Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
10. jaanuar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2655
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist toimingute sooritamise loa andmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaia Kollo Puudutatud isik – Y OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
tagavate
RESOLUTSIOON
1.Võtta kohtuasja toimikusse määruskaebusele ning Maksu- ja Tolliameti 8. detsembri 2021. a ja 9. detsembri 2021. a vastustele lisatud tõendid.
2.Jätta Y OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2655 muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
4.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot X SEB Pank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni punkt 4 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 17.11.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes luba aresti seadmiseks Y OÜ AS-s SEB Pank asuvale arvelduskontole nr
3-21-2655 XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 74 855,34 euro ulatuses ja täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel Y OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vastu summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast pärast pangakonto aresti, keelates Y OÜ-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahaline nõue selle tekkimisel MTA tagatiste kontole SEB Pank AS-s nr EE641010052031018009 või Swedbank AS-s nr EE252200221014193902. Täpse summa määrab maksuhaldur RMK-le kohtumääruse alusel tehtavas korralduses, kui on olemas teave pangakontol arestitud summa suurusest. MTA alustas 19.02.2021 korralduse nr 12.2-3/054963-13 alusel Y OÜ maksustamisperioodide oktoober 2019 kuni november 2020 käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Y OÜ on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu 15 242,13 euro võrra suuremana, mille tulemusel on vähenenud käibemaksu tasumise kohustus nimetatud summa võrra. Samuti on tekkinud põhjendatud kahtlus, et Y OÜ tegi kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuid jättis väljamaksetelt tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja tasumata summas 59 613,21 eurot, s.o kokku 74 855,34 eurot. MTA koostas Y OÜ-le 30.09.2021 kontrolliakti nr 12.2-3/054963-174. Maksuhaldur on seisukohal, et Y OÜ on toime pannud maksupettuse. Äriühing kajastas alusetult W OÜ arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses, kuna arvetel kajastatud teenuseid ei soetatud W OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult (kontrolliakti p-d 1.1.2. ja 1.2.2). Y OÜ raamatupidamises näidatud laenu andmist G OÜ-le ja S OÜ-le ei toimunud, vaid tehingud olid näilikud ning need vormistati ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete varjamiseks. Näilike tehingutega sai Y OÜ maksueelise, mis seisnes ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu tasumata jätmises (kontrolliakti p 1.3.2). Pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kui isik on kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks ega ole toiminud seadusega kooskõlas, on alust arvata, et ta teeb seda ka tulevikus. Y OÜ-l puudub kinnisvara. Transpordiameti liiklusregistri andmetel on äriühing vastutav kasutaja sõidukitel Audi A8, Mercedes-Benz S350 Bluetec ja Toyota Hilux. Arvestades, et sõidukid on likviidne vara, puudub kindlus, et need on alles pärast maksukohustuse kindlaksmääramist. Y OÜ-l puuduvad väärtpaberid ja väärtpaberikontod. Seisuga 