Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
31. august 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1633
Haldusasi
OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus kaebus Tallinna Linnavalitsuse 15. juuni 2022. a korralduse nr 569 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus, esindajad v.adv Toivo Viilup ja v.adv Martin Männik Vastustaja – Tallinna linn, esindajad IL ja AA
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-1633.
Jätta OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-1633 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
Tallinna Linnavalitsus algatas 15.06.2022 korraldusega nr 569 looduskaitseseaduse (LKS) § 9 lg 2 ja Tallinna Linnavolikogu 28.05.2009 määruse nr 18 „Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetlus“ (määrus nr 18) § 4 lg 1 ning 45 isiku ettepaneku alusel AstanguMäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmise menetluse. Astangu-Mäeküla kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta väärtuslikke looduskooslusi ja pärandmaastikke ning tagada
3-22-1633 kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning virgestusvõimaluste säilimine ja parandamine. Ala on väärtuslike looduskoosluste, liigilise mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide esinemise poolest Tallinna linna unikaalseim piirkond, samuti üks Harju maakonna rohevõrgustiku tuumaladest, kus ristuvad viies suunas kulgevad rohekoridorid. Alal esinevad liigirikkad soised metsad, pangametsad ja looniidud, mis on elupaigaks tolmeldajatele, kahepaiksetele, roomajatele, lindudele, nahkhiirtele ning teistele imetajatele ja taimedele. Liigirikkuse tõttu on ala väärtuslik loodushariduslikust aspektist. Endise talumaastiku ja militaarajaloo elemendid on väärtuslikud pärandkultuuriobjektid. Kaitseala piiritlemisel on lähtutud vajadusest kaitsta väärtuslikke elupaiku, luua ökoloogiliselt sidusad rohekoridorid kaitseala ümbritsevate rohealadega ning tagada nende rohekoridoride piisav laius. AstanguMäeküla kaitseala kavandatav välispiir on toodud korralduse lisas 1 ning kaitseala kavandatav pindala on 162,1 ha. Kaitse alla võtmise korral rakendatakse kohaliku kaitse all oleval maa-alal korralduse lisaks 2 oleva kaitse-eeskirja eelnõus sätestatud piiranguid.
2.OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus esitasid Tallinna Halduskohtule 01.08.2022 kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korralduse nr 569 tühistamiseks. OÜ-le Favorte kuuluvad kinnistud Tähetorni tn 96 (registriosa nr 2528701; katastritunnus 78406:605:0170; pindala 175 587 m2; sihtotstarve 70% tootmismaa ja 30% ärimaa), Tähetorni tn 90b (registriosa nr 9255701; katastritunnus 78406:605:0220; pindala 56 068 m2; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) ja Mäeküla tn 15 (registriosa nr 11557750; katastritunnus 78401:101:3329; pindala 28 970 m2; 100% sihtotstarbeta maa). OÜ Favorte ja OÜ Tähetorni Tehnopark kaasomandis on Veerme tn 1 kinnistu (registriosa nr 3323201; katastritunnus 78401:101:3349; pindala 54 535 m2; 100% sihtotstarbeta maa). OÜ-le Tähetorni Tehnopark kuulub Mäeküla tn 17 / Moonalao tn 22 kinnistu (registriosa nr 8692801; katastritunnused 78401:101:5299 ja 78401:101:5300; pindala 70 924 m2 ja 38 108 m2; 100% sihtotstarbeta maa). OÜ-le Tähetorni Arendus kuulub Rehelepa tn 19 kinnistu (registriosa nr 11367850; katastritunnus 78401:101:1955; pindala 12 114 m2; sihtotstarve 70% tootmismaa ja 30% ärimaa). Kõik need kinnistud jäävad kavandatud kaitseala piiridesse. Kinnistud asuvad Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) järgi ehituspiirkondades, kus on ette nähtud võimalus kinnistuid arendada, ning mitmete kinnistute suhtes on juba alustatud detailplaneeringu (DP) menetlust (nt Tähetorni tn 96 ja 90b kinnistute DP, mille menetlus peatati Tallinna Keskkonnaja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/38 LKS § 8 lg 6 alusel seoses Astangu-Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmise ettepaneku esitamisega – vt haldusasi nr 3-211675, ning Tähetorni tn 98 DP II etapp Rehelepa tn 19 kinnistu osas). Korraldus on õigusvastane, sest põhineb ekspertiisil, mille koostaja on praeguseks vastustaja ametnik. Samuti on riik pidanud kõnealuses piirkonnas piisavaks püsielupaiga loomist ning kaebajatel tekkis sellest õigustatud ootus, et püsielupaigast välja jäävate DP-dega saab jätkata. Kohaliku kaitseala moodustamiseks puudub ka sisuline vajadus ning korraldus on selles osas põhjendamata. Kaebajatel on HKMS § 45 lg 3 kohaselt kaebeõigus, sest vaidlustatud korralduse alusel Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine toob vältimatult kaasa nende õigusi rikkuva haldusakti andmise, mis piirab nende omandiõigust ja takistab DP-de menetlust ilma kohase ja õiglase hüvitise saamise võimaluseta. Kohtupraktika kohaselt saab vaidlustada ka nt siduvat negatiivset kooskõlastust (vt Riigikohtu 10.06.2010 otsus nr 3-3-1-38-10, p 15) või keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamist (vt Riigikohtu 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p-d 12–13). Kavandatava kaitse-eeskirja eelnõu § 6 lg 2 p 3 kohaselt on keelatud DP ja ÜP kehtestamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta ning § 6 lg 2 p 4 kohaselt on keelatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitisi. Sellega piiratakse oluliselt ja sõnamurdlikult kaebajate kinnistute arendamist. Tähetorni tn 96 ja 90b DP ning Tähetorni tn 98 DP menetluste algatamisest ning Haabersti linnaosa ÜP-st tulenevalt on kaebajatel õigustatud ootus, et nende kinnistutel saab 2(7)
3-22-1633 tegeleda arendustegevusega ning kinnistutesse võib investeerida. Olukorras, kus Tallinna linn on LKS § 8 lg 6 alusel DP menetluse peatanud, jääb arusaamatuks, kas vastustaja annab kaebajaid puudutava haldusakti või mitte. Ehitusloa või planeeringu menetluse peatamine puudutab olulisel määral haldusakti andmisest huvitatud isiku huve (sh majanduslikke huve). Isiku õiguste riive on sellisel juhul intensiivne (nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2017 otsus nr 3-15-2839, p-d 17–18). Esialgse õiguskaitse taotluses paluti kohtumenetluse ajaks peatada Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korralduse nr 569 kehtivus, sest sellega kaasneb vältimatult, et Tähetorni tn 96 ja 90b kinnistute DP-d ei ole võimalik vastu võtta ega Tähetorni tn 98 DP menetlust Rehelepa tn 19 kinnistu osas jätkata. Seega ei oleks võimalik DP-de kehtestamine mõistliku aja jooksul. Ka kaebajate teiste kinnistute arendamine on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjast nr T-9-1/21/38 tulenevalt peatatud. Seega peaksid kaebajad juba kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid ning neile tekkivate tagajärgede hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Kaebajatel oleks tulevikus keeruline tõendada, kuidas oli vastustaja käitumine vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel põhjuslikus seoses neile viivituse tõttu tekkiva kahjuga (vt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-2-1-26-14, p 14). Kaebus on perspektiivikas ja kaebajate huvid kaalukamad väidetavast avalikust huvist Astangu-Mäeküla piirkonna kohaliku kaitse alla võtmiseks. Keskkonnaministri 10.06.2021 määrusega nr 30 on juba võetud kaitse alla Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaigad ning kinnitatud nende kaitse-eeskiri. Piirkonna looduskaitselisi eesmärke tagab lisaks piisavalt Haabersti linnaosa ÜP. Vaidlustatud korralduse alusel edasiste menetlustoimingute tegemine tooks kaebajatele kaasa vajaduse enda õiguste täiendavaks kaitsmiseks koos sellega kaasnevate kuludega.
