X kaebus Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 1-24/237 ja 06.12.2019 otsuse nr 1-24/359 tühistamise nõudes (haldusasi nr 319-2070) ning ka Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuse nr 1-24/73 tühistamiseks ja vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks (haldusasi nr 3-20-1243)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X, esindaja adv. Theis Peter Klauberg; Vastustaja – Siseministeerium, volitatud esindaja Liisa Olesk; Arvamuse andjana kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet, volitatud esindaja Karel Virks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Siseministeeriumi 02.06.2020 otsus nr 1-24/73;
2.Kohustada Siseministeeriumi kaebaja 15.05.2020 taotlust uuesti läbi vaatama;
vastavasisulist
3.Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata;
4.Jätta vaidluse osapoolte menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.05.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
1.Kaitsepolitseiamet tegi 18.06.2019 kirjaga nr 5427 Siseministeeriumile ettepaneku kohaldada Xle sissesõidukeeldu kümneks aastaks Schengeni alale.
2.Siseministeerium kohaldas 15.08.2019 otsusega nr 1-24/237 Xle sissesõidukeeldu 10 (kümneks) aastaks Schengeni alale.
3.X esitas 06.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 124/237 tühistamiseks. Alternatiivselt taotles kaebaja Siseministeeriumi kohustamist asja uuesti läbi vaatama. Kaebusest nähtuvalt sai X vaidlustatud otsuse kätte 07.10.2019.
4.Tallinna Halduskohtu 05.12.2019 määrusega jäeti kaebus käiguta, eelkõige nõuete täpsustamiseks.
5.Kaebaja vastas määrusele 20.12.2019 ning teatas, et loobub kaebuses esitatud alternatiivsest kohustamisnõudest.
6.Tallinna Halduskohtu 08.01.2020 määrusega jäeti kaebus veelkord käiguta, et täpsustada nõudeid.
7.Kaebaja teatas 20.01.2020 vastuses, et nõueteks jääb Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 124/237 ja 06.12.2019 otsuse nr 1-24/359 tühistamise nõue.
8.Tallinna Halduskohtu 04.02.2020 määrusega loeti kaebus seonduvalt Siseministeeriumi 06.12.2019 otsuse nr 1-24/359 tühistamise nõude lisamisega muudetuks ning X kaebus Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 1-24/237 ja 06.12.2019 otsuse nr 1-24/359 tühistamise nõudes võeti menetlusse. Vastustaja leidis 28.02.2020 seisukohas, et kaebus Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 1-24/237 tühistamiseks on esitatud kaebetähtaega ületades.
9.Tallinna Halduskohtu 27.04.2020 määrusega loeti Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 124/237 tühistamiseks ettenähtud kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks, jäeti see ennistamata ning rahuldati Siseministeeriumi 28.02.2020 taotlus menetluse (osaliseks) lõpetamiseks haldusasjas nr 319-2070 (p 1); nõue Siseministeeriumi 06.12.2019 otsuse nr 1-24/359 tühistamist puudutavas osas jäeti läbi vaatamata.
10.X esitas Tallinna Halduskohtu 27.04.2020 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrusega rahuldati X määruskaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu 27.04.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2070. Asi saadeti tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
11.Kaebaja esitas 15.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles taotles ka Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuse nr 1-24/73, millega jäeti kaebaja 15.05.2020 taotlus Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 1-24/237 ümbervaatamiseks rahuldamata ning kohaldatud sissesõidukeeld kehtetuks tunnistamata, tühistamist.
12.Tallinna Halduskohtu 18.06.2020 määrusega keelduti X 15.06.2020 täiendavas seisukohas esitatud- ehk kaebuse muutmisele suunatud nõude vastu võtmisest.
13.X esitas 29.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuse nr 124/73 tühistamiseks ja vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes (registreeriti haldusasjana nr 3-20-1243).
14.Tallinna Halduskohtu 13.07.2020 määrusega võeti X kaebus Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuse nr 1-24/73 tühistamiseks ja vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes menetlusse.
15.Siseministeerium esitas 17.08.2020 sisulise vastuse ka haldusasjas 3-20-1243 esitatud kaebuse osas, mis sisaldas ka ettepanekut kaasata HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 alusel arvamuse andjana menetlusse Kaitsepolitseiamet, kes kogus vaidlustatud otsuse aluseks olnud teabe ja on esitanud ministeeriumile seisukoha sissesõidukeelu muutmata jätmise küsimuses.
