Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
20.01.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2022 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Lõuna prefektuuri ametnikud tuvastasid 24.11.2021 ebaseadusliku piiriületuse Ulitina külas Setomaa vallas Võru maakonnas. Ühe piiriületajana tuvastati Kuuba kodanik X (sünd. XXXX Kuubal, keskharidusega). Isik saabus ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist ning tal puudus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks seaduslik alus. Isik esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse ja ta peeti 48 tunniks kinni.
2.Tartu Halduskohus andis 25.11.2021 määrusega asjas nr 3-21-2745 PPA-le välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel loa isiku kinnipidamiseks ja tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 25.01.2022. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.12.2021 määrusega halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus ei ole veel otsustanud isiku määruskaebuse menetlusse võtmise üle.
3.PPA esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:
3-21-2745
3.1.Esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 2 p 4, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8), kuna isik ei taotle rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni eest ehk isik ei pidanud kasutama ebaseaduslikku piiriületust, et lahkuda riigist, kus tema elu ja tervis olid ohus. Samuti on isik andnud 11.01.2022 küsitluse raames teada, et ei soovi naasta ega elada Kuubal, kuna tal on seal probleemid ja halb elu (VSS § 68 p 6).
3.2.Isik selgitas menetlustoimingutel, et Venemaal ei anta kuubalastele poliitilist varjupaika. Isiku väitel proovisid nad koos elukaaslasega taotleda seda Kamtšatkal, et sealt edasi USA-sse liikuda. Kuna Kamtšatkal asüüli ai antud, liiguti tagasi Moskvasse ja otsustati tulla Eestisse. Täiendavalt märkis isik, et ei proovinud Kamtšatkal asüüli taotleda, vaid tahtsid sealt kaudu üle Beringi väina USA-sse minna. Samuti selgitas isik, et 11.07.2021 toimus Kuubal demonstratsioon ja valitsus üritas seal osalenud isikuid kinni pidada, mille tõttu oli nende ainus võimalus lahkuda Venemaale. Isiku väitel Venemaal kuubalastele varjupaika ei anta, mistõttu püüti minna Soome, aga nad peeti enne piiri Viiburis kinni ja saadeti tagasi Moskvasse. Pärast seda otsustati tulla Eestisse või Leetu. Isiku elukaaslane selgitas menetlustoimingutel, et Venemaalt lahkuti, kuna seal pole võimalik residentsust taotleda. Kuubalt otsustati lahkuda, kuna seal pole sõnavabadust, ja soovitakse elada riigis, kus on vabadused. Isiku selgitustest nähtuvalt ei esine tal reaalset kaitsevajadust. Isikule selgitati 11.01.2022 vestlusel, et tema selgitused on ebausaldusväärsed ja vastuolulised ning tõenäoliselt tehakse negatiivne otsus ja saadetakse ta tagasi Kuubale ja kehtestatakse Schengeni sissesõidukeeld. Isik mainis, et tema ema peaks saatma väga olulise tõendi, mis kinnitab tema sõnu ja kaitsevajadust. Nimetatud tõend ei ole PPA-ni jõudnud.
3.3.PPA-l on varjupaigamenetluse raames vaja läbi viia menetlustoiminguid, mis eeldavad isiku kättesaadavust tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Lähinädalatel on plaanis uus vestlus ning otsuse ja sissesõidukeelu tutvustamine. Tuleb arvestada, et isiku primaarne soov oli jõuda USA-sse. Eesti ei ole olnud tema jaoks kunagi sihtkoht, vaid transiitriik. Kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht ja on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta menetluse lõpuni olla kättesaadav, on põhjendatud tema jätkuv kinnipidamine.
3.4.Isik ei ole järginud kinnipidamiskeskuses viibides õiguslikke norme ja kohustusi, millest ta oli teadlik ja on andnud allkirja 25.11.2021, et talle on seletatud arusaadavas keeles kinnipidamiskeskuse korda. 10.01.2022 alustati isiku suhtes distsiplinaarmenetlust, kuna ta ronis 05.01.2022 üle jalutusaia teise tsooni, kus asus tema elukaaslane. Kinnipidamiskeskuses kokkusaamiste saamiseks tuleb esitada avaldus. Isik taotles 06.12.2021 kokkusaamist elukaaslasega ja seda võimaldati 20.12.2021. Pärast seda ei ole isik kokkusaamisi taotlenud. Isik näitab oma käitumisega, et on valmis rikkuma kehtivat õigusnormi. Ei ole usutav, et vabaduses viibides oleks ta motiveeritud tegema PPA-ga koostööd ja õiguskuulekalt käituma.
3.5.Isiku suhtes esineb põgenemisoht ja pole alust arvata, et vabaduses viibides võiks ta olla ametivõimudele kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Isik võib lihtsalt omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Kinnipidamine aitab kaasa isiku edasiliikumise ennetamisele ja Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi tõhusale toimimisele. Tegemist on Euroopa Liidus tunnustatud üldist huvi pakkuva eesmärgiga.
3.6.Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt järelevalvemeetmeid kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kuigi PPA-l oleks võimalik võtta isiku kehtiv reisidokument hoiule, ei taga see isiku kättesaadavust menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmise lõpule viimiseks.
2(5)
3-21-2745
Kehtiv reisidokument ei takistanud isikul omavoliliselt ja ebaseaduslikult Schengeni alale sisenemast, mis annab alust arvata, et see ei takista isikul ka soovi korral omavoliliselt ja ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki liikumast. Isikul puuduvad PPA-le teadaolevalt Eestiga sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed, sh töökoht, sugulased ja lähikondsed. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega tema tervise ja turvalisuse kaalutlustega. Kuigi kinnipidamiskeskuses kinnipidamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
4.X palus 19.01.2022 esitatud seisukohas jätta PPA taotluse rahuldamata. PPA ei toonud oma taotluses välja ühtegi uut asjaolu, alust ega põhjust isiku kinnipidamiseks. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks puudub alus. Isikul puudub huvi ja soov menetlusest kõrvale hoiduda või põgeneda. Ta on teadlik Dublini kokkuleppest ja sellest, et kui ta püüaks põgeneda, saadetakse ta tagasi Eestisse. Ta ei soovi aega kulutada, vaid seda, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus vaadataks läbi mõistliku aja jooksul. PPA ei ole põhjendanud, miks on isiku kinnipidamise tähtaega vaja pikendada. PPA-l on olnud piisavalt aega asjaolude väljaselgitamiseks. Isiku suhtes on võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Kinnipidamiskeskuses kehtivate reeglite rikkumine ei anna alust põgenemisohu järeldamiseks.
PPA jäi istungil oma taotluse juurde.
X kinnitas istungil, et taotlus on talle arusaadav, kuid ta vaidleb sellele vastu. Põhjendused:
6.1.Isikule ei ole tutvustatud hispaania keelde tõlgitud dokumenti kinnipidamiskeskuses kehtivate reeglite kohta. Isik on roninud üle aia umbes 10 korda, sest soovis kohtuda oma elukaaslasega. Mingi aeg ta tabati ja paigutati kokku kriminaalse taustaga isikutega. Alles pärast seda tutvustati talle dokumenti, mille kohaselt ei tohi üle aia ronida. Üle aia ronis ta selleks, et üksi olevat ja nutvat elukaaslast lohutada. Isik on esitanud kinnipidamiskeskuse direktorile korduvalt taotlusi, millele ei ole vastatud. Seetõttu ei ole mõtet uut taotlust esitada. Isik sooviks saada elukaaslasega kohtumisi 1-2 korda nädalas, sest elukaaslase psühholoogiline olukord on halb. Isik on nõus jääma kinnipidamiskeskusesse, kui tema elukaaslane vabastataks ja varjupaigataotlejate majutuskeskusesse paigutataks.
