Ahto Ereline kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.04.2021.a otsuse nr 4.2-1/3165-2 ja 14.05.2021.a vaideotsuse nr 4.2-1/3165-4 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Ahto Ereline, esindaja advokaat Artur Maljukov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.05.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 16).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 09.04.2021.a otsusega nr 4.2-1/3165-2 (tl 6-8, edaspidi vaidlustatud otsus) kehtetuks kaebaja Ahto Ereline relvaloa nr DL50008352 ning kohustas kaebajat võõrandama relva ja laskemoona seaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja esitas 11.02.2016 esmakordselt taotluse vintraudse püssi soetamiseks jahipidamise otstarbel. PPA keeldus 30.03.2016.a. otsusega nr 4.2-1/21150-5 relvaluba väljastamast, kuna haldusmenetluse käigus selgus, et kaebaja on isikuomadustelt armukade ja kergesti ärrituv, misjärel muutub vägivaldseks, mitmeid lähisuhtevägivalla juhtumeid oli kutsutud lahendama politsei. 15.11.2016 esitas kaebaja taotluse sileraudse püssi soetamiseks jahipidamise otstarbel. PPA
väljastas kaebajale soetamisloa ja relvaloa, kuna kaebaja isikliku elu probleemid olid lahenenud ning jäi mulje, et isik on oma eluviise ja käitumist muutnud. 12.08.2020 teostas PPA kaebaja suhtes järelevalve ning leidis, et kaebaja on endiselt sobilik omama relvaluba. 31.03.2021 saatis kaebaja lähedasele isikule sõnumi oma pildiga ja kirjutas, et see jääb viimaseks. Kuna oli alust arvata, et kaebajal esinevad suitsiidsed mõtted, siis viis PPA läbi kodukülastuse. Kontrollimise käigus oli relv relvakapis, kaebajal oli alkoholijoove 0,24 mg/l, kohale kutsuti kiirabi, isikul enam suitsiidseid mõtteid ei olnud ja teda ei toimetatud haiglasse. PPA võttis sileraudse püssi ja laskemoona hoiule. 01.04.2021 viis PPA läbi kaebaja kodukülastuse. Kaebaja tunnistas eelmisel päeval toimunut, kuid viitas sellele, et ta ei ole relva kapist välja võtnud ning soovi korral oleks tal olnud võimalus relva kasutada. Piirkonnapolitseinik vestles ohvriabi töötajaga ja kaebaja endise elukaaslasega. Mõlemad kinnitasid, et viimasel ajal on kaebaja poolt esinenud rohkem vaimset vägivalda (telefonikõned, sõnumid, e-kirjad) kui füüsilist. 05.04.2021 saatis kaebaja lähedastele telefoni teel pildi, kus suundus endalt elu võtma. Piirkonnapolitseinik oli kaebajaga kahel korral telefoniühenduses, sündmuse lahendamisse kaasati ka politseipoolsed läbirääkijad. Politsei infosüsteemis on kaebajaga seotud 4 tõsisemat juhtumit, milles kahel juhul on kannatajaks olnud tema endine elukaaslane ja kahel juhul teised isikud, kellest ühele tekitas ta ajukoljutrauma. Kaebaja on ähvardanud elukaaslast ja viimase lähedasi, lisaks lõhkunud kaaskodanike vara kahel korral. Karistusregistri andmetel omab kaebaja üht kehtivat karistust 19.08.2020 mootorsõiduki lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kaebaja selgitas haldusmenetluses, et viimasel ajal on ta käitunud valesti, selleni on teda viinud lähedaste poolne ignoreerimine ja vähene suhtlemine. Kaebaja saatis ennast kahjustava sisuga sõnumeid tähelepanu äratamiseks, kuid ennast kahjustada pole ta kunagi planeerinud, mõelnud ega proovinud. Jahipidamine on kaebaja põhiline huvi ja relvaloa omamine on tema jaoks oluline. Kaebaja kahetseb juhtunut ja soovib, et relvaluba jäetakse alles. PPA leidis eeltoodust lähtudes, et kaebaja võib ka edaspidi tähelepanu saavutamiseks käituda sellisel viisil, mis välistab relvaloa omamise. Kaebaja võib käituda ettearvamatult ja ebastabiilselt ning tekitada konfliktseid olukordi. Ei saa välistada, et kaebaja võib kasutada kergekäeliselt tulirelva. Põhiseaduses ei nimetata õigust soetada või omada relva igaühe põhiõigusena. Kuigi relvaga jaht on üks vanimaid jahipidamise viise, ei eelda jahipidamine alati tulirelva kandmist ja kasutamist.
