Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk 23.02.2022, Tartu 3-20-1209 Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.05.2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-6 osaliseks tühistamiseks ja 12.06.2020. a vaideotsuse nr 61/4644-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 18.02.2021. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X, esindaja advokaat Marko Kaevando Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Yi 30.09.2020. a menetluskulude nimekiri haldusasjas nr xxx.
2.Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.02.2021. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 23.02.2022, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 21.01.2020. a korralduse alusel Giga Ehitus OÜ suhtes menetlust käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks perioodil jaanuar 2016 kuni detsember 2018 (dtl 8-14). MTA teavitas 09.04.2020. a korraldusega Giga AS-i, et alustab maksukontrolli, mis hõlmab nimetatud
äriühingu käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel jaanuar 2016 kuni detsember 2018 (dtl 15-20).
1.1.Giga Ehitus OÜ suhtes läbiviidava kontrollimenetluse raames andis MTA 26.05.2020. a Xile (kaebaja) maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 3 alusel korralduse esitada oma pangakonto väljatrükk perioodi juuni 2017 kuni detsember 2018 kohta (dtl 46-50).
1.2.Kaebaja esitas 09.06.2020. a vaide MTA 26.05.2020. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on põhjendamata ja ebaseaduslik ning rikub tema õigusi (sh riivab tema eraelu puutumatust). Maksuhaldur jättis 12.06.2020. a vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata (dtl 51-56).
2.Kaebaja esitas 24.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 26.05.2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-6 ja 12.06.2020. a vaideotsuse nr 6-1/4644-2 tühistamiseks (dtl 2-7).
2.1.MTA otsustas 06.07.2020. a otsusega nr 12.2-3/051535-6-1 kaebajale 26.05.2020 väljastatud korralduse osaliselt kehtetuks tunnistada (dtl 290-291). MTA otsustas tunnistada kehtetuks korraldusega antud kohustuse esitada pangakonto väljavõte perioodi 01.06.2017 - 01.08.2018 kohta. Kehtima jäi kohustus esitada pangakonto väljavõte perioodi 02.08.2018 - 31.12.2018 kohta. Tartu Halduskohus otsustas 14.08.2020. a määrusega lõpetada haldusasja nr 3-20-1209 menetlus MTA 26.05.2020. a korralduse nr 12.2.-3/051535-6 tühistamiseks osas, millega kaebajat kohustati esitama pangakonto väljavõte perioodi 01.06.2017 - 01.08.2018 kohta (dtl 344-345).
2.2.Xi kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgnevad.
2.2.1.Maksuhalduri poolt kolmandale (menetlusvälisele) isikule antud korraldus teabe või dokumentide esitamiseks peab olema nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud, sh peab selle põhjenduste järgi olema võimalik veenduda, et kolmandalt isikult nõutav teave või dokument on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks vajalik. Vaidlustatud korraldus ei vasta eeltoodud nõuetele seetõttu, et see ei ole faktiliselt piisavalt põhjendatud.
2.2.2.Tegelikult on perioodil 2017 juuni – 2018 detsember tehtud Giga Ehitus OÜ pangakontolt kaebaja pangakontole ainult üks ülekanne – 02.08.2018 summas 10 000 eurot. Maksuhalduri arvates on vaja kontrollida, kas vastav rahasumma jõudis ka tegelikult äriühingu kassasse ning selleks on vaja kaebaja pangakonto väljavõtet perioodi juuni 2017 – detsember 2018 kohta. Kaebaja arvates ei ole maksuhalduri käsitlus praegustel asjaoludel põhjendatud.
2.2.3.Giga Ehitus OÜ (tulu)maksukohustuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, milline oli konkreetselt ettevõtte pangakontolt kaebaja pangakontole kantud rahaliste vahendite edasine saatus. Oluline on üksnes see, et samasugune summa rahalisi vahendeid jäi ettevõtte mõjusfääri ning seda kasutati edaspidi äriühingu majandustegevuses. Seetõttu ei ole maksuhalduril mingit alust ega vajadust ka sellekohaste tõendite kogumiseks.
2.2.4.Giga Ehitus OÜ ja AS Giga suhtes algatatud maksukontrollide käigus on esitatud maksuhaldurile lepingud ja muud dokumendid, mis kinnitavad, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt kaebaja pangakontole ülekantud summale vastav rahasumma jõudis äriühingu kassasse ning et seda kasutati äriühingu edasises majandustegevuses. Maksuhaldurile esitati raamatupidamisdokument, millest nähtub, et Giga Ehitus OÜ tasus kassas olnud sularaha arvelt oma emaettevõtjale AS-le Giga võla summas 372 000 eurot, tagastas sõsaräriühingule OÜ-le Giga Investeeringud viimaselt saadud laenu summas 6800 eurot ning andis AS-le Telver laenu summas 1 030 000 eurot. Giga Ehitus OÜ esitas maksuhaldurile ka eelnimetatud majandustehinguid kinnitavad kassadokumendid ja lepingud. AS Giga esitas maksukontrolli käigus maksuhaldurile dokumendid, millest nähtub, et AS Telver täitis Giga Ehitus OÜ-lt saadud sularahaga oma kohustuse AS Giga ees summas 1 000 000 eurot ning et 02.01.2018. a inventuuriakti kohaselt oli AS-i Giga kassas 02.01.2018. a seisuga sularaha summas 2 117 338,50 eurot. Eelnimetatud majandustehingud said toimuda üksnes juhul, kui Giga Ehitus
OÜ pangakontolt tema juhatuse liikmete (sh kaebaja) pangakontodele kantud summad jõudsid Giga Ehitus OÜ kassasse.
