Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-20-1596 22. november 2021 Maria Lõbus Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning vangla kohustamiseks kirjalikult vabandama Kaebaja – Arseni Jakovlev Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Eraldada praegusest haldusasjast varalise kahju hüvitamise nõue, mis seondub Arseni Jakovlevi rikki läinud teleriga Schaub Lorenz. Registreerida eraldatud kahjunõue uue haldusasjana.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2021. a määrusega määratud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg eraldatud kahjunõuet puudutavas osas.
3.Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.
4.Jätta Arseni Jakovlevile antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22. detsember 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).
3-20-1596 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Kinnipeetav Arseni Jakovlev (kaebaja) esitas 1. juulil 2019 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/63-1. Kaebaja selgitas, et 9. juunil 2019 tekkis tema kambri tualetis leke. Kaebaja teavitas sellest kohe valvurit. Valvur vastas sama päeva õhtul, et remondimehed tulevad järgmisel päeval. Kaebaja selgitas, et nii kaua ei saa asjaga oodata, kuid sellest hoolimata samal päeval olukorda ei lahendatud. Kaebaja ei saanud terve öö magada, sest pidi jälgima, et vesi ei ujutaks kambri põrandat üle. Alles järgmisel päeval likvideeriti leke. Kuna remonti ei tehtud õigel ajal, võeti kaebajalt võimalus öörahu ajal magada. Kaebaja nõudis inimväärikuse alandamise, mõnitamise ja tekitatud piinade eest hüvitiseks 300 eurot.
2.Kaebaja esitas 1. juulil 2019 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/65-1. Kaebaja selgitas, et
24.juunil 2019 õhtusöögi ajal anti talle supp, mille sees oli sipelgas. Kaebaja teavitas sellest kohe valvurit ja palus supi välja vahetada. Kaebaja ei saanud aga üldse midagi. Sel õhtul jäi kaebaja näljaseks. Kaebaja leidis, et vangla rikkus vangistusseaduse (VangS) § 41 lõiget 1 ja § 47 lõiget 1. Kaebaja nõudis moraalse kahju tekitamise eest hüvitiseks 300 eurot.
Viru Vanglas registreeriti 27. märtsil 2020 kaebaja venekeelne avaldus nr 6-10/13106-1.
4.Viru Vangla tagastas 31. märtsi 2020. a vastusega nr 6-10/13106-2 kaebaja venekeelse avalduse. Vangla viitas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dele 6 ja 52, keeleseaduse (KeeleS) § 10 lõikele 1 ja § 12 lõikele 1, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lõikele 1 ja Viru Vangla kodukorra punktile 11.1.4 ning märkis, et kaebajal tuleb oma pöördumine esitada eesti keeles.
5.Kaebaja esitas 17. juunil 2020 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/94-1. Kaebaja selgitas, et tal oli laos töökorras teler. 23. märtsil 2020 toodi laost tema teler ning kui ta ühendas teleri elektrivõrku, avastas ta, et teler on katki ega lähe käima. Kaebaja teavitas sellest kohe valvurit ja palus leida lahenduse probleemile. Kaebaja pöördus veel mitu korda ametnike poole, kuid keegi tema probleemi ei lahendanud. Muu hulgas pöördus kaebaja 2020. a märtsis kirjalikult vene keeles materiaalse kahju hüvitamise nõudega vangla poole, kuid vangla vastuses nr 6-10/13106-2 ignoreeriti tema pöördumise sisu. Kaebaja leiab, et vangla on teda rahvuse tõttu diskrimineerinud. Kaebaja nõudis, et kompenseeritaks talle tekitatud materiaalne kahju summas 180 eurot, et ta saaks osta uue teleri. Samuti nõudis kaebaja kirjalikku vabandust diskrimineerimise eest.
6.Kaebaja esitas 23. augustil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: varalise kahju hüvitamise nõue summas 180 eurot seoses mittetöökorras televiisoriga, mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 300 eurot seoses sipelgaga toidu sees, mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 300 eurot seoses veeavariist ja vee koristamisest
3-20-1596 tingitud unetu ööga, heastamisnõue vangla kohustamiseks kirjalikult vabandama diskrimineerimise pärast kaebaja 27. märtsil 2020 registreeritud venekeelse avalduse nr 6-10/13106-1 menetlemisel. Kaebuse põhjendused kattuvad kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtadega. Venekeelse avalduse menetlemisega seoses märkis kaebaja, et vangla oleks pidanud korraldama tema avalduse tõlkimise eesti keelde.
