Erial Kinnisvara OÜ kaebus Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemiseks kõrvaldada Maksu- ja Tolliameti 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse nr 12.23/055250-24 tagajärjed ja tagastada sunniraha 500 eurot Erial Kinnisvara OÜ arvelduskontole AS-s TBB Pank nr EE79 0000 0093 2006 4905 Kaebaja – Erial Kinnisvara OÜ, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets
Menetlusosalised
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.04.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi Erial Kinnisvara OÜ-le (kaebaja) 10.09.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-21. Korraldusega kohustati kaebaja esindusõiguslikku isikut andma perioodi juuni kuni november 2020 kõikide majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama ERIAL KINNISVARA OÜ ja PARSUM LTD-ga toimunud majandustehingute kohta korralduses loetletud dokumendid. Seletuste andmiseks paluti tulla 28.09.2021 kell 10.00 maksuaudiitor Gerda Viigipuu juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Dokumendid tuli esitada allkirjastatult hiljemalt 17.09.2021.
2.Suuliste seletuste andmisel osales 28.09.2021 kaebaja volitatud esindaja Helmut Pikmets, kes selgitas vastustajale, et kaebaja ei keeldu seletuste andmisest ja koostöö tegemisest 1(13)
maksuhalduriga maksumenetluses, kuid olukorras, kus kaebajaga seotud isikute (kaebaja ainus juhatuse liige, tema lähedane isik ja kolmandad isikud) suhtes menetletakse paralleelselt kriminaalasja kontrolliperioodi asjaoludel, peab tagama käimasoleva kriminaalmenetlusega seotud isikute õiguste kaitse. Kaebaja esindaja esitas vastustajale taotluse maksumenetluse toimiku materjalide tutvustamiseks, millised olulises osas põhinevad kriminaalmenetluses kogutud materjalidel. Samuti taotles esindaja korraldada seletuste võtmine kirjalikult selliselt, et kaebaja saaks efektiivselt täita kaasaaitamiskohustust maksumenetluses, kasutades vajadusel põhiõigust keelduda kaebajat ja temaga seotud isikuid süüstavate seletuste andmisest.
3.MTA tegi kaebajale 29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-22. Korraldusega kohustati kaebaja esindusõiguslikku isikut andma perioodi juuni kuni november 2020 kõikide majandustehingute kohta suulisi seletusi. Seletuste andmiseks paluti tulla 13.10.2021 kell 10.00 maksuaudiitor Gerda Viigipuu juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Korralduses sisaldus ka hoiatus, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendab MTA sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 500 eurot. MTA on korralduses märkinud, et kaebajale edastati 08.09.2021 korraldus nr 12.2-3/055250-21. Kohtumisele 28.09.2021 tuli kohale vaid kaebaja esindaja Helmut Pikmets, kes soovis, et MTA edastaks küsimused kirjalikult, kuna nendele vastamiseks on vaja saada selgust, kas vastused võivad muuta kuidagi kriminaalasja käiku. Lisaks ei osanud Helmut Pikmets anda suulisi seletusi kaebaja majandustehingute kohta, mis on toimunud perioodil juuni kuni november 2020. Kuna kaebaja volitatud esindaja ei andnud MTA-le teavet, pöördub MTA teabe saamiseks kaebaja poole. Korraldus toimetati kaebajale kätte e-maksuameti kaudu.
4.Kaebaja volitatud esindaja saatis 01.10.2021 Gerda Viigipuule e-kirja: „Nagu leppisime, siis jään ootama kirjalikke küsimusi ja annan seejärel teada kaitsjate seisukoha.“
5.Gerda Viigipuu saatis 11.10.2021 e-kirjale vastuse, milles selgitas, et MTA edastas kaebajale 29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-22, millega kohustati kaebaja esindusõiguslikku isikut andma 13.10.2021 kell 10.00 perioodi juuni kuni november 2020 kõikide majandustehingute kohta suulisi seletusi.
6.Kaebaja esitas 12.10.2021 MTA-le taotluse 13.10.2021 menetlustoimingu vormi ja aja muutmiseks koos korduva taotlusega maksumenetluse toimiku tutvustamiseks.
7.MTA tegi 13.10.2021 otsuse nr 12.2-3/055250-23, millega jättis rahuldamata taotluse menetlustoimingu muutmiseks ja korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks. Otsus on digitaalselt allkirjastatud kell 09.52. Otsus toimetati kaebajale kätte e-maksuameti kaudu.
8.MTA tegi 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/055250-24, millega kohustas kaebajat tasuma sunniraha 500 eurot 10 tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Sunniraha tuli tasuda seetõttu, et kaebaja jättis MTA 29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/05525022 täielikult täitmata. MTA 29.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-22 pandud kohustuse täitmise uueks tähtajaks määrati viies tööpäev pärast korralduse kättesaamist. Kaebaja esindusõiguslikku isikut kohustati tulema korralduses nõutud teabe andmiseks viiendal tööpäeval pärast korralduse kättesaamist maksuaudiitori Gerda Viigipuu juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.
9.Kaebaja esitas 15.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 15.10.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-24 tühistamiseks. Kaebaja täpsustas 29.11.2021 avalduses, et sunniraha 500 eurot on tasutud. Seega palus kaebaja teha MTA-le ettekirjutuse 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/055250-24 tagajärgede kõrvaldamiseks ja sunniraha summa tagastamiseks Erial Kinnisvara OÜ arvelduskontole AS-s TBB Pank nr EE79 0000 0093 2006 4905. 2(13)
10.Kohus võttis 08.12.2021 menetlusse heastamiskaebuse.
11.Kohus määras 28.01.2022 kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad kaebuses ja 21.02.2022 avalduses
12.Kaebaja on seisukohal, et 15.10.2021 otsus sunniraha tasumiseks on õigusvastane. Kaebaja leiab, et vastustaja menetluslik käitumine seoses 12.10.2021 taotluste lahendamisega oli suunatud formaalse aluse tekitamiseks 15.10.2021 sunniraha tasumise otsuse tegemiseks kaebajale. Kaebaja esindaja oli pandud ebaõiglasse menetluslikku olukorda eelkõige vastustaja maksurevidentide õigusvastase tegevusega: 1) seoses 29.09.2021 korralduse õigeaegse mittetutvustamisega (korraldusest teavitati alles 11.10.2021 ehk 48 tundi enne vaidlusalust menetlustoimingut); 2) seoses juba 28.09.2021 maksutoimiku materjalide tutvustamata jätmisega (kaebajal ei oleks reaalset võimalust materjalidega tutvuda 13.10.2021 menetlustoiminguni jäänud 48 tunni jooksul ka siis, kui vastustaja oleks materjalid edastanud 11.01.2021 kirjaga (materjale oli kokku sadu lehekülgi) ja 3) maksurevident allkirjastas juba varem ettevalmistatud otsuse 12.10.2021 taotluse rahuldamata jätmise kohta 8 minutit enne menetlustoimingu algust (13.10.2021 kell 09.52) ja taaskord ei teavitanud kaebaja esindajat oma haldusaktist.
