Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.11.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1733
Haldusasi
CURRTEX OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 18.08.2020 otsuse nr 3.4-9/18211 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – CURRTEX OÜ, esindaja Natalja Kutepova Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo (Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo üldõigusjärglane), esindaja Eneli Nõmm
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.01.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
CURRTEX OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada CURRTEX OÜ apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 25.01.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-1733.
3.Teha uus otsus, millega rahuldada CURRTEX OÜ kaebus, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 18.08.2020 otsus nr 3.4-9/1821-1 ning kohustada Rahapesu Andmebürood lahendama uuesti CURRTEX OÜ 08.03.2020 taotlust virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa saamiseks.
4.Mõista Rahapesu Andmebüroolt CURRTEX OÜ esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 30 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.12.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-20-1733 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.CURRTEX OÜ (Currtex OÜ, kaebaja) taotles 08.03.2020 tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks (alaliikidega virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus ja virtuaalvääringu rahakotiteenus).
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) rahapesu andmebüroo (RAB) keeldus 18.08.2020 otsusega nr 3.4-9/1821-1 tegevusloa andmisest majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 25 lg 1 p 2 ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p 4 alusel. 1) Ettevõtjale saab anda tegevusloa, kui tema registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuse asukoht asuvad Eestis (RahaPTS § 72 lg 1 p 4). See on vajalik, et teha efektiivset järelevalvet ning tagada kiire võimalus ettevõtja kontaktisikuga ühendust võtta ja majandustegevuse käigus kogutud teabele ligi pääseda. Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 2). Finantsettevõtja puhul tuleb selleks lugeda koht, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuse osutamine. 2) Currtex OÜ juhatuse asumine Eestis ei ole tõendatud ja tegevusloa taotlusele märgitud tegevuskoht ei ole finantsteenuse pakkumiseks sobilik. Tema juhatuse ainus liige, osanik ja tegelik kasusaaja on Läti Vabariigi kodanik Y. Teenuse osutamise kohaks on taotluse järgi Raua tn 59-1A, Tallinn. Taotlusele on lisatud sellel aadressil asuva äriruumi rendileping kehtivusega 15.04.2020–30.04.2020. Currtex OÜ juhatuse liikme selgituse järgi koosneb Raua tn 59-1A äriruum kahest toast, millest üks on mõeldud elamiseks ja teine majandustegevuseks. Sellises kohas ei saa virtuaalvääringu teenust pakkuda, sest majandustegevuse kohas peab olema võimalik teha kõiki RahaPTS nõuete täitmiseks vajalikke toiminguid, osutada teenust ja sellele peab olema tagatud ka järelevalveasutuse ligipääs. Asukoha kontoriruum peab olema toimiv ja vastama ettevõtte suurusele, tegevusele ja olemusele. Seal peavad töötama inimesed, kes vastutavad RahaPTS nõuete täitmise eest; seal peab olema viivitamatu juurdepääs RahaPTS-st tulenevatele kohustuslikele andmetele, protseduurireeglitele, riskihinnangule jms dokumentidele. Järelevalveasutusel peab olema võimalus tegevuskohta reaalselt kontrollida.
3.Currtex OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 18.08.2020 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata tegevusloa taotlus uuesti läbi. 1) Otsus on nõuetekohaselt motiveerimata ja selles on faktivigu. Kaebaja tegevuskoht on Raua tn 59-1A, mille ühte ruumi kasutab kaebaja oma äritegevuseks ja teist ruumi juhatuse liige elamiseks. Kaebaja esitas haldusmenetluses selle kohta kaks üürilepingut – ühe pooleks oli kaebaja ja teise pooleks juhatuse liige. Otsuses on jäänud üks üürileping täiesti tähelepanuta. Teine kehtis tegelikult kuni 30.04.2022, mitte 30.04.2020. Haldusmenetlus oli ebamõistlikult pikk. Vastustaja lähtus vääralt alates 10.03.2020 kehtivast RahaPTS redaktsioonist. Kuna 2(12)
3-20-1733 taotlus esitati 08.03.2020, tulnuks tegevusloa andmine otsustada enne 10.03.2020 kehtinud RahaPTS (RahaPTS v.r) alusel (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5). 2) Otsusest ei selgu, miks taotluses märgitud tegevuskoht ei sobi finantsteenuse pakkumiseks. Seda ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et äriruumi kõrval asub eluruum, sest seadus sellist piirangut ei sätesta. Kaebaja selgitas haldusmenetluses, et selline lahendus valiti COVID-19 haiguse leviku tõttu, et juhatuse liikme isolatsiooni jäämise korral saaks äriühingu tegevusega sujuvalt jätkata. Väikese ettevõtte puhul, kes teenindab vaid paari juriidilisest isikust klienti, ei pea kliendid tingimata kontoriruume külastama. Neid väiteid ei ole otsuses hinnatud. 3) Juriidilisel isikul endal tuleb hinnata, kus asub tema juhatuse asukoht ning kaebaja on määratlenud juhatuse asukohaks Eesti, Tallinn, Raua tn 59-1A. Kui vastustajal oli selles osas kahtlusi, oleks ta võinud kaebajaga kohtuda või tegevuskoha ruumid üle vaadata ning selle põhjal hinnata, kas kaebaja väited on asjakohased ning kas järelevalve tegemine on võimalik või mitte. Lisaks haldusmenetluses esitatud tõenditele ja selgitusele kinnitavad juhatuse asukohta juhatuse liikmele väljastatud Eesti isikutunnistus, juhatuse liikme kasutuses oleva, Eestis registreeritud sõiduki tehniline pass ning juhatuse liikme nimele avatud pangakonto Swedbank AS-s. Neid andmeid saab vastustaja registritest ka ise kontrollida. Ettevõtlusvabadus laieneb mh Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ning neil peab olema võimalik osutada Eestis virtuaalvääringu teenust samamoodi kui Eesti kodanikul.