16.Tallinna Halduskohtu 07.10.2020 määrusega liideti haldusasjad nr 3-19-2070 ja 3-20-1243 ühte menetlusse. Liidetud haldusasjade ühiseks numbriks loeti nr 3-19-2070.
17.Tallinna Halduskohtu 09.11.2020 määrusega kaasati arvamuse andmiseks menetlusse Kaitsepolitseiamet. Seejuures selgitas kohus, et kui vastuse juurde soovitakse esitada juurdepääsupiiranguga teavet või dokumente, siis on võimalik esitada need eraldi lisana ja taotleda menetluse kinniseks kuulutamist, kusjuures kinniseks kuulutatud menetluses võib kohus protsessiosalise vastavatelt menetlustoimingutelt ka eemaldada ja piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga ning saada ärakirju.
18.Kaitsepolitseiamet selgitas 11.12.2020 vastuses, et Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 124/237, millega kohaldati kaebajale sissesõidukeeld Schengeni territooriumile kümneks aastaks ja Siseministeeriumi 02.06.2020 otsus nr 1-24/73, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, on seaduslikud ja põhjendatud ning kaebuse rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Kaitsepolitseiamet tegi ettepaneku kohaldada kaebaja suhtes 10 aastaks sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile, kuna on põhjust arvata, et X tegevus võib ohustada Eesti Vabariigi või mõne teise Euroopa Liidu, Schengeni konventsiooni või NATO liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda (VSS § 29 lg 1 p 1) ja õhutada Eestis või välisriigis rahvuslikku ja poliitilist vihkamist (VSS § 29 lg 1 p 5). Mis puudutas aga riigisaladusega kaitstud dokumente, siis märkis Kaitsepolitseiamet, et juhul kui kohus peab vajalikuks tutvuda riigisaladusega kaitstud dokumendiga, on amet valmis esitama kohtule 05.06.2019 salajase tasemega riigisaladust sisaldava dokumendi, kusjuures salastatud teabega tutvumiseks või üleandmiseks kohtule on vaja vastava e-posti aadressi kaudu ühendust võtta, et leppida kokku tutvumise või üleandmise aeg, koht ja muud tingimused. Samuti asus Kaitsepolitseiamet seisukohale, et kaebajale ja tema esindajale ei ole võimalik tutvustada salajast teavet ka pärast julgeolekukontrolli läbimist ning lisaks kaebajale ja tema esindajale tuleks piirata ameti 05.06.2019 salajase tasemega riigisaladust sisaldava dokumendiga tutvumist ka vastustaja esindaja eest, sest Siseministeeriumi esindamiseks ja praeguse haldusasja lahendamiseks puudub vastutaja esindajal teadmisvajadus Kaitsepolitseiameti salajase teabe osas. Amet kinnitas, et kõnealuse Kaitsepolitseiameti salajase teabega tutvus riigisaladuse juurdepääsuluba ja teadmisvajadust omav Siseministeeriumi ametnik(ud) enne sissesõidukeelu otsuse tegemist.
19.Tallinna Halduskohtu 26.02.2021 määrusega võimaldati kaebajal esitada kirjalik arvamus Kaitsepolitseiameti 11.12.2020 arvamuse kohta. Samuti võimaldas kohus kaebajal täiendavalt täpsustada riigisaladusega kaitstud dokumentide väljanõudmise ja menetluse kinniseks kuulutamise vajadusega seonduvaid taotlusi.
20.Kaebaja selgitas 05.03.2021, et tema hinnangul ei ole Kaitsepolitseiamet oma arvamuses esitanud midagi oluliselt või põhimõtteliselt uut võrreldes sellega, mida vastustaja on juba esitanud. Mis puudutab aga riigisaladusega kaitstud dokumentide väljanõudmise ja menetluse kinniseks kuulutamise taotlusi, siis kaebaja mõistab, et temal ega tema esindajatel ei ole õigust nende dokumentidega tutvuda ning selles osas loobub oma taotlusest. Kaebaja leiab, et olukorras, kus
kaebajal endal puudub võimalus tema õiguste riivamise aluseks olevate dokumentidega tutvuda, on seda ulatuslikum kohtu vastav uurimiskohustus nende dokumentidega tutvuda, et veenduda, kas nendel põhinev vaidlustatud haldusakt on õiguspärane või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei pea kaebaja vajalikuks ka kohtuistungi kinniseks kuulutamist, aga kui seda peab vajalikuks kohus, siis ei ole kaebaja sellele vastu. Seejuures teatas kaebaja, et on nõus kirjaliku menetlusega.
