldusasi nr 3-21-2767). If P&C Insurance AS on alates 01.01.2005 töödelnud kaebaja töövõimetuspensioni andmeid eesmärgiga vähendada täitmiskohustuse suurust. SKA tegevuse tagajärjel on kaebajal tekkinud varaline kahju 47 703 eurot ajavahemikus 01.01.2005– 31.03.2020 (vt ka haldusasi nr 3-16-336). Lisaks tuleb SKA-lt välja mõista seadusest tulenev viivis või intress. Riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud tähtajad takistavad varalise kahju hüvitise nõude lahendamist ja hüvitise väljamõistmist, mistõttu tuleb need jätta vastuolu tõttu PS-ga 7(12)
3-20-1449 kohaldamata. Kaebajal puudub võimalus saavutada tõhusat kohtulikku kaitset. Seega taotleb kaebaja tähtaja ennistamist. Kaebajale ei olnud kahju tekkimine arusaadav, SKA ei väljasta kaebajale tõendeid ja tõendite hankimine on ebamõistlikult raske ning võimatu. Kaebajale ei ole teada kahju tekitaja isik enne, kui kohus tuvastab SKA õigusvastase tegevuse. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei hakka kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema enne, kui kahju tekitamine on lõpetatud. Kui kohus ei saa panna kohustusi kindlustusandjale, tuleb tuvastada SKA-l kohustuse puudumine edastada kindlustusandjatele töövõimetuspensioni, vanaduspensioni, töövõimetoetuse ja puudetoetuse andmeid (vt ka haldusasjad nr 3-14-51664, 3-16-336 ja 2-0829561). Kindlustusandja 10.05.2021 vastuskiri tõendab, et If P&C Insurance AS ei ole muutnud kindlustushüvitise arvestusel puudetoetuse suuruse andmete kasutamist, vaid peatanud selle kohtuvaidluse ajaks. SKA-l ei olnud kohustust väljastada KindlTS § 142 lg-te 5, 6 ja 9 ning IKS § 4 lg 2 p 3 alusel vara puudutavaid andmeid (vt ka IKS § 4 lg 2 p 8), kuna SKA ei töötle andmeid kohustusega selgitada välja õigusrikkumised. SKA on rikkunud IKS § 11 lg 6 punkte 1 ja 2. Lisaks kahjustab andmete edastamine ülemäära andmesubjekti huve (IKS § 11 lg 7 p 2). IKS-i ja isikuandmete kaitse üldmäärust ei saa tõlgendada nii, et SKA poolt andmete edastamisega lähevad vastutava töötleja õigused ja kohustused üle kindlustusandjale.
9.Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebuse muutmine ei ole põhjendatud, kuna ei esine mõjuvat objektiivset põhjust, mis takistas esitada kaebust ja koguda tõendeid varem. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus madalama astme kohus oleks rikkunud menetlusnorme. Kahju hüvitamise täiendatud nõue on olulises osas esitatud kaebetähtaega rikkudes (RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4). Puuduvad tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused. Kaebaja pidi võimalikust tekitatud kahjust teada saama ajal, mil kindlustusandja tegi talle hüvitise väljamakse. HKMS § 46 lg-st 4 ja RVastS § 17 lg-st 3 tulenev üldine kolmeaastane kaebetähtaeg on piisavalt pikk mõistmaks, et isikule on kahju tekitatud. Kuigi põhimõtteliselt on ennistatav ka viidatud sätetes toodud kümneaastane tähtaeg (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12 ja 15.06.2005 määrus nr 3-3-1-25-05), peavad selleks olema esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse tähtaegseks kasutamiseks. Kaebaja näidatud asjaolud seda ei ole. 2008. a-l esitas If P&C Insurance AS SKA-le kaebaja