Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-1449 26. september 2022 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Villu Kõve ja Nele Parrest X kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu kahju hüvitamise nõudes Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Leila Siiroja Kolmas isik If P&C Insurance AS, seaduslikud esindajad Heinar Olak ja Tiit Kolde Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta menetlusosaliste kassatsiooniastmes kantud kulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
X-le (kaebaja) põhjustati 27. oktoobril 2002 toimunud liiklusõnnetuses tervisekahjustus, mis tõi kaasa püsiva töövõimetuse. Seetõttu peab If P&C Insurance AS (õnnetuse põhjustaja kindlustusandja) maksma kaebajale kui kahjustatud isikule liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) alusel töövõimetushüvitist (enne 1. oktoobrit 2014 kehtinud LKindlS varasema redaktsiooni (v.r) järgi püsiva töövõime kaotuse hüvitis). Esimene hüvitise määramise otsus tehti 23. detsembril 2005. Tekkinud tervisekahjustuse tõttu on kaebajale määratud puue (kuni märts 2025) ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) maksab talle puudega tööealise inimese toetust (edaspidi puudetoetus). Alates 1. aprillist 2020 on see 41 eurot 17 senti kuus.
2.Kindlustusandja saatis 2008. a-l SKA-le kaebaja täidetud kahju hüvitamise nõude taotluse blanketi, millest nähtub, et kaebaja andis 21. septembril 2007 kindlustusandjale „õiguse saada ja kontrollida kõiki juhtumiga seotud delikaatseid ja mittedelikaatseid andmeid“, sh SKA-lt.
3.Kindlustusandja pöördus 4. mail 2020 SKA poole, paludes kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) alusel edastada andmed, kui palju maksis SKA pöördumises nimetatud isikutele (sh kaebajale)
3-20-1449 töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni ja/või sotsiaaltoetust või vanaduspensioni alates
1.aprillist 2020.
4.SKA saatis 11. mail 2020 kindlustusandjale andmed. SKA selgitas, et kaebajale maksti
1.aprillist 2019 kuni 31. märtsini 2020 töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetusi (tuues ära ka vastavad summad) ning et alates 1. aprillist 2020 on sotsiaaltoetuse suurus 41 eurot 17 senti kuus; kaebajal on tuvastatud puuduv töövõime, mille eest maksab toetust Töötukassa. SKA 21. juuli 2020. a vastuskirja järgi edastas SKA andmed KindlTS § 219 lg 1 p 1 alusel.
5.Alates 2020. a maist vähendas kindlustusandja kaebajale iga kuu makstavat hüvitist puudetoetuse summa võrra.
6.Pärast edutuid pöördumisi SKA ja Andmekaitse Inspektsiooni poole esitas kaebaja halduskohtule kaebuse, milles nõudis SKA-lt 123 euro 51 sendi suuruse varalise kahju hüvitamist ajavahemiku mai-juuli 2020 eest, iga kuu tekkiva varalise kahju hüvitamist alates 1. augustist 2020 ning 2000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. 17. märtsil 2021 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
23.aprillil 2021 esitas kaebaja järgmised täiendavad taotlused: mõista viivitamatult SKA-lt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 535 eurot 21 senti; tuvastada, et kindlustusandjal puudub kohustus töödelda puudetoetuse andmeid; kohustada kindlustusandjat viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete töötlemine (hõlmab kustutamise kohustust) või alternatiivselt mõista SKA-lt välja varalise kahju hüvitis 1934 eurot 99 senti või alternatiivselt mõista SKA-lt välja varalise kahju hüvitis alates
1.maist 2021 iga kuu 41 eurot 17 senti väljamaksmise kohustusega kaebaja arvelduskontole iga kuu
7.kuupäevaks; mõista SKA-lt välja hüvitis tulevikus tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikuludena tekkiva varalise kahju eest, seda tuleb teha kolme tööpäeva jooksul kindlustusandja vastu õiguste kaitsmise ja regressinõuete tõttu arvete esitamisest. Kaebaja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.SKA-l puudus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) mõttes õiguslik alus edastada kindlustusandjale andmeid. KindlTS § 219 lg 1 p 1 ei kohusta SKA-d andmeid edastama, reguleerides vaid kindlustusandja õigusi.
6.2.Kindlustusandjal puudub puudetoetuse andmete töötlemiseks seaduslik alus ja eesmärk. LKindlS ei võimalda töödelda puudetoetuse andmeid hüvitamiskohustuse kindlaksmääramiseks. LKindlS alusel makstava hüvitise eesmärk on hüvitada sissetuleku vähenemine. Puudetoetuse eesmärk on teine ja on seotud lisakulude hüvitamisega (vt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 1). Kaebaja ei ole andnud kindlustusandjale nõusolekut oma andmeid töödelda.
6.3.Puudetoetuse andmed ei ole terviseandmed, vaid finantsandmed, mis on konfidentsiaalsed ja mida võib väljastada vaid toetuse kojukandeks (vt ja vrd avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-d 11, 12 ja 14, KindlTS § 218, sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 4 lg 1 p 3, § 9 lg 1 p 1, § 19 lg 2, töövõimetoetuse seaduse § 221 lg 2).
6.4.SKA rikkus oluliselt ja süüliselt hoolsuskohustust. SKA on haldusorgan, kellel on puudetoetuste kohta eriteadmised ja seega kõrgendatud hoolsuskohustus kaebaja ja tema vara kaitsel. SKA on teadlik kaebajale alates 7. juulist 2020 tekkivast varalisest kahjust, kuid ei tee midagi kahju vältimiseks või hüvitamiseks. SKA on oluliselt rikkunud kohustust kaitsta puudega inimese omandit ja eraelu. SKA ei teavitanud kaebajat andmete edastamisest.
6.5.Kaebaja heaolu, toimetulek puudeseisundiga, majanduslik toimetulek, vaba eneseteostus, eraelu ja omandi puutumatus, omandiõigus, inimväärikus, tunnustamine õigussubjektina, õigus võrdsele kohtlemisele ning õigus seaduse kaitsele on olnud pikka aega rikutud SKA tegevuse tõttu. SKA põhjustas kaebajal stressi, jõuetust, hirmu, samuti alaväärsustunnet.
6.6.SKA tegevus on põhjuslikus seoses kaebajal tekkinud kahjuga. 2(10)
3-20-1449
6.7.SKA peatas kaebaja taotluse alusel puudetoetuse maksmise 1. märtsist 2021, kuid kaebajale haldusakti ei edastatud. Ka ei edastanud SKA teavet kindlustusandjale, kuigi kaebaja seda palus. Kindlustusandja keeldus kaebaja taotluse alusel puudetoetuse andmete kasutamise piiramisest kohtumenetluse ajaks. Seetõttu on kaebajal põhjendatud huvi, et kohus tuvastaks, et kindlustusandjal puudub seaduslik alus töödelda puudetoetuse andmeid, ning kohustaks kindlustusandjat viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete töötlemine, sh need kustutama.
7.Tallinna Halduskohus jättis 7. mai 2021. a otsusega kaebaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Halduskohus rahuldas kaebuse muutmise taotluse osaliselt, täiendades kaebust nõudega mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja iga kuu tekkiva varalise kahju hüvitis 1934 eurot 99 senti, alternatiivselt mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiva varalise kahju hüvitis alates 1. maist 2021 iga kuu 41 eurot 17 senti väljamaksmise kohustusega kaebaja arvelduskontole iga kuu 7. kuupäevaks (resolutsiooni p 1). Rahuldamata jäi kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks järgmiste nõuete osas: mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja hüvitis tulevikus tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikuludena tekkiva varalise kahju eest, seda tuleb teha kolme tööpäeva jooksul kindlustusandja vastu kohtusse pöördumise ja regressnõuete esitamise tõttu SKA-le arvete esitamisest; tuvastada, et kindlustusandjal puudub kohustus töödelda puudetoetuse andmeid; kohustada kindlustusandjat viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete töötlemine (hõlmab kustutamise kohustust) (resolutsiooni p 2). Halduskohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
7.1.Kaebuse täiendamine on osaliselt põhjendatud. Kindlustusandja tegevust puudutav, sh kohtu- ja õigusabikulud tuleb lahendada maakohtus.
7.2.Kahju hüvitamise üle otsustamisel kohaldub IKÜM art 82 koostoimes riigivastutuse seaduse (RVastS) §-dega 7 ja 9.
7.3.SKA ei ole õigusvastaselt varalist kahju tekitanud. Kohaldada tuleb õnnetusjuhtumi ajal kehtinud LKindlS (edaspidi LKindlS v.r) § 30 lg-t 4 (vt 1. oktoobril 2014 jõustunud LKindlS § 83 lg 4). Selle järgi on kindlustusandjal püsiva töövõime kaotuse hüvitise arvutamisel vaja teada, milliseid muid seaduse alusel määratud hüvitisi või kompensatsioone isikule makstakse (vt ka sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 13 lg 1 ja PISTS § 4). Seega oli terviseandmete töötlemine (mh puudetoetuse andmete töötlemine) põhjendatud kindlustuslepingu täitmise kohustuse ulatuse kindlaksmääramiseks ning KindlTS § 219 lg 1 p 1 sätestab õigusliku aluse andmete edastamiseks. SKA edastas kindlustusandjale ainult päringuga küsitud andmed.