2.2.5.Asjaolu, et AS Giga maksis perioodil 2018 – 2019 oma aktsionärile sularahas dividende eelnimetatud summades, kinnitab üheselt, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt tema juhatuse liikmete (sh kaebaja) pangakontodele kantud summad jõudsid Giga Ehitus OÜ kassasse (ja sealt omakorda kas otse või AS Telver kaudu AS Giga kassasse). Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja pangakonto väljavõttest võivad nähtuda Giga Ehitus OÜ maksukohustuse seisukohast tähtsust omavad asjaolud, on vaidlustatud korraldus ilmselgelt ebaproportsionaalne.
3.Tartu Halduskohus jättis 18.02.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
3.1.Vaidlustatud korralduse näol on tegemist HMS § 54 ja MKS § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
3.2.Kaebaja on seisukohal, et MTA 26.05.2020. a korraldus on kehtima jäänud osas (s.o osas, millega kaebajat kohustatakse esitama tema pangakonto väljavõte perioodi 02.08.2018 - 31.12.2018 kohta) ebaproportsionaalne ja rikub tema eraelu puutumatust. Korraldus on kaebaja hinnangul nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamata. Samal põhjusel on kaebaja arvates õigusvastane 12.06.2020. a vaideotsus.
3.3.Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ning 3 alusel. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lg-s 2 sätestatud piirang.
3.4.Riigikohus selgitas 26.09.2018. a otsuses asjas nr 3-16-2324 MKS § 61 kohaldamisega seonduvat. Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (24.05.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (14.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (14.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).
3.5.Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas MKS-ga, kohaldades muuhulgas MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas
tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2).
3.6.MKS § 61 lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et MKS § 61 lg 2 ei määratle ammendavalt olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata kolmanda isiku käest teavet nõuda (nt Tallinna Halduskohtu 21.09.2015. a otsus asjas nr 3-15-423) ning eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta (Riigikohtu 30.03.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, siis on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2012. a otsus asjas nr 3-11-1341).
3.7.Kohtu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega ning korraldust on vajalikul määral nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. MTA 26.05.2020. a korraldusega kaebajalt nõutava teabe ning maksumenetluse kontrolliobjekti vahel on piisav seos. MTA selgitas kaebajale, et nad kontrollivad 21.01.2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-1 alusel Giga Ehitus OÜ käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2016 kuni detsember 2018. Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult. Selleks et veenduda, et kaebaja pangakontole kantud summad on liikunud äriühingu kassasse, vajab MTA informatsiooni kaebajalt kui kolmandalt isikult. Kohtu hinnangul ei saa korraldusest järeldada, et MTA nõuab kaebajalt dokumente, millel ei ole kontrollitava maksukohustuse seisukohast tähtsust.
3.8.Kohus nõustub kaebajaga, et isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (Eesti Vabariigi PS § 26; EIK 27.04.2017. a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta (Riigikohtu 26.09.2018. a otsus asjas nr 3-16-2324/18, p 12 ja 01.02.2021. a määrus asjas nr 3-18-1328, p 11). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja enda otsus kanda äriühingu raha isiklikule panagakontole, on sellise olukorra ja teabenõude vajaduse põhjustanud. Kaebaja sidus teadlikult oma pangakonto OÜ Giga Ehitus majandustegevuse rahavooga, mistõttu ei ole tegu tavapärase olukorraga. Maksuhaldur väidab, et ei Giga Ehitus OÜ ega kaebaja tema juhatuse liikmena ei ole tänaseni MTA-le mõistlikult selgitanud, mis oli see objektiivne vajadus, miks kanti äriühingu raha läbi juhatuse liikme pangakonto väidetavalt Giga Ehitus OÜ kassasse. Tõepoolest, kaebaja pangakontolt nähtuvad tema isiklikud kulutused, kuid olukorras, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kaebaja kasutas Giga Ehitus OÜ raha isiklikuks otstarbeks, on see maksumenetlusest puudu olev ja tõendamist vajav aspekt. Kahtlustatud fakti kinnituse järgselt muutuks ka Giga Ehitus OÜ maksuarvestus.
3.9.Maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki
kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega (14.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). Seega ei esine korralduses põhjendamispuudusi, mis annaks aluse lugeda korraldust õigusvastaseks. Maksuhalduril ei olnud kohustust kaebajale korralduses selgitada, kas tema pangakonto väljavõttes sisalduv teave omab tähtsust seoses Giga Ehitus OÜ käibemaksukohustusega või tulumaksukohustusega. Maksuhaldur ei pidanud ka vaidlustatud korralduses täpsemalt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kolmandalt isikult nõutava teabega tõendada. Määrav on seos kontrolliobjekti ning nõutava teabe vahel. See seos on piisaval määral äratuntav. See, kas maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus.