7.Viru Vangla rahuldas 6. oktoobri 2020. a otsusega nr 6-16/94-2 kaebaja kahjunõude nr 6-16/94-1 osaliselt ning otsustas, et kaebajale tekkinud kahju tuleb kõrvaldada vangla kulul uue teleri ostmisega. Vangla nentis, et kaebaja teler ei tööta, kuid samas ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, millal ja kuidas teleri rike tekkis. Vangla möönis, et välistatud ei ole, et teleri rike tekkis vangla kinnipeetavate isiklike asjade laos. Vangla võttis vastutuse teleri rikkumise eest. Vangla leidis, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lõikele 3 tuginedes on mõistlikum kaebajale rahalise hüvitise maksmise asemel osta uus teler. Samuti leidis vangla, et kaebajale tema venekeelse pöördumise tagastamine ei ole käsitatav diskrimineerimisena.
8.Viru Vangla jättis 31. detsembri 2020. a otsusega nr 6-16/63-2 kaebaja kahjunõuded nr 6-16/63-1 ja 6-16/65-1 rahuldamata. Vangla leidis, et tualetis tekkinud lekkega seoses ei ole kaebaja inimväärikust alandatud. Vangla reageeris lekkele kiiresti. Kui tegu oleks olnud nii suure lekkega, nagu kaebaja väidab, oleksid vanglaametnikud sellele ka vastavalt reageerinud. Ei ole eluliselt usutav, et leke kambris oli niivõrd suur, et kaebaja ei saanud hirmu tõttu magada. Lekke tekkimine kambris võib ebameeldiv olla, kuid tegu ei ole sellise raskusastmega ebameeldivusega, et õigustatud oleks rahalise hüvitise maksmine. Kaebaja teavitas valvurit sipelgast supi sees 24. juunil 2019 kell 17.50, kui avati kambriuksed. Õhtusöök toimub ajavahemikul 17.00‒17.45. Seega teavitas kaebaja valvurit alles siis, kui õhtusöök oli lõppenud. Ei saa tõsikindlalt väita, et sipelgas oli supi sees juba enne supi kaebajale andmist. Isegi kui sipelgas sattus supi sisse vangla tegevuse tõttu, oli tegu ebamugavusega, mida ei saa lugeda väärikuse alandamiseks. Ka ühe õhtusöögi vahelejäämine ei saa põhjustada kannatusi ja alandada inimväärikust sellisel määral, et ainuke võimalus oleks rahalise hüvitise maksmine. Vangla vabandas kaebaja ees võimalike ebamugavuste pärast.
Kohus võttis 23. märtsi 2021. a määrusega kaebuse menetlusse.
10.Vastustaja selgitas 23. aprilli 2021. a seisukohas, et kaebaja teler paigutati lattu
31.augustil 2018 ja siis vangla ei kontrollinud teleri korrasolekut. Ei ole teada, mis tingis selle, et kaebaja teler 2020. aastal enam ei töötanud (kas oli tegu loomuliku amortiseerumisega, kas oli tekkinud rike varem jne). Väliseid füüsilisi kahjustusi teleril ei olnud. Elektroonikaseadmete väärtus ajas väheneb, samuti amortiseeruvad elektroonilised komponendid. Amortiseerumine toimub isegi siis, kui seadet ei kasutata. Aegade jooksul on elektroonikaseadmete tootmine muutunud soodsamaks ehk võrreldes mõne aasta taguse ajaga on samaväärne (või sarnaste omadustega) uus elektroonikaseade võimalik soetada odavamalt. Kasutatud ja umbes 20-tollise ekraaniga telerite turuväärtus on suurusjärgus 50 eurot. Kaebajale kuulunud Schaub Lorenz väikese diagonaaliga teler oli tavapärane olmeelektroonika. Kuna kaebajale määratud karistuse tähtaeg lõpeb 2030. aastal, isikliku teleri kasutamise võimalus on kinnipeetavale oluline mugavus, kinnipeetaval endal ei ole praktiliselt võimalik uut samaväärset telerit soetada ning teleri rikke kindlakstegemine (ekspertiisi tegemine) oleks olnud uue teleri hinda arvestades ebamõistlikult kulukas, otsustas vangla kasutada RVastS § 11 lõikes 3 sätestatud võimalust ja
3-20-1596 asendada kaebaja teleri uuega, mille tehnilised omadused ei jää vanale alla, sh on tegemist suurema diagonaaliga teleriga.
11.Kohus rahuldas 8. mai 2021. a määrusega kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks mittevaralise kahju hüvitamise nõuete osas.