7.4.Kaebuses esitatud väidete põhjal saaks mittevaralise kahju hüvitamise potentsiaalselt tingida väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine. Kuna SKA edastas kaebaja puudetoetuse andmed kindlustusandjale õiguspäraselt, ei ole makstava hüvitise summa vähenemisest tingitud stress seostatav SKA õigusvastase tegevusega. Hüvitist otsustas vähendada kindlustusandja. Ebamugavused asjaajamisel ametiasutustega ei too kaasa mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väited SKA diskrimineeriva suhtumise kohta on tõendamata.
7.5.Taotlusest ei selgu esialgse õiguskaitse vajadus ning pöördumatud tagajärjed kaebaja jaoks. Kaebuse eduväljavaated on vähesed.
8.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Samuti palus ta jätta menetluskulud SKA kanda.
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. veebruari 2022. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jäi rahuldamata kaebaja kaebuse muutmise taotlus (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus võttis haldusasja materjalide juurde kaebaja
31.jaanuari 2022. a seisukoha lisad 2-13 ja SKA 7. veebruari 2022. a seisukoha lisad 1-2 (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
9.1.Kaebaja soov esitada varalise kahju hüvitamise nõue ajavahemiku 1. jaanuar 2005 kuni 31. märts 2020 eest töövõimetuspensioni mahaarvamise tõttu kindlustusandja makstavast hüvitisest 3(10)
3-20-1449 tähendab kaebuse muutmist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 mõttes. Selline kaebuse muutmine apellatsiooniastmes ei ole lubatud. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme nii, et kohtu tegevuse tõttu jäänuks kaebajal nõue õigel ajal esitamata. Ka ei ole kohtumenetluse kestel asjaolud muutunud. Halduskohtule kaebuse esitamise ajaks pidanuks kaebajale olema teada varalise kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud. Eeltoodu tõttu puudub vajadus hinnata tähtaja ennistamise ja RVastS § 17 lg 3 põhiseaduspärasuse väiteid.
9.2.Halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebuse muutmise avalduse osas, mis puudutas kindlustusandja tegevust, sh kohtu- ja õigusabikulude aspektist.
9.3.SKA-st kindlustusandjale edastatud andmed on isikuandmed IKÜM art 4 p 1 mõttes. Asja lahendamisel ei ole määrava tähtsusega, kas vaidlusalused isikuandmed on käsitatavad terviseandmetena või mitte, kuna KindlTS § 219 lg 1 p 1 alusel võib edastada nii terviseandmeid kui ka muid isikuandmeid. Kindlustusandja hüvitab kaebajale kahju kindlustuslepingu alusel ning sellest tuleneva kohustuse täitmiseks, mitte vahetult seaduse alusel. Seega isikuandmete edastamisel oli määrav, kas need olid kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks.
9.4.SKA ei ole toiminud õigusvastaselt, mistõttu jäävad nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. LKindlS v.r § 30 lg 4 järgi tuli kindlustusandjal kaebajale töövõimetoetuse arvutamisel lahutada summast mh muu seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise summa kuu kohta ning viimane hõlmab ka kaebajale määratud puudetoetuse. See tuleneb nii sätte sõnastusest kui ka kehtiva LKindlS eelnõu (423 SE) seletuskirjast. Sotsiaaltoetusi ei eristata selle alusel, kas need on määratud eesmärgiga hüvitada isikule töövõime vähenemist või mitte. Tuleb siiski möönda, et PISTS § 4 p 2 alusel makstava toetuse eesmärk on hüvitada puudest tingitud lisakulu (PISTS § 7 lg 1), mitte kompenseerida töövõimetusest tulenevat puuduvat sissetulekut. Seadusandja, piirates kindlustusandja makstava hüvitise suuruse vaid varasema sissetuleku hüvitamisega, on liiklusõnnetuses kannatanule seeläbi tekkinud kahju hüvitamist kindlustusandja poolt oluliselt piiranud. Kui puue ja sellest tulenevad lisakulud on liiklusõnnetuse tagajärg, ei teki hüvitamiskohustus kindlustusandjal, vaid see jääb liiklusõnnetuse põhjustaja kanda. LKindlS § 12 ei välista seda, et kahju tekitaja vastutab tekkiva kahju eest ise. Otsustus, kas kannatanule hüvitise maksmine peaks PISTS alusel makstavate toetuste korral minema kindlustusandjalt liiklusõnnetuse põhjustajale või mitte, on seadusandja pädevuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada, või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Samuti palub kaebaja kohustada SKA-d viima isikuandmete töötlemise kord vastavusse IKÜM nõuetega, tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis kindlustusandja tegevuse õigusvastasus ning keelata SKA-l kaebaja puudetoetuse ja töövõimetuspensioni andmete edastamine kindlustusandjale.