21.Arvestades asjaolu, et protsessiosalised nõustusid kirjaliku menetlusega ning menetluse kinniseks kuulutamist ei olnud taotletud, määrati haldusasi Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 määrusega läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
22.Kaebaja leiab, et Siseministeeriumi 15.08.2019 otsus nr 1-24/237 on põhjendamata. Siseministeeriumi 15.08.2019 otsus nr 1-24/237 nimetab õigusliku alusena väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 29 lõike 1 punkte 1 ja 5. Siseministeeriumi otsus nr 1-24/237 ei sisalda mitte ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas märtsikuus 2019 Liverpoolis ja seejärel Sankt-Peterburis toimunud kaebaja ja Y kohtumised vastavad VSS § 29 lg 1 p 1 või p 5 sätestatud normikoosseisule. Selgusetuks jääb, milles seisneb väidetav oht avalikule korrale või lausa riigi julgeolekule. Samuti ei sisalda eelnimetatud otsus ühtegi fakti, ega viidet sellele, et kaebaja oleks kunagi õhutanud rahvuslikku või rassilist vihkamist. Asjaolu, et kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanikuna lojaalne oma riigile, ei tee temast automaatselt Eesti Vabariigi või muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi suhtes vaenulikku, ega ohtlikku isikut. Otsuse nr 1-24/237 faktilised alused ja nende pinnalt tehtud järeldused ning väärtusotsused põhinevad Kaitsepolitseiameti 18.06.2019 kirjal nr 5427, milles Kaitsepolitseiamet tõlgendab märtsis 2019 avaldatud pressiteadet. Kaitsepolitseiamet ei ole välja toonud mitte ühtegi kaebaja tegu, mis VSS § 29 lg 1 p 1 või p 5 alusel kvalifitseeruks ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale. Mõne osalejaga miitingu korraldamine ei saa ilmselgelt ohustada ühegi riigi julgeolekut, ega isegi mitte avalikku korda. Siseministeeriumi 15.08.2019 otsus nr 1-24/237 on kaalutlusvigadega. Isegi, kui kohus peaks leidma, et meetmega on võimalik taotletavat eesmärki saavutada, ei ole meede mõõdukas, sest meetme rakendamisel on Siseministeerium teinud olulise kaalumisvea rakendades maksimaalset võimalikku tähtajalist sissesõidukeeldu 10 aastaks. X õppis S.M. Kirovi Sõjaväelises Akadeemias arstiteaduse erialal. Õpingute lõppemisel soovib kaebaja jätkata õpinguid Saksamaal. Kaebaja on Euroopa Kardioloogide Liidu liige ja külastab regulaarselt liidu konverentse ja seminare erinevates Euroopa riikides. Iseenesest vastab tõele Siseministeeriumi otsuses märgitud seisukoht, et kaebajal ei ole tööalaseid, perekondlikke, ega muid tugevaid sidemeid Eesti Vabariigiga, kuid kuna Siseministeeriumi otsus puudutab kogu Schengeni konventsiooni liikmesriikide ala, oleks Siseministeerium pidanud arvesse võtma X sidemed teiste Schengeni konventsiooni liikmesriikidega. Seega ei ole Siseministeeriumi otsus proportsionaalne, sest see muudab võimatuks X õpingute jätkamise, Euroopa Kardioloogide Liidu liikmena tegutsemise ja muu erialase tegevuse, mis on tänaseks kujunenud tavapäraseks. Siseministeeriumi otsus on ebaproportsionaalne, sest sellega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki ning see riivab ebamõistlikult ja põhjendamatult intensiivselt kaebaja õigust haridusele ja vabale eneseteostusele. Siseministeeriumi otsuse tagajärjel katkevad kaebaja sidemed rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolidega Euroopas.