30.03.2021 oli äriühingu kassa jääk 970 eurot ja seisuga 30.11.2020 pangakonto jääk 1521,16 eurot. Maksuhaldurile ei ole teada, milline on nende jääk hetkel. Lisaks on pangakontol ja kassas olevat raha lihtne realiseerida. Põhjendatud täitetoiminguks on Y OÜ AS-s SEB Pank asuvale pangakontole aresti seadmine. Pangakonto arestimine on küll ettevõtlust takistav meede, kuid ei pruugi hilisemas menetlusstaadiumis olla eesmärgipärane. Maksukontrolli käigus on selgunud, et suur osa rahast on kantud äriühingust välja ning selle varjamiseks on vormistatud võltsarved. Maksumenetlus on lõppstaadiumis. Lisaks on põhjendatud eelseisva nõude arestimine. Puudub teave Y OÜ hetke finantsseisundi kohta. Pärast pangakonto arestimist võib maksukohustuslane juhtida ettevõtte käibe mujale. Y OÜ-l on sõlmitud RMK-ga võsasaetööde töövõtuleping nr 32.5.3/181317332, metsakasvatusteenuse töövõtulepingud nr 3-2.5.3/2020/71, nr 32.5.3/2020/110, nr 3-2.5.3/2020/111, nr 3-2.5.3/2020/112, nr 3-2.5.3/2020/113 ja nr 32.5.3/2020/69. Nimetatud lepingute alusel on äriühing kohustatud teostama võsasaetöid perioodil 2018 kuni 2021 ja istutustöid perioodil 2020 kuni 2023. Lepingute järgselt ei ole tööd veel lõppenud ja osa summadest on Y OÜ-le tasumata (MKS § 130 lg 1 p 3; täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 111 ja 113 lg 2). Kolmanda isiku vastu suunatud rahalise nõude sissenõudmisele pööramine ei takista ebaproportsionaalselt isiku igapäevast majandustegevust. 2(8)
3-21-2655 MTA lõpetab Y OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Y OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks (MKS § 1361 lg 3). Tagatise suurus on 74 855,34 eurot (tagatise liikide loetelu sisaldub MKS §-s 122). Asendustagatise esitamisel peab see lisaks maksuhalduri nõudele katma sundtäitmise kulud. Deposiidi väärtuseks on 74 855,34 eurot.
2.Tallinna Halduskohtu 18.11.2021 määrusega rahuldati MTA taotlus ning anti MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks Y OÜ AS-s SEB Pank asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX summas 74 855,34 eurot; pöörata sissenõue Y OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele RMK vastu summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast pärast Y OÜ AS-s SEB Pank asuva pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX aresti ning mis kokku ei ületa 74 855,34 eurot, keelates Y OÜ-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahaline nõue selle tekkimisel MTA tagatiste kontole SEB Pank AS-s nr EE641010052031018009 või Swedbank AS-s nr EE252200221014193902. MTA loataotluses ja kontrolliaktis toodud põhjendused on loogiliselt jälgitavad ning usutavad. Asjaolusid kogumis arvestades on MTA kahtlused äriühingu maksukohustuste õiguspärase täitmise osas põhjendatud ning maksukohustuse määramine võimalik. MTA hinnangul on alust arvata, et äriühing on toime pannud maksupettuse. Sellises olukorras on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus. Äriühingul puudub muu vara, mille arvelt maksunõuet tagada. MTA-l puudub ülevaade äriühingu finantsvõimekusest praegusel hetkel. Ei saa olla kindel, et pärast maksukohustuse määramist on äriühingu pangakontol ja kassas piisavalt rahalisi vahendeid maksusumma tasumiseks. Maksukohustuse sissenõudmine võib osutuda raskendatuks, kui mitte võimatuks. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut. Kuigi arvelduskonto arestimine on äriühingu majandustegevust oluliselt piirav meede, puuduvad isikut vähem riivavad meetmed, mis tagaksid sama tõhusalt võimaliku maksusumma sissenõudmise. Pangakonto arestimine ei piira äriühingu õigusi ebaproportsionaalselt. Pärast pangakontole aresti seadmist võib maksukohustuslane juhtida ettevõtte käibe mujale. Seetõttu on põhjendatud ka tulevikus RMK vastu tekkiva nõude arestimine. Rahalise nõude arestimine ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Y OÜ palub 30.11.2021 määruskaebuses (täiendatud 08.12.2021) tühistada Tallinna Halduskohtu 18.11.2021 määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA loataotlus tervikuna rahuldamata, vabastada viivitamatult Y OÜ arvelduskontod aresti alt ning tagastada juba arestitud summad. RMK-ga sõlmitud lepingute täitmiseks on töötajatele vaja osta bensiini ja õli, autodesse kütust ning maksta tehtud tööde eest tasu. Pangakontode arestimine koos tulevikus tekkivate rahaliste õiguste sissenõudmisega on pannud äriühingu olukorda, kus ta oli kohustatud peatama kõik tööd, mis omakorda võib kaasa tuua leppetrahvid lepingute täitmata jätmise eest. Ettevõte ei saa töötada ilma omavahenditeta. Samuti ei ole ükski töötaja nõus tegema tööd, kui ta ei tea, kas selle eest tasutakse. Arvelduskontode arestimine toob ettevõttele sisuliselt kaasa pankroti. Kui hiljem leiab tõendamist, et äriühing on käitunud õiguspäraselt, ei ole tekkinud kahjulikke
3(8)
3-21-2655 tagajärgi enam võimalik likvideerida. Tööde mittejätkamisel lõpetatakse äriühinguga lepingud, töötajad lähevad mujale tööle ning äriühingul ei ole enam võimalik osaleda ühelgi riigihankel. Halduskohus rahuldas MTA loataotluse enne kontrolliaktile vastamise tähtaja saabumist (19.11.2021). Nii ei ole tagatud menetlusaluse isiku õigus olla ära kuulatud. Määruskaebuse esitaja esitas 19.11.2021 kontrolliaktile arvestatavad vastuväited, mis lükkavad kontrolliaktis toodud seisukohad ümber. MTA-l ei olnud alust enne vastuväidete saamist ning nende analüüsimist esitada taotlust täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, sest pole selge, kas äriühingul tekib täiendav maksukohustus. Halduskohus oleks pidanud selle asjaoluga arvestama. Halduskohus pidi veenduma, et taotlus oleks põhjendatud ning ettevõtte suhtes kohaldatav meede proportsionaalne. Seda ei ole tehtud. Lisaks on MTA kontrollimenetluses rikkunud oluliselt Y OÜ õigusi (vt haldusasjad nr 3-21-385 ja nr 3-21-2594). MTA ei ole loataotluses pooleliolevatele haldusasjadele viidanud. MTA ei ole veenvalt põhjendanud asjaolusid, mis annaksid aluse eeldada, et äriühing käitub pahausklikult ja võib hakata hoiduma oma kohustuste täitmisest. Asjaolu, et äriühingul ei ole vara või tema suhtes käis kontrollimenetlus, ei ole piisav. Tegemist oli toimiva äriühinguga. MKS eesmärgiks ei saa olla ettevõtte majandustegevuse lõpetamine. Halduskohus ei ole täitetoimingute valikut nõuetekohaselt hinnanud ega analüüsinud, kas ses olukorras oli vajalik meetmete kasutamine. Kohaldatud meetmed on ebaproportsionaalsed. MTA kontole on kantud mitu RMK-st laekunud tasu, mistõttu on äriühingul tekkinud võlgnevused töömeeste ees. MTA 02.12.2021 maksuotsus rikub määruskaebuse esitaja õigusi, sest tema ega lepinguline esindaja ei ole seniajani maksuotsust kätte saanud. Maksuotsuse kättetoimetamisena ei saa käsitada sellega tutvumist määruskaebemenetluses. Y OÜ-l ei ole praeguses menetluses võimalik esitada ammendavat seisukohta maksuotsusele. Seetõttu tuleb esitatud tõend jätta tähelepanuta.