3.Tallinna linn palus 08.08.2022 seisukohas kaebus tagastada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajatel puudub kaebeõigus, sest vaidlustatud korraldus ei riku nende subjektiivseid õigusi. Korraldusega ei ole otsustatud kaitseala moodustamist, vaid algatatud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas LKS §-ga 9. Tegu on avatud menetlusega ning loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu ja sellega seotud dokumentide avaliku väljapaneku käigus on kõigil kinnistuomanikel võimalik esitada sellele oma ettepanekuid ja vastuväiteid, millele tuleb vastata (LKS § 9 lg 8). Kui avaliku väljapaneku või avaliku arutelu tulemusena muutuvad loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhiseisukohad, muudetakse vastavalt eelnõud ja korraldatakse uus avalik väljapanek (LKS § 9 lg 10). Astangu-Mäeküla looduskoosluste kaitse alla võtmise eelnõu avalik väljapanek kestab kuni 15.08.2022, mistõttu võinuks kaebajad menetluse algatamise vaidlustamise asemel esitada oma vastuväited kohases menetluses. Kaebajate õigusi ei riku asjaolu, et neil tuleb asjaomases menetluses osaleda (nt Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 10). Kuna vastustaja ei ole veel otsustanud Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamist eelnõus ettenähtud tingimustel, puudub alus väita, et vaidlustatud korraldus tingib vältimatult, et Tähetorni tn 96 ja 90b DP-d ei ole võimalik kehtestada või Tähetorni tn 98 DP koostamist Rehelepa tn 19 kinnistu osas jätkata. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamine ei oleks lisaks kaebajate huvides, sest see lükkaks edasi mh kaitseala moodustamise kohta otsuse tegemise, mis omakorda takistaks lahenduste leidmist DP-de menetlustes. Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse peatamine oleks ka vastuolus avalike huvidega ning kolmandate isikute huviga saada selgus küsimuses, kuidas nad võivad oma kinnistuid edaspidi kasutada.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 12.08.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Loodusobjekti kohaliku tasandi kaitse alla võtmise menetluse algatamise korraldus on menetlustoiming, mille vaidlustamisel kohalduvad HKMS 3(7)
3-22-1633 § 45 lg-s 3 sätestatud piirangud. Menetlustoimingu lõplikust haldusaktist eraldi vaidlustamise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Kohaliku ja riikliku tasandi looduskaitse eesmärgid ei ole ühesugused ning kohalikul omavalitsusel on loodusobjekti kaitse alla võtmise üle otsustades ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamisel tuleb arvestada ka vastanduvate huvidega. Mida mõjusamad on kaitsmise vastu rääkivad seisukohad, seda kaalukam peab olema piirkondlik huvi objekti kaitsmise vastu. Kui objekt tahetakse võtta kohaliku kaitse alla, on vaja kontrollida, kas esinevad LKS § 7 lg-s 1 nimetatud eeldused. Neid eeldusi tuleb sisustada kohaliku tasandi looduskaitse eesmärke silmas pidades. Maastike ja nende üksikute elementide kohaliku tasandi kaitse alla võtmine võimaldab väärtustada alasid ja paiku, mille riiklikul tasandil kaitsmine pole hädavajalik ja mis ei pruugi olla otseselt klassikalise looduskaitse või muinsuskaitse objektid (vt Riigikohtu 30.05.2019 otsus nr 3-17-563, p-d 8–9). Menetluse algatamise faasis ei saa kohus sedavõrd ulatusliku diskretsiooniga otsuse puhul võtta seisukohta, kas kohaliku tasandi kaitse alla võtmine saab olla õiguspärane või mitte. Sellise kaalumise peab kohase menetluse tulemusel läbi viima kohalik omavalitsus, sh kuulates avaliku arutelu käigus ära huvitatud isikute arvamuse. Kaebuse kohaselt peaks kohus juba menetluse alguses tuvastama, et menetluse algatamine oli õigusvastane, sest riiklikul tasandil ei peetud looduskaitseala moodustamist põhjendatuks. See oleks vastuolus eelviidatud seisukohtadega. Vaidlustatud korralduse