lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2655/2

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2655/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1415
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 1361 lg 1, 2HKMS § 264 lg 1, 4Loa andmise otsustamineHKMS § 265 lg 3MäärusMKS § 130 lg 1Maksuhalduri täitetoimingud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2655/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.01.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-22-698/40Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.06.20233-22-700/37Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja15.11.20223-21-2594/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.05.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2655

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaia Kollo Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: X OÜ

Resolutsioon

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):

1.aresti seadmiseks X OÜ AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summas 74 855,34 eurot;
2.pöörata sissenõue X OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele RMK vastu summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast peale X OÜ AS-is SEB Pank asuva pangakonto nr xxxxxxxxxxxx aresti ning mis kokku ei ületa 74 855,34 eurot, keelates X OÜ-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole SEB Pank AS-is kontole nr xxxxxxxxxxxx või Swedbank ASis kontole nr xxxxxxxxxxxx.

Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord

Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X OÜ-le. Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kätte toimetamisest.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTU SEISUKOHT

1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike

tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline. MTA on selgitanud, et kontrolli tulemusena on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu 15 242,13 euro võrra suuremana, mille tulemusel on vähenenud tema käibemaksu tasumise kohustus 15 242,13 euro võrra. Samuti on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing tegi kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuid jättis nimetatud väljamaksetelt tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja tasumata kokku summas 59 613,21 eurot. MTA tuvastas, et äriühing kajastas alusetult A OÜ arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses kuna arvetel kajastatud teenuseid ta ei soetanud A OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. MTA 30.09.2021 kontrollaktis nr 12.2-3/054963-17 on MTA välja toonud, et A OÜ arvetel puudub täpne majanduslik sisu (on vaid viidatud töödele, mida RMK äriühingule töökäsuna teha andis, kuid puudub märge milliseid töid, millises koguses ja millal A OÜ äriühingule tegelikkuses osutas), A OÜ arvetel puudub märge millal teenused on osutatud, mingeid muid dokumente peale arvete ei koostatud, teenuse hinna kujunemine ei ole eluliselt usutav, RMK ei kinnita alltöövõtu kasutamist A OÜ osas, A OÜ tehingute aegse juhatuse liikme ütlused ei kinnita A OÜ ettevõtlusega tegelemist ega tööde teostamist, A OÜ ei olnud reaalselt tegutsev ettevõte (puudus tööde teostamiseks vajalik tööjõud, esitamata majandusaasta aruanded, 28.01.2021 arvati välja käibemaksukohustuslaste registrist, A OÜ pangakontolt ei nähtu reaalsele majandustegevusele viitavaid kandeid ning pangakontodele laekunud raha kantakse äriühingust välja).

MTA tuvastas ka, et äriühingu raamatupidamises näidatud laenu andmist B OÜ-le ja C OÜ-le ei toimunud. Laenutehingud vormistati ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete varjamiseks. MTA 30.09.2021 kontrollaktis nr 12.2-3/054963-17 on MTA välja toonud, et äriühing kandis juhatuse liikme X pangakontole raha kokku 227 604 eurot. Kassaarvestusest nähtub, et pangakontolt juhatuse liikme kontole kantud raha kanti X OÜ kassasse. Kassast tehti erinevaid ettevõtlusega seotud kulutusi. Summas 147 000 eurot vormistati aga sularahas kassast väljaminevateks laenudeks. Tõendamist ei ole leidnud, et X pangakontole kantud raha jõudis ettevõtte kassasse. B OÜ-l puudus põhjus sularahas laenu võtmiseks (B OÜ maksumenetluse nr 12.2-3/054961 raames jõuti järeldusele, et tehinguid A OÜ ja B OÜ vahel ei toimunud, mistõttu ei olnud laenu vaja selleks, et B OÜ saaks maksta sularahas tehingupartnerite, sh A OÜ arvete eest). Sularahas laenu andmine ei ole MTA hinnangul ka usutav. Kohtu hinnangul on MTA taotluses ning eelviidatud kontrollaktis toodud põhjendused loogiliselt jälgitavad ning usutavad. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades peab kohus MTA kahtlusi äriühingu maksukohustuste õiguspärase täitmise osas põhjendatuks ning peab võimalikuks MTA poolt maksukohustuse määramist.

6.Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on põhjendanud, et on alust arvata, et äriühing on toime pannud maksupettuse. Olukorras, kus isik on osalenud maksupettuse toimepanemisel ehk teadlikult tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus. Äriühingul puudub kinnisvara, mille arvelt maksunõuet tagada. Äriühingul puuduvad väärtpaberid ja väärtpaberikontod. MTA-l puudub ülevaade äriühingu finantsiliselt võimekusest praegusel hetkel ning ei saa kindel olla, et pärast kohustuse määramist on äriühingu pangakontol ja kassas piisavalt rahalisi vahendeid määratud maksusumma tasumiseks. Kohtu hinnangul on MTA põhjendused veenvad ning on seisukohal, et maksukohustuse sissenõudmine võib osutuda raskendatuks, kui mitte võimatuks.
7.MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et äriühingu arvelduskontole aresti seadmine ning tulevikus tekkiva nõude arestimine on kohased. Kohus möönab, et äriühingu arvelduskonto arestimine on äriühingu majandustegevust oluliselt piirav meede. Teisalt puuduvad kohtu hinnangul isikut vähemriivavad meetmed, mis samuti tagaksid efektiivselt võimaliku maksusumma sissenõudmise. Arvestades, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toimepanemises, ei pruugi pangakonto arestimine hilisemas menetlusstaadiumis eesmärki kanda, kuna kontrolli käigus on pangakonto analüüsimisel selgunud, et suur osa rahast on kantud äriühingust välja ning selle varjamiseks on vormistatud võltsarved. MTA on menetluse lõppstaadiumis, mistõttu on MTA maksukohustuse tekkimises ning pangakonto arestimise vajalikkuses veendunud. Seetõttu leiab kohus, et pangakonto arestimine kuni summa 74 855,34 eurot täitumiseni ei piira äriühingu õigusi ebaproportsionaalselt, kuna puuduvad muud vähemriivavad meetmed, mis tagaks maksusumma laekumise. MTA on põhjendanud ka, et ei ole teada, milline on hetkel äriühingu AS-is SEB Pank asuva arveldusarve jääk. Seetõttu on võimalus, et kontol olev raha ei pruugi tagada maksotsusega juuremääratava maksusumma laekumist ning peale pangakontole aresti seadmist võib maksukohustuslane juhtida ettevõtte käibe mujale ning täiendavaid laekumisi sinna ei toimu. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud äriühingu tulevikus tekkiva nõude arestimine, mis tekib RMK vastu võsasaetööde töövõtulepingute 3-2.5.3/181317332, metsakasvatusteenuse töövõtulepingute nr 32.5.3/2020/71, nr 3-2.5.3/2020/110 nr 3-2.5.3/2020/111, nr 3-2.5.3/2020/112 , nr 3-2.5.3/2020/113 ja nr 3-2.5.3/2020/69 alusel peale tööde akteerimist ja arvete väljastamist. Rahalise nõude arestimine ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X OÜ AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summas 74 855,34 eurot ning sissenõude pööramist X OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele RMK vastu summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast peale pangakonto aresti, keelates X OÜ-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole SEB Pank AS-is kontole nr xxxxxxxxxxxxx või Swedbank AS-is kontole nr xxxxxxxxxxxxxx.
9.Tulenevalt MKS § 1361 lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 74 855,34 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium