Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
30.12.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2786
Haldusasi
X ja advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kaebus Eesti Advokatuuri juhatuse 02.11.2021 otsuse nr 23 ning Eesti Advokatuuri aukohtu 04.11.2021 istungi protokolli kantud otsuste nr 19-10/1 ja 19-10/2 tühistamiseks, samuti Eesti Advokatuuri kohustamiseks avaldada ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad X ja advokaadibüroo EMERALD-LEGAL OÜ, esindaja X Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Kersti Puuri
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja advokaadibüroo määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
EMERALDLEGAL
OÜ
RESOLUTSIOON
Võtta X ja advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määruse peale menetlusse. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4 muutmata.
Selgitus Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).
Eesti Advokatuuri juhatus kohustas 02.11.2021 istungi protokolli kantud otsusega nr 23 advokaadibürood EMERALDLEGAL OÜ ja vandeadvokaat X viima oma tegevus kooskõlla reklaamiseaduse (RekS) §-s 291 sätestatuga ning viivitamata, kuid mitte hiljem kui 04.11.2021 eemaldama avalikud üleskutsed, mis on vastuolus RekS §-ga 291. Samuti otsustas advokatuuri juhatus edastada materjalid advokaadibüroo ja v.adv X tegevuse kohta aukohtule aukohtumenetluse algatamise otsustamiseks.
3-21-2786
2.Advokatuuri aukohus algatas 04.11.2021 istungi protokolli kantud otsustega nr 19-10/1 (juhatuse esildise alusel) ja 19-10/2 (v.adv Q avalduse alusel) aukohtumenetluse X tegevuse suhtes ning kohustas teda esitama kirjalikud selgitused ja tõendid hiljemalt 26.11.2021.
3.X ja advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitasid 30.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluvad: 1) tuvastada vastustaja 02.11.2021 otsuse nr 23 õigusvastasus, millega tuvastati RekS § 291 rikkumine ja kohustati kaebajat viima oma tegevus kooskõlla RekS §-s 291 sätestatuga; 2) tühistada aukohtu 04.11.2021 otsused protokollides nr 19-10/1 nr 19-10/2, millega algatati aukohtumenetlus ning kohustati X esitama vastustajale dokumente ja selgitusi; 3) kohustada vastustajat saatma 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Ekspress Meedia vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teade: „Advokatuuri esimees Y avaldas X ja advokaadibüroo EMERALDLEGAL kohta 02.11.2021. a www.delfi.ee ilmunud artiklis „X kutsus piirangutevastaseid üles riiki kohtusse kaebama. Advokatuuri esimees: see ei ole advokaadile kohane, asja tuleb arutada aukohtus“ ebaõige väite, justkui X ja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ osutatava õigusteenuse kvaliteet ei vastaks kutsestandardile ja pole kliendi huvides, kuna potentsiaalsetelt klientidelt eeldatakse nõustumist kohtuvaidlusse astumisega ilma, et sellele oleks eelnenud kliendiga konsulteerimine konkreetse kaasuse asjaolude ja kliendi huvi väljaselgitamise, kliendi küsimustele vastamise ja kohtuvaidluse perspektiivi ja võimalike lahenduste leidmine. Advokatuurile ei olnud kommentaari avaldamise hetke seisuga teada tõendeid ega fakte, mille kohaselt ei vastaks õigusteenuse kvaliteet kutsestandardile või poleks kliendi huvides. Advokatuur lükkab käesolevaga eelviidatud väite ümber.“
4.Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus peatada aukohtu 04.11.2021 protokollides nr 19-10/1 ja nr 19-10/2 sisalduvate otsuste kehtivus või alternatiivselt täitmine. Taotluse kohaselt on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest aukohus: 1) on asunud oma pädevuse piire ületades nõudma kaebajalt kõikide koroonapiirangutega seonduvate kliendilepingute edastamist; 2) nõuab kutsesaladusega kaetud info esitamist menetluses, mille menetlusosaliseks on kõrvaline isik (kes pole advokatuuri organi liige); ning 3) on algatanud aukohtumenetluse alusetult – kolmanda isiku väljamõeldistel põhinev oletus ei saa olla aluseks alustada menetlust. Sisulised pretensioonid (kui neid üldse on) saab kliendilepingu sõlmimise ja täitmise kohta esitada büroo klient, mitte suvaline kõrvalseisja. Kogu selline protsess põhjustab suurt ja tarbetut ressursikulu olukorras, kus vastustaja tegevus oli ilmselgelt õigusvastane ja ületab vastustaja organi pädevuse ja menetlusliigi piire. Lisaks saaks protokollis nr 19-10/2 sisalduva otsuse puhul esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel Q ligi kliendisaladusele, mis aga ei saa olla ühelgi juhul aktsepteeritav.