12.Kaebaja märkis 16. mai 2021. a seisukohas, et vangla arutlus kasutatud telerite turuhinna kohta ei oma tähtsust, sest vangla kauplus müüb telereid väga kõrgete hindadega ning on küsitav, kuidas sellisel juhul amortisatsiooni välja arvestada. Kaebaja märkis, et ostis oma teleri rohkem kui 200 euro eest, aga palub kõigest 180 eurot. Hüvitise asemel ja kaebaja tahte vastaselt osteti talle madalama hinnakategooria teler e-Star. E-Star on ebausaldusväärne. Selle ainus eelis on suur diagonaal, aga heli, monitori kvaliteet ja töökindlus on halvemad. Selline teler kaua ei tööta. Kaebaja märkis, et on kaks varianti: talle makstakse hüvitiseks 180 eurot või antakse teler e-Star ja lisaks hüvitiseks 100 eurot.
13.Kaebaja viitas 31. juuli 2021. a seisukohas sellele, et justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lõike 4 kohaselt oleks vangla pidanud omal kulul kaebaja venekeelse avalduse tõlkima. Samuti osutas kaebaja sellele, et talle oleks tulnud anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, s.o tõlke esitamiseks. Kaebaja hinnangul on teda venekeelse avalduse menetlemisel diskrimineeritud rahvuse ja keele alusel. Kaebaja nõudis, et vangla vabandaks PS § 12 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 14 rikkumise eest, mitte ainult tegemata tõlke eest.
14.Vastustaja märkis 24. septembri 2021. a vastuses, et ei ole nõus maksma lisaks e-Star telerile kaebajale täiendavat hüvitist. Vastustaja lisas, et alusetud on kaebaja väited tema diskrimineerimise kohta. Vangla möönis, et tema tegevus kaebaja venekeelse avalduse menetlemisel ei olnud korrektne, kui tagastas avalduse ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata. Vangla vabandas eksimuse pärast. Selline minetus ei toonud aga kaebajale kaasa negatiivseid tagajärgi. Kui kaebaja leidis, et tegu oli kahjunõudega, mida vangla ei lahendanud, oleks ta saanud pöörduda kohe kohtusse. Põhjendatud ei ole eeldada, et saades võõrkeelse pöördumise, peab vangla selle esmalt ära tõlkima, et saada teada, kas tegu võib olla VSKE § 491 lõikes 1 kirjeldatud juhtumiga. See, kas tegu on kahjunõude või vaidega, peaks olema kergesti äratuntav, näiteks pealkirja kaudu. Kahjunõuete osas, mis puudutavad veeavariid ja supi sees olnud sipelgat, jäi vangla kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
15.Kaebaja on praeguses asjas esitanud Viru Vangla vastu neli nõuet: 1) varalise kahju hüvitamise nõue seoses kaebaja rikki läinud teleriga Schaub Lorenz; 2) mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses veeavariist ja vee koristamisest tingitud unetu ööga; 3) mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses sipelgaga supi sees; 4) heastamisnõue vangla kohustamiseks kirjalikult vabandama diskrimineerimise pärast kaebaja 27. märtsil 2020 registreeritud venekeelse avalduse nr 6-10/13106-1 menetlemisel.
16.Kohus leiab, et varalise kahju hüvitamise nõude osas, mis seondub kaebaja rikki läinud teleriga Schaub Lorenz, ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik kohtuotsust teha. Kohus peab vajalikuks pooltele selgitada, kuidas on kohtupraktikas RVastS § 11 lõiget 3 tõlgendatud ja kuidas see mõjutab selle kahjunõude lahendamist, ning uurida võimaliku ekspertiisi korraldamisega seonduvat. Seda arvestades tühistab kohus 20. oktoobri 2021. a määrusega
3-20-1596 määratud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja viidatud varalise kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas. Ülejäänud kolme nõude lahendamine kohtuotsusega on võimalik. HKMS § 48 lõige 2 sätestab, et kui kohus leiab, et ühes kaebuses esitatud nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat lahendamist või nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses, eraldab ta määrusega nõuded iseseisvaks menetluseks. Vältimaks kohtuotsuse tegemiseks küpsete nõuete lahendamisega viivitamist, peab kohus otstarbekaks eraldada praegusest asjast kaebaja teleriga seonduva varalise kahju hüvitamise nõude. Eraldatud nõue registreeritakse uue haldusasjana ja see saab uue numbri. Eraldatud nõude lahendamiseks vajalikud menetluslikud otsustused teeb kohus eraldatud haldusasja raames. Ülejäänud nõuded lahendab kohus praeguse otsusega.
17.RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lõike 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui avaliku võimu kandja on toime pannud süülise õigusvastase teo, sellega on rikutud füüsilise isiku RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud subjektiivseid õigusi, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
18.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et 9. juunil 2019 tema kambri tualetis tekkinud leket ei likvideeritud samal, vaid järgmisel päeval, mistõttu ei saanud kaebaja terve öö magada, sest pidi jälgima, et vesi ei ujutaks kambri põrandat üle. Kaebaja selgitustest saab järeldada, et tema hinnangul alandas vangla tema inimväärikust. Asja materjalidest nähtuvalt on ebakõlad selles osas, millal teavitas kaebaja esmakordselt valvurit lekkest. Kaebaja sõnul teavitas ta kohe 9. juunil 2019. Sama on kinnitanud ka valvur J. Valem (tl 67). Valvur P. Murulaid on öelnud, et esimene rikketeatis tuli 10. juunil 2019 (tl 68) ja sama kuupäev on Viru Vangla 31. detsembri 2020. a otsusest nr 6-16/63-2 nähtuvalt kantud ka rikete tabelisse (tl 64 pöördel). Valvur J. Valem selgitas 1. oktoobril 2019, et mäletab, et käis leket kontrollimas, kuid ei mäleta täpselt lekke suurust. Samas oli ta kindel, et kui leke oleks olnud suur, siis ta oleks kohe sellest teavitanud ja töömehed kohale kutsunud (tl 67). Seega on valvur käinud lekke suurust hindamas ega pidanud leket nii suureks, et vajalik oleks olnud töömeeste viivitamatu kohale kutsumine. Kohtul pole mõistlikku põhjust kahelda valvuri võimes lekke suurust hinnata ja selles, et suure lekke korral oleks kohe reageeritud. Eluliselt usutavaks ei saa pidada seda, et vangla oleks lasknud suure lekke korral vangla varal kuni järgmise päevani kahjustada saada. Väikese või mõõduka lekke kõrvaldamist järgmisel päeval ei saa pidada ebamõistlikuks. Kohtu hinnangul on vangla kõiki asjaolusid arvestades reageerinud lekkele mõistliku aja jooksul. Seetõttu puudub vangla õigusvastane tegu.
3-20-1596 Täiendavalt märgib kohus, et isegi kui vangla tegevust pidada õigusvastaseks, ei saanud üks magamata öö alandada kaebaja inimväärikust. Magamata öö võis põhjustada kaebajale kehva enesetunnet, kuid see ei ole sellise intensiivsusega kannatus, et kvalifitseeruks inimväärikuse alandamisena. Igasugune ebamugavus ei ole käsitatav inimväärikuse alandamisena. Seega ei ole kaebajale tekkinud RVastS § 9 lõike 1 tähenduses rahas hüvitamisele kuuluvat kahju. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja kahjunõue seoses magamata ööga rahuldamata.
19.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ka selle eest, et 24. juunil 2019 õhtusöögi ajal anti talle supp, mille sees oli sipelgas. Kaebaja sõnul teavitas ta sellest kohe valvurit ja palus supi välja vahetada, kuid uut suppi ta ei saanud. Kaebaja jäi näljaseks. Kaebaja viitas VangS § 41 lõike 1 rikkumisele, millest saab järeldada, et kaebaja hinnangul alandas vangla tema inimväärikust. VangS § 47 lõige 1 sätestab: „Kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.“ Vangla on 31. detsembri 2020. a otsuses nr 6-16/63-2 viidanud valvur M. Meriranna 24. juuni 2019. a ettekandele nr 6-20/3134-1. Valvuri sõnul teavitas kaebaja sipelgast supi sees 24. juunil 2019 kella 17.50 paiku, kui avati kambriuksed. Kaebaja on väitnud, et teavitas valvurit kohe, kuid ei ole täpsustanud, mis kell. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust kahelda valvuri öeldud kellaajas. Vangla osutas sellele, et Viru Vangla kodukorra lisa 1.10 kohaselt on S1 osakonnas paiknevate kinnipeetavate päevakava järgi õhtusöögi aeg kell 17.00‒17.45. Seega teavitas kaebaja sipelgast alles pärast õhtusöögi lõppemist. Viru Vangla kodukorra punkti 9.15 kohaselt peab kinnipeetav kohe teavitama korruse valvurit või vanemvalvurit, kui tal tekib pretensioone toidu kvaliteedi kohta. Kohus nõustub vanglaga selles, et asjaolu, et kaebaja teavitas valvurit alles pärast õhtusöögi lõppemist, tekitab kahtluse, et sipelgas ei pruukinud supi sees olla enne supi kaebajale jagamist. Puudub tõsikindel alus väita, et vangla tegutses õigusvastaselt. Isegi kui sipelgas sattus supi sisse vangla tegevuse tulemusena, ei saa selline ühekordne toiduhügieeni nõuete rikkumine ega ka ühest toidukorrast ilmajäämine olla kvalifitseeritav inimväärikuse alandamisena. Kohus möönab, et see võis tekitada kaebajale ebamugavust, kuid tegu ei ole nii raske rikkumisega, et kaebajale saanuks tekkida RVastS § 9 lõike 1 mõttes rahas hüvitamisele kuuluvat kahju. Piisavaks saab pidada seda, et vangla on 31. detsembri 2020. a otsuses nr 6-16/63-2 kaebaja ees vabandanud. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja kahjunõue seoses sipelgaga supi sees rahuldamata.