10.1.Kaebuse muutmine ringkonnakohtus oli lubatav, kuna halduskohus ei selgitanud kaebajale, et ta peaks kontrollima ka teiste riigi rahalise abi liikidega seotud toiminguid. Kaebaja teadis kohtusse pöördumise hetkeks vaid puudetoetusega seotud isikuandmete edastamisest ning ka SKA ei selgitanud oma varasemat süsteemset tegevust andmete edastamisel. SKA mõjualas olevad faktilised asjaolud selgusid alles pärast halduskohtu lahendi tegemist kohtuasjas nr 3-21-2767. Seetõttu ei olnud kaebajale tegelik kahju suurus arusaadav. Pahatahtlik on kaebajale ette heita, et ta oleks pidanud varem aru saama, et riik tekitab talle kahju sellises määras. Omandi tagasisaamine on võimalik 30 aasta jooksul, mistõttu riigi huvides 10-aastase tähtaja kohaldamine on hoolimatu. Kaebaja teab vaid tagajärgi, mis tema põhiõigusi erakordselt piiravad ja kahjustavad, mitte seda, kes kahju tekitas ja kas see on õiguspärane.
4(10)
3-20-1449
10.2.SKA makstavate hüvitiste andmed on nii terviseandmed kui ka andmed avalik-õigusliku varalise positsiooni kohta (sotsiaalabi põhiseaduse § 28 mõttes). Andmete liigitamisest sõltub nende töötlemise õiguslik lubatavus. Ringkonnakohtu otsus on kõnealuses küsimuses vastuoluline.
10.3.Kindlustusandja kohustus on hüvitada sotsiaalmaksuga maksutatav sissetulek, kuid töövõimetuspension ja puudetoetus ei ole sotsiaalmaksuga maksutatavad. Seega ei saa kindlustusandja nimetatud andmeid ka töödelda. Ringkonnakohtul on õigus, et PISTS § 4 p 2 alusel makstava toetuse eesmärk on lisakulu hüvitamine, kuid teeb meelevaldse järelduse, et toetuse andmete töötlemine on õiguspärane. Ka ei ole kohus kontrollinud, miks SKA kindlustusandja korduvate pöördumiste peale ikka andmeid väljastab.
10.4.Kaebajale ei ole tagatud kaasajastatud ja inimväärikust austav sissetulek, mis arvestaks elukallidust, majanduse arengut, kahju põhjustaja kohustusi ja riigi osa õnnetuses.
10.5.SKA esitatud tõend kaebaja nõusolekuga kindlustusandjale andmete saamiseks näitab, et isegi eriteadmistega inimesed ei saa aru regulatsioonidest. See, et kindlustusandja nõudis nõusolekut, oli eksitav ja pahatahtlik ning on vastuolus kindlustusandja väitega, et viimane nõuab andmeid juriidilise kohustuse täitmiseks.
10.6.Kohustamis- ja keelamisnõuete esitamine on põhjendatud, kuna SKA-l on tahe jätkata olemasoleva skeemiga. Riik peab looma asjakohased selged keelud seaduses, mitte piirduma selgitustega seletuskirjades.
10.7.Kui kohus peaks jõudma järeldusele, et SKA tegevus oli õiguspärane, on seadused niivõrd ebaselged ega vasta õigusriigi põhimõtetele, et need on vastuolus IKÜM, põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega (puuetega inimeste õiguste konventsioon).
10.8.SKA vastutab kogu kindlustusandja tekitatud kahju eest, mistõttu on kaebajal tekkinud mittevaralise kahju suuruseks iga kuu eest 150 eurot alates 1. jaanuarist 2005. Kassatsioonkaebuse esitamise ajaks 30. märtsil 2022 on mittevaralise kahju suuruseks 31 050 eurot (207 kuud × 150 eurot).
10.9.Vaatamata lubadusele on SKA pärast ringkonnakohtu otsust jätkanud kaebaja puudetoetuse andmete edastamist kindlustusandjale, mistõttu ähvardab viimane teha ja ka teeb tasaarvestuse. See näitab, et SKA ei arvesta kaebaja kui andmesubjekti tahet, huve ega õigusi.
11.Vastustaja kassatsioonkaebusele ei vastanud.
12.Riigikohus kaasas 10. augusti 2022. a määrusega kolmanda isikuna menetlusse If P&C Insurance AS-i. Kolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et kaebuse täiendamine kaebaja soovitud viisil ei olnud lubatav. Samuti jäi rahuldamata kaebaja Riigikohtule esitatud taotlus täiendada kaebust kohustamis-, tuvastus- ja keelamisnõudega.