5.Eesti Advokatuur palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus aukohtu 04.11.2021 istungi protokolliliste otsuste peale on ilmselgelt perspektiivitu. Nende puhul ei ole tegemist aukohtu otsustega. Eesti Advokatuuri kodukorra § 57 lg 1 kohaselt on aukohtu otsus lahend, millega aukohus otsustab asja sisuliselt. Viidatud protokollides ei ole asja sisuliselt lahendatud, vaid üksnes otsustatud distsiplinaarmenetluse alustamine, selgitamaks välja, kas advokaat on toime pannud talle etteheidetava distsiplinaarsüüteo. Tegemist on määrustega kodukorra § 58 lg 1 mõistes. Aukohus täitis tõendite kogumisel advokatuuriseaduse (AdvS) § 17 lg 4 esimesest lausest tulenevat kohustust selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel. Advokaadile heidetakse mh ette kliendilepingu sõlmimise, kliendile teenuse osutamise ja kliendiga suhtlemise tingimusi reguleerivate sätete rikkumist. Selle etteheite hindamisel peab aukohus vajalikuks tutvuda klientidega sõlmitud kliendilepingutega, et oleks võimalik hinnata, kas need vastavad advokatuuris kehtestatud nõutele. Aukohus arutab advokaadi distsiplinaarsüüteoasja, 2(5)
3-21-2786 mistõttu on aukohtul õigus tutvuda materjaliga ja küsida selgitusi asjaolude kohta, mis on kaitstud advokaadi kutsesaladusega. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et aukohus avaldab andmeid kolmandale isikule. Kaebajal on võimalik aukohtult taotleda edastatud dokumentide avaldamata jätmist või piiratud avaldamist. Lisaks jälgib aukohus ka ise, et aukohtumenetluse käigus ei avaldataks kutsesaladusega kaitstud informatsiooni isikutele, kellel puudub õigus sellega tutvuda.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 08.12.2021 määrusega kaebuse advokatuuri aukohtu 04.11.2021 istungi protokolli kantud otsuste nr 19-10/1 ja 19-10/2 peale (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kaebus advokatuuri aukohtu 04.11.2021 istungi protokolli kantud otsuste nr 19-10/1 ja 19-10/2 peale tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1). Advokatuuri aukohtu 04.11.2021 istungi protokolli kantud määrused nr 19-10/1 ja 19-10/2, millega algatati aukohtumenetlus kaebaja tegevuse suhtes ning kohustati kaebajat esitama kirjalikud selgitused ja tõendid, on menetlustoimingud, mille eraldi vaidlustamine pole HKMS § 45 lg 3 kohaselt lubatav. Kuna kaebus aukohtumenetluse algatamise toimingute peale tagastatakse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X ja advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4 ning teha uus määrus, millega kohaldada esialgset õiguskaitset. Riigikohtu 28.02.2007 otsusest asjas nr 3-3-1-86-06, p 21 tulenevalt oleks halduskohus pidanud hindama, kas kaebaja välja toodud vastustaja rikkumised annavad võimaluse aukohtumenetluse menetlustoimingut iseseisvalt vaidlustada. Advokaadil ja eelkõige tema klientidel on õigus konfidentsiaalsusele ning aukohtumenetlus, kus osaleb lisaks ka pahatahtlikult meelestatud kolmandast isikust konkurent (kes ei ole advokaadi klient) ja kus kaebajal on kohustus avaldada kliendisaladust, rikub kaebaja subjektiivseid õiguseid, sest sunnib kaebajat alusetult avaldama kutsesaladust. Seega on vastustaja nõue esitada kutsesaladusega hõlmatud teave menetluses, kus osaleb kutsesaladuse tagamise kohustuseta isik, täiesti ebaseaduslik. Menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus aukohus hakkab korraldama järelevalvemenetlust, mis väljub talle seadusega antud pädevuse piiridest – selline olukord viib õigusvastase haldusakti andmiseni. Järelevalvet advokaadi tegevuse üle saab AdvS § 46 lg 1 kohaselt teha juhatus, mitte aukohus. Aukohtu viidatud AdvS § 45 lg 4 ei anna aukohtule õigust teha järelevalvet advokaadi üle, veel vähem menetluses, kus osaleb konkurendist kolmas isik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 ja HKMS § 104 lg 1).