4.Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 18.08.2020 otsuses esitatud seisukohtade juurde. 1) Loamenetlus pikenes mh kaebaja huvides, et ta saaks viia oma tegevuse kooskõlla RahaPTS §-s 72 sätestatud uute nõuetega ning esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Otsuses on ühe üürilepingu kehtivus tõepoolest valesti märgitud – 30.04.2020 asemel oleks pidanud olema 31.12.2020. Teine üürileping oli otsuse tegemise ajal juba kehtetu. Need ebatäpsused ei mõjutanud asja otsustamist. Otsus on vajalikul määral põhjendatud ja selle järeldused on õiged. 2) Korter võib põhimõtteliselt olla äritegevuse kohaks, kuid praegusel juhul ei ole 45,9 m2 suurune korter piisav, et seal samaaegselt elada ja teenust osutada. Tarbijatele finantsteenuse pakkumise korral tuleb arvestada, et tarbijatel on tarbijakaitseseadusest tulenevalt õigus saada selgitusi ja teavet ka teenuse pakkuja tegevuskohas. Vastustajal oleks olnud võimalus teha tegevuskohas vaatlus või küsida täiendavat infot ja tõendeid, aga arvestades MSÜS § 25 lg 1 ps 2 sätestatut ja menetluses kogutud andmeid, ei vastanud kaebaja ka Eestis tegevuskoha olemasolul seaduses sätestatud nõuetele, sest tema juhatus ei asu Eestis. 3) Kaebajale anti võimalus esitada juhatuse asukoha tõendamiseks muid tõendeid peale üürilepingu, kuid ta ei esitanud neid. Kuna kaebajale oli teada, et tõendite mitteesitamise korral võidakse tegevusloa andmisest keelduda, siis on ilmne, et kaebajal ei olnudki muid tõendeid. Juhatuse liige ei suhelnud vastustajaga otse, vaid vahendatult, mis süvendas kahtlust, et juhatus ei asu tegelikult Eestis.
5.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 25.01.2021 otsusega rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) 10.03.2020 jõustunud RahaPTS redaktsioonis on täiendatud virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks vajaliku tegevusloa andmise eeldusi. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohaselt peab virtuaalteenuste tegevusluba taotleva ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht olema Eestis. Vastustaja juhendis1 on selgitatud järgmist: „Tegevusloa taotluste puhul, mis esitatakse ja lahendatakse enne 10.03.2020, kohaldatakse seadust, mis kehtib Juhend RAB väljastatavate tegevuslubade taotluste esitamiseks. Kättesaadav: https://www.politsei.ee/et/uudised/10-03-2020-joustub-rab-tegevuslubade-taotlemisega-seotudseadusemuudatus-1217
3(12)
3-20-1733 taotluse esitamise hetkel, ehk nõudeid vastavalt menetlemise hetkel kehtivale RahaPTS-le. Kui tegevusloa puuduste kõrvaldamise tähtaeg ja/või menetluse tähtaeg on hilisem kui 10.03.2020, siis kohaldatakse menetlusõiguslike normide osas (näiteks menetlusaeg ja riigilõiv) seadust, mis kehtis taotluse esitamise hetkel. Materiaalõiguslike normide osas (kontrollieseme asjaolud) kohaldatakse alates 10.03.2020 uut RahaPTS redaktsiooni.“ Kaebaja esitas tegevusloa taotluse 08.03.2020, kuid taotluse lahendamine, sh puuduste kõrvaldamiseks tähtaegade andmine, toimus pärast 10.03.2020. Seega materiaalõiguslike normide osas tuli lähtuda 10.03.2020 kehtima hakanud RahaPTS redaktsioonist. Vastustaja teavitas kaebajat sellest 14.03.2020 puuduste kõrvaldamise teates, kus selgitas ka kontrollieseme asjaolusid ja kaebaja kohustust end nendega loamenetluse läbiviimiseks vastavusse viia. 2) Menetlus ei olnud ebamõistlikult pikk. RahaPTS v.r § 71 kohaselt tuli taotlus lahendada 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid MSÜS § 20 lg 1 järgi hakkab taotluse lahendamise tähtaeg kulgema, arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest. Vastustaja andis kaebajale korduvalt võimalusi taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ka kaebaja ise taotles vastamiseks täiendavat tähtaega. Viimane kaebajale antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabus 20.07.2020 ja vastustaja tegi otsuse 18.08.2020. Isegi kui lugeda, et 30 tööpäeva hakkas kulgema 13.07.2020, mil kaebaja esitas viimased selgitused, oleks otsuse tegemise tähtpäev saabunud 24.08.2020. 3) MSÜS § 25 lg 1 p 2 järgi keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Vastustaja leidis, et kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4, kuna ettevõtte juhatuse ja tegevuse asukoht ei ole Eestis. 4) Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Seadusandja selgituste järgi on finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus.2 Tegevusloa kontrolliesemesse lisatud Eestis asuva tegevuskoha nõue võimaldab vastustajal kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS nõuetele. Kuna tegevuskoht ei ole määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, siis ei pruugi äriühingu asu- ja tegevuskoht kokku langeda. Seega ei ole määrav, et kaebaja asukohana on registreeritud Tallinnas asuv aadress. RahaPTS ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) teise lugemise muudatusettepanekute loetelus on selgitatud, et „juhatuse asukoha ja tegevuskoha nõuet saab sisustada järgmiste kriteeriumite põhjal: ettevõtte võtmepersonal peab asuma ja tegutsema Eestis. Ettevõtjal peab olema kasutada ettevõttele kohane kontoriruum“3. Seega seadusandja juhise järgi peab olema tegemist füüsilise ruumiga, kus on võimalik reaalselt tegevust läbi viia. 5) Vastustaja leidis 18.08.2020 otsuses, et finantsteenust ei saa pakkuda kohas, millest üks tuba on mõeldud teenuse pakkumise jaoks ja teine elamiseks. Vastustaja ei ole seda seisukohta põhjendanud ja möönab ka vastuses kaebusele, et oleks saanud teha tegevuskohas vaatlust või küsida täiendavat infot ja tõendeid. Seega on 18.08.2020 otsus põhjendamispuudustega. Samas ei ole tegevuskoha ja juhatuse asukoha tuvastamine kaalutlusotsus, vaid faktiküsimus, mistõttu saab selle vea kõrvaldada kohtumenetluses.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse (8 SE) seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbeec44d87d5eb1, lk 6.
Muudatusettepanekute loetelu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks (8 SE II). Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1, lk 5.
4(12)
3-20-1733 6) Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskohaks tuleb lugeda see koht, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine. Siinjuures mängib olulist rolli äriühingu juhatuse asukoht. 8 SE seletuskirjas on märgitud, et TsÜS § 29 lg 11 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku asukoht ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis. Asukoha määramine on kohustuslik tingimus iga eraõigusliku juriidilise isiku asutamisel. Samas ei ole alates 2018. a-st eraõigusliku juriidilise isiku asukoht enam seotud juhatuse asukohaga (TsÜS § 29), mistõttu võib juhatus asuda ka välisriigis. Taolises olukorras on äriühing äriseadustiku (ÄS) § 631 lg 2 kohaselt kohustatud määrama kontaktisiku, kelle eesmärk on tagada menetlusdokumentide ja ettevõtjale suunatud tahteavalduste kätte toimetamine ettevõtjale. Vastutus ühingu tegevuse üle on siiski juhatusel, kelle üle peab olema võimalik faktiliselt järelevalvet teostada. Seetõttu täiendati RahaPTS §-i 72 erinõudega, et ka juhatuse asukoht peab olema Eestis. Ka 8 SE teise lugemise muudatusettepanekute loetelus on selgitatud, et juhatuse asukoha ja tegevuskoha nõuet saab sisustada sellega, et ettevõtte võtmepersonal peab asuma ja tegutsema Eestis. TsÜS § 31 lg-te 2 ja 3 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus ning eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga ning juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Vastavalt ÄS § 180 lg-le 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse asumine Eestis on faktiküsimus. RahaPTS eesmärki arvestades on ekslik kaebaja seisukoht, et juriidilisel isikul on endal õigus määrata, kus juhatus asub või et selle juures tuleb arvestada äriühingu tahet. Seega on äriühingu juhatuse asukoha määramisel olulise tähtsusega see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse (virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni ehk teostavad ühingu igapäevast juhtimist. Kaebaja juhatus koosneb ühest isikust (Läti Vabariigi kodanik Y). 7) Kaebaja on nimetanud äriühingu ja juhatuse asukohana Raua tn 59-1A, Tallinn ning kinnitanud, et ettevõtte tegevuskoht ehk kontor ja juhatuse liikme Y elukoht Eestis asuvad ühes korteris, kumbki eraldi toas. Kaebaja esitas vastustajale 13.05.2020 kaks äriruumide üürilepingu nime kandvat dokumenti. Äriruumide üürileping nr 1909 on sõlmitud 01.09.2019 OÜ Eurodirect ja kaebaja vahel Raua tn 59 asuva mitteeluruumi (büroo) nr 1Ä üldpinnaga 45,9 m2 üürimiseks ajavahemikul 07.05.2019 (lepingu jõustumise kuupäev) kuni 31.12.2020. Äriruumide üürileping nr 20-14 on sõlmitud 14.04.2020 OÜ Eurodirect ja Y vahel Raua tn 59 esimesel korrusel asuva korteri nr 1A üldpinnaga 45,9 m2 üürimiseks ajavahemikul 15.04.2020 kuni 30.04.2022. Vastustajaga ei saa nõustuda selles, et 01.09.2019 üürileping nr 1909 kaotas kehtivuse seetõttu, et 14.04.2020 üürilepingu nr 20-14 p-s 12.3 märgitakse järgmist: „Käesolev leping tühistab kõik Poolte vahel sõlmitud varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped“. Lepingute pooled ei ole samad, kuna ühel juhul on üürileping sõlmitud kaebajaga ja teisel juhul kaebaja juhatuse liikme kui eraisikuga. Seega olid 18.08.2020 otsuse tegemise hetkel mõlemad lepingud kehtivad. 8) Vastustaja hinnang, et üürilepingud ei olnud piisavad selleks, et veenduda kaebaja juhatuse liikme Eestis asumises, on siiski õige. Mõlema lepingu pealkirjaks on äriruumide üürileping, kuigi kaebaja nimetab lepingut nr 20-14 eluruumide üürilepinguks. Leping nr 20-14 on sõlmitud alles 14.04.2020 ehk pärast tegevusloa taotluse esitamist. See koosmõjus muude asjaoludega viitab sellele, et lepingu koostamise ja esitamise eesmärgiks oli kaebaja tegevuse vormiline kooskõlla viimine RahaPTS kontrollieseme asjaoludega. Seetõttu küsis vastustaja põhjendatult kaebajalt täiendavaid tõendeid tema juhatuse liikme Eestis asumise tõendamiseks. Kaebaja ei esitanud muid tõendeid, vaid selgitas järgmist: „Valisin büroo sellise mudeli, kuna sel aastal puutusime kõik kokku ühise probleemiga seoses koroonaviirusega. Selle lahendamisega said edukalt hakkama vaid need, kes jõudsid oma äri ümber korraldada nii, et sellega sai tegeleda kodubüroo kaudu. Küsimus on jätkuvalt päevakajaline, kuna ennustuste kohaselt oodatakse sügisel uut viiruse lainet. Ruumid asuvad elumaja esimesel korrusel ja 5(12)
3-20-1733 koosnevad kahest toast, millest üks on äritegevuseks ja teine elamiseks. Leppisin kokku, et korraldan eluruumi bürooks ümber pandeemia ajaks. Tänu sellele, et äri on hetkel startup-faasis, piisab mulle olemasolevatest ruumidest ettevõtte toimimiseks ja arendamiseks. Tasun arveid büroo ja eluruumi eest eraldi.“ See selgitus on lepingutega vastuolus. Üürilepingust nr 1909 selgub, et Raua tn 59-1Ä puhul on tegemist kahest toast koosneva mitteeluruumiga ehk bürooga. Kaebaja selgituse kohaselt korraldas ta eluruumid ümber bürooks pandeemia ajaks. Samas on äriruumide üürileping kaebaja ja üürileandja vahel sõlmitud juba septembris 2019, kuid leping väidetavalt eluruumi üürimiseks samas korteris alles aprillis 2020. Seega oleks pidanud äriruumi kohandama ümber eluruumiks, mitte vastupidi. Lisaks jääb ebaselgeks, miks on väidetav eluruumi üürimise leping sõlmitud nii pikaks perioodiks, kui ümberkorraldus oli planeeritud üksnes pandeemia ajaks. Kokkuvõttes leidis vastustaja õigesti, et äriruumide üürilepingutega ei tõendanud kaebaja veenvalt oma juhatuse asumist Eestis. 9) Kaebaja esitas kohtule 12.11.2020 seisukoha lisas koopiad juhatuse liikme Eesti isikutunnistusest ja juhatuse liikme kasutuses oleva Eestis registreeritud sõiduki tehnilisest passist ning juhatuse liikme nimele Swedbank AS Eesti filiaalis avatud pangakonto numbri. Need ei kinnita Y Eestis elamist. Kaebaja oleks saanud esitada nt juhatuse liikme nimel telekommunikatsiooniteenuste saamise lepinguid, ettevõtte või juhatuse liikme isikliku pangakonto väljavõtted, juhtimisotsuste Eestist vastuvõtmist ja maksuresidentsust kinnitavad dokumendid vms. Seega kokkuvõttes on vastustaja otsus õiguspärane. 10) Kuna kaebaja juhatuse asumine Eestis ei ole tõendatud, siis ei saa asuda seisukohale, et kaebaja peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone täidetakse Eestis. See tähendab, et kuigi vastustaja ei kontrollinud haldusmenetluses piisavalt kaebaja tegevuskohana märgitud bürooruumi sobivust virtuaalvääringu teenuse osutamiseks, ei saa tegevuskoha Eestis asumise nõuet lugeda täidetuks. Vastustaja otsuses on puudusi, kuid need ei ole nii kaalukad, et tooksid kaasa haldusakti tühistamise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Currtex OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Halduskohus samastas ebaõigesti kaebaja juhatuse asukoha tema juhatuse liikme elukohaga. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba taotleva äriühingu juhatuse liige ei pea elama Eestis, vaid piisab, kui välismaalasest juhatuse liige viibib Eestis. Selle kohta on kaebaja esitanud piisavalt tõendeid. TsÜS § 14 lg 2 järgi võib isiku elukoht olla samaaegselt mitmes kohas. Vastustaja ei selgitanud haldusmenetluses, milliseid tõendeid kaebaja peab esitama. Seetõttu esitas kaebaja tõendid alles kohtumenetluses. Eristada tuleb juhatuse kui juhtimisorgani ja juhatuse liikme ehk juhtimisorgani liikme asukohta. Kui juhatuse liige lahkub Eestist, ei tähenda see, et Eestist lahkub ka juhatus kui ärihingu juhtimisorgan. See oleks vastuolus Euroopa Liidus kehtiva vaba liikumise ja asutamisvabaduse põhimõttega. 2) Vastustajal kulus otsuse tegemiseks ebamõistlikult kaua aega. Taotluse lahendamiseks oleks pidanud lähtuma RahaPTS v.r-st.