2.Kaebaja esitas 30.04.2021 vaide vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja jättis 14.05.2021.a vaideotsusega nr 4.2-1/3165-4 (tl 10-11) vaide rahuldamata. Vastustaja selgitas vaideotsuses, et järelduse, et isik ei sobi relva omama, kuna tema käitumine ja eluviis on enda või teise isiku turvalisust ohustav, võib teha ka selliste asjaolude pinnalt, kus ei olnud reaalset ohtu isiku enda või teise isiku elule ja tervisele või seost tulirelvaga. PPA ei saa jääda ootama võimalikku rasket tagajärge, vaid isiku õiguste piiramine on vajalik ka ohu ennetamise, võimaliku raske tagajärje vaates. PPA on lähtunud asjaolude kogumist. S.h PPA arvestas, et kaebajale on varem keeldutud relvaloa väljastamisest, kuid siiski relv tema valdusesse usaldatud ning kaebaja saatis lähedasi alarmeeriva sõnumi ka pärast seda, kui tema relv oli hoiule võetud ehk olukorras, kus ta oli teadlik, et teatud viisil käitudes võidakse tema relvaluba kehtetuks tunnistada. Kaebaja endise elukaaslase ja tütre positiivsed iseloomustused ei vähenda kaebajaga seotud sündmuste kaalu. Pigem tekib küsimus hinnangute adekvaatsuses
ja motivatsioonis, sest needsamad isikud on varem korduvalt palunud politsei abi seoses kaebaja käitumisega.
3.Kaebaja esitas 01.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamise nõudes. Kaebaja hinnangul ei ole vaidlustatud otsuse aluseks olevad faktilised asjaolud tõendatud ja otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Vaideotsusele heidab kaebaja samuti ette ebapiisavaid põhjendusi. Piisav ei ole vastustaja hüpoteetiline hinnang, et kaebaja võib oma käitumisega ohustada enda või teiste isikute turvalisust. See, et kaebaja saatis lähedasele isikule sõnumi oma pildiga ja kirjutas, et see jääb viimaseks, tähendab üksnes seda, et rohkem üks isik teisega suhelda ei soovi ja talle rohkem ei kirjuta. See, et isik ei soovi teise isikuga suhelda ei muuda teda endale ega teistele ohtlikuks. Vastustaja ei ole 31.03.2021 saadetud kaebaja sõnumit, pilti või kirja esitanud. Kodukülastuse käigus tuvastati, et relv oli relvakapis, kiirabi ei leidnud kaebajal olevat suitsiidseid mõtteid ja kaebajat ei toimetatud haiglasse. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, et 05.04.2021 saatis kaebaja lähedastele telefoni teel pildi, kus suundus endalt elu võtma, ning et see oli mõeldud tõsiselt. Vastustaja viidatud neljast juhtumist kaks toimusid 1999. ja 2002. aastal ning alusetu ja ebaproportsionaalne on käesoleval ajal nendele viidata. Kaebajale anti relvaluba 2016. aastal ehk neid juhtumeid arvestades. Millised on kaks ülejäänud juhtumit, jääb kaebajale arusaamatuks. Vaidlustatud otsuses ei ole tuvastatud või tõendatud ühtegi tegevust või seisundit, mis oleks seotud relva käitlemise nõuete rikkumisega või relvaga ja selle omamisega ning ohustaks kaebajat või kedagi teist. Samuti ei ole tuvastatud ega tõendatud, et kaebaja poolt oleks esinenud mingit vaimset või füüsilist vägivalda. Vastustaja viidatud kriminaalmenetlus lõpetati ilma süüdimõistva otsuseta. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebajasse puutuvad asjaolud on aset leidnud selliselt nagu seda vaidlustatud otsuses esitletakse, siis see ei anna alust kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamiseks otsuses viidatud õiguslikul alusel. Otsuses ei ole piisavalt arusaadavalt põhjendatud, et kaebaja võib oma käitumisega ohustada enda või teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning teha seda just relvaomanikuna. See, et isikul on mingil elu ajahetkel mingid probleemid ei tähenda, et ta ei sobi relvaomanikuks. Kaebaja ei ole kunagi soovinud endalt elu võtta. Isegi kui ta on mingeid sellise sisuga sõnumeid saatnud, millega kaebaja ei nõustu, siis ei ole need tõsiselt võetavad. Vastustaja ei ole kahtlusteta tuvastanud, et on alust karta ähvarduse täideviimist ning kaebajast tuleneb reaalne oht enda või teise isiku turvalisusele. Kaebaja selgitas vastustajale, et kui ta hiljuti ongi mingeid sõnumeid saatnud, siis tegi ta seda tähelepanu äratamiseks, kuid ennast ega kedagi teist kahjustada pole ta kunagi planeerinud, mõelnud ega proovinud ning ei soovi ega plaani seda teha ka tulevikus. Tegemist on asjakohase ja eluliselt usutava põhjendusega. Psühholoogiliselt on kaebaja käitumine pigem positiivne, kuna see viitab soovile suhelda ja saada abi ning ei ole reeglina käsitletav isiku reaalse sooviga vastavat tegu teha. Eeltoodut kinnitavad kaebaja endine abikaasa ja tütar. S.h selgitas kaebaja endine abikaasa, et politseid teavitas ta lähtudes varem talle antud korraldusest. Kaebaja on aprillis 2021 läbinud relvaloa taotleja tervisekontrolli.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on ammendavalt põhjendatud ning otsuse tegemisel on arvesse võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid. Lisaks vaidlustatud otsuses toodud faktilistele asjaoludele lisas vastustaja, et 01.04.2021 teatati politseile, et kaebaja otsib teatajaga järjepidevalt ja häirivalt kontakti ning tekitab sellega hirmu turvalisuse pärast. Antud juhtumi kohta alustati kriminaalmenetlust. Politsei ülesanne on avaliku korra kaitseks tagada, et tulirelva kui kõrgendatud ohu allika käitlemise õigus on üksnes piisavalt usaldusväärsel isikul. Relvaomaniku usaldusväärsust
avaliku võimu silmis langetavad oluliselt korduvad käitumismustrid, mis on tugevalt seotud relvaomaniku enda või teiste isikute turvalisuse ohustamise ja avaliku korraga. PPA-l oli vaidlustatud otsuse tegemisel avar kaalutlusõigus. PPA ei pea tõendama, et kaebaja on edaspidi relva kasutades ohtlik, vaid piisab, et asjaoludest tulenevalt saab sellise ohu realiseerumist pidada tõenäoliseks. Vastustaja on kaalunud ühelt poolt kaebaja vaba eneseteostuse õigust tegeleda harjumuspärase jahipidamisega hobi korras ning teiselt poolt ohtu tema enda ja teise isiku tervisele ja elule ning leidnud, et õigus elu, tervise ja avaliku korra kaitsele kaalub üles kaebaja soovi jahti pidada tulirelvaga. Jahindusega tegelemine ei eelda tingimata tulirelva olemasolu. Kaebaja lähedaste iseloomustused ei pruugi olla objektiivsed ega saa tagantjärele muuta asjaolu, et tema lähedase pöördumise politsei poole tingis kaebaja ennast või teise isiku turvalisust ohustav käitumine. Kaebajal on õigus ja võimalus taotleda uut relvaluba ja selle menetluse käigus oma usaldusväärsust tõendada. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas vastustaja, et PPA Lõuna prefektuur tegi 06.03.2017 suulise otsuse kaebajale relvasoetamisloa ja relvaloa andmiseks. Kaebajale väljastati 24.04.2017 relvaluba RL787942 kehtivusajaga 07.11.2021. Seoses relva vahetamisega kanti uus relv 20.03.2020 kaebaja relvaloale DL50008352 kehtivusajaga kuni 07.11.2021. Relvaloa vahetamist ei ole kaebaja taotlenud. Vastustaja esitas 30.03.2016.a otsuse kaebajale relvasoetamisloa andmisest keeldumise kohta (tl 32-33), väljavõtte politsei infosüsteemist MIS 31.03.2021 registreeritud juhtumi nr 3100210163111 ja 05.04.2021 registreeritud juhtumi nr 3100210172534 ning varasemate juhtumite kohta (tl 34-35) ning piirkonnapolitseiniku 07.04.2021.a ettekande (tl 37-38). Kohtu seisukoht
5.Vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks on relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 . Selle sätte kohaselt võib PPA tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Kohtupraktikas on leitud, et RelvS § 43 lg 31 alusel relvaloa kehtetuks tunnistamine ei eelda seda, et loa omaja on rikkunud relva hoidmise või kasutamisega seotud kohustusi. Järelduse, et isiku käitumine on tema enda või teise isiku turvalisust ohustav ning isik on seetõttu sobimatu relva omama, võib teha ka selliste isiku käitumist puudutavate asjaolude pinnalt, millel ei ole mistahes seost relvaga. Relvaluba on olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt isegi keskmisest vastutustundlikumat käitumist. See tähendab, et relvaloa kehtetuks tunnistamiseks ei pea PPA veenvalt põhjendama seda, et isik suure tõenäosusega asub edaspidi käituma viisil, mille tulemusena võivad realiseeruda mingisugused konkreetsed relvast lähtuvad ohud. Vastupidi, relvaloa kehtetuks tunnistamiseks piisab sellest, kui varasema käitumise pinnalt ei ole põhjust isikut relvaloa kui eriõiguse andmiseks piisavalt usaldusväärseks pidada (Tallinna Halduskohtu 06.11.2020.a otsus asjas 3-20-1675 p 6, otsus jõustus Riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega 28.09.2021). Kohtu hinnangul on tühistamisnõue lubatav vaatamata sellele, et relvaloa kehtivus on praeguseks lõppenud. Kaebuse esitamise ajal ei olnud relvaloa tähtaeg lõppenud ja vaidlustatud otsuse tõttu kaotas kaebaja võimaluse taotleda relvaloa vahetamist (RelvS § 41 lg 1 p 1).
6.Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsuse aluseks olevad faktilised asjaolud tõendatud. Vastustaja esitas väljavõtte politsei infosüsteemist (tl 34-35), mis näitab kuut aastatel 1998 2002 registreeritud kaebajaga seotud juhtumit. Väljavõte kajastab ka järgmisi 2021. aastal toimunud juhtumeid:
- 31.03.2021.a juhtum nr 3100210163111. Ü. V. teatas politseile, et kaebaja saatis oma tütrele sõnumi, milles saatis oma pildi ja ütles, et see jääb viimaseks. Kolm kuud on pere lahus elanud. Teataja arvab, et mees võib enesetapu teha, mehel on ka relvaluba. Patrull läks kohale, saavutas kaebajaga kontakti, abijõude ei olnud vaja. Relv oli relvakapis. Kaebaja seisundit kontrollis kiirabi. Relv võeti hoiule; - 04.01.2021-01.04.2021.a juhtum nr 2610,21,0001254. Ü. V. avaldas, et alates 04.01.2021 kuni käesoleva ajani on kaebaja otsinud temaga järjepidavalt ja häirivalt palju kontakti sidevahendite teel. Helistanud, saatnud sõnumeid ja e-kirju, tekitades sellega hirmu ja kartust turvalisuse pärast. Alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 1573 lg 1 järgi. See säte näeb ette vastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine; - 05.04.2021.a juhtum nr 3100210172534. Ü. V. teatas, et kaebaja saatis sõnumi, et võtab endalt elu. Saatis pildi autost ja köitest, sõnum oli, et enam ma ennast kätte ei anna, otsige! Hommikul helistas, avaldaja ei vastanud kõnele. Kaebajale tuli otsus, et relvaluba tühistatakse, see oli talle tähtis. Saatis sõnumi ka tütrele. Avaldaja ei taha oma aadressi öelda, sest kaebaja ei tea naise elukohta ja naine kardab, et tema elukoht võib lekkida. Alates 13:08 tegeles politsei kaebaja asukoha tuvastamisega, s.h sõidukit kaebaja elukohas ei olnud ning telefon kutsus, aga vastu ei võetud. Kell 14:12 patrull nägi autot, kiirus suur, kaotas silmist. 14:29 edastati info läbirääkijale. Pärast seda tehti korduvaid toiminguid kaebaja leidmiseks ning kaebajaga suhtlesid läbirääkijad. 20:44 läbirääkijad lõpetasid. 20:46 kihutas kaebaja Võru-Kuigatsi teel Leevi suunas, siis võttis kiiruse maha, arvatavalt sõitis koju. Teave kaebaja abivajadusest saadeti KOV-i. Eeltooduga kattub piirkonnapolitseinik Karl Kuntuse 07.04.2021.a ettekanne (tl 37-38). S.h 05.04.2021.a juhtumi ajal suhtles piirkonnapolitseinik kahel korral kaebajaga telefoni teel, selle käigus nõudis kaebaja relva tagastamist, vestluse ühel hetkel oli kuulda taustaks mootorsõiduki kiirendamist ja kaebaja nõudmist, et patrull lõpetaks tema jälitamise. Samal hetkel luges enda kiirust 140 kuni 180 km/h. Ettekande kohaselt on antud vestlusest olemas ka patrullsõiduki kaamera salvestus, kus on kuulda telefonivestlust kaebajaga. Lisaks nähtub ettekandest, et piirkonnapolitseinik vestles ohvriabi töötajaga, kes ütles, et relvad on kaebajale olulised ja kaebaja oli pingutanud, et relvaluba saada, kaebaja poolt on esinenud lähedaste suhtes füüsilist vägivalda, aga viimasel ajal rohkem vaimset vägivalda (telefonikõned, sõnumid, e-kirjad). Piirkonnapolitseinik on vestelnud ka Ü. V.uga, kelle sõnul ta elas kaebajaga koos 28 aastat, mille jooksul kolmel korral tuli tema juurest ära, lõplikult 2020. aasta lõpus.