23.Kuna arstiteaduse valdkonnas arenguks on oluline võimalus reisida ja osaleda rahvusvahelises suhtluses, otsustas kaebaja 01.03.2020 taanduda noorteorganisatsioonist Molodaja Gvardija ja loobuda poliitilisest tegevusest. Kaebaja lootis, et tal õnnestub seejärel lahendada oma vaidlusküsimus Siseministeeriumiga kohtuväliselt esitades vastava teabe vastustajale, paludes
tühistada talle kohaldatud sissesõidukeeld. Siseministeeriumi 02.06.2020 otsusega nr 1-24/73 jäeti aga kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld kehtetuks tunnistamata. Otsus nr 1-24/73 jätab kaebaja suhtes jõusse piirangud, mis võtavad temalt õiguse ja vabaduse reisida väga paljudesse riikidesse, kuhu reisimine on nii praktiseerimisvõimaluste kui ka täiendõppevõimaluste seisukohast kaebajale väga oluline. Siseministeerium ei ole oma otsuses näidanud, milline on (jätkuv) reaalne oht kaebaja tegevusest lähtuvalt Eesti Vabariigi julgeolekule ja avalikule korrale või kuidas on kaebaja konkreetselt tegelenud rahvuspõhise või poliitilise viha õhutamisega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
24.Siseministeerium leiab, et kaebus on põhjendamatu, vaidlustatud otsus on seaduslik ja kaebuses esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Siseministeerium märgib esmalt, et kaebajale sissesõidukeelu kohaldamise aluseks on Kaitsepolitseiameti 18.06.2019 ettepanek nr 5427. Vastustaja selgitab, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 6 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist ning alused, millal võib tõkendit kohaldada, on toodud VSS §-s 29. Käesoleval juhul kohaldati kaebajale sissesõidukeeldu Siseministeeriumi 15.08.2019 otsusega nr 1-24/237 VSS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel, mis sätestab, et välismaalase suhtes võib sissesõidukeeldu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist ning sama lõike punkti 5 alusel kui välismaalane õhutab või on põhjendatult alust arvata, et ta võib õhutada Eestis või välisriigis rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist. Sissesõidukeeld kohaldati kuna Kaitsepolitseiameti poolt kogutud andmete pinnalt on põhjendatult alust arvata, et kaebaja võib oma tegevusega ohustada Schengeni konventsiooni liikmesriikide huve ning Eesti Vabariigi julgeolekut.
25.VSS § 311 lõikest 1 tuleneb, et sissesõidukeelu kohaldamiseks võib valdkonna eest vastutavale ministrile teha ettepaneku valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Käesoleval juhul tegigi kaebajale sissesõidukeelu kohaldamiseks ettepaneku Kaitsepolitseiamet 18.06.2019 Siseministeeriumile saadetud taotlusega nr 5427 „Sissesõidukeelu taotlus“. Kuna konkreetsed faktilised asjaolud ja Kaitsepolitseiameti põhjendatud arvamuse kujunemine kaebajast lähtuva julgeolekuohu kohta on riigisaladus, siis on need kajastatud täiendavalt salajase tasemega memos.
26.VSS § 32 lõige 1 sätestab, et Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel või valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul või Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Eeltoodust lähtuvalt, kuivõrd kaebajale kohaldati sissesõidukeeld Kaitsepolitseiameti taotlusest tulenevalt, pöördus Siseministeerium kaebaja 15.05.2020 sissesõidukeelu ümbervaatamise taotluse lahendamisel arvamuse andmiseks ka Kaitsepolitseiameti poole.
27.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide, et talle piirangute kehtestamise aluseks olevad asjaolud on muutunud ja lakanud täielikult eksisteerimast, on alusetu. Isik võib küll esitada väiteid oma tegude suhtes, kuid ta ei saa ise hinnata endast tuleneva ohu suurust. See, milline on hinnang isiku ohtlikkusele riigi julgeoleku ja avaliku korra ohustamise kontekstis, on riigi vastavat pädevust omava asutuse hinnata. Käesoleval juhul ongi Kaitsepolitseiamet, kui pädev asutus, vastustajale
esitatud dokumentides põhjendanud, missugune võib olla kaebaja tegevusest tulenev oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale, samuti on Kaitsepolitseiamet esitanud seisukoha, et antud asjaolud ei ole muutunud ning vastustaja on sissesõidukeelu muutmata jätmisel sellega arvestanud.