7.Rahapesu Andmebüroo (PPA RAB-i õigusjärglane) palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vaidlustatud haldusakti järeldused ei sõltu sellest, kas juhatuse liige on Eesti kodanik või mitte. Kui juhatuse liige tegelikult ei ela Eestis, siis ongi keeruline tõendada, et juhatuse asukoht on Eestis. Vastustaja ei eelda, et juhatuse liikmeks olev füüsiline isik elab ainult Eestis, kuid üheliikmelise juhatuse puhul peab ta Eestis vähemalt osaliselt elama, et lugeda äriühingu juhatuse asukohaks Eesti. Vastustaja on halduskohtule välja pakkunud loetelu tõenditest, mida kaebaja oleks saanud esitada. 6(12)
3-20-1733 2) Vastustaja täitis selgitamiskohustust piisavalt ning tegi otsuse nende selgituste ja tõendite pinnalt, mida kaebaja haldusmenetluses esitas. Vajadusel oleks kaebaja saanud esitada täpsustavaid küsimusi, mis on tegevusloa menetluses tavapärane. Haldusmenetlus oli pikk, kuid seda paljuski kaebaja õiguste kaitseks, et ta jõuaks end uute kontrollieseme asjaoludega vastavusse viia ning esitada vastustajale tema taotluse õigeks lahendamiseks vajalikke selgitusi ja tõendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastustaja keeldus 18.08.2020 otsusega kaebajale tegevusloa andmisest põhjusel, et kaebaja tegevuskoht aadressil Raua tn 59-1A, Tallinn ei ole sobiv virtuaalvääringu teenuse osutamiseks ning kaebaja ei ole tõendatud, et tema juhatuse asukoht on Eestis. Halduskohus leidis, et 18.08.2020 otsus on motiveerimispuudustega ja vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, sest ei ole nõuetekohaselt tuvastanud, kas taotluses märgitud tegevuskoht on virtuaalvääringu teenuse osutamiseks sobiv või mitte. Halduskohtu hinnangul on siiski õige 18.08.2020 otsuse lõppjäreldus, et tõendamata on kaebaja juhatuse asumine Eestis. Seetõttu pidas halduskohus tegevusloa andmisest keeldumist kokkuvõttes õiguspäraseks. Kaebaja nõustub apellatsioonkaebuses halduskohtu järeldustega, mis puudutab tegevuskoha ruumide sobivust teenuse osutamiseks, kuid vaidleb vastu halduskohtu seisukohale, et ta pole tõendanud juhatuse asumist Eestis. Kaebaja leiab ka, et tegevusloa andmise oleks tegelikult pidanud otsustama RahaPTS v.r alusel.
9.Riigikogu võttis 11.12.2019 vastu RahaPTS ning riigilõivuseaduse muudatused, mis jõustusid 10.03.2020. Muu hulgas muudeti RahaPTS §-i 72 ja kehtestati uued nõuded tegevusloa kontrolliesemele. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus vastustaja 18.08.2020 otsuse tegemisel õigesti 10.03.2020 kehtima hakanud RahaPTS § 72 lg-st 1, kuigi kaebaja esitas tegevusloa taotluse 08.03.2020. Kaebaja ei ole ära näidanud ja ka haldusasja materjalidest ei saa järeldada, et vastustajal olnuks mõistlikult võimalik lahendada kaebaja 08.03.2020 taotlus ühe tööpäeva jooksul (08.03.2020 oli pühapäev). RahaPTS-s ei ole rakendussätteid juhuks, kui tegevusloa taotlus on esitatud enne 10.03.2020, kuid tegevusloa andmine või sellest keeldumine otsustatakse pärast seda kuupäeva. Seega tuli kohaldada reeglit, mille järgi peab haldusakt olema kooskõlas selle andmise ajal kehtiva materiaalõigusega (HMS § 54; vt nt Riigikohtu 22.12.2014 otsus nr 3-4-1-30-14, p 99). Kaebaja viidatud HMS § 5 lg 5 reguleerib menetlusnormide muutumist menetluse ajal, kuid tegevusloa kontrollieset puudutavad normid on materiaalõiguslikud.