13.Olukorras, kus paralleelselt maksumenetlusega käib kaebajaga seotud isikute (sh kaebaja seadusliku esindaja, tema lähedase ja kolmandate isikute) suhtes kriminaalmenetlus vastustajale maksumenetluses huvi pakkuvate asjaolude ja maksustamisperioodi osas, ja arvestades sellega, et kaebaja ainus juhatuse liige ei ole õigusküsimustes kompetentne, on kaebaja osalemine maksumenetluses vandeadvokaadist esindaja kaudu vaieldamatult põhjendatud. Arvestades eeltooduga, on vastustaja käitumine menetluse korraldamisel, informeerimiskohustuse täitmisel, haldusaktide teatavaks tegemisel kaebaja esindajale ja eriti 12.10.2021 taotluse lahendamisel ning 15.10.2021 sunniraha tasumise otsuse tegemisel vastuolus maksuhalduri väljakujunenud praktikaga, hea halduse tavaga ning proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebaja esindajat on korduvalt üritatud kõrvaldada menetluslikust suhtlemisest. Esimesel korral toimus see seoses 29.09.2021 korralduse tegemisega kaebajale, millega vastustaja taganes 28.09.2021 menetlustoimingul kaebaja esindajaga saavutatud kokkuleppest maksutoimiku materjalide tutvustamise ja küsimuste kirjaliku edastamise kohta selleks, et kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isikute õiguste kaitse saaks olla tagatud. Kaebaja esindajat sellest 29.09.2021 korraldusest teavitati vastustaja poolt alles 11.10.2021, kus korraldusega määratud menetlustoimingu toimumiseni jäi alles vaid 48 tundi. Seejuures ei tutvustanud vastustaja kaebaja esindajale maksutoimiku materjale, nagu oli kokku lepitud 28.09.2021.
14.Teisel korral ignoreeris vastustaja kaebaja esindajat menetluses seoses 12.10.2021 taotluste lahendamisega 13.10.2021 otsusega, mille vastustaja toimetas kätte kaebajale e-maksuameti kaudu, millele kaebaja advokaadist esindajale ei ole ligipääsu. Samas oli maksuaudiitoritel, kes otsustasid kaebaja esindaja 12.10.2021 taotluse üle, reaalne võimalus teavitada oma otsusest kaebaja esindajat veel enne 13.10.2021 menetlustoimingu algust, et vältida kaebaja esindaja eksitamist ja vale mulje loomist selle kohta, et kaebaja esindaja taotlust vaadatakse veel läbi. Vastustaja maksuaudiitor Anne Nõmmik digiallkirjastas 13.10.2021 otsuse kell 09.52, mis tähendab seda, et otsuse koostamisega alustati tegelikult enne 13.10.2021 menetlustoiminguks määratud kellaaega, ja vastustajal oli seega võimalus teavitada kaebaja esindajat otsuse sisust samuti enne menetlustoimingu algust kasvõi ekirja teel. Seda vastustaja ei teinud. On alus eeldada, et vastustaja lihtsalt ootas 13.10.2021 menetlustoimingu alustamiseks määratud kellaaja (10.00) saabumist selleks, et kaebaja esindajast mööda minnes üles laadida 12.10.2021 taotlust mitterahuldav 13.10.2021 otsus e-maksuameti 3(13)
portaali ja heita hilisemalt kaebajale ette vaidlustatud sunniraha otsuses 13.10.2021 menetlustoimingule mitteilmumist.
15.Vastustaja peab edastama menetluse dokumendid ja informeerima menetluses tehtud toimingutest ennekõike kaebaja esindajat. Vastasel korral ei omaks MKS § 48 ja sellega ettenähtud esindaja instituut mitte mingit sisu. Kaebaja kui kliendi väidetavate ja käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmine advokaadist esindaja ees ei vabasta vastustajat eelnimetatud kahe kohustuse täitmisest. Kui maksuhaldur soovib menetluses adresseerida mingit teavet esindaja kaudu menetluses osalevale maksukohustuslasele, peab ta seda tegema esindaja kaudu. Oma otsusest peab vastustaja teavitama taotlejat (antud juhul 12.10.2021 taotluse esitanud esindaja) menetluslikult efektiivsel viisil, kasvõi helistades telefoni teel või toimetades dokumendi esindaja elektronposti aadressile.
16.13.10.2021 otsuse puhul keskendus vastustaja ainult 13.10.2021 menetlustoimingu aja aspektile, jättes täielikult tähelepanuta kaebaja esindaja 12.10.2021 taotluse maksutoimiku materjalide tutvustamiseks enne menetlustoimingut, nagu oli kokku lepitud juba 28.09.2021. Kaebaja esindaja 14.10.2021 avaldusele seoses 13.10.2021 otsusega vastas vastustaja 15.10.2021 e-kirja teel, mis tähendab seda, et suhtlemist kaebaja esindajaga välditakse või seda tehakse ainult siis, kui maksuhalduril tekib selleks endal vajadus ning miski muu ei takista maksuaudiitoritel suhelda kaebaja esindajaga e-kirja teel. 15.10.2021 sunniraha otsus oli tehtud kohe pärast 13.10.2021 otsuse tegemist ja samal päeval, kui vastustaja sisuliselt rahuldas 15.10.2021 e-kirjaga kaebaja taotlused maksutoimiku materjalide tutvustamiseks ja seejärel leppis kokku kaebaja lepingulise esindajaga uues menetlustoimingu kuupäevas, mis tähendab seda, et miski ei takistanud vastustajal teha seda sama juba 13.10.2021 otsuses.
17.Kaebaja märgib, et kohe pärast vaidlustatud sunniraha otsuse tegemist otsustas vastustaja 15.10.2021 siiski tutvustada kaebaja esindajale maksutoimiku materjale ja leppis kokku uues menetlustoimingu ajas. Selle asjaolu valguses on eriti kummaline 13.10.2021 otsuse põhjendus, et taotledes 12.10.2021 taotluses 13.10.2021 menetlustoimingu tähtaja muutmist ei teinud kaebaja esindaja ise ettepanekut uue tähtaja suhtes. Sel kaalutlusel ei saanud vastustaja jätta 12.10.2021 taotlust rahuldamata, kuna uus tähtaeg sõltus vastustaja enda poolt 28.09.2021 kohtumisel antud lubaduse – tutvustada dokumente ja teavet, mida maksuhaldur on seni menetluses kogunud (sh. kriminaalmenetlusest) – täitmisest.