3.10.Vaidemenetluses on vastustaja selgitanud, et maksuhalduri kahtlused on ilmselgelt tingitud sedavõrd ebatavalisest raha liigutamisest, kus äriühingu pangakontole laekunud summad, mis on väidetavalt mõeldud äriühingu kassasse sissemaksmiseks, kantakse esmalt juhatuse liikme isiklikule pangakontole, misjärel samad summad väidetavalt omakorda sularahas välja võetakse selleks, et need lõpuks äriühingu kassasse viia. Kuigi seadus ei kohusta äriühingut hoidma oma rahalisi vahendeid pangakontol, on ometi tavapäraseks ja eelistatud viisiks, et äriühing teeb ettevõtlusega seotud kulusid ennekõike pangakonto vahendusel, mitte sularahas. Kui Giga Ehitus OÜ eelistas ettevõtlusega seotud kulusid teha sularahas, siis pidi ta arvestama sellega, et maksuhalduri kahtluste hajutamiseks peab ta suutma tõendada reaalset raha liikumist äriühingu pangakontolt äriühingu kassasse. Pelgalt vormikohaste dokumentide vormistamisest selleks ei piisa, mistõttu kaebajalt korraldusega nõutud pangakonto väljavõtetel on otsene seos maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel. Kuivõrd kaebaja näol on ühtlasi tegemist Giga Ehitus OÜ juhatuse liikmega, siis peaks korraldus olema talle arusaadav ning ka kohtupraktika ei eelda korralduse detailsemat põhjendamist kui seda on tehtud vaidlustatud korralduses. Kohus nõustub selle vastustaja seisukohaga.
3.11.Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et dokumendid tuleb esitada e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 02.06.2020. Andmete saatmisel e-postiga tuleb arvestada, et andmemaht ei ületaks 20 MB ühe e-kirja kohta. Kui dokumendi esitamine e-posti teel on selle suure mahu tõttu keeruline, paluti kaebajal ühendust võtta korralduse koostajaga, et leppida kokku mõlemale poolele sobiv dokumentide esitamise viis. Samuti selgitas MTA, et juhul, kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda tähtaja pikendamist (MKS § 50). Seega on vastustaja üles näidanud paindlikkust dokumentide edastamise kuupäeva osas. Vaieldamatult peab maksuhaldur, juhul kui eesmärgi saavutamiseks on võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks teistest vähem koormav, valima vähemkoormava meetme. See aga ei tähenda, et kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale isikule meelepärasemad. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka MKS § 10 lõikes 3 sätestatud kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seega otsustamaks, kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt poolt puudutatud isikute huve.
3.12.Eeltoodust tulenevalt on MTA 26.05.2020. a korraldus õiguspärane, mistõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude korralduse tühistamiseks. Vaidlustatud korraldus on asjakohase kohtupraktikaga kooskõlas. Nõutud teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on äratuntav. Samuti on teabe maht ajaliselt ning esemeliselt piisavalt konkreetselt piiritletud ning korraldus on proportsionaalne. MTA on vaidemenetluse käigus kaebajale korralduse andmise asjaolusid täiendavalt selgitanud. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat
haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus 12.06.2020. a vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
3.13.Seoses kaebaja väitega, et MTA tegevus 16.06.2020 tema pangakonto väljavõtte nõudmisel AS-lt Swedbank oli ebaseaduslik (dtl 1897), selgitab kohus, et see ei puuduta käesoleva vaidluse eset. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Seetõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja väidete osas, et MTA ei teavitanud eelnimetatud korralduse andmisest ega selle täitmisest AS-i Swedbank poolt kaebajat ega ka maksukohustuslast, kelle suhtes algatatud maksukontrolli raames MTA kaebaja pangakonto väljavõtte esitamist nõudis. Kohus märgib vaid, et MKS § 146 lg 2 regulatsiooni mõte ei ole keelata maksuhaldurit alternatiivsetest teabeallikatest samasisulise teabe hankimist. Pealegi selgitas kaebaja vastuseks kohtunõudele, et ta ei soovi kaebust muuta ega vaidlustada MTA toimingut, mis seisnes korralduse andmises AS-le Swedbank kaebaja pangakonto väljavõtte esitamiseks perioodi juuni 2017 kuni detsember 2018 kohta (dtl 2176, 2178).