7.Kaebaja esitas tõenditena Ü. V. ja C. E. kirjalikud seletused, tegemist on dokumentaalsete tõenditega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 tähenduses. Ü. V. kirjeldas 23.04.2021.a seletuses (tl 12), et kaebaja ei ole kodus kasutanud relva ebaeetiliselt. Relv on kaebaja jaoks väga oluline, et osaleda jahisektsiooni tegevuses. Kaebaja hoidis relva turvaliselt ja ei hooldanud seda pereliikmete juuresolekul. Kaebaja ei ole tema suhtes kasutanud füüsilist vägivalda. Ü. V. lõpetas ühepoolselt kooselu ning kaebaja püüdis helistamiste ja meilide saatmisega selgeks teha, et nad võiksid asju rahulikult läbi rääkida. Praegu suudavad nad telefonis vestelda normaalselt. C. E. 23.04.2021.a seletuse (tl 14) kohaselt vastab tõele, et kaebaja saatis viimasel kuul talle ennast kahjustava sisuga sõnumi, varem seda toimunud ei ole. Ta on saanud ohvriabilt korralduse teavitada kindlasti politseid, kui ta peaks saama isalt kirju, millest võib välja lugeda ohtu kas temale või kaebajale, ning toimis selle järgi. Ta ei pea kaebajat endale ja teistele ohtlikuks ja arvab, et kaebaja saatis sõnumi pigem tähelepanu äratamiseks ja ühenduse
saamiseks. Kaebaja ei ole kunagi olnud füüsiliselt vägivaldne. Probleeme põhjustas see, et isiklikel põhjustel hoidusid C. E. ja tema ema kontaktist kaebajaga. Tänaseks on arusaamatused lahenenud. Kaebaja hoidis relva hoolikalt ja kodustes tingimustes kõrvalised isikud seda praktilisel ei näinud. Tegutsemine jahimehena on kaebajale oluline.
8.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja ümber lükanud vaidlustatud otsuses 31.03.2021 ja 05.04.2021.a juhtumite kohta välja toodud asjaolusid. Vaidlustatud otsuses esitatud asjaolud kattuvad PPA andmebaasi sisuga. Sündmuste kajastus PPA andmebaasis ühildub piirkonnapolitseiniku ettekandega. Kohtul puudub põhjus kahelda vastustaja esitatud tõendite usaldusväärsuses. Kaebaja ei ole selgitanud ja kohtule ei ole äratuntav, miks peaks politseiametnikud selliseid sündmusi välja mõtlema või valesti kajastama. Tegelikult ühilduvad vastustaja tõenditega ka kaebaja esitatud tõendid. Nii Ü. V. kui ka C. E. kinnitavad, et kaebajal olid eraelus probleemid ning ta saatis lähedastele häirivaid ja ennast kahjustava sisuga sõnumeid.
9.Kaebaja väitel on vastustaja toimunud sündmusi valesti tõlgendanud ning kaebaja üksnes teatas lähedastele, et ei soovi nendega enam suhelda. Kohtu hinnangul ei saa PPA andmebaasis kirjeldatud sündmustele sellist tähendust anda. S.h arvestades, et kaebaja saatis 05.04.2021 lähedastele uusi dramaatilisi sõnumeid pärast seda, kui oli oma sõnul 31.03.2021 neile teatanud, et katkestab suhtluse.
10.Vastustaja on põhjendatult omistanud tähtsust sellele, et kaebaja taotles esmakordselt relvaluba 2016. aastal ning vastustaja keeldus sellest, kuna kaebaja on iseloomult tasakaalutu ning tema käitumine võib olla ettearvamatu. 2017. aastal otsustas vastustaja kaebajat usaldada ja talle relvaloa anda. Nagu nähtub punktis 6-7 toodud tõenditest, taastus kaebaja tasakaalutu ja ettearvamatu käitumine, kui tema eraelus taas probleemid tekkisid. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et relva kaebaja kätte usaldades ei saa lootma jääda selle peale, et kaebaja eraelu laabub probleemideta ja sarnaseid olukordi enam ei teki. Samuti peab vastustaja põhjendatult oluliseks, et kaebaja käitumist ei mõjutanud see, et relva omamine on talle oluline ja just sellise käitumise tõttu ei saanud ta relvaluba esimesel taotlemisel. Samuti ei mõjutanud kaebaja käitumist see, et 05.04.2021.a juhtumi ajal oli kaebaja relv juba hoiule võetud ning kaebajale pidi olema arusaadav, et tema käitumine võib oluliselt mõjutada võimalust relvaluba säilitada. On tõsi, et kaebajale ei saa ette heita relva kohatut kasutamist. Kohus nõustub otsuse punktis 5 tsiteeritud seisukohaga, et RelvS § 43 lg 31 kohaldamiseks ei pea isiku enda või teiste turvalisust ohustav käitumine olema tingimata seotud relvaga. Tähtis on see, kas sätte kohaldamise aluseks olevad asjaolud on piisavalt kaalukad. Vaidlustatud otsuses välja toodud juhtumid seda kohtu hinnangul on.