18.Kaebaja leiab, et sunniraha määramise ajendiks ei saa olla haldusorgani ebaaus või teist menetlusosalist eksitav käitumine menetluse korraldamisel või selle raames teostatud menetluslikud vead. Sunniraha otsuse ainsaks eesmärgiks ei saa olla sunniraha nõudmine menetlusosaliselt, vaid otsus peab motiveerima seaduslikult pandud kohustuse täitmiseks. Pole selge, milleks ja keda motiveeris vastustaja vaidlustatud 15.10.2021 otsusega olukorras, kus seletuste andmist ja 13.10.2021 menetlustoimingut ei toimunud just maksuaudiitorite poolt põhjustatud segadusest.
19.Olukorras, kus kaebaja esindaja korduvalt teavitas vastustajat koostöö tegemise soovist, ilmus 28.09.2021 menetlustoimingule ja suhtles pidevalt vastustaja maksurevidentidega, ei olnud vastustajal alust eeldada, et kaebajat peaks sundima osalema 13.10.2021 menetlustoimingus. Kaebaja esindaja oleks osalenud ka 13.10.2021 toimingul, kui vastustaja ei käitunuks 01.10.2021 taotluse (vastuse esitamine võttis vastustajalt aega koguni 10 päeva) ja 12.10.2021 taotluse lahendamisel pahatahtlikult ja hea halduse põhimõtte vastaselt.
20.Vastustaja eksitab kohut kiivalt, väites, et dokumendi elektronpostiga kättetoimetatuks lugemine sõltub saaja tahtest ja e-maksuameti kaudu väidetavalt mitte. E-maksuameti kaudu kättetoimetatuks lugemisega venitamiseks piisab sellest, kui e-maksuameti konto omanik lihtsalt ei ava dokumenti. Kaebaja rõhutab, et vastustaja argumentatsioon hüpoteetilise venitamistaktika kasutamise kohta ei põhine vaidluse asjaoludel. Nimelt ei olnud kaebaja esindajal mitte mingit 4(13)
põhjust venitada 12.10.2021 taotlusele vastuse saamisega. Seda kinnitab ka asjaolu, et 12.10.2021 taotlus oli korduvtaotlus. Kaebaja esindaja pöördus vastustaja poole esimese taotlusega kirjalike küsimuste saamiseks vastavalt 28.09.2021 menetlustoimingu käigus kokkulepitule juba 01.10.2021. Hoopis vastustaja oli see, kes venitas 01.10.2021 taotlusele vastamisega (vastas alles 11.10.2021 ehk 10 päeva hiljem) ja asetas kaebaja esindaja ajahätta 12.10.2021 taotlusega.
21.Arvestades vaidluse faktiliste asjaoludega (eelkõige see, kellele oli suunatud 29.09.2021 korraldus, kes esitas 12.10.2021 taotluse ja kellele oli suunatud selle taotluse kohta tehtud 13.10.2021 otsus), ei ole kaebaja üldse õige adressaat, kellele oleks võimalik suunata sunniraha nõue eeldusel, et selle nõude eeldused oleks üldse täidetud. Vastustaja kohustas 29.09.2021 korraldusega menetlustoimingiks esindusõiguslikku isikut, teades, et kaebaja osaleb menetluses esindaja kaudu. Aktsepteerides advokaadist esindaja 01.10.2021 ja 12.10.2021 taotlusi, tegi vastustaja järsku sunniraha korralduse kaebajale.
22.Vastustaja on esitanud oletusliku väite, et 15.10.2021 sunniraha korraldusega määratud uus tähtaeg ja rakendatud sund justkui mõjutas kaebaja esindajat osalema 05.11.2021 menetlustoimingus. Kaebaja advokaadist esindaja oleks osalenud seletuste andmise toimingus ka 13.10.2021, kui maksuaudiitor ei oleks otsustanud käituda menetluses pahatahtlikult ja oleks täitnud teavitamiskohustuse seoses 01.10.2021 ja 12.10.2021 taotluste lahendamisega nõuetekohaselt. Maksurevident valmistas 13.10.2021 otsuse ette oluliselt enne 13.10.2021 kella 10.00. Seda kinnitab ka otsuse digiallkirjastamine kell 09.52. Seega oleks olnud efektiivne igal juhul teavitada taotluse esitanud advokaati otse enne 29.09.2021 korralduse täitmise tähtaja möödumist ja vastustajal ei olnud selleks objektiivseid takistusi. Vastustaja käitus 13.10.2021 otsuse (mis ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming) kättetoimetamise valiku tegemisel teadlikult soovist karistada kaebajat.
23.Kaebaja ei jätnud tegemata mitte midagi sellist, milleks teda menetluses kohustati. Kogu suhtlus menetluses oli suunatud advokaadist esindajale ja käis tema kaudu. Ka sunniraha korraldusele järgnevas 05.11.2021 menetlustoimingus osales vandeadvokaadist esindaja, nagu 29.09.2021 korraldus seda ette nägi. Arvestades vaidluse asjaolusid, ei oleks sunniraha korraldus saanud mõjutada kaebajat 29.09.2021 korralduse täitmiseks, kuna selleks oli kõigi osapoolte teadmise juures vandeadvokaadist esindaja. Esindajale vastustaja sunniraha nõuet ei ole esitanud ja selleks ei oleks ka alust.
24.Käesolevas vaidluses on oluline kaebaja esindaja 14.01.2021 kiri maksuhaldurile. Selles kirjas sisalduvad taotlused lükkavad ümber vastustaja argumentatsiooni menetluse väidetava venitamise kohta kaebaja poolt. Oluline on just see, et kaebaja esindaja edastas oma taotlused menetluse jätkamiseks ja maksutoimiku tutvustamiseks enne sunniraha korralduse väljastamist kaebajale. Vastustaja sai kaebaja esindaja 14.10.2021 kirja kätte, kuid ikkagi otsustas sunniraha nõude esitamise kasuks, kuigi 14.10.2021 kirjast ilmnes selgelt, et kaebajat ei ole vaja sundida või mõjutada.
25.Vastustaja vaikib maha fakti, et eelnevate sunniraha korralduste peale esitas kaebaja vaide (MTA 08.04.2021 korraldus nr 12.2-3/055250-3 ja 23.04.2021 korraldus nr 12.2-3/055250-13). Vastustaja seisukohad vastuses kaebusele ja 14.03.2022 avalduses
26.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja vaidleb kaebaja hinnangutele vastu ja leiab, et ei ole kaebaja taotlusi lahendanud ning korraldusi väljastanud kaebajale õigusvastaselt. Kaebaja üldistav hinnang MTA poolt menetluse juhtimisele ja menetlustoimingutele, et need olid pahatahtliku ajendiga, on ilmne liialdus.