4.MTA palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maksuhaldur on 17.11.2021 taotluse esitanud käimasoleva maksumenetluse raames ajal, mil maksukohustuslasele oli tutvustatud maksuhalduri seisukohti ja väljastatud kontrolliakt. MKS § 1361 ei sätesta eeldusena seletuse või arvamuse küsimist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslaselt. Taotluse esitamine on võimalik maksumenetluse igas staadiumis ja erandjuhtudel võib taotluse esitamine olla ka esimeseks kontrollitoiminguks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2018 määrus nr 3-17-2444, p 7). MKS § 1361 alusel n-ö eelaresti rakendamine ei piira Y OÜ võimalusi esitada vastuväiteid kontrolliaktis tehtud järeldustele ega maksuhalduri kohustust eriarvamuses toodule maksuotsuses vastata. Maksukohustuslane saab esitada sisulised vastuväited MTA taotluses tehtud järeldustele edasikaebemenetluses. Y OÜ ei ole esitanud 19.11.2021 eriarvamuses vastuväiteid, mis lükkaksid maksuhalduri seisukohad ümber. Maksuhaldur on 02.12.2021 maksuotsuses põhjalikult analüüsinud Y OÜ vastuväiteid ja jõudnud põhjendatud järelduseni, et esitatud etteheited on paljasõnalised. Maksuotsuses sisalduvaid järeldusi ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuteks ega maksuotsust ilmselgelt õigusvastaseks. MKS § 1361 ei nõua MTA-lt taotluses tõendite esitamist maksukohustuslase konkreetse tegevuse või kavatsuse kohta hoiduda maksuotsusega määratava rahasumma tasumisest ja raskendada selle hilisemat sundtäitmist, vaid üksnes sellekohase kahtluse põhjendamist. Piisavalt põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises annab alust eeldada, et isik võib 4(8)
3-21-2655 jätkata ebausaldusväärset käitumist ning asuda võimaliku maksuvõla sissenõudmise vältimiseks oma vara peitma, tegevust lõpetama või muul viisil takistama määratava maksukohustuse sundtäitmist (vt MTA loataotluse p 3). Pangakontode arestimine ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne. Määruskaebusest ei nähtu, et maksuhalduril olnuks võimalik tagada määratava maksukohustuse täitmist muude täitetoimingutega. Vastasel korral on oht, et pangakontosid arestimata jääks maksusumma riigile laekumata. Pangakontode arestimine ei tähenda ilmtingimata äriühingu tegevuse lõppemist, sest MKS § 131 lg 4 võimaldab vajadusel tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmist. Lisatud maksuotsus on oluline tõend, et veenduda maksuhalduri väidete õigsuses. Samal kuupäeval, kui maksuotsus digitaalselt allkirjastati, tehti see Y OÜ-le kättesaadavaks emaksuameti kaudu (02.12.2021 kell 11:32:12). Asjaolu, et äriühing ei ole maksuotsust vastu võtnud, ei tähenda maksuhalduri pahatahtlikkust. Pigem on maksuotsuse vastuvõtmisega viivitamine sellises olukorras lubamatu venitamistaktika.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
5.Määruskaebusele on lisatud Y OÜ 19.11.2021 vastuväited kontrolliaktile. MTA lisas 08.12.2021 määruskaebuse vastusele Y OÜ-le 02.12.2021 koostatud maksuotsuse ning 09.12.2021 vastusele tõendi selle nähtavaks tegemise kohta e-maksuametis. Ringkonnakohus järeldab, et menetlusosalised soovivad nende dokumentide asja materjalide juurde lisamist.
6.Määruskaebuse esitaja soovib esitatud tõendiga lükata ümber maksuhalduri loataotluses ning kontrolliaktis esitatud seisukohti. Sellele vastukaaluks on MTA esitanud 02.12.2021 maksuotsuse (ja tõendi selle nähtavaks tegemise kohta), milles on analüüsinud määruskaebuse esitaja 19.11.2021 vastuväiteid. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 alusel toimikusse. Need omavad haldusasja lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et MTA 02.12.2021 maksuotsust ei ole määruskaebuse esitaja väitel talle kätte toimetatud, ei ole tõendite juurdevõtmise otsustamisel määrav. Praeguses asjas ei ole vaidluse all MTA 02.12.2021 maksuotsus, vaid küsimus sellest, kas Y OÜ suhtes on õigesti rakendatud maksuvõla täitmist tagavaid toiminguid. Sellele küsimusele vastamine ei eelda 02.12.2021 maksuotsusele põhjaliku vastuse koostamist ega selle ammendavat sisulist analüüsi. Y OÜ on saanud esitada vastuväited kontrolliaktile, samuti loataotlusele. Nendega on võimalik määruskaebuse menetluses arvestada. Y OÜ ei ole väitnud, et tal ei ole võimalik maksuotsusega e-maksuametis tutvuda. Tõendite esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. Hinnangu tõendite asjakohasusele annab ringkonnakohus asja sisulise läbivaatamise käigus.
