3.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamata kohut täitetoimingute sooritamisest.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis XX nimi, isikukood ning käesoleva määruse resolutsiooni punktides 2.1 ja 2.2 märgitud kinnistu asukoht ja registriosa number ning sõiduki registreerimisnumber tähemärkidega.
5.Toimetada määrus XXle kätte pärast täitmist tagavate toimingute sooritamist.
Edasikaebamise kord
Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile. Määrus ning Maksu- ja Tolliameti taotlus toimetatakse XXle kätte resolutsiooni punktis 5 nimetatud ajal.
3-22-478
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 23.02.2022 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks XX (edaspidi ka puudutatud isik) omandis olevale kinnisasjale ja käsutamise keelumärke seadmiseks XX omandis olevale sõidukile. MTA põhjendab taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt. 1) XXX maksuvõlg on 23.02.2022. a seisuga 135 787,26 eurot, millest põhivõlg moodustab 118 730,26 eurot ja intress 17 057 eurot. XX maksuvõlg põhivõla osas koosneb maksustamisperioodil november 2019 kuni jaanuar 2022 äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest. 2) MTA alustab kohtule taotluse esitamisega XX juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksukontrolli, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla XX solidaarne vastutus koos XX-ga maksustamisperioodil november 2019 kuni jaanuar 2022 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste ja nendelt arvestatud intressi tasumise eest. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev XX solidaarne vastutus XX põhimaksuvõla eest summas 81 970,09 eurot. Tasumata maksukohustustelt arvestatud tasumisele kuuluv intress on oma olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga, mistõttu toob põhivõla mittetasumine kaasa ka intressivõla tekke, milleks on 6852,68 eurot. Seega on võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku vähemalt 88 822,77 eurot. 3) XX on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu pangakontolt sularahas välja võetud ja puudutatud isiku elukaaslasele ülekantud rahalisi vahendeid kogusummas 44 268,76 eurot ei kasutatud ettevõtluse tarbeks. Kui XX oleks nimetatud raha kasutanud ettevõtluse eesmärkidel ning deklareeritud maksude tasumiseks, ei oleks XX-l tekkinud tänaseks ka niivõrd suurt maksuvõlga. Äriühingust raha väljaviimine ajal, mil oli teada, et äriühingul tekivad ja on juba tekkinud maksukohustused, on käsitatav teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. XX on alates 10.02.2021 teadlikult ja tahtlikult jätkanud XX kahjumlikku majandustegevust ning järjepidevalt tekitanud juurde maksuvõlgnevusi, olles seejuures teadlik, et kohustusi ei ole võimalik selliselt tegutsedes kunagi likvideerida. Augustis 2020 esitas XX taotluse maksuvõla ajatamiseks. Maksuhaldur rahuldas taotluse ning koostas äriühingule maksuvõla tasumiseks maksegraafiku summas 74 745,21 eurot. Graafiku kohaselt pidi äriühing perioodil august 2020 kuni juuli 2022 tasuma iga kuu 3 114,38 eurot. Kuna veebruariks 2021 oli XX vaatamata mitmetele meeldetuletustele tasunud üksnes kaks osamakset ning samal ajal jätnud tasumata jooksvalt juurde tekkinud maksukohustused, tunnistas maksuhaldur ajatamisgraafiku alates 10.02.2021 kehtetuks. Alates ajatamisgraafiku kehtetuks tunnistamisest on XX iga kuu tasumata jäänud maksukohustusi aina juurde deklareerinud, kokku 37 701,33 eurot. Samal ajal on aga XX ettemaksukontole maksukohustuste katteks laekunud vaid 1318,37 eurot. Alates 2020. aastast on ka XX käive oluliselt vähenenud. Seega pidi XX olema hiljemalt 10.02.2021 teadlik, et XX on muutunud maksejõuetuks, kuid jätkas majandustegevust vaatamata käibe olulisele langusele ning aina kasvavale maksuvõlale. XX oleks pidanud XX tegevuse lõpetama või ümber korraldama. Tegevuse jätkamine ning äriühingu suhtes tekkivate nõuete, sh maksuvõla suurendamine on juhatuse liikme kohustustega vastuolus. 4) Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on XXl igakuiseid tulumaksuga maksustatavaid sissetulekuid alla 600 euro. Seega ei saa olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Täitmist tagavate toimingute sooritamine on prognoosotsus, mille tegemisel on