10.Eeltoodud tõlgendus on ka eesmärgipärane ja kooskõlas seadusandja tahtega, sest RahaPTS § 1182 kohaselt pidid kõik kehtivat tegevusluba omavad ettevõtjad viima oma tegevuse kooskõlla RahaPTS 11.12.2019 vastuvõetud redaktsiooniga hiljemalt 01.07.2020, vastasel korral tuli tunnistada ettevõtja tegevusluba kehtetuks. RahaPTS v.r-st lähtumine ei oleks sellises olukorras olnud kaebaja võimalike klientide huvides ning oleks tekitanud asjatut halduskoormust nii kaebajale kui ka vastustajale. Vastustaja teavitas kaebajat haldusmenetluses, millist seaduse redaktsiooni tema suhtes kohaldatakse ja andis võimaluse viia oma tegevus vastavusse alates 10.03.2020 kehtivate nõuetega.
11.RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui RahaPTS § 70 lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal (s.o virtuaalvääringu teenuse pakkumine) tegevusluba taotleva ettevõtja „registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis“. Nendele nõuetele mittevastavuse korral tuleb tegevusloa andmisest keelduda (MSÜS § 25 lg 1 p 2).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-des 11 ja 14–16 antud selgitustega, kuidas tuleb sisustada RahaPTS § 72 lg 1 p 4 tähenduses ettevõtja tegevuskohta ja juhatuse asukohta ega pea vajalikuks selles osas halduskohtu põhjendusi korrata (vt kokkuvõtlikult 7(12)
3-20-1733 ringkonnakohtu otsuse p 5 alap-d 4 ja 6). Halduskohus tugines viidatud sätet tõlgendades Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määruse nr 3-20-2026 põhjendustele ja sarnastel seisukohtadel on ringkonnakohus olnud ka oma hilisemates lahendites (vt nt 28.05.2021 otsus nr 3-20-1659, p 12; 13.10.2021 otsus nr 3-20-1752, p 9).
13.Halduskohus jõudis õigele järeldusele, et vaidlustatud haldusaktis väljatoodud asjaoludel ei saanud keelduda kaebajale tegevusloa andmisest põhjendusega, et Raua tn 59-1A ruumid ei sobi virtuaalvääringu teenuse osutamiseks, vaid tegelike asjaolude väljaselgitamiseks oleks vastustaja pidanud koguma täiendavaid tõendeid. Sellele järeldusele ei ole apellatsioonimenetluses vastu vaielnud ka vastustaja. Seetõttu ringkonnakohus sellel aspektil pikemalt ei peatu.
14.Järelikult sõltub asja lahendus sellest, kas kaebaja juhatuse asukohaks saab lugeda Eesti. Juhatuse asumine Eestis RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõistes tähendab kokkuvõtlikult seda, et Eestis peab füüsiliselt asuma ja tegutsema juhatuse liige, kes reaalselt täidab äriühingus virtuaalvääringu teenuse osutamisel juhtimis- ja kontrollifunktsiooni (sh vastutab sellel tegevusalal äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest, teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid).
15.Haldusmenetluses esitas kaebaja RahaPTS § 72 lg 1 p 4 nõuete täidetuse tõendamiseks kaks Raua tn 59-1A ruumide üürilepingut (vt kaebuse lisad 2 ja 3). Kaebaja selgitas, et Raua tn 59 asub elumaja ning selle esimesel korrusel asuva korteri 1A ühes toas hakkab tegutsema kaebaja ja teises on juhatuse liikme elukoht ning mõlema isiku ja funktsiooni täitmiseks on sõlmitud eraldi üürileping. Halduskohus leidis otsuse p-s 17 õigesti, et 18.08.2020 otsuses on põhjendamatult jäetud üks üürileping tähelepanuta ja teise osas on eksitud kehtivusajaga. Lepingu pooled ei olnud samad: 01.09.2019 leping nr 1909 reguleeris kaebaja ja üürileandja ning 14.04.2020 leping nr 20-14 kaebaja juhatuse liikme kui eraisiku ja üürileandja vahelisi õigussuhteid. Vaidlustatud haldusakti andmise ajal olid mõlemad lepingud kehtivad.