28.Arusaamatuks jääb, mille põhjal oleks vastustajal alust arvata, et kaebaja on lühikese aja kestel oma käitumist ja suhtumist sedavõrd oluliselt muutnud, et usaldus tema vastu peaks taastuma. Vastustaja märgib, et ainuüksi väidetav lahkumine organisatsioonist ei näita, et isiku suhtumine ja tõekspidamised, mida eelviidatud noorteorganisatsioon esindab, on muutunud. Siinkohal peab vastustaja oluliseks selgitada, et nimetatud Venemaa ühiskondlik-poliitiline noorteorganisatsioon õhutab nii Eesti Vabariigis, teistes Schengeni konventsiooni liikmesriikides, kui ka muudes riikides rahvuslikku ja poliitilist vihkamist, mis on viinud erinevates riikides ka füüsiliste konfliktideni. Kuivõrd sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei olnud muutunud, siis oli jätkuvalt ka proportsionaalne kaebajale kohaldatud 10 aasta pikkune sissesõidukeeld.
KAITSEPOLITSEIAMETI ARVAMUS
29.Kaitsepolitseiamet on seisukohal, et Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 1-24/237, millega kohaldati kaebajale sissesõidukeeld Schengeni territooriumile kümneks aastaks ja Siseministeerium 02.06.2020 otsus nr 1-24/73, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, on seaduslikud ja põhjendatud ning kaebuse rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Kaebaja tegevus õhutab Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sh Eestis rahvuslikku ja poliitilist vihkamist, mis võib ohustada julgeolekut ja avalikku korda. Kaitsepolitseiamet tegi ettepaneku kohaldada kaebaja suhtes 10 aastaks sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile, kuna on põhjust arvata, et X tegevus võib ohustada Eesti Vabariigi või mõne teise Euroopa Liidu, Schengeni konventsiooni või NATO liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda (VSS § 29 lg 1 p 1) ja õhutada Eestis või välisriigis rahvuslikku ja poliitilist vihkamist (VSS § 29 lg 1 p 5). Kaebaja on seotud Venemaa Föderatsiooni (VF) võimupartei Edinaja Rossija noorteorganisatsiooniga Molodoja Gvardija (edaspidi MG) ja ta pani aluse Peterburi MG ja Eesti Kremli-meelsete aktivistide koostööle, mille esimene tulemus oli Peterburi MG liikmete osalemine „Surematu polk“ aktsioonil Tallinnas 09.05.2019. Ka kaebaja on enda kaebuses kinnitanud, et ta oli sissesõidukeelu kehtestamise ajal poliitiliselt aktiivne ja kuulus MG-sse. Seega selles osas poolte vahel vaidlus puudub. „Surematu polk“ (edaspidi SP) tekkis 2012. aastal Venemaal rahvaalgatusliku liikumisena. Kremli juhtkonna ja VFi võimupartei Edinaja Rossija suunamisel SP n.ö riigistati, mistõttu segunevad selles ajaloomälu, vene identiteet ja propagandapoliitika. Suurema populaarsuse saavutas SP 2015. aasta mais, kui liikumisega ühines VFi president Vladimir Putin. SP ülevõtmine riigi poolt ja hilisem laienemine välisriikidesse on kooskõlas Venemaa kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi doktriiniga, mis avaldati esmakordselt 2013. a. Valeri Gerassimovi 2013. a doktriini kohaselt kasutatakse maailmas poliitiliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks üha enam mittesõjalisi meetodeid, mis oma efektiivsuselt ületavad oluliselt relva jõudu. Venemaa toetatud aktsiooni „Surematu polk“ laienemine väljaspool VFi on tekitanud tõsiseid rahvuskonflikte ja põhjustanud mitmeid vastuaktsioone. Euroopas on märgata vastuseisu suurenemist SP-le eelkõige Venemaa–Ukraina konflikti taustal. 2019. a mais osalesid Tallinnas konflikti põhjustanud „Surematu polgu“ aktsioonis VFi võimupartei Edinaja Rossija ühiskondlik-poliitilise noorteorganisatsiooni Molodaja Gvardija (edaspidi MG) liikmed. Nende Eestisse saabumisega oli seotud ka kaebaja X. X oli sissesõidukeelu kehtestamise ajal MG Peterburi osakonna välissuhete koordinaatori asetäitja. 2019. a märtsis osales X kohtumisel Yga (Tallinna „Surematu Polk“ marsi korraldaja A. E. tütar) Liverpoolis, kus lepiti kokku täpsem tegevuskava sõjalis-patriootlike ühisürituste korraldamiseks ja noorte poliitikasse kaasamiseks. X kohtumine Y Liverpoolis VFi noorte kaasmaalaste konverentsil pani aluse Peterburi MG ja Eesti Kremli-meelsete aktivistide koostööle. Selle esimene tulemus oli Peterburi MG liikmete osalemine