6.2.Isikul ei ole mõtet põgeneda, sest kui ta tabatakse, siis saadetakse ta tagasi. Isik ei soovi Kuubale naasta, sest seal ootab teda 10-12-aastane vangistus valitsusega tülli mineku eest. Ta on nõus enda saatmisega kolmandasse riiki. Isiku perekond saadab dokumendi, mis kinnitab seda, et kodumaal ootab teda kinnipidamine. Selle dokumendi alusel oleks tal võimalik igal pool varjupaika saada.
6.3.Isikul on Kanadas väga hea sõber, kes kannataks talle 5000 eurot üle, kui ta pangakonto avaks.
6.4.Taotlust ei saa põhistada sisereeglistiku rikkumisega. Eelnevalt tulnuks tuvastada, kas isikule on reegleid tutvustatud. Seejärel tulnuks temalt küsida reeglite rikkumise osas seletuskirja. Isikut saaks karistada sisereeglistikus ettenähtud karistusega. Kui isikule ei ole reegleid tutvustatud, siis tuleb teda hoiatada ja selgitada talle reeglite rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kinnipidamiskeskus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et isik soovib kohtuda oma elukaaslasega. On lubamatu, et kuigi nad elavad ühes majas, on neil võimaldatud 2 kuu jooksul kohtuda vaid ühel korral. Isikul tuleks lubada elada koos oma elukaaslasega, sest tegemist on perekonnaga. Taotlusest ei nähtu asjaolusid, miks isik peaks põgenema. Isik andis piiriületusel endast ise politseile teada.
3(5)
3-21-2745
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Esmalt märgib kohus, et ei saa praeguses asjas lahendada küsimust selle kohta, kas isikul tuleks võimaldada elada kinnipidamiskeskuses koos elukaaslasega või kui tihti tuleks neil võimaldada omavahel kohtuda. Selliste küsimuste osas on isikul võimalik esitada taotlus kinnipidamiskeskusele või kaebus kohtule. Praeguses asjas saab kohus otsustada vaid PPA taotluse üle pikendada isiku kinnipidamise tähtaega.
PPA tugines taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4 ning VSS § 68 p-dele 6 ja 8.
9.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Sama paragrahvi lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sama paragrahvi lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 järgi hinnatakse välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).
10.Hetkel ei ole isikule lahkumiskohustust pandud, kuid ta on vestlusel PPA-le andnud teada, et ei soovi Kuubale naasta. Isik põhjendas seda asjaoluga, et ta osales eelmise aasta suvel Kuubal korraldatud demonstratsioonil ja selle eest ootab teda koduriigis pikaajaline vanglakaristus. Kuna hetkel on isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus pooleli, siis puudub kohtul täpsem teave isikul kaitsevajaduse osas. Siiani antud selgitused ei ole aga kuigi usutavad ega põhjenda isikul usutavalt kaitsevajaduse olemasolu. Isik ei põgenenud koduriigist, vaid tuli ilma riigipoolsete takistusteta seaduslikult Venemaale. Seda kinnitab tempel tema passis. Kui Kuubal olnuks kavatsus isikut karistada, siis ei oleks ta lubanud isikul riigist lahkuda. Isik väitis PPA-le, et ei soovi elada Kuubal, sest seal on halb elu ja probleemid. See ei ole aga aluseks rahvusvahelise kaitse andmisel. Isiku elukaaslane väitis vestlusel, et Kuubalt otsustati lahkuda, kuna seal pole sõnavabadust, ja soovitakse elada riigis, kus on vabadused. Ka sellised asjaolud ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse andmisel. Seega ei ole isik esitanud kohtu jaoks usutavaid põhjendusi, et tal ei ole võimalik kodumaale naasta. Kui isiku tegelik eesmärk on otsida mugavamaid elutingimusi, siis võib pidada usutavaks, et tema huvides ei ole oodata ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust, mis võib osutuda tema jaoks negatiivseks, ja sellele järgneda võivat väljasaatmist. Sellisel juhul on pigem usutav, et isik võib kinnipidamiskeskusest vabanedes asuda end PPA eest varjama ja lahkuda omavoliliselt riigist, et võimalikku väljasaatmist takistada.