ja sellele lisatud kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja ning asjatundjate arvamuste põhjal ei ole alust järeldada, et ilmselgelt puudub igasugune eeldus kohaliku tasandi kaitseala loomiseks. Menetluse algatamise keeldu ei too kaasa ka väited menetluse pikkusest ja looduskaitseliste piirangute kehtestamise korral hüvitamismehhanismi puudumisest. Menetluse ülemäärase kestuse argument võib olla kohane haldusasjas nr 3-21-1675, kus on esitatud mh kohustamisnõue. Menetluses toimunud põhjendamatute viivitustega seotud kahjunõude saab esitada eraldiseisvalt. Kuna kaebajatel ei ole menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks kaebeõigust, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus paluvad 19.08.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.08.2022 määrus ja teha uus määrus, millega võtta nende kaebus menetlusse ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel saab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta, ning õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 8). Pärast kaebuse esitamist on saanud kaebajatele teatavaks, et Advokaadibüroo TRINITI on koostanud Tallinna Keskkonnaja Kommunaalameti tellimusel 30.12.2021 õigusliku hinnangu, mille kohaselt võib kaitseala moodustamine õigusvastaselt riivata mh Rehelepa tn 19 ja Tähetorni tn 96 kinnistute omanike omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning ka teiste kinnistute puhul ei ole riive õigusvastasus täielikult välistatud. Hinnangus on leitud, et nende kinnistute omanikud võivad esitada kaitseala moodustamise otsuse peale tühistamisnõue koos kahju hüvitamise nõudega, ning Rehelepa tn 19 ja Tähetorni tn 96 kinnistute omanike omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive on erakordne isegi juhul, kui riive ei oleks õigusvastane. Järelikult on vastustaja algatanud kaitse alla võtmise menetluse olukorras, kus talle oli tellitud õigusliku analüüsi pinnalt teada, et lõplik haldusakt rikuks intensiivselt kaebajate omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning ei saaks seetõttu olla õiguspärane. Sellises olukorras on menetluse alustamine ilmselgelt lubamatu. Kaebajate õigusi riivab lubamatult juba üksnes kohustus (vajadus) algatatud menetluses osaleda, sest sellega kaasnevad neile märkimisväärsed kulud nii õigusnõustamiseks kui ka asjatundjate kaasamiseks ja eksperthinnangu tellimiseks, et kummutada vastustaja eksperdiarvamus. Kuna kavandatav 4(7)
3-22-1633 Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmine tingiks vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise, sõltumata lõpliku haldusakti sisust, siis ei pea kaebajad ära ootama lõpliku haldusakti andmist, vaid neil on õigus vaidlustada juba menetluse alustamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida selle kohta Tallinna linna seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga.
7.Tallinna Linnavalitsus algatas 15.06.2022 korraldusega nr 569 LKS §-s 9 sätestatud menetluse Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmiseks. Ehkki menetluse alustamine on vormistatud linnavalitsuse korraldusega, on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamisele kohalduvad HKMS § 45 lg-s 3 toodud piirangud. Kuna menetluse alustamise korraldus ei ole haldusakt, siis ei saa selle suhtes halduskohtule esitada ka tühistamisnõuet ega taotleda esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist. Kohaseks taotluseks võiks olla nt nõue kohustada vastustajat algatatud menetlust lõpetama või otsustama menetluse algatamise taotluse üle uuesti (LKS § 8 lg 4). Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks anda kaebajatele võimalust oma taotlust muuta, sest asjas ei ole niikuinii täidetud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldused menetlustoimingu halduskohtus eraldiseisvaks vaidlustamiseks.