Tallinna „Surematus polgus“. Eelmainitud Peterburi kohtumise järel ütles X: „Olen kindel, et koos Y ja tema kolleegidega saame sõjalispatriootlikku tööd varasemast tulemuslikumalt ellu viia ja laiendada oma tegevust ka rahvusvahelisele tasandile.“ X öeldust võib järeldada, et MG soovib Eesti Kremli-meelseid aktiviste kasutada VFi mõjutustegevuse laiendamiseks Euroopa suunal. Kaitsepolitseiamet on seisukohal, et X käitumine ja tegevused, samuti võimalik valmisolek või tahe käituda Eesti Vabariigi avalikku korda ja julgeolekut ohustaval viisil, vajas ohtude ennetamise seisukohalt tõkestamist, mistõttu taotles amet kaebaja suhtes sissesõidukeeldu. Asjaolu, et kaebaja on väidetavalt lahkunud Venemaa Föderatsiooni võimupartei Edinaja Rossija noorteorganisatsioonist Molodaja Gvardija, ei muuda fakti, et kaebaja tegevus oli Eesti ja teiste Schengeni liikmesriikide julgeolekut kahjustav ning ta on näidanud valmisolekut ja tahet viia ellu Venemaa Föderatsiooni huve, sh elavdada ja radikaliseerida välisriikide venekeelseid elanikke, eesmärgiga õhutada Eestis ja teistes Schengeni liikmesriikides rahvuskonflikte ja poliitilist vihkamist ehk ohustada liikmesriikide julgeolekut.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Siseministeeriumi 15.08.2019 otsust nr 1-24/237, millega kohaldati Xle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi ka VSS) § 29 lõike 1 punktide 1 ja 5 ning § 31 lõike 3 alusel sissesõidukeeldu Schengeni alale kümneks aastaks, ning taotletud selle tühistamist. Vaidlustatud on veel Siseministeeriumi 06.12.2019 otsust nr 1-24/359, millega jäeti kaebaja 07.11.2019 sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotlus VSS § 32 lõike 1 alusel rahuldamata, samuti Siseministeeriumi 02.06.2020 otsust nr 1-24/73, millega jäeti X 15.05.2020 taotlus sissesõidukeelu küsimuse ümberhindamiseks uuesti rahuldamata. Kaebaja taotleb ka eelnevalt nimetatud otsuste nr 1-24/359 ja nr 1-24/73 tühistamist ning vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist.
31.Sissesõidukeelu kohaldamise õigusliku aluse osas sisulist vaidlust olla ei saa, sest VSS § 29 lõike 1 punktide 1 ja 5 kohaselt võidakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kohaldada kui on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist (p 1), samuti siis kui välismaalane õhutab või on põhjendatult alust arvata, et ta võib õhutada Eestis või välisriigis rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist (p 5). VSS § 31 lõikes 3 on loetletud üles need asjaolud, mida sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel kogumis arvestatakse. Selle kohta on 10 erinevat alapunkti, sealhulgas nõndanimetatud muud asjassepuutuvad kaalutlused, mida kohus siinkohal tervikuna üle ei korda. Seonduvalt eelnimetatuga on sissesõidukeelu kohaldamist puudutava 15.08.2019 otsuse nr 1-24/237 punktis 2 märgitud, et Xl puuduvad teadaolevalt Eesti Vabariigiga kaitsmist väärivad sidemed – puudub perekonnaelu ega ole ka sugulasi, samuti ei ole ta seotud Eestis toimuva majandusalase tegevusega, kusjuures puuduvad ka muud VSS § 31 lõikes 3 loetletud asjaolud, mis võiksid mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse selle andmise ajahetke seisuga ning seega tuleb vastustaja eelnimetatud selgitusega nõustuda. Vastupidist haldusasja materjalist ei nähtu.