II
7.MKS § 1361 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu 5(8)
3-21-2655 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Seega on loa andmine prognoosotsus. Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumine, maksuvõla kustutamine või tasumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-20-2505, p 5).
8.Ringkonnakohus selgitas 10.12.2021 määruse nr 3-21-2657 p-des 10 ja 11, et tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 tuleb kohtul loamenetluses arvestada ka kohtumenetluse käigus muutunud asjaoludega (vt ka Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 7). Muutunud olukorras ei ole põhjendatud hinnata, kas maksu määramine oleks tõenäoline, vaid hinnata tuleb seda, kas maksuotsust oleks põhjust pidada ilmselgelt õigusvastaseks. See ei eelda siiski maksuotsuse õiguspärasuse üksikasjalikku kontrollimist ja maksumenetluses kogutud tõendite põhjalikku hindamist. Maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles maksuotsuse peale esitatava kaebuse läbivaatamisel. Maksuhaldur ei pidanud enne MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse esitamist ootama ära kontrolliaktile vastuväidete esitamise tähtaja lõppemist, vaid selline taotlus on võimalik esitada maksumenetluse igas staadiumis (vrdl ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2018 määrus nr 3-17-2444, p 7). Kohtule taotluse esitamise ja selleks sobiva aja otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (MKS § 11 lg 2; haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1). MKS § 130 lg-s 1 sätestatud toimingute sooritamine ei piira maksukohustuslase õigust esitada vastuväiteid kontrolliaktile ega maksuhalduri kohustust neile vastuväidetele vastata. MTA taotluses tehtud järeldustele saab maksukohustuslane vastu vaielda ka taotluse kohta tehtud määruse edasikaebamisel (vt Riigikohtu 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ka praeguses haldusasjas.
9.Maksuhaldur jõudis 30.09.2021 kontrolliaktis (loataotluse lisa 3) järeldusele, et Y OÜ ning W OÜ vahelisi tehinguid perioodil 2019. a oktoober kuni 2020. a november ei toimunud, vaid tehingud tehti tundmatute kolmandate isikutega (kontrolliakti p 1.1.2). MTA on oma seisukoha kujundamisel tuginenud järgmistele asjaoludele: puudused W OÜ arvetel (kontrolliakti p 1.1.2 alap-d 1a ja 1b), etteheited äriühingute vahelisele asjaajamisele (kontrolliakti p 1.1.2 alap-d 1c ja 1d), puuduvad muud tehingute tegemist tõendavad dokumendid (kontrolliakti p 1.1.2 alap 2), teenuse hinna kujunemine ei ole usutav (kontrolliakti p 1.1.2 alap-d 3 ja 4), RMK ega W OÜ ei kinnita tehingute toimumist (kontrolliakti p 1.1.2 alap-d 5 ja 6), W OÜ ei olnud tegutsev ettevõte (kontrolliakti p 1.1.2 alap 7) ning Y OÜ oli teadlik tehingute näilikkusest (kontrolliakti p 1.1.2 alap 8). Lisaks eelnevale leidis maksuhaldur, et W OÜ arvete alusel tehtud väljamaksed on käsitatavad ettevõtlusega mitteseotud maksetena (kontrolliakti p 1.2.2). Samuti on maksuhalduri hinnangul näilikud Y OÜ ja G OÜ ning S OÜ vahelised laenutehingud (kontrollakti p 1.3). Maksuhalduri seisukoht tugineb sellele, et tõendamist ei leidnud äriühingu juhatuse liikme konto kaudu raha kandmine äriühingu kassasse (kontrollakti p 1.3 alap 2), G OÜ-l puudus põhjus laenu võtmiseks (kontrollakti p 1.3 alap 3), Y OÜ juhatuse liikme sissetulekud ei võimaldanud teistele äriühingutele laenu anda (kontrollakti p 1.3 alap 4), G OÜ raamatupidamisandmeid muudeti tagantjärele (kontrollakti p 1.3 alap 5), sularahas laenu andmine ei ole usutav (kontrollakti p 1.3 alap 6) ning äriühing tegutses teadlikult (kontrollakti p 1.3 alap 7). 02.12.2021 maksuotsuses on maksuhaldur jäänud kontrolliaktis väljendatud seisukohtade juurde (maksuotsuse p-d 1.1–1.3). Ka määruskaebuse esitaja 19.11.2021 eriarvamus ei ole maksuhaldurit pannud oma seisukohti ja järeldusi ümber hindama. Seega on maksuotsuses tuginetud samadele järeldustele, mis kontrolliaktis ja loataotluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maksuotsuses sisalduvaid järeldusi pidada ilmselgelt põhjendamatuteks ja maksuotsust seetõttu ilmselgelt õigusvastaseks. Maksukohustuse määramise aegumistähtaeg ei ole 6(8)
3-21-2655 möödunud (MKS § 98 lg 1). Määruskaebuse esitaja eriarvamuses välja toodud seisukohad ei lükka maksuhalduri põhjendatud kahtlust vähemalt ilmselgelt ümber.