3.14.Tartu Halduskohus lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel 14.08.2020. a määrusega käesolevas kohtuasjas menetluse MTA 26.05.2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-6 tühistamiseks osas, millega kaebajat kohustati esitama pangakonto väljavõte perioodi 01.06.2017 - 01.08.2018 kohta. Halduskohus leidis, et MTA ei ole tõendanud (ja see ei ole kohtule asja materjalidest ka üheselt arusaadav), et vaidlusaluse korralduse osalist kehtetuks tunnistamist ei tinginud kaebuse esitamine. Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui kaebust poleks esitatud. Seetõttu kohaldub HKMS § 108 lg 6 ning kaebaja menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda osas, mis on seotud menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
3.15.Kaebaja esindaja ei ole oma taotluses selgelt välja toonud, kui suures osas menetluskulude väljamõistmist ta taotleb ja millised kulud on seotud menetluse osalise lõpetamisega. Kaebaja esindaja märkis, et kaebaja menetluskulud senises menetluses kokku on 828,80 eurot, sh kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ja kaebaja lepingulise esindaja kulud kokku summas 2264,80 eurot (sh käibemaks), mis tulenevad kaebajale osutatud õigusabist 15 tunni ja 53 minuti ulatuses tunnitasuga 156 eurot (sh käibemaks). Kohtule jääb arusaamatuks, mida kaebaja 828,80 euro all silmas pidas. Esitatud menetluskulude dokumentidest nähtub, et kaebaja on kandnud kulusid kokku 2264,80 eurot (770,50 eurot, arve nr 2006047; 862,50 eurot, arve nr 2007040; 553,80 eurot, arve nr 2010054; 78 eurot, arve nr 2011082).
3.16.Kohus peab menetluskulude väljamõistmisel hindama, kas taotletud õigusabikulu oli vajalik ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud menetluskulud on 1⁄2 osas üle paisutatud. Tegu on keskmisest maksuvaidlusest lihtsama vaidlusega. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et paralleelselt toimus kaebaja esindaja osavõtul sarnane vaidlus ka kohtuasjas nr xxx, milles esitatud kaebus on põhiosas kattuv praeguses asjas esitatud kaebusega. Arvestades, et kaebus sisaldab mõlemas kaebuses esitatud tõendeid ja väiteid ning ka kaebaja hilisemad avaldused dubleerivad varasemaid seisukohti ja viitavad kaebusele, on kaebaja avalduses näidatud menetluskulud ebamõistlikult suured. Seetõttu leiab kohus, et käesolevas asjas on kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud suuruses 1150 eurot. Menetluse osalise lõpetamisega seotud menetluskuluks tuleb lugeda 500 eurot ja see tuleb HKMS § 108 lg 6 alusel MTA-lt kaebaja kasuks välja mõista. Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistada; teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning tühistada MTA
26.05.2020. a korraldus ja 12.06.2020. a vaideotsus ning mõista vastustajalt välja Xi menetluskulud halduskohtus summas 2 279,80 eurot. Kaebaja põhjendab apellatsioonkaebust järgmiselt.
4.1.Kaebaja tugines MTA 26.05.2020. a korralduse vaidlustamisel mh sellele, et korraldus on ebaproportsionaalne ja seetõttu vastuolus HMS § 54 nõuetega. Proportsionaalsuse nõue kehtib ka maksuhalduri poolt MKS § 61 alusel antava korralduse suhtes, millega nõutakse teavet kolmandalt isikult. MTA põhjendas 26.05.2020. a korralduses kaebaja pangakonto väljavõtte nõudmist perioodi 2017 juuni – 2018 detsember kohta väitega, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt on tehtud kaebaja pangakontole selle perioodi jooksul ülekandeid kokku summas 79 500 eurot. Kaebaja esitas menetluses tõendi, et tegelikult on kogu selle perioodi jooksul tehtud Giga Ehitus OÜ pangakontolt kaebaja pangakontole ainult üks ülekanne – 02.08.2018 ülekanne summas 10 000 eurot. Halduskohus ei ole asja lahendamisel võtnud seisukoha, kas asjaolu, et Giga Ehitus pangakontolt kanti 02.08.2018 kaebaja pangakontole 10 000 eurot, õigustab kaebajalt pangakonto väljavõtte nõudmist perioodi 02.08.2018 – 31.12.2018. Kaebaja on seisukohal, et tema tervikliku pangakonto väljavõtte nõudmine perioodi 02.08.2018 – 31.12.2018 kohta põhjendusega, et Giga Ehitus OÜ kandis sellele kontole 02.08.2018 10 000 eurot, on ilmselgelt ebaproportsionaalne.
4.2.Vaidlustatud korralduse proportsionaalsuse hindamisel ei saa tähelepanuta jätta ka kaebaja poolt menetluses välja toodud asjaolu, et kaebaja koos abikaasaga (A) sai perioodil jaanuar 2016 – aprill 2020 Giga Ehitus OÜ emaettevõttelt AS-lt Giga dividende kokku summas 12 215 000 eurot. Kaebaja arvates on selle asjaolu valguses täiesti meelevaldne püstitada hüpotees, et kaebaja kasutas temale Giga Ehitus OÜ pangakontolt ülekantud 10 000 eurot ära isiklikuks otstarbeks ning sellise täiesti naeruväärse hüpoteesi kontrollimise eesmärgil nõuda kaebajalt tervikliku pangakonto väljavõtte esitamist 5 kuu kohta.
4.3.Lisaks ei ole halduskohus asja lahendamisel arvestanud seda, et maksuhalduril on olemas kaebaja pangakonto terviklik väljavõte perioodi juuni 2017 – detsember 2018 kohta, mille ta sai AS-lt Swedbank 07.07.2020.
4.4.Halduskohtu otsus on ka menetluskulude jaotust ja nende rahalist kindlaksmääramist puudutavas osas ebaseaduslik ja põhjendamata. Õige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud 26.05.2020. a korralduse osaline kehtetuks tunnistamine vastustaja 06.07.2020. a otsusega oli tingitud kaebuse esitamisest käesolevas asjas ning et seetõttu tuleb menetluskulud jätta vastavas osas HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda. Ekslik ja põhjendamata on halduskohtu seisukoht kaebaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse osas, samuti 26.05.2020. a korralduse kehtetuks tunnistatud osaga seotud kulude suuruse osas. Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid kokku 2 279,80 eurot, so kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja kaebaja lepingulise esindaja kulud summas 2264,80 eurot. Nähtuvalt 09.01.2021. a menetluskulude nimekirjast osutas lepinguline esindaja kaebajale halduskohtumenetluses õigusabi 15 tunni ja 53 minuti ulatuses. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja lepingulise esindaja kulud on 1⁄2 osas üle paisutatud tähendab sisuliselt seda, et kohtu arvates saab kaebaja lepingulise esindaja kulu lugeda põhjendatuks vähem kui 8 tunni ulatuses. Selline seisukoht on meelevaldne ja põhjendamata. Kui halduskohus leidis, et kaebaja lepingulise esindaja ajakulu 15 tundi ja 53 minutit on 50 % võrra ülepaisutatud, oleks kohus pidanud tooma välja, millise konkreetse menetlustoimingu ajakulu on ülepaisutatud.
4.5.Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole kaebaja 09.01.2021. a menetluskulude nimekirjas selgelt välja toonud, millised kaebaja kulud on seotud menetluse osalise lõpetamisega. Kaebaja märgib, et praegustel asjaoludel ei olegi võimalik seda üheselt välja tuua. Kaebaja vaidlustas maksuhalduri haldusaktid tervikuna ning selleks kantud kulud seostusid ühtviisi nii haldusaktide selle osaga, mis tunnistati kehtetuks MTA 06.07.2020. a otsusega, kui ka selle osaga, mille tühistamise nõue jäi kaebuse esemeks. Kaebaja arvates oleks halduskohus pidanud sellises olukorras lähtuma HKMS § 108 lg-st 2, mille kohaselt jagatakse kaebuse osalisel
rahuldamisel menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, mistõttu tuleks kaebaja põhjendatud menetluskulud mõista MTA-lt välja vähemalt 2/3 ulatuses. Halduskohus on aga tema poolt põhjendatuks ja vajalikuks loetud kaebaja menetluskulud (1150 eurot) mõistnud vastustajalt välja vaid ca 43 % ulatuses (500 eurot).
5.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus jättis kaebuse ekslikult rahuldamata. Vastustaja arvates on halduskohus äärmiselt põhjalikult ja asjakohasele kohtupraktikale tuginedes selgitanud maksuhalduri õigusi kolmandalt isikult teabe nõudmisel. Halduskohtu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega ning seda on vajalikul määral nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud.
5.1.Vastustaja hinnangul on kohus põhjalikult analüüsinud kaebuses esitatud väiteid kaebaja eraelu puutumatuse osas ning nõustunud vastustajaga, et kaebaja, sidudes teadlikult oma pangakonto äriühingu majandustegevuse rahavooga, on ise põhjustanud sellise olukorra ja teabenõude vajaduse.
5.2.Asjakohased ei ole ka argumendid, mis põhinevad sellel, et maksuhaldur on korralduse osaliselt kehtetuks tunnistanud. Osaline kehtetuks tunnistamine ei anna alust väiteks, et ülejäänud osa korraldusest on õigusvastane või põhjendamatu.
5.3.Kaebaja arvates pidanuks halduskohus asja lahendamisel võtma seisukoha, kas asjaolu, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt kanti 02.08.2018 kaebaja pangakontole 10 000 eurot, õigustab kaebajalt pangakonto väljavõtte nõudmist perioodi 02.08.2018 - 31.12.2018 kohta. Vastustaja hinnangul on apellatsioonkaebusest nähtuv seisukoht, nagu omaks korralduse proportsionaalsuse hindamisel tähendust summa, mille osas maksuhaldur informatsiooni kogub, kummaline ja väär.
5.4.Vastustaja ei jaga ka apellatsioonkaebuses esitatud seisukohta, et kaebaja võiks MTA-le teavet anda oma äranägemise järgi ja ulatuses. Selleks, et kontrollida raha jõudmist tagasi Giga Ehitus OÜ majandustegevusse, oli maksuhalduril kahtlemata õigus küsida kaebaja pangakonto väljavõtet sellisel kujul, et sellelt nähtuks raha kasutamine. Kogudes infot äriühinguga seotud isikult ning seda olukorras, kus on kahtlus, et äriühingu rahaliste vahendite kasutamist ei ole deklareeritud õigesti, on maksuhalduril eriti oluline kindlustada tõendite usaldusväärsus ja tõesus. Kui isik filtreerib pangakonto väljavõtte oma äranägemise järgi, ei saa maksuhaldur saadava info õigsuses kindel olla.