8.HKMS § 45 lg 3 näeb ette, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumid, kus haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav. Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2021 määrus nr 3-21-2786, p 11; 15.02.2019 määrus nr 3-18-2196, p-d 9–10). Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11).
9.Vaidlust ei ole selles, et kaebajate kinnistuid hõlmavas Astangu-Mäeküla piirkonnas ei ole riik pidanud vajalikuks või otstarbekaks moodustada ulatuslikumat kaitseala või hoiuala, vaid piirdunud kaitsealuste liikide ja nende elupaikade soodsa seisundi tagamiseks püsielupaiga kaitse alla võtmisega (vt keskkonnaministri 10.06.2021 määrus nr 30). Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja p 2.5.1 kohaselt jääks kaitsealune püsielupaik (pindala kokku 32,7 ha) kogu ulatuses kavandatavale kaitsealale (pindala kokku 162,1 ha). Halduskohus on õigesti rõhutanud, et kuna kohaliku ja riikliku tasandi looduskaitse eesmärgid ei ole ühesugused (vt LKS § 4 lg 7 ja § 43; Riigikohtu 30.05.2019 otsus nr 3-17-563, p-d 8–9), siis ei saa pelgalt asjaolust, et riik pole pidanud kaitseala moodustamist põhjendatuks, teha järeldust, et sama ala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine on ilmselgelt õigusvastane. Kohalikul tasandil ongi põhjust kaitsta esmajoones selliseid loodusobjekte, mida ei ole peetud vajalikuks või otstarbekaks võtta kaitse alla riiklikul tasandil, kuid mille kaitse alla võtmiseks esinevad kohaliku omavalitsuse hinnangul LKS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused (vt ka Riigikogu X koosseisu 279 SE seletuskiri LKS 7. ptk juurde).
5(7)
3-22-1633
10.Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine saaks olla õigusvastane eeskätt juhul, kui menetluse esemeks oleva loodusobjekti kaitse alla võtmine ei saaks ilmselgelt olla õiguspärane, kuna selle kaitsmiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või on välja toodud avalik huvi sedavõrd väheoluline, et ei saaks ilmselgelt olla kaalukam eraomaniku huvidest (nt on kahtlusteta selge, et alal ei saa esineda menetluse algatamisel välja toodud kaitsealuseid liike või nende elupaiku ning kaitset vajavaid looduskooslusi või pärandmaastikke). Isikul saab olla kohustus taluda üksnes sellise tema õigusi puudutava haldusmenetluse läbiviimist, mille tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu õiguspärasus ei ole ilmselgelt välistatud. Praegusel juhul on menetluse algatamisel tuginetud 45 isiku poolt 2021. a märtsis esitatud ettepanekule (LKS § 8 lg-d 1 ja 2; määruse nr 18 § 2 lg 1) ning OÜ Tirts&Tigu eksperdi LK poolt 2021. a-l koostatud Astangu-Mäeküla kaitseala põhjendatuse looduskaitselisele ekspertiisile (LKS § 8 lg-d 3–5; määruse nr 18 § 3 ja § 4 lg 1).