kahju hüvitamise nõude, milles kaebaja andis 21.09.2007 kindlustusandjale õiguse saada ja kontrollida kõiki juhtumiga seotud delikaatseid ja mittedelikaatseid andmeid SKA-lt. Seejuures oli kaebaja kohustatud teavitama kindlustusandjat kindlustushüvitise suurust puudutavate asjaolude muutumisest (töövõime kaotuse protsendi vähenemine, sissetulekute, sh pensionite, toetuste suurenemine, perekonnaseisu muutumine jms). Seega on kaebaja olnud 2007. a-st alates teadlik, et erinevate toetuste saamine võib mõjutada talle kindlustusandja poolt makstavat hüvitist. Kaebusest ei nähtu, et isikuandmete edastamisel oleks kaebajat alavääristatud või muul viisil koheldud inimväärikust alandavalt (vt ka nt Riigikohtu otsus nr 5-18-7, p 119 ja nr 3-3-1-1406, p 11). Kaebaja puue ja sellest tulenev haavatavus ei tähenda, et vastustaja oleks kohelnud teda nende asjaolude tõttu isikuandmete edastamisel eriliselt. Inimväärikuse alandamine ei ole järeldatav edastatud andmete koosseisust. Vastustaja on seni maksnud kaebajale välja kõik talle määratud toetused ja hüvitised. Isegi kui kindlustusandja on kindlustushüvitisest maha arvanud vastustaja makstud toetuse või hüvitise, ei ole väidetava kahju tekitaja vastustaja. Vastustaja on kindlustusandjale edastanud andmed seaduse alusel. Kaebuses märgitud kahju suurus ei ole
8(12)
3-20-1449 tõendatud. Kaebaja ei ole tõendanud, kas, millal ja millises ulatuses on kindlustusandja makstavat hüvitist vähendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Kaebaja esitas ringkonnakohtule 31.01.2022 seisukoha lisadena mitu menetlusdokumenti: lisad 2–11 sisaldavad väljavõtteid SKA poolt kaebajale tehtud laekumiste kohta aastatel 2005, 2007, 2008, 2010–2015 ja 2019. Lisas 12 on esitatud kaebaja 24.09.2020 taotlus SKA-le piirata tema isikuandmete töötlemist seoses talle makstavate sotsiaaltoetuste suurusega ning lisas 13 SKA 27.10.2020 vastus taotlusele. SKA esitas 07.02.2022 seisukoha lisana kaks dokumenti: X 14.01.2008 esitatud kahju hüvitamise nõue (lisa 1) ja X-le alates 2005. a-st SKA poolt tehtud maksed (lisa 2). Ringkonnakohus võtab need tõendid haldusasja materjalide juurde (HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). Tegemist on oluliste ja asjakohaste tõenditega, mis tuleb lisada toimikusse. Tõenditega seonduvad asjaolud on apellatsioonimenetluses endiselt vaidluse all. Sisuliselt hindab ringkonnakohus tõendeid asja lahendamisel.
11.Kaebaja esitas 14.01.2022 seisukoha, milles märkis, et soovib esitada varalise kahju nõude ka perioodi 01.01.2005–31.03.2020 eest. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist talle igas kuus makstud töövõimetuspensioni ulatuses, sest selle summa arvestas kindlustusandja makstavast hüvitisest maha. Tegemist on kaebuse muutmisega HKMS § 49 lg 1 tähenduses. Apellatsioonimenetluses saab kaebust muuta üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige, kui seda tingivad kohtumenetluse kestel muutunud asjaolud või menetlusnormi rikkumine madalama astme poolt (HKMS § 49 lg 2; vt nt Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-3-1-92-16, p-d 23–24; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus nr 3-20-80, p 17 ja seal viidatud Riigikohtu praktika).