16.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja juhatuse liikmega sõlmitud üürilepingut nr 20-14 ei saa pidada formaalseks pelgalt põhjusel, et see oli pealkirjastatud kui äriruumide üürileping. Oluline on hinnata lepingu sisu koostoimes teiste tõendite ja kaebaja seletustega. Haldusmenetluse käiku arvestades ei ole lepingu usaldusväärsuse seisukohalt määravat tähtsust ka sellel, et OÜ Eurodirect ja kaebaja juhatuse liige Y sõlmisid üürilepingu alles 15.04.2020, s.o pärast tegevusloa taotluse esitamist. Haldusmenetluse materjalidest saab järeldada (vt eeskätt vastustaja 19.10.2020 seisukoha lisad 2, 6 ja 7), et kaebaja lähtus 08.03.2020 tegevusluba taotledes arusaamast, et tegevusloa kontrollieseme asjaoludele kohaldub RahaPTS v.r. Vastustaja selgitas kaebajale 14.03.2020, et kohaldada tuleb 10.03.2020 jõustunud RahaPTS redaktsiooni ja andis kaebajale võimaluse viia oma tegevus uute nõuetega kooskõlla (sh tõendada, et äriühingu tegevuskoht ja juhatuse asukoht on Eestis). Seepeale esitas kaebaja vastustajale mh 15.04.2020 üürilepingu ja 13.07.2020 vastuseks vastustaja päringule täiendava selgituse, kuidas on korraldatud nii äriühingu tegevus kui ka selle juhatuse liikme elamine Raua tn 59-1A ruumides. Niisiis asus kaebaja tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid nõudeid täitma ja selleks täiendavaid tõendeid koguma vastustaja juhiste tõttu. Sarnaselt pidid end uute nõuetega kooskõlla viima ja selleks vajadusel uusi lepinguid sõlmima ettevõtjad, kellel oli 10.03.2020 seisuga kehtiv tegevusluba (RahaPTS § 1182).
17.Mõlema üürilepingu objektiks on Raua tn 59 hoone esimesel korrusel asuvad 45,9 m2 suurusega ruumid (kinnistu registriosa numbriga 11645350). Kaebajaga sõlmitud üürilepingu nr 1909 p-s 2.1.1 on neid ruume nimetatud mitteeluruumideks (bürooks), kuid juhatuse liikmega sõlmitud üürilepingu nr 20-14 p-s 2.1.1 korteriks (apartemendiks). Kaebaja selgitas vastustajale 13.07.2020, et COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõttu on mõistlik teenust osutada n-ö kodukontori vormis, mistõttu korraldas kaebaja eluruumi pandeemia ajaks 8(12)
3-20-1733 ümber äriruumiks. See selgitus ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega, sest 2019. a septembris, kui kaebaja sõlmis äriruumi üürilepingu nr 1909, ei olnud veel pandeemiat ning pooled käsitasid Raua tn 59-1A ruume äriruumidena. Puudub ka selgus, miks mõlema üürilepingu esemeks oli kogu korter (sh ei ole tubade kasutamisega seonduvat lepingutes reguleeritud). Seega oli kaebaja esitatud tõendites ja selgitustes küsitavusi. Tuleb siiski märkida, et vastustaja ei ole 18.08.2020 otsuses mingeid konkreetseid vastuolusid välja toonud, vaid on üldiselt viidanud, et juhatuse asukoht Eestis ei ole tõendatud.
18.Kohtumenetluses esitas kaebaja juhatuse Eestis asumise tõendamiseks koopiad juhatuse liikmele väljastatud Eesti isikutunnistusest ning Eestis registreeritud sõiduki tehnilisest passist, milles on kasutajaks märgitud Y. Kaebaja sõnul on juhatuse liikme nimel avatud ka pangakonto Swedbank AS-s, mille numbri on kaebaja oma menetlusdokumendis välja toonud (vt kaebaja 12.11.2020 seisukoht ja selle lisad). Halduskohtu hinnangul saab neid tõendeid asja lahendamisel arvestada, kuid need ei ole piisavad, tõendamaks kaebaja juhatuse asukohta Eestis. Halduskohus ei põhjendanud, miks kõnealused täiendavad tõendid ei ole piisavad.
19.Tõendamiskoormusega seoses tuleb alustuseks märkida, et kaebaja sõnul on tegemist nn start-up ettevõttega, kes alles soovib alustada RahaPTS-s reguleeritud virtuaalvääringu teenuse pakkumist. Vastustaja ega halduskohus ei ole välja toonud asjaolusid, mis selle väite ümber lükkaks. Tegevusloa andmise menetluses kaebaja juhatuse Eestis asumise tuvastamisel ei saanud seetõttu mõistlikult eeldada, et kaebaja ainus juhatuse liige on Eestis püsivalt elanud ja tegutsenud juba enne tegevusloa saamist ning kaebaja on võimeline esitama tegevusloa saamise eeldusena tõendeid, mida vastustaja on kohtumenetluses piisavate tõenditena välja toonud (juhatuse liikme telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingud, Eesti pangakonto väljavõtted, maksuresidentsust kinnitavad tõendid jne). Selline tõendamiskoormus piiraks ebaproportsionaalselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike võimalust asuda Eestis tegutsema olukorras, kus nende ärihuvid on seotud konkreetselt virtuaalvääringu teenuse osutamisega. Ringkonnakohus meenutab, et reeglina ei pea äriühingu juhatus asuma Eestis ning teistsugune nõue puudutab vaid eriseadustes (sh RahaPTS-s) sätestatud teenuste osutamist. Eeltoodut arvestades piisab tegevusloa andmisel sellest, kui on usutav ja veenev, et juhatuse liige hakkab teenuse osutamisel Eestis asuma ja tegutsema. Võimalikud kuritarvitused on vastustajal võimalik hiljem järelevalve käigus välja selgitada ja neile RahaPTS-s sätestatud võimalusi kasutades reageerida.