13.Kolmas isik asus vastuses seisukohale, et SKA edastatud andmed kaebajale makstud sotsiaaltoetuste kohta on tavalised isikuandmed. Sotsiaaltoetuse maksmise fakt on niivõrd üldine info, et selle põhjal ei ole võimalik teha täpseid järeldusi inimese tervisliku seisundi kohta. Kolmas isik küsis andmeid SKA-lt IKÜM art 6 lg 1 p c alusel juriidilise kohustuse täitmiseks. Kaebajaga toimunud õnnetusjuhtumi ajal kehtinud LKindlS v.r § 30 lg 4 ja kehtiva LKindlS § 29 lg 10 alusel oli ja on kindlustusandjal õigus arvata makstavast töövõimetushüvitisest (püsiva töövõime kaotuse hüvitisest) maha puudetoetus. Vastavad mahaarvamised tuleb teha põhjusel, et kannatanu ei rikastuks kindlustusjuhtumi tulemusena (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 5).
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Muuta tuleb siiski ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Kolleegiumi
5(10)
3-20-1449 hinnangul oli SKA tegevus kaebaja puudetoetuse kohta isikuandmete edastamisel õigusvastane. Kaebaja kahjunõue jääb siiski rahuldamata, sest SKA ei ole talle kahju tekitanud.
15.Kuna Riigikohus jättis 10. augusti 2022. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks, lahendab kolleegium kahju hüvitamise nõuded SKA vastu üksnes osas, milles SKA edastas puudetoetuse andmed kindlustusandjale. Rahalise nõude suurendamist ei loeta kaebuse muutmiseks (HKMS § 49 lg 3 p 2). Kaebaja on korduvalt suurendanud taotletava hüvitise suurust. Ka kassatsioonkaebusest nähtub kaebaja soov suurendada mittevaralise kahju hüvitist, paludes välja mõista 150 eurot iga kuu eest alates aprillist 2020.
16.Järgnevalt selgitatakse asja lahendamise aluseks olevat õiguslikku raamistikku (I) ja antakse hinnang SKA tegevuse õiguspärasusele (II). Seejärel hinnatakse kahju hüvitamise nõuete eelduste täidetust (III) ning lahendatakse menetluslikud küsimused (IV). I
17.SKA edastas e-posti teel kindlustusandjale andmed kaebajale makstud puudetoetuse kohta. SKA kui vastutava töötleja tegevus kaebaja kui andmesubjekti isikuandmete automatiseeritud töötlemisel (IKÜM art 4 p-d 1, 2 ja 7; vt ka nt Euroopa Kohtu otsus asjas C-175/20 Valsts ieņēmumu dienests, p 38) on IKÜM kohaldamisalas (IKÜM art-d 2 ja 3, vrd Riigikohtu otsus nr 3-19-1207/21, p 14; Euroopa Kohtu otsus asjas C-439/19 Latvijas Republikas Saeima, p-d 66-67).
18.IKÜM art 82 lg 1 järgi on igal isikul, kes on kandnud IKÜM rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, õigus saada mh vastutavalt töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. Lõike 2 esimeses lauses on lisatud, et kõnealuse töötlemisega seotud vastutav töötleja vastutab kahju eest, mis on tekkinud sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse üldmäärust. Vastutav töötleja vabastatakse vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole mingil viisil vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest (lg 3). Põhjenduses 146 selgitatakse, et art-s 82 käsitletud kahju mõistet tuleks Euroopa Kohtu praktikat arvestades tõlgendada laialt ja sellisel viisil, mis kajastab täielikult üldmääruse eesmärke (kolmas lause). Andmesubjektid peaksid saama täieliku ja tõhusa hüvitise kahju eest, mida nad on kandnud (kuues lause). Viidet „täielik ja tõhus“ hüvitis tuleb sisustada kui kohustust hüvitada tegelikult tekkinud kahju (vt pikemalt Riigikohtu otsus nr 3-19-1207/21, p-d 15-18).