5.5.Vaidlusaluse korralduse õiguspärasuse hindamise seisukohalt on täiesti asjakohatud apellatsioonkaebuses esitatud viited AS Giga dividendimaksetest kaebajale. Samuti ei oma tähtsust kaebaja subjektiivne hinnang maksuhalduri tegevusele.
5.6.Asjakohane pole seisukoht, justkui oleks kohus pidanud vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuse hindamisel arvesse võtma asjaolu, et maksuhaldur on saanud (pärast vaidlusaluse haldusakti andmist ja selle osalist kehtetuks tunnistamist) Swedbank AS-ilt Xi pangakonto väljavõtte. Kaebaja viide maksumenetluse pikkusele on käesolevas vaidluses samuti asjasse puutumatu ega seostu korralduse õiguspärasuse hindamisega. Küll aga võib märkida, et kui maksuhaldur ei saa teavet korralduse adressaadilt ning on sunnitud otsima seda alternatiivsetest allikatest (nagu käesoleval juhul), mõjutab see kindlasti menetluse kestust. Sellise olukorra on põhjustanud kaebaja ise.
5.7.Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väidetega menetluskulude jaotumise osas ning leiab, et puudub alus muuta halduskohtu otsust ka selles osas. Halduskohus on õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust õigesti hinnanud. Kaebaja vastupidised avaldused ei ole põhjendatud. Vastustaja arvates on kohus õigesti leidnud, et tegemist on keskmisest maksuvaidlusest lihtsama vaidlusega. Vastustaja leiab, et kohtul on võimalik hinnang menetluskuludele anda isikliku kogemuse põhjal ning ta ei pea seejuures tegema kohtupraktika süvaanalüüsi või lahkama iga konkreetse menetlustoimingu sisu ja ajakulu, nagu näib eeldavat
kaebaja. Sellist nõuet ei tulene ka kohtupraktikast. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu, et kaebaja pole ise suutnud välja tuua, millised kulud olid seotud selle osaga kaebusest, mille osas menetlus lõpetati. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et haldusasjas nr xxx, seega vaidluses, mida nii kohus kui kaebaja võrdlesid käesoleva haldusasjaga, esitas sama esindaja halduskohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 828,80 eurot. Sellest õigusabikulu moodustas 813.80 eurot. Õigusabile kulunud ajaks oli taotluses märgitud 5 tundi ja 13 minutit. Kuigi käesolevas menetluses oli esindajal vajalik teha täiendavaid toiminguid seoses maksuhalduri poolt haldusakti osalise kehtetuks tunnistamisega ja seega võis aega kuluda rohkem, ei selgita see käesoleva asja ligikaudu kolm korda suuremaid õigusabikulusid, kui haldusasjas nr xxx. Eelnevat arvestades võib kohtu hinnangut, et käesolevas asjas on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 1150 eurot, lugeda igati põhjendatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab esmalt uurimisprintsiibist lähtuvalt asja materjalide juurde vastustaja 19.07.2021. a apellatsioonkaebuse vastusele lisatud Yi 30.09.2020. a menetluskulude nimekirja analoogse sisuga haldusasjas nr xxx. Kuna vaidlus käesolevas asjas MTA-lt kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse üle saigi tekkida alles apellatsioonimenetluses, siis ei pea ringkonnakohus nimetatud tõendi esitamist vastustaja poolt alles apellatsioonimenetluses selle tõendi hilinenult esitamiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 18.02.2021. a otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohus on otsuses samuti igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on selgelt toodud ka kõik põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4) ja ei korda neid. Vastuseks Xi apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kaebus oleks tulnud rahuldada ja vaidlusalune MTA 26.05.2020. a korraldus nr 12.2-3/051535-6 tühistada põhjusel, et temalt tervikliku pangakonto väljavõtte nõudmine perioodi 02.08.2018 – 31.12.2018 kohta põhjendusega, et Giga Ehitus OÜ kandis sellele kontole 02.08.2018 10 000 eurot, on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Halduskohus analüüsis MTA 26.05.2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-6 õiguspärasust, põhjendatust ja proportsionaalsust 18.02.2021. a otsuse põhjendava osa p-des 20-29 ja leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et tegemist on õiguspärase, oma sisult asjakohase kohtupraktikaga kooskõlas oleva, ajaliselt ning esemeliselt piisavalt konkreetselt piiritletud teabe nõudmiseks koostatud proportsionaalse haldusaktiga.