32.Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 311 lõikele 1 võib valdkonna eest vastutavale ministrile teha ettepaneku sissesõidukeelu kohaldamiseks valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Antud juhul tegi ettepaneku Kaitsepolitseiamet, märkides, et X tegevus Venemaa ühiskondlik-poliitilise noorteorganisatsiooni Molodaja Gvardija liikmena õhutab Eesti Vabariigis ja teistes Schengeni konventsiooni liikmesriikides rahvuslikku ja poliitilist
vihkamist, mis võib ohustada riikide julgeolekut ning avalikku korda. Siseministeerium, tuginedes Kaitsepolitseiameti vastavale ettepanekule ja salajase tasemega memos toodud asjaoludele ning põhjendustele, leidis, et Eesti Vabariigi ja Schengeni konventsiooni liikmesriikide julgeoleku tagamiseks on kaebaja suhtes kümneaastase sissesõidukeelu kohaldamine proportsionaalne vahend. Sissesõidukeelu kohaldamise otsuses on märgitud viitega Kaitsepolitseiameti ettepanekule, et X puhul oli tegemist eelnimetatud noorteorganisatsiooni Peterburi osakonna välissuhete koordinaatori asetäitjaga ja et ta osales 2019. aasta märtsikuu keskel Liverpoolis toimunud Venemaa Föderatsiooni noorte kaasmaalaste konverentsil. Siinkohal ei pea kohus vajalikuks korrata vaidlustatud otsuses nr 1-24/237 välja toodud asjaolusid ning järeldusi. Nendes asjaoludes kui sellistes protsessiosaliste vahel põhimõttelist vaidlust ei olegi, kuid kaebaja ei pea Liverpoolis ja seejärel Sankt-Peterburis toimunud kohtumisi ohuks avalikule korrale, märkides, et mõne osalejaga miitingu korraldamine ei saa ohustada ühegi riigi julgeolekut, ega avalikku korda ja et vaidlustatud otsuses ei ole ühtegi fakti, ega viidet sellele, et kaebaja oleks kunagi õhutanud rahvuslikku või rassilist vihkamist. Kaebaja ei pea maksimaalse võimaliku sissesõidukeelu tähtaja kohaldamise meedet ka mõõdukaks, sest ta on Euroopa Kardioloogide Liidu liige, soovib külastada nimetatud liidu konverentse ja seminare erinevates Euroopa riikides ning selle tõttu katkeksid sidemed rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolidega Euroopas.
33.Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 29 lõike 1 punktidele 1 ja 5 võidakse sissesõidukeeldu kohaldada kui on alust arvata et välismaalase viibimine riigis võib ohustada julgeolekut ja avalikku korda ja kui seda on põhjendatult alust arvata. Sama printsiip kehtib rahvusliku või poliitilise vihkamise õhutamise kohta, see ei pea olema ilmtingimata aset leidnud ning meetme kohaldamiseks piisab kui on arvestatav pinnas sellise arvamuse olemasoluks ja see arvamus võib olla põhjendatud. Tegemist on teataval määral prognoosiga ehk ennetava sekkumisega, kusjuures vastavalt VSS § 31 lõikele 1 otsustatakse sissesõidukeelu kohaldamine ilma põhjendamatu viivituseta. Antud juhul on taolise hinnangu andmine Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi pädevuses. Kohtu roll taoliste vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud ning kontrollida saab üksnes seda kas vastava haldusakti või vastavate haldusaktide andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Antud juhul Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 1-24/237 puhul ilmselgeid vigu ei nähtu. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses nr 1-24/237 välja toodud seisukohtade ja põhjendustega ning ei pea lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 vajalikuks kõike üle korrata, sest selles osas jääb kaebus rahuldamata.