3-22-478 oluline arvesse võtta ka isiku varasemat käitumist. Võttes arvesse põhjendatud kahtlust, et XX viis alusetult rahalisi vahendeid äriühingust välja, tegutses teadlikult maksejõuetus olukorras ning jättis riigile suurtes summades maksusid tasumata, esineb põhjendatud oht, et isik hakkab muutma ennast varatuks ning seeläbi võimaliku maksukohustuse tasumisest kõrvale hoiduma. Seda toetab ka asjaolu, et tõenäoliselt määratav maksusumma on vähemalt 88 822,77 eurot ning XX ei ole juhatuse liikmena astunud samme äriühingu maksuvõla vähendamiseks ega selle suurenemise peatamiseks. 5) Kuna maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos osaühingu juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, rakendub isiku suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime. 6) Maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda äriühingu enda vara arvelt, mistõttu on MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks. Maksuhaldur alustas sissenõutava maksuvõla sundtäitmist 04.06.2020, kui edastas AS-le LHV Pank korralduse XX pangakonto arestimiseks. Viimane laekumine maksuvõla katteks toimus juunis 2021. Ekinnistusraamatu ja Ehitisregistri andmetel ei kuulu XX-le kinnistuid ega ehitisi. Transpordiameti liiklusregistri järgi omab äriühing väikebussi Mercedes-Benz Vito (ehitusaasta 2007), mis on ajutiselt registrist kustutatud kuni 21.09.2022. Sõidukil puudub ka tehnoülevaatus. Kuigi maksuhaldur on nimetatud sõidukile seadnud käsutamise keelumärke, siis arvestades, et tegemist on ligi 15 aastat vana sõidukiga, millel puudub kehtiv tehnoülevaatus, on tõenäoliselt tegemist väheväärtusliku varaga. Muu teadaolev register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda, äriühingul puudub. Tulenevalt sellest ei ole maksuhaldur täitemenetluse algatamiseks pöördunud ka kohtutäituri poole. Lisaks on XX käive tänaseks oluliselt vähenenud ning äriühingu viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2018. aasta kohta. Seega on maksuhaldur seisukohal, et maksuvõla sissenõudmine äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt ei ole võimalik. Seejuures on maksuhaldur veendunud, et ka kõige hilisemaid maksukohustusi ei õnnestu XX-lt endalt sisse nõuda ning arvestades keskmist vastutusmenetluse pikkust, saab MKS § 96 lg 5 teisest lausest tulenev nõue vastutusmenetluse käigus juba täidetud. 7) Arvestades XXle kuuluvat vara (üks kinnisasi ja üks mootorsõiduk) ning seda, et võimaliku vastutusotsusega sissenõutava maksusumma suurus on vähemalt 88 822,77 eurot, on MKS § 130 lg-s 1 loetletud vahenditest kõige sobivam hüpoteegi seadmine XX omandis olevale kinnisasjale ja käsutamise keelumärke seadmine XX omandis olevale mootorsõidukile. Kuigi kinnisasja hinnanguline väärtus on vaid ca 26 000 eurot, palub maksuhaldur hüpoteegi seada summas, mis kataks ära kogu sissenõutava summa, millest on maha arvutatud sõiduki hinnanguline väärtus (s.o 4500 eurot), kuna võimaliku sundvõõrandamise hetkel võib kinnisasja tegelik väärtus olla kõrgem ning sellisel juhul ei tekiks olukorda, kus maksuhalduril jääks väiksema hüpoteegi tõttu nõue osaliselt rahuldamata. 8) Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist XXle kuuluvale kinnisasjale selliselt, et oleks tagatud võimalik maksuhalduri nõue isiku vastu ja eeldatavad sundtäitmise kulud, mis on maksimaalselt 5656 eurot ehk 6,4% nõude summast. 9) Maksuhaldur lõpetab XX vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohase tagatise. Asendustagatise esitamisel peab tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib kanda tagatissumma deposiiti, on deposiidi väärtuseks 88 822,77 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse
3-22-478 määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 1 lubab taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ning MKS § 130 lg 1 p 2 lubab taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt. HKMS § 264 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (Riigikohtu 09.06.2014. a määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.5; 14.05.2013. a määrus nr 3-3-1-7-13, p 13).
3.Riigikohus on põhjalikult selgitanud MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimusi 27.11.2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12. Viidatud määruse p 50 põhjal on need eeldused järgmised: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; e) ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise; f) isik, kellele tahetakse vastutusotsust teha, vastutab seaduse alusel maksukohustuste täitmise eest; g) maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud; h) maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot; i) vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; ning j) maksuhalduri taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetatakse täitetoimingud.
4.MTA on selgitanud, et alustab kohtule haldustoimingu tegemiseks loa saamiseks taotluse esitamisega XX juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksukontrolli, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 alusel. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega ning seda ka juhul, kui maksuhaldur põhjendab tal tekkinud kahtlust algatatud menetluses antava vastutusotsuse sundtäitmise raskusest või võimatusest äriühingu maksuvõlgade sundtäitmise menetluse ja selle käigus kogutud asjaoludega (vt nt Riigikohtu 18.03.2020. a määrus nr 3-19-1178, p 14; 14.05.2013. a määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).