11.Isik kinnitas korduvalt, et on pärast piiriületust ise endast PPA-le teada andnud. Kohus selgitab, et see ei õigusta ebaseaduslikku piiriületust. Isik ei tulnud otse Kuubalt, mis võinuks õigustada teatud tingimustel piirireeglite rikkumist. Isik elas juba turvalises kolmandas riigis, kus tema elu ega tervis ei olnud ohus. Seega oli tal võimalik järgida kehtivaid ja üldtuntud nõudeid. Isikul oli võimalik pöörduda rahvusvahelise kaitse taotlusega Venemaa Föderatsiooni ametivõimude poole või siis Venemaal asuvate teiste riikide saatkondade poole. Isik ei teinud
4(5)
3-21-2745
seda, seega ei käitunud ta rahvusvahelise kaitse taotlejalt oodataval viisil. Samuti olnuks tal võimalik tulla Eesti-Vene piiripunkti ja esitada seal oma rahvusvahelise kaitse taotlus. Selle asemel ületas ta ebaseaduslikult Eesti riigipiiri. Sellist käitumist ei saa põhjendada rahvusvahelise kaitse vajadusega, sest isik ei põgenenud Venemaa ametivõimude eest. Seega ei tegutsenud isik hädavajaduse tingimustes, vaid teadlikult õigusvastaselt ja kehtivaid norme eirates. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et isik ei tea omavolilise riigipiiri ületamise keeldu. Kohus nõustub PPA-ga, et ebaseaduslik piiriületus näitab isiku suhtumist kehtivatesse normidesse ega tekita usaldust, et ta käitub edaspidi õiguspäraselt, sh jääb kinnipidamiskeskusest vabanemise järel rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks PPA-le kättesaadavaks ja selle tulemust ära ootama. Isiku käitumine lubab arvata, et ta on valmis oma huve silmas pidades õigusnorme rikkuma, sh ilma õigusliku aluse ja loata riigipiire ületama. See omakorda lubab järeldada, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isiku suhtes tõhus. Arvestades Schengeni alas kehtivat viisavabadust ja piiride puudumist, oleks isikul võimalik ka ilma isikut tõendavate dokumentideta kergesti riikide vahel liikuda ja end PPA eest varjama asuda. Seega ei saa pidada isiku puhul tõhusaks leebemaks järelevalvemeetmeks tema passi hoiule võtmist.
12.Praeguse taotluse lahendamisel ei ole asjakohased PPA etteheited isikule kinnipidamiskeskuse jalutusaedadest üle ronimise osas. Tegemist on vaieldamatult õigusvastase käitumisega ja isikule pidi sellise käitumise õigusvastasus olema ilmselge, sest isikule pidi olema arusaadav jalutusaedade paigaldamise eesmärk. Samas ei ole tegemist asjaoluga, millega oleks võimalik kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise üle otsustamisel arvestada. Seetõttu jätab kohus selle asjaolu asja lahendamisel tähelepanuta.
13.Arvestades isiku osas kehtivat põgenemisohtu, on vältimatult vajalik isikut kinni pidada, et ta oleks PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav, et PPA-l oleks võimalik isiku taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja taotlus võimalikult kiiresti lahendada ning vajadusel menetluse lõppedes isik riigist välja saata.
14.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses pea 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa pidada põhjendamatult pikaks. Isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse osas vajavad kontrollimist. PPA ei saa pöörduda järelepärimisega Kuuba ametivõimude poole, sest rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne (VRKS § 13 lg 2). Seetõttu peab PPA hankima vajaliku teabe muudest allikatest. Isik on lubanud edastada PPA-le oma väiteid kinnitava olulise tõendi, kuid see ei ole veel PPA-ni saabunud. Seega ei ole põhjust menetluse venimises vaid PPA-d süüdistada.
15.Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada ja pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2022 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.