11.Vaidlustatud korralduse p-dest 3.1–3.4 ja kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamise eesmärgiks kaitsta väärtuslikke looduskooslusi (liigirikkad soised metsad, pangametsad ja looniidud) ja pärandmaastikke (endine talumaastik ja militaarajaloo elemendid) ning tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, samuti virgestusvõimaluste säilimine ja parandamine. Täiendavalt viidatakse, et tegemist on Tallinna linnas unikaalse piirkonnaga ning alal ristuvad viies suunas kulgevad rohekoridorid. Kaebajad ei ole väitnud, et alal ei esineks üldse vastustaja välja toodud kaitsealuseid liike, looduskooslusi või pärandmaastikke, vaid kaebajate hinnangul on kavandatava kohaliku kaitseala õiguspärane moodustamine välistatud põhjustel, et see rikub ülemääraselt kinnistute omanike omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, samuti õiguskindlust, ning piirkonnas esinevad looduskooslused on juba piisavalt kaitstud püsielupaiga kaitse alla võtmisega ja Haabersti linnaosa ÜP-ga. Halduskohus märkis õigesti, et kaebajate esile toodud asjaolusid ja asjas esinevaid vastandlikke huve tuleb Tallinna linnal edasise menetluse käigus põhjalikult hinnata ja kaaluda. Kuna kaebajad ei ole esitanud andmeid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et LKS § 4 lg-s 7, § 7 lg-s 1 ja §-s 43 sätestatud eeldusi kohaliku kaitseala moodustamiseks ei saa ilmselgelt esineda, puudub alus hinnata menetluse algatamist meelevaldseks. Vastupidist ei tulene ka sellest, et kaebajad on tõstatanud kahtluse vastustaja tellitud ekspertiisi erapooletuses ning viitavad määruskaebuse menetluses täiendavalt vastustaja tellitud õiguslikule hinnangule, milles on peetud vähemasti Rehelepa tn 19 ja Tähetorni tn 96 kinnistute omanike õiguste riivet ebaproportsionaalseks ja seega õigusvastaseks. Selle üle, kas kaitseala moodustamine (sh konkreetsetes piirides) on kõiki asjaolusid ja huvisid arvestades põhjendatud või mitte, peab esitatud seisukohti ja kogutud tõendeid igakülgselt hinnates otsustama Tallinna linn algatatud menetluse tulemusel (LKS § 10 lg 7 p 2 ja lg 8; määruse nr 18 § 6 lg 1) ning kaebajatel on vajaduse korral võimalik antavat haldusakti (üldkorraldust) hiljem vaidlustada. Kui menetluse kestel selgub, et loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine algatati, ei ole otstarbekas või võimalik kaitse alla võtta, keeldutakse kaitse alla võtmisest (LKS § 111 lg 1). Samuti võidakse kaitseala moodustada algatamisel välja tooduga võrreldes erinevates piirides.
12.Astangu-Mäeküla looduskoosluste kaitse alla võtmise menetluse algatamine ei riku lisaks kaebajate mittemenetluslikke õigusi lõplikust haldusaktist sõltumata. Kaebajate õigusi ei riku iseseisvalt asjaolu, et neil võib oma õiguste tõhusamaks kaitsmiseks esineda vajadus algatatud menetluses aktiivselt osaleda ning kanda lisaks kulusid õigusabile ja uute tõendite kogumisele (vrd Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 10). Kaebajatel ei ole kohustust kasutada haldusmenetluses advokaadist esindajat või tellida täiendavaid eksperdiarvamusi. Menetletavas asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine ning selleks vajalike tõendite kogumine on haldusorgani ülesanne. Praegune vaidlus ei ole lisaks võrreldav kaebajate viidatud haldusasjaga nr 3-17-1739, sest vaidlustatud korraldusega ei ole kaebajatele pandud mingeid menetluslikke kohustusi (vrd Riigikohtu 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p 12). Astangu-Mäeküla kaitseala 6(7)
3-22-1633 moodustamise menetluse algatamise vältimatuks tagajärjeks ei olnud ka kaebajaid puudutavate DP-de menetluste peatamine, sest LKS § 8 lg 6 kohaselt otsustab mh DP menetlust korraldav haldusorgan planeeringumenetluse peatamise kaalutlusõiguse alusel. DP-de menetlused peatati praegusel juhul LKS § 8 lg 6 alusel juba pärast kaitse alla võtmise ettepaneku saamist Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/38, mille OÜ Favorte on vaidlustanud haldusasjas nr 3-21-2086 (liidetud haldusasjaga nr 3-21-1675). Nimetatud asi on Tallinna Halduskohtu menetluses.
13.Kokkuvõttes leidis halduskohus õigesti, et HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korralduse nr 569 vaidlustamiseks ei ole täidetud ja kaebus tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kuna kaebus on põhjendatult tagastatud, jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraselt rahuldamata.
14.Eelneva põhjal jääb OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.08.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.