8.1.Vaidlusaluse korraldusega nõudis maksuhaldur kaebajalt pangakonto väljavõtte esitamist perioodi 02.08.2018 - 31.12.2018 kohta tulenevalt Giga Ehitus OÜ kontrollimisel selgunud asjaolust, et äriühing tegi kaebaja kui oma juhatuse liikme pangakontole väljamakseid. Kuigi Giga Ehitus OÜ esitas kontrollimisel kassa sissetulekuorderid selle kohta, et X on Giga Ehitus OÜ kassasse teinud sissemakseid, ei olnud maksuhaldurile siiski selge, kas raha ka reaalselt kassasse sisse maksti või piirdus kõik ainult dokumentide vormistamisega. Asjaolu, et kaebaja pangakontole laekunud raha reaalselt Giga Ehitus OÜ kassasse jõudis ja seda kasutati tõesti
äriühingu majandustegevuses, saab tõendada kaebaja pangakonto väljavõttega, kust peaks nähtuma samas summas sularaha väljavõtmine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusaluse korraldusega kaebajalt vastava teabe nõudmine oli tingitud maksuhalduri õigustatud kahtlustest sedavõrd ebatavalise raha liigutamise kohta, kus äriühingu pangakontole laekunud summad, mis olid väidetavalt mõeldud äriühingu kassasse sisse maksmiseks, kantakse esmalt juhatuse liikme isiklikule pangakontole, misjärel võetakse samad summad väidetavalt uuesti sularahas välja selleks, et need lõpuks Giga Ehitus OÜ kassasse viia. Kassaorderi ja Giga Ehitus OÜ pangakonto väljavõttest tekkinud vastuolude pinnalt võis MTA-l tekkida põhjendatud kahtlus, et Xi pangakontolt ei ole raha tegelikult edasi Giga Ehitus OÜ kassasse jõudnud ja äriühingu kassaorderitega võib olla manipuleeritud ning raha on ettevõtlusest ilmselt välja viidud. Seega ei ole tegemist kaebajale alusetult esitatud nõudega. Samuti on periood, mil kaebaja Giga Ehitus OÜ kassarahaga kummaliselt opereeris maksuhalduri kontroll all seoses Giga Ehitus OÜ osas teostatava maksukontrolliga, mistõttu ei ole samuti alust arvata, et tegu oleks ebaproportsionaalse ulatusega teabe nõudmisega. Vaidlust ei ole ka selles, et MTA vähendas kaebaja poolt esitatud teabe alusel 26.05.2020. a korralduse esialgse nõude ulatust. Seega ei saa väita, et korralduses kehtiv nõue esitada pangakonto väljavõte perioodi 02.08.2018-31.12.2018 ehk ligi viiekuulise perioodi osas on ebaproportsionaalne, kui tegemist on 02.08.2018 tehtud 10 000 euro suuruse kande ja selle summaga edasi toimunu uurimisega olukorras, kus esines suur tõenäosus, et kaebaja kasutas Giga Ehitus OÜ raha isiklikuks otstarbeks. MTA vastav nõue on seega proportsionaalne ja täidab konkreetset kontrolli eesmärki (MKS § 10 ja 11) ning alust ei ole kaebaja väitel, et perioodi 02.08.2018-31.12.2018 osas pangakonto väljavõtte nõudmisega soovib MTA hoopis kaebajat varjatult maksustada. Kui kaebaja kasutas pangakonto väljavõttest nähtuvalt äriühingult laekunud vahendid omatarbeks, mitte ei viinud seda sularahas Giga Ehitus OÜ kassasse tagasi, järelduks sellest, et Giga Ehitus OÜ vahendid on ettevõtlusest välja läinud ja sellega seonduvalt on küsimus siiski äriühingu täiendavas maksustamises. Ka asjaolu, et kaebaja pangakontolt nähtuvad muuhulgas tema isiklikud kulutused ligi viiekuulise perioodi jooksul, ei anna olukorras, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebaja kasutas Giga Ehitus OÜ raha isiklikuks otstarbeks, mis ongi äriühingu maksumenetluses puudu olev ja tõendamist vajav aspekt, alust pidada kõnealust korraldust ebaproportsionaalseks. Samuti ei oma korralduse proportsionaalsuse hindamisel tähendust summa suurus (10 000 eurot), mille osas maksuhaldur informatsiooni kogub. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et maksumenetlustes on tihtipeale vaatluse all märksa väiksemad summad, mis aga ei tähenda, et maksuhaldur peaks jätma sellisel juhul uurimiskohustuse täitmata.
8.2.Vaidlustatud kohtuotsuse ebaõigsust ja korralduse ebaproportsionaalsust ei ole alust jaatada ka selle kaebaja väite alusel, mille järgi oleks olnud proportsionaalne nõuda näiteks pangakonto filtreeritud väljavõtte esitamist 10 000 euro arvel kaebaja kontolt tehtud väljamaksete vms kohta. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et ta võiks MTA-le teavet anda oma äranägemise järgi ja enda poolt aktsepteeritud ulatuses. Selleks, et kontrollida raha jõudmist tagasi Giga Ehitus OÜ majandustegevusse, oli maksuhalduril õigus küsida kaebaja pangakonto väljavõtet kujul, et sellelt nähtuks raha kasutamine. Kogudes infot äriühinguga seotud isikult olukorras, kus on kahtlus, et äriühingu rahaliste vahendite kasutamist ei ole õigesti deklareeritud, tuli maksuhalduril kindlustada tõendite usaldusväärsus ja tõesus. Kui kaebaja filtreerib pangakonto väljavõtte oma äranägemise järgi, ei saa maksuhaldur saadava info õigsuses kindel olla. Samuti annab maksuhaldur tõendite analüüsimisel ja hindamisel ise hinnangu sellele, kas ja millises osas omab kogutud teave lõppkokkuvõttes tähendust.
8.3.Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses väljatoodud asjaolu, et ta sai koos abikaasaga perioodil jaanuar 2016 – aprill 2020 AS-lt Giga dividende kokku summas 12 215 000 eurot, ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna MTA tegi vaidlusealuse korralduse selleks, et koguda tõendeid konkreetse summa äriühingu majandustegevuses kasutamise kohta.
8.4.Halduskohtu vaidlusaluse otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja väide, et maksuhaldur sai tema pangakonto tervikliku väljavõtte perioodi juuni 2017 – detsember 2018 kohta AS-lt Swedbank 07.07.2020. Käesoleval juhul on tegemist 26.05.2020. a korraldusega, mida muudeti 06.07.2020. a otsusega nr 12.2-3/051535-6-1. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2), millele viitas ka halduskohus vaidlusaluse otsuse põhjendava osa p-s 30. Samuti märkis halduskohus õigesti, et MKS § 146 lg 2 ei keela maksuhalduril ka alternatiivsetest teabeallikatest samasisulise teabe hankimist.
9.Halduskohtu 18.02.2021. a otsust ei ole põhjust tühistada ka menetluskulude jaotust ja nende rahalist kindlaksmääramist puudutavas osas. Halduskohus jättis Xi kaebuse rahuldamata ja mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 500 eurot seoses menetluse osalise lõpetamisega HKMS § 108 lg 6 alusel. Muus osas jättis halduskohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et HKMS § 108 lg 6 alusel kaebaja kasuks välja mõistetud summa 500 eurot on liiga väike, kuna halduskohus on kaebaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse ebaõigesti kindlaks määranud. Kaebaja arvates oleks halduskohus pidanud lähtuma HKMS § 108 lg-st 2, mille kohaselt jagatakse kaebuse osalisel rahuldamisel menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega ja mõistma MTA-lt kaebaja menetluskulud välja vähemalt 2/3 ulatuses.
9.1.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse p-de 43 ja 44 osas, milles kohus määras kindlaks kaebaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruse ja ei pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kuna halduskohus jättis Xi tühistamiskaebuse tervikuna rahuldamata, siis puudus halduskohtul alus kohaldada menetluskulude jagamise ja nende suuruse üle otsustamisel HKMS § 108 lg-t 2, mis räägib menetluskulude jagamisest kaebuse osalisel rahuldamisel. Asjaolu, et MTA 26.05.2020. a korraldus nr 12.2-3/051535-6 tunnistati kohtumenetluse käigus MTA 06.07.2020. a otsusega osaliselt kehtetuks (kohustuse osas esitada pangakonto väljavõte perioodi 01.06.2017 - 01.08.2018 kohta), ei tähenda seda, et tegemist oleks kaebuse osalise rahuldamisega. Seoses sellega, et vastustaja tunnistas kohtumenetluse käigus ise vaidlusaluse korralduse osaliselt kehtetuks, lõpetas halduskohus 14.08.2020. a määrusega osaliselt asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja see määrus on jõustunud. Eelnevast tulenevalt ja lähtudes HKMS § 108 lg-st 6, mis sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel ja kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine on kohtu hinnangul tingitud halduskohtule kaebuse esitamisest, mõistis halduskohus MTA-lt välja 500 eurot kantud menetluskulude katteks. Väljamõistetud summa 500 eurot ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult väike, kuna halduskohus on kaebaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude summa suuruse vaidlusaluses otsuses õigesti kindlaks määranud ja nagu juba märgitud, nõustub ringkonnakohus halduskohtu vastavate põhjendustega. Seda halduskohtu seisukohta, et käesolevas asjas kaebaja poolt taotletud õigusabikulu summas 2264,80 eurot (sh käibemaks), mis tulenes kaebajale osutatud õigusabist 15 tunni ja 53 minuti ulatuses tunnitasuga 156 eurot (sh käibemaks) on üle paisutatud, toetab vastustaja poolt esitatud 30.09.2020. a menetluskulude nimekiri haldusasjas nr xxx, milles käis samuti vaidlus MTA korralduse õiguspärasuse üle, millega teiselt Giga Ehitus OÜ juhatuse liikmelt nõuti oma pangakonto väljavõtte esitamist. Sama esindaja esitas asjas nr xxx halduskohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 828,80 eurot, millest õigusabikulu moodustas 813,80 eurot koos käibemaksuga ning õigusabi osutamisele kulunud ajaks oli taotluses märgitud 5 tundi ja 13 minutit. Ka selles valguses on käesoleva asja ligikaudu kolm korda suuremad õigusabikulud liiga suured ja halduskohtu hinnang, et käesolevas asjas tuleb kaebaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks lugeda 1150 eurot, millest 500 eurot tuleb HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista, on igati põhjendatud.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.02.2021. a otsuse muutmata.
11.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.