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 08.12.2021 määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
10.Aukohtu istungi protokolli kantud otsus algatada aukohtumenetlus (aukohtu määrus advokatuuri kodukorra § 58 lg 1 mõistes) on haldusmenetluse seaduse tähenduses menetlustoiming, mille vaidlustamise õigus on määratletud HKMS § 45 lg-s 3 (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 8). HKMS § 45 lg 3 järgi võib 3(5)
3-21-2786 menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15).
11.Advokatuur on advokaatide kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks (AdvS § 2 lg 1). Kutseühenduse liikmena on advokaadil õigused ja tagatised, aga ka kohustused. AdvS § 17 lg 1 kohaselt on aukohtumenetlus advokatuuri liikmele kohustuslik. Sellest sättest tulenevalt ei saa advokaat keelata tema suhtes aukohtumenetlust ka siis, kui advokaat peab seda enda jaoks koormavaks või ebaökonoomseks. Advokaat saab oma huve kaitsta aukohtumenetluses osaledes, mitte seda menetlust ära keelates. HKMS § 45 lg 3 teise alternatiivi alusel võiks haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist aktsepteerida eelkõige siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane (nt Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p 25; Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2019 määrus nr 3-18-2196, p-d 9–11). Aukohtumenetluse keelamise taotlemine halduskohtult võiks seega tulla kõne alla näiteks juhul, kui menetlusel on ilmselged võimu kuritarvituse tunnused (nt tegemist on samas asjas korduva süüdistuse esitamisega, milles isik on juba õigeks mõistetud). Millegi säärasega pole ringkonnakohtu arvates praegusel juhul tegemist. Aukohus on algatanud kaebaja suhtes aukohtumenetluse, mitte järelevalvemenetluse, ning aukohus oli selle menetluse algatamiseks pädev organ (AdvS § 16 lg 2). Kaebajate tegevuse kohta esitatud advokatuuri juhatuse ja v.adv Qi esildistes on kirjeldatud tegusid, millel võivad olla distsiplinaarsüüteo tunnused. Nii advokatuuri kui terviku kui ka esildise esitanud advokaadi huvides on, et aukohus annaks ausas ja õiglases menetluses asjatundliku ja sõltumatu hinnangu sellele, kas advokaat on kinni pidanud väärika käitumise ja kutse-eetika kohustustest, ning advokaat peab taluma aukohtumenetluse toimumist. Aukohtumenetluse algatamisel ei hinnata seda, kas advokaat on süüdi distsiplinaarsüüteo toimepanemises.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tal on aukohtumenetluse praeguses staadiumis erandlikult kaebeõigus seetõttu, et ohtu võib sattuda kutsesaladus (kliendi andmed). AdvS § 45 kohaselt on kutsesaladuse hoidmise kohustus advokatuuris keskne põhimõte. Seda põhimõtet peavad silmas pidama kõik advokaadid ja advokatuuri organid oma tegevustes. Kutsesaladuse põhimõte ei takista siiski advokatuuriseaduses sätestatud menetluste toimetamist. AdvS § 45 lg 4 sätestab, et kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule. Aukohtumenetluse algatamisel ei ole aukohus läinud selle sättega vastuollu. Kliendiandmete avaldamine on sageli möödapääsmatu aukohtuasjas tõe väljaselgitamiseks (AdvS § 17 lg 4). Kui kaebaja leiab, et aukohus poleks tohtinud kliendiandmeid välja nõuda, saab ta esitada sellekohase vastuväite aukohtule ja hiljem vajaduse korral kaebuses aukohtu otsuse peale. Kaebajal on samuti õigus taotleda, et aukohus piiraks v.adv Q õigust tutvuda kutsesaladust sisaldavate dokumentidega. Aukohus saab analoogia alusel lähtuda HKMS § 88 lg-st 2. Advokatuur on seejuures esimese astme kohtus selgitanud, et aukohus jälgib ka ise, et aukohtumenetluse käigus ei avaldataks kutsesaladusega kaitstud teavet isikutele, kellel puudub õigus sellega tutvuda, ning ringkonnakohtul ei ole alust selles kinnituses kahelda.
13.Kaebeõiguse puudumine on praegusel juhul ilmselge ja HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused on täidetud.
14.Kuna kaebus aukohtumenetluse algatamise peale on kaebeõiguse puudumise tõttu perspektiivitu, jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult rahuldamata. 4(5)
3-21-2786 (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.