10.Maksuhaldur on toonud välja mitmeid ebakõlasid, mis seavad teenuse osutamise W OÜ poolt kahtluse alla. Nii ei ole W OÜ arvete (loataotluse lisa 2) alusel võimalik veenvalt tuvastada, millist teenust ja millise koostöölepingu raames osutati. RMK esindaja selgitas maksumenetluses, et tegeliku teenuse tuvastamiseks ei piisa üksnes RMK aktide numbrite kajastamisest arvetel, sest tööde reaalse teostamise käigus võib tööde maht (ning hind) muutuda. Muid dokumente, mis kinnitaksid W OÜ poolt teenuse osutamist, ei olnud Y OÜ kontrollimenetluses esitanud (vrdl eriarvamuse lisana esitatud RMK 11.01.2021 arve ja selle lisa). On ebausutav, et tavapärases ettevõtluses tegutsev äriühing ei lähtu väidetavale alltöövõtjale arve esitamisel mitte tegelikust peatöövõtjale osutatud teenuse mahust, vaid jätab selle riisiko enda kanda. Sellisel juhul ei ole välistatud, et tegelikult tehtud tööde mahtu ei kaeta täielikult alltöövõtja poolt osutatud töödega ja osa töid jäävad määruskaebuse esitaja enda kanda. See pole eluliselt usutav, sest alltöövõtjate kasutamise eesmärk ongi üldjuhul konkreetse töö tervikuna nende poolt tegemine. Maksuhaldur on kontrolliakti p 1.1.2 alap-s 7 põhjalikult selgitanud, miks ei olnud tema arvates W OÜ tegutsev ettevõte. See seisukoht on jälgitav ning seab mh kahtluse alla teenuse tegeliku osutamise võimekuse ja selle saamise Y OÜ poolt (vt ka alap-d 5 ja 6). Väidetavate laenutehingutega seonduvalt on MTA maksusumma määramisel tuginenud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite kogumile. Seejuures ei pidanud maksuhaldur enne kontrolliakti väljastamist ära ootama vaidluse lõppetulemust haldusasjas nr 3-21-835, sest see võinuks kaasa tuua kontrollimenetluse põhjendamatu venimise ning lõpptulemusena maksu määramise võimaliku aegumise. Vastupidine tõlgendus annaks maksuhalduri korralduse adressaadiks olevale isikule võimaluse pahatahtlikult venitada maksumenetlust ning pääseda nii täiendava maksukohustuse määramisest. Kui kohtumenetluses leiab tõendamist, et mõni maksuhalduri väljastatud korraldus oli õigusvastane, saab seda maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta. Eelneva tõttu ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohast ka määrav, et ringkonnakohtus on pooleli vaidlus asjas nr 3-21-2594. Liiatigi ei too pooleliolevad kohtuvaidlused automaatselt kaasa MTA loataotluse rahuldamata jätmist, sest nagu ringkonnakohus selgitas, on kohtule loataotluse esitamise ja selleks sobiva aja otsustamine maksuhalduri kaalutlusõiguse piires.