12.Ringkonnakohtu hinnangul pole kaebuse täiendamine varalise kahju nõudega perioodi 01.01.2005–31.03.2020 eest praegusel juhul lubatud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks rikkunud menetlusnorme nii, et esimese astme kohtu tegevuse tõttu jäi kaebajal viidatud nõue õigeaegselt esitamata. Menetluse kestel ei ole vaidluse aluseks olevad asjaolud muutunud nii, et need tingiksid täiendava varalise kahju hüvitamise nõude esitamise vajaduse. X esitas kaebuse halduskohtule 05.08.2020, mistõttu pidi kaebajale olema selleks ajaks teada täiendava varalise kahju nõude aluseks olevad asjaolud 14.01.2022 taotluses nimetatud perioodi osas. Halduskohus lahendas asja 07.05.2021 otsusega, mistõttu oli kaebajal selle ajani võimalik vajadusel varalise kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Kaebaja ei ole toonud välja objektiivseid asjaolusid, mis takistasid tal täiendavat varalise kahju hüvitamise nõuet varem esitada. Eelneva tõttu puudub vajadus hinnata kaebaja täiendavaid väiteid RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kahjunõude esitamise tähtaja ennistamise ning põhiseadusvastasuse kohta.
13.Halduskohus jättis õigesti rahuldamata X kaebuse muutmise avalduse osas, mis puudutab nõuet mõista SKA-lt välja tulevikus tekkiv kahju tsiviilkohtumenetluses tekkivate kohtu- ja õigusabikulude eest. Kohtumenetluses tekkivad õigusabikulud jaotatakse konkreetse menetluse raames. Rahaliste vahendite puudumisel on kaebajal võimalik taotleda menetlusabi kohtukulude kandmiseks. Õigesti on jäetud rahuldamata kaebuse muutmise taotlus ka nõudes tuvastada If P&C Insurance AS-l kohustuse puudumine puudetoetuse andmete töötlemiseks ja 9(12)
3-20-1449 kohustamiseks lõpetada töötlemine. Praeguses asjas on vaidluse all SKA tegevus kaebajale makstava toetuse kohta andmete edastamisel. If P&C Insurance AS ei ole haldusasjas menetlusosaline. Kaebaja ei ole põhistanud enda väiteid, et tal ei oleks võimalik efektiivselt kaitsta enda õigusi võimalikus tsiviilkohtumenetluses kindlustusandja tegevuse vaidlustamisel. II
14.Kindlustusandja If P&C Insurance AS maksab kaebajale iga kuu alates 23.12.2005 töövõimetushüvitist. Alates 01.04.2020 vähendas kindlustusandja makstavat hüvitist, sest võttis mh arvesse kaebajale SKA-lt laekuvat täiendavat toetust (vt ka kaebuse lisa 1). Kindlustusandja sai info kaebajale laekuva puudega tööealise inimese toetuse kohta SKA-lt (vt ka kaebuse lisa 2). Kaebaja on vaidlustanud SKA tegevuse kindlustusandjale andmete edastamisel ning on kokkuvõtvalt seisukohal, et vastustajal puudus õiguslik alus edastada andmeid. Kuna kaebaja on vaidlustanud SKA tegevuse, tuleb kindlaks teha, kas vastustaja vastutava töötlejana (isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 alap 7) on töödelnud kaebaja isikuandmeid ning kas vastustajal oli õiguslik alus töödelda (edastada) kaebajale makstava hüvitise suuruse kohta käivaid andmeid.
15.SKA selgitas, et edastas andmed kindlustusandjale KindlTS § 219 lg 1 p 1 alusel. Selle sätte kohaselt on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed, sh KindlTS § 218 lg-tes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Seega on SKA-l KindlTS § 219 lg 1 p-s 1 nimetatud eelduste täitmise korral kohustus andmed edastada (neid töödelda; vt isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 alap 2).
16.SKA esitatud andmed on käsitatavad isikuandmetena isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 alap 1 mõttes, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja lahendamisel määrava tähtsusega, kas vaidlusalused isikuandmed on käsitatavad terviseandmetena või mitte. KindlTS § 219 lg 1 p 1 kohaselt on võimalik edastada nii terviseandmeid (viitega sama seaduse § 218 lg-le 2) kui ka muid isikuandmeid. Nii tervisandmete kui ka muude isikuandmete edastamisel on määrav, kas need olid kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks (vrdl KindlTS § 218 lg 2 p 2 ja § 219 lg 1 p 1; vt ka isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduste p-d 53 ja 54 ja art 7 lg 2 alap b). Andmete töötlemine on lubatud mh juhul, kui töötlemise alus on sätestatud õigusaktis (isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduste p 40; vt ka p-d 41 ja 45). Seega on oluline, kas kindlustusandjale olid kaebajale makstava puudega tööealise inimese toetuse maksmise kohta käivad andmed vajalikud LKindlS § 219 lg 1 p-s 1 märgitud mõne ülesande täitmiseks (isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 alap c).
17.Kaebajale kindlustusandja poolt makstava hüvitise aluseks olev liiklusõnnetus toimus 27.10.2002 ning esimene töövõimetushüvituse määramise otsus tehti 23.12.2005. LKindlS § 83 lg 4 kohaselt makstakse enne 01.07.2016 määratud töövõimetushüvitist kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse alusel kuni SKA tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKindlS 01.09.2002–31.12.2003 kehtinud redaktsiooni § 30 lg 4 kohaselt määratakse püsiva töövõime kaotuse hüvitis kuu kohta, korrutades hüvitise suuruse kalendripäeva kohta 30-ga ja lahutades tulemist muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsiooni summa kuu kohta. Seega nähtub sättest, et kindlustusandjal tuli kaebajale töövõimetoetuse arvutamisel lahutada summast mh muu seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsiooni summa kuu kohta. 10(12)
3-20-1449
18.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et LKindlS viidatud redaktsiooni § 30 lg-s 4 märgitud seaduse alusel pidevalt määratud hüvitisega ei ole hõlmatud kaebajale määratud puudega tööealise inimese toetus. Sätte sõnastustest sellist piirangut ei tule. Kuigi LKindlS viidatud redaktsiooni §-de 29 ja 30 sõnastust on kohtuotsuse tegemise ajal kehtivas seaduses muudetud, on jäänud isikule makstava töövõimetushüvituse arvestamise põhimõtted samaks (vrdl kehtiva LKindlS § 29 lg 10). Seega on LKindlS varasema redaktsiooni § 30 lg 4 tõlgendamisel asjakohane ka kehtiva LKindlS eelnõu (423 SE) seletuskiri. Viidatud seletuskirjas on § 28 kohta märgitud järgmist: „Töövõimetushüvitist eelnõu järgi makstakse ulatuses, mille võrra kahjustatud isiku sissetulekud kindlustusjuhtumi tagajärjel vähenesid. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirneb seega liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahjuga. Hüvitis ei saa olla suurem kui kannatanu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu enne liiklusõnnetust, arvestades kannatanu töövõime kaotuse määra ja tarbijahinnaindeksi muutust. /.../ Samuti tuleb töövõimetushüvitise arvutamisel arvestada muude toetuste ja hüvitistega, mida kahjustatud isik saab seoses liiklusõnnetuse läbi tekkinud tervisekahjustusega“ (lk 37). Töövõimetushüvitise arvutamise valem on ära toodud seletuskirja lk-del 40 ja 41. Sellest nähtub, et hüvitise arvutamisel tuleb mh arvesse võtta SKA või muu isiku poolt kannatanule makstava muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsiooni summa, v.a töövõimetus- või rahvapensioni summa. Ka vanaduspension käib siia alla, sest tegu on seaduse alusel pidavalt määratud hüvitisega (väärtus MPH). Viidatud valemi rakendamisel ei ole eristatud muid sotsiaaltoetusi selle alusel, kas need on määratud eesmärgiga hüvitada isikule töövõime vähenemist või mitte. Seega ei ole asja lahendamisel määrav puudetoetuse maksmise eesmärk.