5.Kohtul tuleb täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses loa andmise eelduste kontrollimisel hinnata seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eeldatavasti tehtava vastutusotsuse eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane. Eeskätt tuleb kontrollida seda, kas esinevad või puuduvad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (Riigikohtu 02.06.2017. a määrus nr 3-3-1-17-17, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). See, kas puudutatud isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlemise menetluses.
6.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste
3-22-478 täitmise eest. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 näeb ette, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava samast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Vastutusotsuse tegemist piiravad asjaolud on sätestatud MKS § 96 lg-tes 5 ja 6.
7.Kohus leiab, et maksuhalduri poolt kohtule esitatud asjaoludel on puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine võimalik.
8.MTA on selgitanud ja tõenditega kinnitanud, et XX-l oli kohtule taotluse esitamise ajaks kujunenud maksuvõlg 135 787,26 eurot, millest põhivõlg moodustab 118 730,26 eurot ja intress 17 057 eurot. Maksuvõlg põhivõla osas koosneb maksustamisperioodidel november 2019 kuni jaanuar 2022 äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest (taotluse lisa 1). Äriregistri andmetel oli puudutatud isik XX juhatuse liige perioodil 15.04.2016–18.05.2018 ning on juhatuse liige alates 12.07.2018 (taotluse lisa 2). Seega on puudutatud isik XX seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Seda arvestades on puudutatud isiku poolt juhatuse liikme kohustuste süüline rikkumine ning tema vastutus äriühingu maksuvõla eest võimalik.
9.Maksuhaldur on osutanud sellele, et XX pangakontolt on tehtud perioodil oktoober 2019 kuni veebruar 2021 järjepidevalt sularaha väljamakseid kogusummas 33 830 eurot (taotluse lisad 3 ja 4). Veel on äriühingu pangakontolt tehtud ülekandeid puudutatud isiku elukaaslase pangakontole kokku 10 438, 76 euro ulatuses (taotluse lisa 5) ning maksuhalduril on alust arvata, et need ülekanded ei pruugi olla seotud XX majandustegevusega. Nimetatud sularaha väljamaksete ja ülekannete tegemise perioodil oli puudutatud isik XX pangakontoga seotud kahe deebetkaardi valdaja ning üks pangakonto allkirjaõiguslikest/volitatud kasutajatest, kaasa arvatud internetipanga kasutajatest (taotluse lisa 3). Lisaks omab puudutatud isik alates 21.08.2017 XX e-maksuametis raamatupidaja õigusi (taotluse lisa 6).
10.MTA taotlusest ja sellele lisatud tõenditest ei nähtu MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluste, mis välistavad vastutusotsuste tegemise, esinemist. Maksuvõlg on kehtiv ning on tekkinud äriühingu deklareeritud, kuid tasumata maksudest. Vastavalt MKS § 98 lg-le 1 on maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Puudutatud isikule tehtava võimaliku vastutusotsusega nõuab maksuhaldur sisse äriühingul maksustamisperioodidel jaanuar 2020 kuni jaanuar 2022 tekkinud maksuvõlga (taotluse lisa 10). Seega on aegumistähtaeg hakanud kulgema alates 10.02.2020, mil saabus 2020. a jaanuari tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) esitamise tähtaeg. Sellest kuupäevast ei ole möödunud viis aastat (MKS § 98 lg 1).
11.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Praegusel juhul on kohtule esitatuga tõendatud, et maksuhaldur on asunud XX-lt maksuvõlga sisse nõudma, sh edastanud pangale 04.06.2020 korralduse äriühingu pangakonto arestimiseks (taotluse lisa 13), kuid kogu maksuvõla sissenõudmine ei ole õnnestunud (taotluse lisa 1). Äriühing ei tasunud maksuvõlga ka enda poolt taotletud ja maksuhalduri koostatud ajatamise graafiku alusel (taotluse lisad 7– 9). Samuti on maksuhaldur viidanud sellele, et alates 2020. aastast on XX käive oluliselt vähenenud. Näiteks, kui 2019. aastal oli äriühingu keskmine kuukäive ca 37 000 eurot, siis aastatel 2020 ja 2021 oli see vastavalt ca 4300 eurot ja 3731,25 eurot (taotluse lisa 11). Eeltoodu annab alust arvata, et maksuvõla sissenõudmine ei ole suure tõenäosusega võimalik ka maksukohustuslase majandustegevuse tulemusel saadava tulu arvelt. Lisaks puudub MTA
3-22-478 kogutud andmetel äriühingul selline register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda.