27.Asjaolu, et MTA edastas kehtiva õiguse kohaselt vaidlustatud korralduses viidatud ja kaebaja poolt tähtaegselt täitmata jäänud korralduse kaebajale läbi e-maksuameti, mille kaebaja sai 5(13)
30.09.2021 kätte, ei ole MTA-le etteheidetav kaebaja advokaadi informeerimiskohustuse täitmata jätmisena. Kaebajal endal on kohustus oma esindajat piisavalt informeerida. Dubleerivat kättetoimetamise kohustust kaebaja advokaadile MTA-l kehtivast õigustest ei tulene. Kaebaja ei ole sellist soovi MTA-le ka avaldanud. Maksukohustuslasel on õigus kasutada esindajat, kuid sellest õigusest ei tulene, et ka kaebaja advokaat oleks selle võimaluse kasutamisel kättetoimetatava haldusakti adressaat MKS § 54 tähenduses. Saates korraldusi või otsuseid vaid kaebaja esindaja elektronposti aadressile MKS § 54 lg 3 tähenduses, oleks esindajal siis kehtiva õiguse kohaselt võimalus rakendada suvaõigus dokumendi kättesaamist vastuskirjaga kas kinnitada või mitte. E-maksuameti kaudu dokumentide kättetoimetamisel ei ole see sisuliselt võimalik. Infosüsteem registreerib kättetoimetamise automaatselt. Kaebaja advokaat avaldanud MTA-le, et soovib kliendile adresseeritud haldusakte ise e-postiga vastu võtta ning MKS § 54 lg 3 kohaseid kättesaamise kinnitusi MTA-le saata. Seetõttu oli antud menetluses e-maksuameti kaudu adressaadile dokumentide kättetoimetamine kiireim ja efektiivseim viis.
28.Vaidlusaluse sunniraha korralduse eesmärk sai hiljem viivitusega täidetud 05.11.2021. Kaebaja osales 29.09.2021 korralduses antud, kuid põhjendamatult mööda lastud menetlustähtaja järgselt 05.11.2021 seletuse andmisel. Objektiivselt võetuna viis selleni 15.10.2021 sunniraha korralduses antud uus tähtaeg ja rakendatud sund. Kui MTA ei oleks 15.10.2021 korraldust väljastanud, millega määrati 29.09.2021 korralduse täitmiseks uus tähtaeg, ei oleks 29.09.2021 korraldust saanud kaebaja uuel 15.10.2021 korralduses määratud tähtajal täita. Tõenäoliselt ei plaaninud kaebaja seda ka senist menetluskäiku arvestades omal initsiatiivil tagantjärele täita. Järelikult täitis vaidlustatud 15.10.2021 korraldus oma eesmärki.
29.Sunniraha määrati kaebajale just MTA 29.09.2021 korralduse täitmata jätmise tõttu ja kaebusest puuduvad selle täitmist objektiivselt takistanud asjaolud. Kaebaja taotles küll 12.10.2021 kell 21.40 menetlustoimingu muutmist ühes tähtaja muutmisega, uut tähtaega taotluses nimetamata, kuid 13.10.2021 otsuses toodud põhjustel jäeti see põhjendatult rahuldamata. Viidatud otsus on kehtiv ja õiguspärane. Kaebaja sai otsuse samal päeval kätte. Dokumendi kättetoimetamise registreeris infosüsteem automaatselt (13.10.2021 kl 11.59). Seetõttu oli kaebajal, seoses 12.10.2021 kl 21.40 esitatud taotluse rahuldamata jätmisega, erinevalt kaebuses avaldatud arvamusest võimalik 29.09.2021 korraldust selleks määratud tähtpäeval täita.
30.Kaebust läbiv eeldus, et aebaja advokaadi 12.10.2021 esitatud taotlus lükkab igal juhul edasi 29.09.2021 korraldusega määratud tähtaja on väär. Kaebaja ei olnud 12.10.2021 viimasel minutil kaebaja advokaadi poolt saadetud taotlusest ilmselt teadlik, kuna taotluse e-kirja koopiat kaebajale tema esindaja ei saatnud. See edastati vaid kahele asjaga tegelevale audiitorile. Esitatud taotlusest ei nähtunud mitte ühtegi kaebajast mitteolenevat takistust (liiklustõrge, ootamatu terviserike vms) 13.10.2021 menetlustoimingule ilmuda. Kaebaja ei saanud eeldada, et tema taotlus rahuldatakse.
31.Isegi, kui kaebaja esindaja ei saanud MTA-le teatamata põhjustel või tema eksliku eelduse tõttu 13.10.2021 menetlustoimingust ise osa võtta, oli kaebajal see kohustus teada juba 30.09.2021 ja täitmine 13.10.2021 võimalik. Kaebaja ei ole MTA-le teatanud mõjuvat põhjust menetlustoimingule mitte ilmumiseks ega taotlenud hiljem ka MKS § 50 lg 2 kohast tähtaja ennistamist, kui selline takistus oleks esinenud. Kaebaja tasus 26.10.2021 lihtsalt sunniraha ja ilmus vaidlustatud korralduses antud uuel tähtajal menetlustoimingule. Kaebajal puudub alus ka väiteks, et MTA ei ole olnud piisavalt vastutulelik ja kannatlik kaebaja põhjendatud ja mõistlike taotluste osas. Näiteks sunniraha korralduses määratud uut tähtaega pikendas MTA kaebaja poolt taotletud ulatuses. Samuti lahendati kaebaja 28.09.2021 taotlus maksutoimikuga tutvumiseks tähtaegselt.
6(13)
32.Väide, et kaebaja 12.10.2021 avalduses märkimata jäetud tähtaeg sõltus MTA-st on ekslik. See baseerub vääral 28.09.2021 kokkuleppe argumendil, mida tegelikult ei olnud ega saavutatud. MTA praktika on selline, et kui mingi kokkulepe menetlusosalisega menetlustoimingu ajal saavutatakse, siis see ka fikseeritakse protokolli hilisema vääriti mõistmise vältimiseks. 28.09.2021 protokollist puudub kokkulepe, erinevalt 05.11.2021 protokollitust. Kaebuse p-s 16 esitatud ja sellele vastanduv hüpotees (vastustaja taganes 28.09.2021 väidetavalt saavutatud kokkuleppest) ei ühti asjas kogutud dokumentidega. 28.09.2021 presenteeris kaebaja esindaja pelgalt oma soove menetlusviis osas, millega MTA ei nõustunud. Järelikult ei saanud kaebaja esindajal olla õigupärast ootust kirjalikule menetlusele.