19.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et PISTS § 4 p 2 alusel makstava toetuse eesmärk on hüvitada puudest tingitud lisakulu (PISTS § 7 lg 1), mitte kompenseerida töövõimetusest tulenevat puuduvat sissetulekut. Toetuse maksmine ei toimu seega mitte selleks, et puudega isik saaks ülejäänud ühiskonnaliikmetega võrdväärset sissetulekut, vaid tagada talle täiendav sissetulek puudest tingitud suuremate kulutuste tegemiseks. Lisakulutused on vajalikud puudega inimese iseseisvaks toimetulekuks, sotsiaalseks lõimimiseks ja võrdsete võimaluste toetamiseks (PISTS §1 lg 2). Seadusandja, piirates kindlustusandja makstava hüvitise suuruse vaid varasema sissetuleku hüvitamisega, on liiklusõnnetuses kannatanule seeläbi tekkinud kahju hüvitamist kindlustusandja poolt oluliselt piiranud. Kui puue ja sellest tulenevad lisakulud on liiklusõnnetuse tagajärg, ei teki hüvitamiskohustus kindlustusandjal, vaid see jääb liiklusõnnetuse põhjustaja kanda. LKindlS § 12 ei välista seda, et kahju tekitaja vastutab tekkiva kahju eest ise. Otsustus, kas kannatanule hüvitise maksmine peaks PISTS alusel makstavate toetuste korral minema kindlustusandjalt liiklusõnnetuse põhjustajale või mitte, on seadusandja pädevuses.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kindlustusandjale tuleb hüvitise maksmise kohustus otse LKindlS-st. Kindlustusandja maksab kaebajale hüvitist, sest kindlustusvõtja, kes 2002. a-l toimunud liiklusõnnetuses kaebajale kahju põhjustas, oli sõlminud If P&C Insurance AS-ga kindlustuslepingu. Seega hüvitab kindlustusandja kaebajale kahju sõlmitud kindlustuslepingu alusel ning sellest tuleneva kohustuse täitmiseks. Seega oli kaebajale makstava sotsiaaltoetuse andmete edastamine vajalik viidatud kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (vt ka isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduste p-d 40 ja 44). KindlTS § 219 lg 1 p-s 1 on märgitud andmete liik, mida edastatakse, selle edastamise (töötlemise) eesmärk ning õigussubjektid, kellele andmed edastatakse (vt ka isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduste p 45 ja art 6 lg 3 alap b). SKAIS põhimääruse § 4 lg 1 p 3 kohaselt on süsteemis märgitud andmed konfidentsiaalsed, kuid selle eesmärk on kaitsta neid 11(12)
3-20-1449 volitamata töötlemise eest. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, oli SKA-l olemas õiguslik alus edastada andmeid (vt ka põhimääruse § 5 p 2).
21.Halduskohus ei pidanud sisuliselt kontrollima AKI 02.10.2020 otsuse õiguspärasust, sest see ei ole praeguses asjas vaidluse all. Halduskohus viitas küll AKI otsusele, kuid hindas kohtuotsuses kaebaja väiteid ning vaidlusaluseid õigusnorme ise. Tegemist ei olnud olukorraga, kus halduskohus oleks pidanud AKI otsust kohtu jaoks siduvaks. Kuigi SKA 05.02.2021 vastus, mille lisana AKI 02.10.2020 otsus esitati, tehti kaebajale nähtavaks alles 13.05.2021, s.o pärast halduskohtu 07.05.2021 otsuse tegemist, ei too see asjaolu eelneva tõttu kaasa halduskohtu otsuse tühistamist. Lisaks, nagu kaebaja apellatsioonkaebuses märkis, sai ta AKI 02.10.2020 otsuse kätte 11.11.2020 ning vaidlustas selle seejärel vaidemenetluses. Seega oli ta AKI 02.10.2020 otsusega juba varem tutvunud.
22.Eelnevast tulenevalt puudub RVastS § 7 lg-s 1 märgitud esimene kahju hüvitamise eeldus, s.o avaliku võimu kandja (SKA) õigusvastane tegevus. Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. III
23.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad X apellatsioonmenetluse menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud, mistõttu nende olemasolu korral neid kaebajalt välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
24.HKMS § 175 alusel tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 26.09.2022 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta menetlusosaliste kassatsiooniastmes kantud kulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.