11.Vaidlustatud otsuse järeldusi ei lükka ümber see, et kaebajale on väljastatud soetamisloa või relvaloa taotleja tervisetõend kehtivusega kuni 28.04.2026 (tl 16). Vastustaja ei hinnanud vaidlustatud otsuses kaebaja tervislikku seisundit, vaid kaebaja käitumist. Vastustaja märgib õigesti, et kui kaebajal oleks esinenud relvaloa omamist välistav haigus (oleks puudunud positiivse otsusega tervisetõend), siis oleks tema relvaluba vältimatult tulnud kehtetuks tunnistada. Praegusel juhul on vastustaja teostanud kaalutlusõigust otsustamaks, kas kaebaja on oma käitumise tõttu sobimatu relva omama.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga, et esineb sarnasus RelvS § 43 lg 31 ja KarS § 120 kohaldamise vahel tähenduses, et nii nagu ähvardamine on kuritegu ainult siis, kui on alust karta ähvarduse
täideviimist, pidi ka RelvS § 43 lg 31 kohaldamiseks kaebaja ennast või teisi ohustav käitumine tunduma reaalne. Haldusõiguses ei saa kasutada põhimõtteid ja tõendamisstandardeid, mida kasutatakse karistusõiguses otsustamaks, kas isik on toime pannud kuriteo. Lisaks ei ole kohtu hinnangul usutav hiljem esitatud seletus, et Ü. V. võttis 31.03.2021 ja 05.04.2021 politseiga ühendust üksnes seetõttu, et talle oli varem antud selline korraldus, ning tegelikult ta ohtu reaalseks ei pidanud. Selle lükkab ümber Ü. V.u 01.04.2021.a pöördumine politseisse seoses sellega, et kaebaja teda pikemat aega ja pidevalt häirib, ning 05.04.2021 avaldatu, et ta ei soovi, et kaebaja saab teada tema elukoha. Pigem on usutav, et hiljem kaebaja ja tema lähedaste suhted mõnevõrra paranesid, lähedased soovisid aidata kaebajat tema jaoks olulises vaidluses ning selle valguses andsid tagantjärele sündmustele leebema tähenduse. Otsuse punktis 6 toodu põhjal pidas Ü. V. vastavate sündmuste toimumise ajal reaalseks nii ohtu endale kui ka seda, et kaebaja võib soovida endalt elu võtta.
13.Eeltoodut kogumis arvestades on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja ohustas oma käitumisega teise isiku ehk Ü. V.u turvalisust ning sedavõrd usutavalt ähvardas ohustada oma elu ja tervist, et ohu ärahoidmiseks korraldati tunde vältav politseioperatsioon. Kohtu hinnangul on tegemist käitumisega, mis näitab, et kaebaja on sobimatu relva omama. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega selle kohta, et kaebaja huvi tegelda jahiga ei ole eeltoodust tingitud riskidest kaalukam, ning ei korda neid. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaideotsusel puuduvad põhjendused. Põhjendused on olemas - vastustaja jäi vaidlustatud otsuse põhjenduste juurde ning lisas vastuseks kaebaja väidetele ka uusi selgitusi. See, kui kaebaja põhjendustega ei nõustu või need teda ei veena, ei tähenda põhjendamise puudulikkust.
14.Kokkuvõttes on vaidlustatud otsus ja vaideotsus kohtu hinnangul õiguspärased ning kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
16.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.