33.Asjaolud, et pooleli oleva menetluse toimiku komplekteerimine võttis veidi aega, kuid edastati kaebajale kehtivas õiguses sätestatud tähtajal või et audiitori haigestumise tõttu ei vastanud haige audiitor kaebaja advokaadi 01.10.2021 meilile nii kiiresti, kui kaebaja esindaja seda soovinuks, ei saa olla 13.10.2021 menetlustoimingule mitte ilmumise põhjuseks ega kaebaja esindaja arusaamatuse aluseks. Kaebaja esindaja poolt 28.09.2021 protokolli p-s 1 avaldatult oli kaebaja esindajal kliendilt antud teave olemas. Seda soovis MTA vähemalt ka selles ulatuses 29.09.2021 korralduses määratud menetlustoimingu tähtajal (13.10.2021) kindlaks teha ning vahetult fikseerida.
34.Kaebaja esindaja väidetava arusaamatuse välistab mh MTA 11.10.2021 täiendav selgitus kaebaja advokaadile, et vahetu kohtumine 13.10.2021 on efektiivseim viis teabe kogumiseks, sest suulise seletusega välditakse vääriti mõistmisi ning lähtudes MKS § 11 lg-s 2 otsustab MTA toimingute sooritamise vajaduse ega ole seotud ainult menetlusosalise esitatud taotlustega. Kaebaja jätab MTA 11.10.2021 selgitused, mis olid suunatud just kaebaja esindajale miskipärast tähelepanuta, ignoreerides neid kaebuses ning lähtub kaebuses väidetavast 28.09.2021 olematust kokkuleppest. Kaebaja jätab tähelepanuta, et kaebaja sai 29.09.2021 korralduses antud tähtajast teada juba samal päeval. Seega oli piisav ka kaebaja esindajale 48 tundi enne toimingut antud täiendav selgitus MTA ootustest 29.09.2021 kaebaja kohustuse täitmise osas, arvestades mh asjaolu, et kliendi antud teave oli kaebaja esindajal juba 28.09.2021 olemas.
35.Oletatava kaebuse eduväljavaated 29.09.2021 korraldusele või 13.10.2021 otsusele oleks pigem kesised. Asja materjalist ei nähtu, et kaebajal oli mõjuvaid põhjuseid jätta MTA 29.09.2021 korraldus tähtaegselt täitmata. MKS §-s 64 sätestatule ei ole kaebaja tuginenud.
36.Alles 05.11.2021 menetlustoimingu käigus saavutasid MTA ja kaebaja esindaja kokkuleppe kirjalikus menetluses jätkamiseks. MTA-le ilmnes 05.11.2021 lõplik tõde, et isegi maksutoimikuga tutvumise järgselt ei suutnud kaebaja advokaat MTA küsimustele objektiivselt vastata. Kaebaja on ilmselt hilisemalt toiminud menetlustoimingu sassi ajanud varasemalt toimunuga. Kaebaja selline eksimus on kaebuses küll kahetusväärne, kuid ei anna samas mingit objektiivset alust MTA süüdistamiseks pahatahtlikkuses. Kaebaja seab ekslikult väljamõeldud 28.09.2021 kokkulepe täitmise järgmise 13.10.2021 menetlustoimingu eeltingimuseks. See on väär lähenemine ega haaku kehtiva õigusega (MKS § 11 lg 2). Tõenäoliselt on kaebaja oma kaebuse ajendi (väidetavalt 28.09.2021 saavutatud kokkuleppest taganemine) argumentides sassi ajanud 28.09.2021 ja 05.11.2021 menetlustoimingud. Kaebaja on teinud oma valest eeldusest liiga kaugele ulatuvaid järeldusi.
37.Vastustaja selgitab taustaks, et juba menetluse algusest peale on kaebaja kasutanud venitamistaktikat MTA-le teabe mitteandmiseks. Kaebaja suhtes on MTA-l juba eelnevalt tulnud seetõttu rakendada distsiplineerivat sundi. Kaebaja ei ole seda siiani õigusvastaseks pidanud. Iga kord, kui kaebaja advokaat MTA juurde ilmus, ei osanud kaebaja esindaja sisuliselt MTA küsimustele vastata. 28.09.2021 kohtumise järgselt võimaldas MTA kaebajal ca kuu aja jooksul end paremini ette valmistada. Sellest ei olnud siiski kasu isegi maksutoimikuga tutvumise järgselt. 7(13)
MTA-d huvitanud küsimused olid spetsiifiliselt suunatud kaebaja juhatuse liikme Daniela DalbergDyageleva informeeritusest ülevaate saamisele. On tõenäoline, et kaebaja advokaadi lähteülesanne oli vältida iga hinna eest kaebaja juhatuse liikmega (Dyageleva) MTA vahetut vestlust. Sellest oleks usutavalt selgunud, et Daniela Dalberg-Dyageleva ei ole kaebaja tehingutega tegelikult kursis. See seadnuks aga omakorda kahtluse alla kõik kaebaja deklareeritud tehingute usaldusväärsuse.
38.Kaebaja viitab küll oma 14.10.2021 kirjale kui väidetavalt konstruktiivse menetluse jätkamise initsiatiivile, kuid jätab tähelepanuta, et mingit konkreetset kuupäeva ja tähtaega kaebaja uueks kohtumiseks seal välja ei pakkunud. Olid vaid etteheited MTA aadressil.
39.Kaebaja ei saa otsustada MTA eest, milline tõend on maksumenetluses vajalik ja milline mitte või kas MTA peaks mingit menetlustoimingut tegema kaebajale või tema esindajale sobivaimal viisil. Kaebajal tuleb arvestada, et see, kas konkreetne kogutav tõend omab lõpuks maksustamisel määravat rolli või mitte, võib tihti selguda alles kõiki tõendeid koostoimes ja vastastikuses seoses uurides.
40.Kaebuse täienduses on lähtutud ekslikust eeldusest, et korraldustega määratud tähtajad olid suunatud vaid kaebaja advokaadile. Kaebaja esindaja on teinud oma tõlgendusest liiga kaugele ulatuvaid järeldusi, asetades ennast sisuliselt kaebaja asemele. See on ebaloogiline juba seetõttu, et vaidlusalust sundi kohaldati mitte kaebaja esindaja vaid kaebaja suhtes. Kaebaja avaldus, et kaebaja ei olevat üldse vaieldava korralduse õige adressaat on kummastav. Sellisel juhul ei oleks kaebajal ka kaebeõigust. Seda kaebaja aga ei väida ja realiseerib oma õigust. Kui kaebaja delegeerib oma kohustused edasi advokaadile, siis on tema kohustus oma advokaati piisavalt informeerida, et neid kohustusi saaks korrektselt täita.
41.Kokkuvõtvalt on vastustaja veendunud, et vaidlustatud sunniraha korraldus oli sobiv ja vajalik toiming kaebajalt teabe küsimiseks. Kaebajal oli võimalus kohapeal ära kuulata MTA küsimused ning iga küsimuse puhul otsustada, kas küsimusele vastamine võib rikkuda tema õigusi. Olukorras, kus kaebaja teeb endast aga kõik oleneva selleks, et eelviidatud fakte ei oleks MTA-l soovitud viisil võimalik kontrollida, võib vaid järeldada sunni rakendamise põhjendatust. Fakt, et kaebaja sunniraha tasus ja 05.11.2021 menetlustoimingul osales, ei jäta kahtlust, et vaidlustatud sunniraha korraldus täitis oma eesmärki. Vaidlustatud korraldus on seega erinevalt kaebaja arvamusest õiguspärane ja kaebaja nõue selle tagajärgede likvideerimiseks ei ole põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
43.Kaebaja nõuab MTA 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/055250-24 tagajärgede kõrvaldamist ja sunniraha 500 euro tagastamist. Sunniraha tuli tasuda seetõttu, et kaebaja jättis täitmata MTA 29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-22, millega kohustati kaebaja esindusõiguslikku isikut andma perioodi juuni kuni november 2020 kõikide majandustehingute kohta suulisi seletusi. Seletuste andmiseks paluti tulla 13.10.2021 kell 10.00 maksuaudiitor Gerda Viigipuu juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.
44.Vaidlus puudub selles, et kaebaja tasus sunniraha 500 eurot MTA-le 26.10.2021 (29.11.2021 kohtule esitatud maksekorraldus nr 777). Samuti puudub vaidlus selles, et MTA 29.09.2021 korraldust suuliste seletuste andmiseks ja 13.10.2021 otsust suuliste seletuste andmise tähtaja pikendamata jätmise kohta kaebaja advokaadist esindajale eraldi ei saadetud. Kättetoimetamiseks
8(13)
kasutas MTA e-maksuametit, mille konto on kaebajal olemas, kuid millele advokaadist esindajal puudub otsene ligipääs.
45.Pooled vaidlevad sunniraha tasumise korralduse õiguspärasuse üle. Kui sunniraha tasumise korraldus peaks olema õigustvastane, on kaebaja tasunud sunniraha 500 eurot alusetult ja MTA-l tuleks sunniraha rakendamise õigusvastane tagajärg kõrvaldada sunniraha tagastamise teel. Kaebaja on seisukohal, et sunniraha rakendamine oli õigusvastane, sest kaebajale etteheidetav kohustuse täitmata jätmine oli tegelikult põhjustatud MTA õigusvastasest tegevusest. Kaebaja on MTA õigusvastase tegevusena esile tõstnud põhiliselt selle, et dokumendid toimetati volitatud esindaja asemel kätte kaebaja seaduslikule esindajale e-maksuameti kaudu (29.09.2021 korraldus, 13.10.2021 otsus tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmiseks), MTA jättis maksutoimiku materjalid enne suuliste seletuste andmiseks ettenähtud aega edastamata ja MTA taganes kokkuleppest, et edasised küsimused esitatakse kirjalikult.
46.Praeguses vaidluses tuleb tuvastada, kas sunniraha rakendamine 15.10.2021 korraldusega toimus kooskõlas kehtiva õigusega ja oli kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. Samas maksumenetluses varem tehtud sunniraha korralduste vaidlustamise fakt ja nende õiguspärasus ei ole praeguses vaidluses asjakohane, sest see väljub kaebuse piiridest ega saa mõjutada praeguse haldusasja lahendit.
47.Riigikohtu senise praktika põhjal on MTA antavaid sunniraha tasumise korraldusi määratletud menetlustoimingutena. Seega võiks ka MTA 15.10.2021 korraldust sunniraha tasumiseks pidada menetlustoiminguks (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2016 otsus nr 3-3-17-16, p 16). Tallinna Ringkonnakohtu uuemas praktikas on aga leitud, et MTA antavad korraldused sunniraha tasumiseks on haldusaktid (Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2022 määrus nr 3-21-2716, p 15). Sõltumata haldustegevuse liigist, on kaebaja eesmärgiks kõrvaldada korralduse tagajärjed, s.t saada tagasi 500 eurot, mille ta 15.10.2021 korralduse alusel sunnirahana tasus. Kohus selgitab, et heastamiskaebuse rahuldamine eeldab praegusel juhul, et sunniraha rakendamine 23.09.2021 korraldusega oli õigusvastane (vt ka riigivastutuse seaduse § 11).
48.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
49.MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab makshaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega. MKS § 553 lg 1 p 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente ning p 4 kohaselt saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi. MKS § 60 lg 1 esimese lause kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet.
50.MKS § 67 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur MKS §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg-st 2 tuleneb, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot. Praegusel 9(13)
juhul ei ületanud kohustuse täitmisele sundimiseks rakendatud sunniraha lubatud 640 euro piiri. 51. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3).
52.Sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud on järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
53.MTA on teinud kaebajale 29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-22, millega kohustati kaebaja esindusõiguslikku isikut andma suulisi seletusi MTA ametiruumides 13.10.2021 kell 10.00. Korraldus sisaldab kirjalikku hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 500 eurot. Korralduse täitmise tähtaeg oli 13.10.2021 kell 10.00. Kaebaja taotles 12.10.2021 tähtaja pikendamist, kuid MTA jättis taotluse 13.10.2021 otsusega rahuldamata. Otsus allkirjastati digitaalselt 8 minutit enne suuliste seletuste andmiseks määratud kellaaega. Seega oli MTA 29.09.2021 korralduses nr 12.2-3/055250-22 seatud kohustus kehtiv ja vaidlus puudub selles, et kaebaja jättis selle ettenähtud ajal täitmata. Kohus leiab, et praegusel juhul saaks sunniraha rakendamist välistavaks asjaoluks lugeda üksnes selle, et kõiki asjaolusid arvestades ei saanud 29.09.2021 korralduse täitmata jätmist kaebajale ette heita (nt korraldusest mitteteadmine, objektiivne takistus selle tähtaegseks täitmiseks).
54.Kaebaja väitel on MTA läinud sunniraha rakendamisele eelnenud menetluses kaebaja volitatud esindajast mööda, toimetades 29.09.2021 korralduse ja 13.10.2021 tähtaja pikendamata jätmise otsuse kätte mitte kaebaja advokaadist esindajale, vaid otse kaebajale e-maksuameti kaudu. Kaebaja volitatud esindaja väitel sai ta MTA 29.09.2021 korraldusest teada alles maksuaudiitori 11.10.2021 e-kirjast, mis tingis tema hinnangul vajaduse taotleda 12.10.2021 teabe andmiseks määratud tähtaja pikendamist. Seejärel jättis MTA 13.10.2021 tähtaja pikendamata jätmise otsuse taaskord otse kaebaja volitatud esindajale saatmata, mistõttu ta sai ka sellest viivitusega teada.