34.Eelnev seostus sissesõidukeelu kohaldamist puudutava otsusega nr 1-24/237, kuid kaebaja on vaidlustanud ka Siseministeeriumi 06.12.2019 otsust nr 1-24/359 ja 02.06.2020 otsust nr 1-24/73, millega jäeti rahuldamata sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisele suunatud taotlused. Nimetatud haldusaktid on antud lähtuvalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 32 lõikest 1, mille kohaselt tunnistab Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega (vastavasisulise) põhjendatud taotluse või ettepaneku alusel kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Seega on sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluste puhul vaja hinnata eelkõige seda kas vahepealsel perioodil on toimunud olulisi muutusi, mis võiksid tingida sissesõidukeelu küsimuse põhimõttelise ümbervaatamise või siis selle kehtivusaja lühendamise. Siseministeeriumi 06.12.2019 otsusega jäeti kaebaja sellekohane 07.11.2019 taotlus rahuldamata. Eelnimetatud taotluses, mille ministeerium 06.12.2019 rahuldamata jättis, ei ole viidatud mingisugustele olulistele muudatustele, mistõttu oli samade või enam-vähem samade argumentide pinnalt esitatud sissesõidukeelu ümbervaatamise taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud nii nagu oli põhjendatud ka 15.08.2019 otsusega kohaldatud sissesõidukeeld. Lähtuvalt
halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 kohus seda üle ei korda. Siseministeeriumi 06.12.2019 otsuse võib lugeda põhjendatuks.
35.Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuse nr 1-24/73 puhul on aga taustsituatsioon mõnevõrra teistsugune. Haldusasja materjali juurde on esitatud kaebaja 01.03.2020 avaldus väljaastumise kohta ühiskondlik-poliitilisest noorteorganisatsioonist Molodaja Gvardija. Vaidlustatud otsuses nr 1-24/73 on küll märgitud, et noorteorganisatsioonist lahkumist on arvestatud, kuid sellest on möödunud lühikene aeg ja kuna Kaitsepolitseiameti hinnang isikust lähtuvale ohule ei ole muutunud, siis on ministeerium seisukohal, et X kujutab jätkuvalt ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, kusjuures selliseid humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või lühendamise, ei ole esitatud. Vaidlustatud haldusaktist ilmneb, et ministeerium tugines ka Kaitsepolitseiameti 21.05.2020 kirjas esitatud seisukohale, et sissesõidukeelu aluseks olevad asjaolud ei ole seoses noorteorganisatsioonist lahkumisega muutunud ja et sissesõidukeelu kohaldamise aluseks ei olnud ainuüksi tema kuulumine nimetatud organisatsiooni, vaid käitumine ning et väidetav lahkumine organisatsioonist ei muuda olematuks seniseid tegusid ja võimalikku valmisolekut või tahet käituda Eesti Vabariigi avalikku korda ja julgeolekut ohustaval viisil. Samas ilmneb seonduvalt eelnimetatuga teatav kaalutlusviga. Seoses kaebaja käitumisega kohaldati kümneks aastaks sissesõidukeeldu, kuid nüüd ei ole küsimus enam varasemas käitumises, mille pinnalt kohaldati sissesõidukeeld, vaid selles kas sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud on muutunud ja milline on selle muutuse tähendus. Varasemate otsustuste puhul oligi üheks asjaoluks isiku aktiivne poliitiline tegevus. Kaebaja on vastavast organisatsioonist välja astunud. Siseministeeriumi 02.06.2020 otsusest järeldub, et sisuliselt ei ole muudatuste tähendust siiski hinnatud. Vajadusel on vastustajal võimalik küsida kaebajalt või siis kaebaja esindajalt ka täiendavaid selgitusi, mida ei ole antud juhul tehtud. Seega ei ole võimalik vaidlustatud haldusakti pinnalt veenduda, et sissesõidukeelu kehtivusaja lühendamine ei oleks saanud ühelgi juhul ja mittemingisuguses ulatuses kõne alla tulla. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selles osas vastustaja kaalutlusvea tõttu rahuldada, otsus nr 1-24/73 tühistada ning kohustada kaebaja vastavasisulist 15.05.2020 taotlust uuesti lahendama. See ei tähenda seda, et sissesõidukeelu kehtivusaega peaks ilmtingimata lühendama kui selleks ei ole põhjust, kuid vastavast otsustusest peaksid nähtuma asjassepuutuvad kaalutlused ning peamine rõhuasetus ei saa olla enam sellel tegevusel ja käitumisel, mis sissesõidukeelu kohaldamise esialgselt tingis.
36.Haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramise määruses antud tähtaegade raames ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitatud, mistõttu menetluskulude väljamõistmise või osalise väljamõistmise küsimust tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lõikest 1 antud juhul ei tõusetu. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 21.04.2022 KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.