20.Kaebaja leiab, et vangla on teda 27. märtsil 2020 registreeritud venekeelse avalduse nr 6-10/13106-1 menetlemisel rahvus- ja keeletunnuse alusel diskrimineerinud, ja nõuab, et vangla selle pärast kirjalikult vabandaks. RVastS § 11 lõike 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. RVastS § 11 lõige 2 sätestab, et avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist.
3-20-1596 PS § 12 lõige 1 sätestab: „ Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.“ Kaebaja eksib, kui leiab, et vangla peab alati korraldama tema venekeelsete pöördumiste tõlkimise eesti keelde. Haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lõige 1). Kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (KeeleS § 12 lõige 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lõige 2). VSKE § 491 kohaselt toimub vaiete ja kahjunõuete tõlkimine vangla kulul üksnes juhul, kui kinnipeetaval puudub vanglasisesel isikukontol raha. Kaebaja sõnul oli tema avaldus nr 6-10/13106-1 kahjunõue. Kaebaja avaldus oli koostatud vene keeles, ainsana oli eesti keeles märgitud pealkiri „Taotlus“. Kohus nõustub vanglaga, et eeldada ei saa, et vangla tõlgib pöördumise ära, et teada saada, kas tegu võib olla vaide või kahjunõudega. Kinnipeetaval tuleb endal teha mõistlikke pingutusi selleks, et juhtida vangla tähelepanu asjaolule, et tegu on vaide või kahjunõudega. Näiteks saab kinnipeetav pöördumise pealkirjas esile tuua pöördumise liigi või sellele vanglaametniku tähelepanu eraldi juhtida. Kohus leiab, et üksnes eestikeelsest pealkirjast „Taotlus“ ei saanud vanglal tekkida äratundmist, et tegu on kahjunõudega. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks vanglaametniku tähelepanu eraldi juhtinud sellele, et tegu on kahjunõudega. Seetõttu ei saa vanglale ette heita, et ta ei kohaldanud VSKE § 491. Küll aga on kaebajal õigus selles, et nii õigusaktide kui ka väljakujunenud kohtupraktika kohaselt oleks vangla pidanud kõigepealt andma kaebajale võimaluse puudus kõrvaldada, st esitada oma pöördumise tõlge eesti keelde. Vangla seda ei teinud, vaid tagastas kohe 31. märtsi 2020. a vastusega nr 6-10/13106-2 kaebaja venekeelse avalduse. Vangla on 24. septembri 2021. a vastuses oma eksimust tunnistanud ja selle pärast ka kaebaja käest vabandust palunud. Kohtu hinnangul ei olnud tegu kaebaja diskrimineerimisega rahvus- ja keeletunnusel, vaid eksimusega haldusmenetluse läbiviimisel ja vangla tööprotsessi korraldamisel. Lisaks märgib kohus, et kui kaebaja leiab, et tema venekeelne kahjunõue on õigusvastaselt tagastatud, on tal õigus kohe pöörduda hüvitamiskaebusega kohtusse. Seega ei mõjutanud kahjunõude õigusvastane tagastamine kaebaja kohtusse pöördumise õigust. Kuna kohtu hinnangul polnud tegu diskrimineerimisega, puudub alus kohustada vanglat täiendavalt vabandama väidetava diskrimineerimise pärast. Kaebaja heastamisnõue jääb rahuldamata. Kohus rõhutab veel kord, et oma eksimuse pärast on vangla kaebaja ees juba vabandanud.
21.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kohus vabastas 23. märtsi 2021. a määrusega kaebaja kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3). Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.