11.MKS §-s 1361 märgitud kahtlus sundtäitmise hilisemast raskendatusest ei eelda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selle olukorra vältimiseks. Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on alust arvata, et Y OÜ osales teadlikult maksupettuses. Isiku varasem ebausaldusväärne käitumine võib iseloomustada tema suhtumist tulevikus määratavate maksukohustuste täitmisse. Äriühingul puudub muu vara, mille arvelt maksukohustust täita. Y OÜ on küll sõidukite Audi A8, Mercedes-Benz S350 Bluetec ja Toyota Hilux vastutav kasutaja, kuid kindel ei saa olla sõiduautode seisukorras ning väärtuses. Y OÜ sularahakassa jääk seisuga 30.03.2021 oli 970 eurot (loataotluse lisa 4), mis ei ole piisav võimaliku määratava maksukohustuse täitmiseks. Nii sõiduautod kui ka sularaha on kiiresti realiseeritavad. Puuduvad päevakohased andmed äriühingu majandusliku võimekuse kohta.
7(8)
3-21-2655
12.Kohaldatav täitetoiming peab olema põhjendatud ja proportsionaalne võrreldes maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-172005, p 9; 27.11.2012 määrus 3-3-1-15-12, p 57). Üldjuhul ei tohiks n-ö eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Avalik huvi maksuvõla laekumise vastu kaalub maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-201838, p 12). Seejuures on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt tema osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-2657, p 15).
13.Äriühingu arvelduskonto ja tulevikus tekkivate rahaliste nõuete arestimine riivab väga intensiivselt maksukohustuslase õigusi ning takistab äriühingu majandustegevust, kuid avalik huvi kaalub üles määruskaebuse esitaja õiguste piiramise. Maksuhalduri kahtluse kohaselt kajastas Y OÜ oma maksuarvestuses näilikke tehinguid ning tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Määruskaebuses on märgitud, et sõlmitud lepingute täitmine on peatunud ning äriühingu majandustegevus võib lõppeda. Majandustegevuse peatumine võib küll olla üldjuhul usutav, kuid praegusel juhul pole ringkonnakohtu arvates selge, et see tingimata nii on. Määruskaebuses on küll selgitatud, et RMK vastu tekkivate nõuete arestimisel ei ole Y OÜ-l võimalik tasuda enda töötajatele, ent kontrolliaktile esitatud vastuväidetes on äriühingu juhatuse liige selgitanud, et Y OÜ-l ei ole töötajaid, vaid ta kasutab ainult alltöövõtjaid (vastuväited kontrolliakti p 1.1.2 alap-le 7). Juba tehtud tööde puhul ei saa lepingute alusel tasumata jäämise viibimisest teha järeldust majandustegevuse peatumisest. Kuigi käibevahendite puudumine (tulevikus tekkivate nõuete arestimise tõttu) võib raskendada määruskaebuse esitajal RMK-ga sõlmitud töövõtulepingute täitmist, ei tähenda see tingimata äriühingu tegevuse lõppemist. MKS § 131 lg 4 võimaldab vajadusel tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmise. Täitetoimingute lõpetamiseks on maksukohustuslasel võimalik esitada maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 nõuetele vastav tagatis, mille suurus on maksuhalduri taotluses märgitud. III
14.OÜ Y määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2655 muutmata.
15.OÜ Y määruskaebuse menetluses kantud volitatud esindaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 203 lg 2 ja § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (HKMS § 203 lg 2 ja § 109 lg 1), mistõttu jäävad ka vastustaja ringkonnakohtus kantud võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
16.Määruskaebuse esitamisel on 30.11.2021 tasutud ringkonnakohtule riigilõivu 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega tuleb enamtasutud riigilõiv 15 eurot tagastada X SEB Pank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX (HKMS § 104 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.