55.Täpsuse huvides märgib kohus, et praegusel juhul on vaidluse all haldusaktide kättetoimetamine, sest nii MTA 29.09.2021 korraldus nr 12.2-3/055250-22 kui 13.10.2021 otsus nr 12.2-3/055250-23 on haldusaktid. Kaebaja on 21.02.2022 täiendavates seisukohtades avaldanud arvamust, et MTA 13.10.2021 otsus on menetlustoiming ja MTA nimetab seda ekslikult haldusaktiks. Kohus selgitab, et kui pikendatakse haldusaktiga määratud tähtaega, siis on ka selle pikendamine või sellest keeldumine haldusakt, mida on võimalik halduskohtus iseseisvalt tühistamiskaebusega vaidlustada (Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2016 määrus nr 3-15-3183, p 11). Kuna MTA keeldus 13.10.2021 otsusega nr 12.2-3/055250-23 haldusaktiga määratud tähtaja pikendamisest, on 13.10.2021 otsus haldusakt.
56.Vastustaja leiab, et dubleerivat kättetoimetamise kohustust kaebaja advokaadile MTA-l kehtivast õigustest ei tulene ja piisab haldusaktide kättetoimetamisest üksnes kaebajale emaksuameti kaudu. MTA vastusest kaebusele selgub, et e-maksuameti kaudu kättetoimetamist haldusakti adressaadile eelistatakse teadlikult selleks, et vältida võimalikku kättetoimetamise kinnitamisega venitamist juhul, kui MTA saadab tehtud haldusaktid e-kirja teel volitatud esindajale. E-maksuamet registreerib dokumendi avamise automaatselt, mistõttu dokumendi kättesaamisega viivitamine on välistatud. Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja on 10(13)
haldusaktist teada saanud, on sellest teadaandmine esindajale tema ja esindaja vahelise suhtluse küsimus.
57.Esindust maksumenetluses reguleerib MKS § 48. MKS § 48 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus kasutada maksumenetluses esindajat. Esinduse puhul juhindutakse maksumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti. MKS §-s 48 ei ole reguleeritud, kuidas korraldada haldusaktide ja muude menetlusdokumentide kättetoimetamine juhul, kui menetusosaline kasutab esindajat. HMS § 25 lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja, või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele. MKS § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses HMS-s sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt on üks dokumendi elektroonilise kättetoimetamise viis dokumendi üleslaadimine MTA eteenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll” tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri. Kuna MTA 29.09.2021 korralduse ja 13.10.2021 otsuse kättetoimetamiseks kohustuslikku kättetoimetamisviisi sätestatud ei olnud, võis maksuhaldur ise valida, millist MKS §-des 52‒55 nimetatud viisi kasutada. Kuivõrd advokaadist esindajal e-maksuametile ligipääsu ei ole, tuleb juba e-maksuameti kaudu kättetoimetamise võimaluse olemasolust järeldada, et HMS 25 lg 21 maksumenetluses ei kohaldu. Kohus möönab, et menetlusdokumentide kättetoimetamata jätmine kaebaja advokaadist esindajale ei ole menetluse kiire ja tõhusa läbiviimise seisukohalt parim praktika. Kui isik on volitanud advokaati ennast maksumenetluses esindama, võib eeldada, et advokaat on see, kes suhtleb maksuhalduriga ja on menetluse asjaoludega kõige paremini kursis. Reeglina palgatakse esindaja just seetõttu, et maksukohustuslane ei oska või ei soovi oma õigusi maksumenetluses isiklikult kaitsta. Kui kaebaja volitatud esindajale jäetakse menetlusdokumendid kätte toimetamata, jäetakse ta ilma võimalusest saada kätte menetlust puudutav oluline info võimalikult kiiresti. Volitatud esindaja informeeritus maksumenetluses toimuvast jäeti praegusel juhul sõltuvusse sellest, et kaebaja võtab iga haldusakti e-maksuametis avamise järgselt ühendust oma esindajaga ja edastab talle haldusakti ise. Arvestades praeguse juhtumi asjaolusid, ei pea kohus siiski võimalikuks lugeda sunniraha rakendamist õigusvastaseks selle tõttu, et 15.10.2021 korralduse tegemisele eelnenud 29.09.2021 korraldus ja 13.10.2021 otsus jäeti otse kaebaja advokaadile edastamata. MTA 07.01.2022 vastuse lisast 1.7.2 nähtub, et kaebaja tutvus 30.09.2021 e-maksuametis MTA 29.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-22. MTA 07.01.2022 vastuse lisast 1.8.2 nähtub, et kaebaja sai 13.10.2021 otsuse tähtaja pikendamata jätmise kohta e-maksuametis kätte selle tegemisega samal päeval. Kuna sunniraha rakendati 29.09.2021 korralduses tehtud ettekirjutuse tähtaegse täitmata jätmise eest, saaks sunniraha rakendamine olla kättetoimetamisest tingitud asjaoludel õigusvastane üksnes juhul, kui 29.09.2021 korraldust koos selles sisalduva sunniraha rakendamise hoiatusega ei saaks lugeda kaebajale mitte mingil viisil kättetoimetatuks. Praeguses asjas ei ole sellise olukorraga tegemist. Kohtupraktikas on leitud, et kui maksuhaldur valis maksuotsuse kättetoimetamise viisiks elektroonilise kättetoimetamise e-maksuametis, on ekslik arvata, et maksuotsus oleks tulnud kätte toimetada ka kaebaja volitatud esindajale (Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2020 määrus nr 3192124, p 14). See, et kaebajal oli maksumenetluses väidetavalt esindaja ning MTA ei edastanud esindajale vaidlusalust maksuotsust, ei muuda asjaolu, et kaebaja juhatuse liige sai vaidlusaluse maksuotsuse kätte isiklikult e-maksuameti kaudu (Tallinna Halduskohtu 02.01.2020 määrus nr 3192124, p 7.4). Seega, kuna MTA 29.09.2021 korraldus toimetati kaebajale e-maksuameti kaudu kätte, sai kaebajale ette heita ka korralduse täitmata jätmist ning rakendada sunniraha. 11(13)
58.Kaebaja volitatud esindaja tegevust ei saa eraldada kaebaja tegevusest sellisel viisil nagu kaebaja on 21.02.2022 täiendavas seisukohas välja toonud, s.o lugedes sunniraha õigeks adressaadiks hoopis kaebaja volitatud esindaja. Kaebajale seati MTA 29.09.2021 korraldusega kohustus anda MTA-le suulist teavet 13.10.2021 kell 10.00. Kuna kaebaja on maksukohustuslane, on ta kõigi maksumenetluses antavate haldusaktide adressaat ja kannab vastutust nende täitmata jätmise eest. See tähendab, et ka 15.10.2021 korraldusega rakendatud sunniraha sai MTA kohaldada adressaadina üksnes kaebaja suhtes, sõltumata sellest, kas kohustuse oleks tegelikkuses täitnud kaebaja isiklikult või tema advokaadist esindaja.