12.Kohtu hinnangul ei välista MKS § 1361 eesmärgist tulenevalt vastutusotsuse täitmise ennetavat tagamist asjaolu, et kogu kõnealuse maksuvõla sissenõudmise alustamisest ei ole möödunud MKS § 96 lg-s 5 sätestatud kolme kuud. MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel ega pea seaduse kohaselt tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013. a määrus nr 3-13-455; samuti Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2018. a määrus nr 3-18-1788, p 7 ja seal viidatud praktika). Antud juhul on maksuhaldur kohtule esitatud taotluses piisavalt ära näidanud, et maksukohustuslane ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning ka edaspidine maksuvõla sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.
13.Äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine on võimalik ka tulenevalt sellest, et XX on registrisse kantud, s.t õigusvõimeline (vt Riigikohtu 04.12.2009. a otsus nr 3-3-1-75-09, p 11).
14.Kohtu hinnangul on praegusel juhul olemas põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012. a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja 28.01.2013. a määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhalduri taotluses välja toodud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele äriühingu poolt, mille tegevuse korraldamise kohustus on puudutatud isikul kui ühel äriühingu juhatuse liikmetest. Seetõttu on põhjendatud eeldada ka puudutatud isiku soovimatust tasuda isiklikult äriühingu maksuvõlga (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2021. a määrus nr 3-21-1786, p 10; Riigikohtu 28.01.2013. a määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhalduriga tuleb nõustuda, et kohtule esitatud materjalidest järeldatav puudutatud isiku käitumine, mis seisnes enam kui aastase perioodi jooksul äriühingust raha väljaviimises, samal ajal maksukohustuste täitmata jätmises ning seejärel enam kui aastase perioodi jooksul maksejõuetus olukorras tegutsemises (taotluse lisad 3, 4, 5 ja 10), iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Eeltoodu pinnalt ei saa kohus välistada, et puudutatud isik võib ka tulevikus käituda ebausaldusväärselt ning hakata pärast vastutusmenetlusest teadasaamist enda tegevusega takistama talle määratava maksukohustuse täitmist ja hoiduda selle täitmisest kõrvale.
15.Hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale ja hinnanguliselt 26 000 euro suuruse väärtusega kinnistule (taotluse lisad 16 ja 17) saab pidada tema suhtes kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks proportsionaalseks vahendiks. Hüpoteegi seadmine ei takista puudutatud isikul kinnisasja valdamist, kasutamist ega käsutamist. Samuti ei koorma kohtu hinnangul puudutatud isiku õigusi ülemäära talle kuuluvale sõidukile (väärtus ca 4500 eurot; taotluse lisad 18 ja 19) käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine Maanteeameti liiklusregistrisse.
16.Kuna hüpoteegiga koormatud kinnisasja puhul toimub sundtäitmine kohtutäituri kaudu, saab rahalise nõude puhul hüpoteegi suuruse määramisel lähtuda kohtutäituri tasu määradest, võimalikest lisatasudest (kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 jj) ning muudest täitekuludest (täitemenetluse seadustiku § 37) (Riigikohtu 27.11.2012. a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap j; 28.01.2013. a määrus nr 3-3-1-16-12, p 16). Praegusel juhul on MTA võtnud hüpoteegi summa määramisel arvesse võimalikke täitekulusid kogusummas 5656 eurot (täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga 36 eurot (KTS § 34), kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 4320 eurot (KTS § 35 lg 1) ning täitetoimingu lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest 1300 eurot (KTS § 45 lg 1)). Täitekulusid sellises määras ehk
3-22-478 6,4% ulatuses puudutatud isikule esitatava võimaliku nõude summast saab pidada mõistlikuks ja proportsionaalseks.
17.Puudutatud isikul on võimalik saavutada tema suhtes tehtavate täitetoimingute lõpetamine, kui ta esitab MTA-le tagatise. Taotluse kohaselt lõpetab MTA puudutatud isiku suhtes täitetoimingud, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise, mille väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist. MKS § 122 kohaselt võib tagatiseks olla käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma, registerpant või hüpoteek. Tagatissumma deposiiti kandmise korral on MTA määranud tagatissumma suuruseks 88 822,77 eurot. Samuti on puudutatud isikul võimalik määruskaebuse esitamisel tõendada, et tema poolt maksukohustuse täitmine on tulevikus kahtlusteta võimalik.
18.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele, on vajalikul määral põhistatud ning kuulub rahuldamisele. Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3).
19.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis XX nime, isikukoodi ning käesoleva määruse resolutsiooni punktides 2.1 ja 2.2 märgitud kinnistu asukoha, registriosa numbri ja sõiduki registreerimisnumbri tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.