19.Osas, milles IKÜM ei reguleeri kahju hüvitamist, ning niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus EL õigusest tulenevate võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetega, kohaldub liikmesriigi õigus. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (esmased õiguskaitsevahendid). RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. II
20.Kohtuasja vaidluskese on vastutuse eelduste täidetuse kontrollimisel keskendunud küsimusele, kas SKA tegevus oli õiguspärane, st kas SKA kui isikuandmete töötleja võis edastada kaebaja puudetoetuse andmed kindlustusandjale kui teisele isikuandmete töötlejale. Hinnang SKA edastamistoimingu õiguspärasusele sõltub sellest, kas kindlustusandjal oli vaja („vajalikkus“, vt käesoleva otsuse p-d 24-26) liikluskindlustuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks töödelda 6(10)
3-20-1449 kaebaja puudetoetuse andmeid. Kuna küsimus on eeskätt SKA tegevuse õiguspärasuses, puudub vajadus täpselt kindlaks teha, millal kindlustusandja sai teada, et tema küsitud ja SKA edastatud andmed „sotsiaaltoetuse“ kohta puudutavad puudetoetust (vt käesoleva otsuse p-d 3 ja 4).
21.Kohustusliku liikluskindlustuse leping on leping kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 mõttes, kus liiklusõnnetuse kui kindlustusjuhtumi toimumisel ja selle tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse korral peab õnnetuse põhjustanud kindlustatud isiku kindlustusandja hüvitama kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule tekkinud kahju (LKindlS § 12), sh maksma eelduste täidetusel töövõimetushüvitist. Viimase eesmärk on hüvitada kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud osalise või puuduva töövõime või ajutise töövõimetuse tõttu saamata jääv sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (LKindlS § 28 lg 1). Teisisõnu, tegu on sissetuleku asendusega.
22.Käesoleva asja lahendamisel ei ole määravat tähtsust küsimusel, kas andmed puudetoetuse maksmise kohta on n-ö tavalised isikuandmed või terviseandmed IKÜM art 4 p 15 mõttes, st eriliiki isikuandmed (vt ka IKÜM põhjendus 35; vrd ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-184/20 Vyriausioji tarnybinės etikos komisija, p-d 117-128). Isikuandmete liigitamine terviseandmeteks kui eriliiki isikuandmeteks tagab IKÜM kohaselt nende kõrgema kaitsetaseme. Samas tuleb nii tavalisi kui ka eriliiki isikuandmeid töödelda õiguslikul alusel ja sellega kooskõlas ning järgides isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seejuures tuleb riigisisest õigust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas IKÜM-ga.
23.SKA-l oli (ja on) põhimõtteliselt õiguslik alus kaebaja isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete kindlustusandjale edastamiseks ning kindlustusandjal nende töötlemiseks. Asjakohased normid nähtuvad nii IKÜM-st kui ka KindlTS-st.
23.1.IKÜM eristab n-ö tavaliste isikuandmete töötlemist, mille õiguslikud alused on sätestatud IKÜM art-s 6, ning isikuandmete eriliike (sh terviseandmed), mille töötlemisalused loetleb ammendavalt IKÜM art 9.
23.2.KindlTS § 218 lg 1 p 2 sätestab, et isikuandmete (v.a eriliiki isikuandmete) töötlemine on kindlustustegevuses lubatud mh andmesubjekti (hõlmab kahjustatud isikut, vt KindlTS § 217 lg 1) kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks. Kõnealune isikuandmete töötlemise alus vastab juhtumi asjaolusid arvestades IKÜM art 6 lg 1 p-le c (isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks).
23.3.KindlTS § 218 lg 2 p 2 sätestab, et terviseandmete töötlemine on mh lubatud, kui see on vajalik kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubjekti terviseseisundi või puude kohta. Kõnealune alus vastab sõltuvalt juhtumi asjaoludest IKÜM art 9 lg 2 p-dele f (töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks) või g (töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks).
23.4.KindlTS näeb ette eraldi aluse ka isikuandmete töötlejate omavaheliseks andmete vahetuseks. Nii tuleneb KindlTS § 219 lg 1 p-st 1, et riigiasutus on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed, sealhulgas § 218 lg-s 2 (terviseandmed) nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. 7(10)
3-20-1449
24.Isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Teisisõnu, lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest, samuti IKÜM art-s 5 sätestatud töötlemise põhimõtetest. Nii sätestab IKÜM art 5 lg 1 p c võimalikult väheste andmete kogumise ehk minimaalsuse põhimõtte. Nimetatud põhimõtet tuleb hinnata koostoimes IKÜM art 6 lg 1 p-s c ning art 9 lg 2 p-des f ja g sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga, st konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema „vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks (vrd ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-708/18 Asociaţia de Proprietari bloc M5A-ScaraA, p 48). „Vajalikkust“ kui kriteeriumi tõstavad esile ka eeltoodud KindlTS sätted.