59.Kaebaja volitatud esindaja otsustas viimasel õhtul enne kohustuse täitmise tähtaega taodelda kohustuse täitmise tähtaja muutmist. Taotlus sisaldub kaebuse lisana 3 esitatud e-kirjavahetuses. Kaebaja volitatud esindaja esitas 12.10.2021 kell 21.40 e-kirja teel taotluse 13.10.2021 menetlustoimingu vormi ja tähtaja muutmiseks. Taotlus on saadetud maksuaudiitor Gerda Viigipuule ja koopiana Anne Nõmmikule. Kuna MTA jättis 13.10.2021 otsusega nr 12.23/05525023 taotluse rahuldamata (digitaalselt allkirjastatud kell 9.52), siis tuli kaebaja esindusõiguslikul isikul 29.09.2021 korralduses tehtud ettekirjutus täita 13.10.2021 kell 10.00. Kaebaja volitatud esindaja pidi valmis olema selleks, et MTA taotlust ei rahulda ja sellisel juhul on risk, et kaebajale tehtud ettekirjutus jääb täitmata. Ühegi tähtaja pikendamise taotluse puhul pole taotlejal õigustatud ootust, et see kindlasti rahuldatakse, eriti kui taotlus esitatakse selliselt, et maksuhalduril jääb otsuse tegemiseks aega umbes üks tund enne kohustuse täitmiseks määratud aega (eeldades, et MTA ametnike tööpäev algab kell 09.00). Kui kaebaja advokaat sai alles MTA 11.10.2021 e-kirja põhjal teada, et MTA nõuab 29.09.2021 korralduse alusel kaebajalt suulisi seletusi 13.10.2021 kell 10.00, ei olnud suuliste seletuste andmiseni jäänud aeg nii lühike, et MTA oleks pidanud tähtaega üksnes selle asjaolu tõttu pikendama. Seetõttu ei kahtle kohus MTA 13.10.2021 otsuse nr 12.2-3/05525023 põhjendatuses. Kuna kohustuse täitmiseni oli 11.10.2021 seisuga jäänud piisavalt aega, ei näe kohus MTA õigusvastast tegevust ka selles, et kaebaja advokaadi 01.10.2021 e-kirjale vastati alles 11.10.2021, sest MTA 11.10.2021 e-kirjast on arusaadav, et selle koostanud maksuaudiitor oli vahepeal haigestunud.
60.Kaebuse põhjenduste kohaselt lähtus kaebaja enda arusaamise järgi sellest, et ta on saavutanud MTA-ga 28.09.2021 kokkuleppe, et edaspidi esitatakse küsimused kirjalikult ja mingeid täiendavaid suuliste seletuste andmise korraldusi temale ei tehta. Nagu selgub vastustaja edasisest tegevusest ja kohtumenetluses avaldatud seisukohtadest, ei ole MTA 15.10.2021 korralduse tegemisele eelnevalt sellist nõusolekut kaebajale andnud. Kohtule on kaebuse lisana 2 esitatud protokoll maksukohustuslase suulistest seletustest 28.09.2021. Protokollist nähtub, et vastates maksuhalduri esimesele küsimusele palus kaebaja volitatud esindaja, et maksuhaldur esitaks küsimused kirjalikult, sest nendele vastamiseks on vaja saada selgust, kas vastused võivad muuta kuidagi kriminaalasja käiku. Selleks oli kaebaja esindajal vaja nende küsimuste pinnalt suhelda kriminaalasjas kahtlustuse saanud isikute kaitsjatega ning hiljem vastuste pinnalt sai vaadata, kas on vaja ka suulist vestlust lisaks. Protokollist nähtub, et kohe pärast kaebaja ettepanekut selgitas maksuhaldur vastuseks, et nende jaoks on suuline vestlus ja otsekontakt väga oluline. Kuivõrd protokollist ei nähtu MTA nõustumist kaebaja ettepanekuga esitada edaspidi temale küsimused kirjalikult, tuleb vastustaja vahetut reaktsiooni kaebaja ettepanekule tõlgendada niimoodi, et nad eelistasid suulist vestlust ja otsekontakti. Kohus ei pea ka usutavaks, et maksuhaldur andis nõusoleku, kuid jättis selle protokollimata, sest juba järgmisel päeval, 29.09.2021, andis MTA korralduse, kus nad määrasid kaebajale suuliste seletuste andmiseks tähtaja. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebaja volitatud esindajal põhjust eeldada, et MTA-ga on sõlmitud kokkuleppe edasiste küsimuste esitamiseks kirjalikult. Vastustaja on märkinud, et selline kokkulepe saavutati alles 05.11.2021 vestlusel.
12(13)
61.Kohtu hinnangul ei õigusta MTA 29.09.2021 korralduses tehtud ettekirjutuse täitmata jätmist ka kaebaja menetluse käigus esitatud taotlus saada teavet selle kohta, millised andmed ja dokumendid on maksumenetluses maksuhalduri poolt juba kogutud. Vastustaja on oma seisukohas selgitanud, et toimiku kompekteerimine võttis aega, kuid edastati kaebajale kehtivas õiguses sätestatud tähtajal. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab MTA toimingute sooritamise vajaduse ega ole seotud ainult menetlusosalise esitatud taotlustega. Asjaolu, et kaebaja pidas maksumenetluse materjalidega tutvumist vajalikuks enne täiendavate selgituste andmist, ei takista MTA-l täiendavaid selgitusi küsimast, eriti kui kaebaja ei ole tuginenud MKS §-s 64 sätestatud alusele keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. Lisaks ilmnes 05.11.2021 vestlusel, et isegi maksutoimikuga tutvumise järgselt ei suutnud kaebaja advokaat MTA küsimustele objektiivselt vastata. Seega ei olnud maksutoimikuga tutvumise võimalus asjaolu, mis 29.09.2021 korralduse täitmist takistada sai.
62.Kaebaja osales 05.11.2021 suuliste seletuste andmisel. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et selleni viis MTA 15.10.2021 sunniraha korralduses antud uus tähtaeg ja rakendatud sund. Seega täitis 15.10.2021 korraldusega rakendatud sunniraha 500 eurot oma eesmärki ja puudub alus arvata, et MTA rakendas sunniraha pahatahtlikult.
63.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sunniraha rakendamine MTA 15.10.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-24 oli õiguspärane. Seega puudub alus MTA-le ettekirjutuse tegemiseks kõrvaldada MTA 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/055250-24 tagajärjed ja tagastada sunniraha 500 eurot Erial Kinnisvara OÜ arvelduskontole.
64.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.