25.LKindlS § 83 lg 4 kohaselt makstakse enne 1. juulit 2016 määratud töövõimetushüvitist kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud LKindlS alusel kuni SKA tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni. Liiklusõnnetus toimus 27. oktoobril 2002 ning sel ajal kehtinud LKindlS v.r § 30 lg 1 järgi oli õigus saada püsivast töövõimetusest tuleneva kahju eest hüvitist füüsilisel isikul, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek vähenes liikluskahju tagajärjel tekkinud püsiva tervisekahjustuse tõttu. Lõike 4 kohaselt määratakse püsiva töövõime kaotuse hüvitis kuu kohta, korrutades hüvitise suuruse kalendripäeva kohta 30-ga ja lahutades tulemist muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsiooni summa kuu kohta (sisuliselt sama sätestab kehtiva LKindlS § 29 lg 10). Seadusest nähtub, et kindlustusandja makstav hüvitis oli mõeldud sissetuleku kaotusest tingitud asendussissetulekuna.
26.Kolleegium on seisukohal, et kindlustusandja ei võinud käesoleval juhul LKindlS v.r § 30 lg 4 alusel puudetoetust makstavast töövõimetushüvitisest maha arvata ning seega puudetoetuse andmeid ka töödelda. Puudetoetuse andmed ei olnud „vajalikud“ IKÜM art 5 lg 1 p c ning KindlTS §-de 218 ja 219 mõttes kindlustusandja kohustuse ulatuse määramiseks. Seega edastas SKA kaebaja puudetoetuse andmed kindlustusandjale õigusvastaselt.
26.1.PISTS § 1 lg-st 2 tuleneb, et puudetoetuse eesmärk on puudest tingitud lisakulude osaline hüvitamine, et toetada ja soodustada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni, võrdseid võimalusi, õppimist ja töötamist. Nagu eespool osutatud, oli ja on töövõimetushüvitise eesmärk asendada kaotatud sissetulek. Seetõttu oli LKindlS v.r § 30 lg 4 alusel võimalik kaebajale makstavast töövõimetushüvitisest maha arvata üksnes neid hüvitisi või kompensatsioone, mille eesmärk on sama töövõimetushüvitisega.
26.2.Eeltoodud tõlgendust toetab ka selgitus LKindlS §-s 28 tehtud 2016. a muudatuste seletuskirjas, kus on sõnaselgelt sedastatud: „Arvesse võetakse üksnes need hüvitised ja kompensatsioonid, mille eesmärk on isiku sissetuleku vähenemise hüvitamine, seega näiteks puudetoetus ei kuulu hüvitisest maha arvamisele.“ (Vt töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 84 SE seletuskiri (Riigikogu XIII koosseis), lk 24.)
27.SKA tegevust kaebaja puudetoetuse andmete kindlustusandjale edastamisel ei muuda õiguspäraseks ka kaebaja nõusolek enda isikuandmete töötlemiseks, mille ta andis 2007. a-l kindlustusandjale.
27.1.Andmesubjekti nõusolek on üheks õiguslikuks aluseks tema isikuandmete töötlemiseks (IKÜM art 6 lg 1 p a, art 9 lg 2 p a). Iseenesest võib ka enne IKÜM jõustumist antud nõusolek isikuandmete töötlemiseks olla kehtiv IKÜM jõustumise järel, kuid seda juhul, kui nõusolek vastab IKÜM-s sätestatule (vt IKÜM põhjendus 171). Nii eeldavad IKÜM art 4 p 11 ja art 7, et nõusolek vastaks kindlatele rangetele tingimustele (vabatahtlik, tehtud teadliku valikuna jne), kusjuures nõusoleku võib 8(10)
3-20-1449 igal ajal tagasi võtta (art 7 lg 2 esimene lause, vt ka art 7 lg 4 nõusoleku eeldust lepingu täitmise tingimusena, IKÜM art 9 lg 2 p 1 nõusolek peab olema antud „selgesõnaliselt“ ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil töötlemiseks).
27.2.Kindlustusandja on tuginenud KindlTS-s sätestatule. Sama kehtib SKA kohta, kes on nii kohtueelses kui ka halduskohtu menetluses toetunud õigusliku alusena KindlTS-s sätestatule. SKA viitas kaebaja nõusolekule alles apellatsioonimenetluses esitatud täiendavas vastuses, lisades vastusele tõendina kaebaja 2007. a-l kindlustusandjale antud kirjaliku nõusoleku.
27.3.Tõendist nähtub, et kaebaja andis 2007. a-l kindlustusandjale „õiguse saada ja kontrollida kõiki juhtumiga seotud delikaatseid ja mittedelikaatseid isikuandmeid“ asutustelt ja kolmandatelt isikutelt. Samas on nõusolek antud kindlustushüvitise taotlemiseks üksnes ravimi soetamise kulude hüvitamiseks, mitte muude hüvitiste taotlemiseks. Kolleegium rõhutab, et õiguslik alus, millele töötleja isikuandmete töötlemisel tugineb, ei või olla andmesubjekti eksitav ega tema jaoks üllatuslik (vt ka Artikli 29 töörühm. Suunised määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta, 28. november 2017, lk-d 9, 20, 24; arvutivõrgus: https://www.aki.ee/sites/default/files/inspektsioon/rahvusvaheline/juhised/suunised_nousoleku_koht a_wp259_rev_0.1_et.pdf). III
28.Kuna SKA kui vastustaja tegevus oli õigusvastane, tuleb IKÜM art-st 82 ning RVastS §-dest 7 ja 9 tulenevalt järgmiseks analüüsida kahjunõude ülejäänud eelduste täidetust. Seejuures ei ole oluline kontrolli järjekord, vaid see, et kõik eeldused oleksid täidetud. Kui üks neist puudub, jääb nõue rahuldamata. Seetõttu analüüsib kolleegium järgnevalt enim kahtlusi tekitavat eeldust – kas SKA tegevuse tulemusel tekkis kaebajal kahju. Nagu eespool viidatud, tuleb kahju mõistet Euroopa Kohtu praktikat arvestades tõlgendada laialt ja sellisel viisil, mis kajastab täielikult IKÜM eesmärke (vt p 18). Kuna IKÜM ei defineeri kahju, võtab kolleegium arvesse ka RVastS §-des 7 ja 9 sätestatut (vt p 19).
29.Kolleegiumi hinnangul ei põhjustanud SKA puudetoetuse andmete edastamisega kaebajale varalist kahju.
29.1.RVastS § 7 lg 3 järgi hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128 lg 4).
29.2.Kaebaja peab varaliseks kahjuks puudetoetuse summat, mille võrra vähendas kindlustusandja talle makstavat töövõimetushüvitist. Kaebaja vara ei vähenenud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66). Kuna kindlustusandja ei võinud töövõimetushüvitisest puudetoetust maha arvata, võib kaebajal olla kindlustusandja vastu nõudeõigus töövõimetushüvitise saamiseks hüvitisest maha arvatud puudetoetuse osas. Seega ei ole SKA kaebajale otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes tekitanud. Sama kehtib võimaliku tulevikus tekkiva kahju kohta, mis seisneb tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikuludes. Kohtumenetlusega seotud kulude kui kahju hüvitamiseks on kehtestatud 9(10)
3-20-1449 kohtumenetluse seadustikes eriregulatsioon (vt nt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-4-1-29-13, p 43.1) ning see otsustatakse konkreetse sisulise kohtuasja lahendamise käigus, mitte kahju hüvitamise üldnormide alusel.
29.3.Kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus osutanud asjaoludele, millest võiks tuletada, et tal on jäänud saamata tulu VÕS § 128 lg 4 mõttes.
30.Ka mittevaralist kahju ei ole kaebajal SKA õigusvastase tegevuse tulemusel tekkinud.
30.1.VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
30.2.Kaebaja väidab, et andmete õigusvastase edastamise tõttu tekkis tal ärevus ja stress iseseisva majandusliku toimetuleku pärast ning usaldamatus riigivõimu tegevuse vastu, kahjustada sai turvatunne (suhetes avaliku võimuga ja majandusliku toimetuleku aspektist) ning enda õiguste eest seismine on põhjustanud suurt pinget, tarbetut asjaajamist ja ebamugavusi.
30.3.See, et kaebajal on puue (tundlikud eriliiki isikuandmed), oli kindlustusandjale kindlustuslepingu täitmisest tulenevalt varem teada. Ainsaks kindlustusandjale varem mitte teada olnud faktiks oli teave puudetoetuse maksmise kohta - see asjaolu on kindlustusandjale teada olnud asjaolude ja õigusnormide koostoimest muul viisil üldjoontes järeldatav. Kindlustusandja ei saanud seega lisateavet kaebaja tervisliku seisundi vms kohta.
30.4.Usutav on, et õigusvaidlus tekitas kaebajas stressi, nördimust, ebakindlust jm sarnaseid üleelamisi. Sedalaadi ebameeldivused ei ole siiski iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes õigusvaidlusega, mille inimene põhjendatult algatab, kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis. Kehtiv õigus selleks alust ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid esile toonud.
30.5.Eelkirjeldatud kaebaja hingelised üleelamised SKA õigusvastase tegevuse tagajärjel ei ületa lävendit, mida saab lugeda mittevaraliseks kahjuks VÕS § 128 lg 5 mõttes. IV
31.Eeltoodust tulenevalt jääb kassatsioonkaebus rahuldamata, kuid ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta, lähtudes käesoleva otsuse põhjendustest.
32.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja kassatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu neid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
33.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.