20.Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 6 lg 1 sätestab, et Eestis kehtiva elamisõiguse alusel elaval Euroopa Liidu kodanikul peab olema isikutunnistus. IDTS § 10 lg 1 kohaselt antakse dokument välja üksnes IDTS-s sätestatud alusel. IDTS § 19 järgi on isikutunnistus Eesti kodaniku ja Eestis elava või riigikaitseseaduse alusel viibiva Euroopa Liidu kodaniku siseriiklik ning digitaalne dokument, mis antakse välja mh Eestis elavale Euroopa Liidu kodanikule, kellel on kehtiv elamisõigus või Euroopa Liidu kodanikule, kellel on Eestis viibimiseks riigikaitseseaduse alusel antud luba. Kui dokumendi andmise (omamise) alus on ära langenud või dokument on alusetult välja antud, tuleb PPA-l see kehtetuks tunnistada (IDTS § 13 lg 1 p-d 1, 2 ja lg 2). Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) § 13 lg 1 kohaselt omandab Euroopa Liidu kodanik Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. ELKS § 14 lg 1 järgi peab Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud tähtajalise elamisõiguse Eestis, taotlema isikutunnistust ühe kuu jooksul elukoha Eestis registreerimise päevast arvates isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud korras. ELKS § 14 lg 1 sätestab, et isikutunnistus tõendab Euroopa Liidu kodaniku tähtajalist elamisõigust.
21.Kohtule esitatud isikutunnistuse koopia järgi on kaebaja juhatuse liige Läti Vabariigi ja seega ka Euroopa Liidu kodanik, kellel on Eestis tähtajaline elamisõigus kuni 15.01.2022 ja kellel on lubatud Eestis töötada. Vastustaja ei ole väitnud ja ka asja materjalidest ei nähtu, et 9(12)
3-20-1733 juhatuse liikme isikutunnistus oleks tunnistatud kehtetuks või selleks oleks olemas mõni IDTSs sätestatud alus. Kaebaja juhatuse liikmel on lisaks õigus kasutada Eestis registreeritud sõidukit ja tal on kaebaja väitel olemas pangakonto Eestis asuvas pangas. Kuni 30.04.2022 on juhatuse liikmel õigus kasutada Raua tn 59-1A asuvat korterit, mis kaebaja selgituse kohaselt on kohandatud selliselt, et ühes toas on juhatuse liikme eluruum. Vastustaja ei ole vastupidiseid väiteid ega tõendeid esitanud. Need asjaolud ja tõendid kogumis räägivad ringkonnakohtu hinnangul selle kasuks, et virtuaalvääringu teenuse osutamisega alustades on kaebajal võimalik täita nõue, et tema juhatuse asukoht on Eestis.
22.Tuleb siiski tähele panna, et haldusakt peab olema kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega ning kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HMS § 54, HKMS § 158 lg 2 teine lause; vt ka Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p-d 18, 19). Kaebaja esitas isikutunnistuse, sõiduki tehnilise passi ja teabe juhatuse liikme isikliku pangaarve avamise kohta alles kohtumenetluses. Need tõendid ei olnud vastustajale 18.08.2020 otsuse tegemisel teada ja ta ei saanud nendega arvestada. Üldine kohustus tegevusloa saamise eeldusena tõendada, et tema juhatuse asukoht on Eestis, oli kaebajal. Vastustajal oli siiski kohustus haldusmenetluses selgelt ja arusaadavalt selgitada, milliseid asjaolusid tuleb tegevusloa taotlejal tõendada ning vajadusel täpsustada, miks juba esitatud tõendid ei ole piisavad ning milliseid tõendeid ja milliste asjaolude kohta tuleb täiendavalt esitada.
23.Vastustaja selgitas kaebajale 14.03.2020 e-kirjas (vastus kaebusele, lisa 2), et tegevusloa andmisel tuleb kohaldada 10.03.2020 jõustunud RahaPTS § 72 lg-t 1. Vastustaja märkis selles e-kirjas mh järgmist: „Kuivõrd olete teenuse pakkumise kohaks Tartu mnt 83-205, Kesklinna linnaosa, Tallinn, siis tulenevalt RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohustuse täitmiseks palume esitada läbi MTR keskkonna asu- ja tegevuskoha kasutusõigust tõendava üüri- või rendilepingu. Lisaks palume esitada ka juhatuse liikme asukohta tõendava üürilepingu või muu samaväärse dokumendi, mis tõendaks juhatuse liikme asukohta ja tegevuskohta Eestis. Dokumendid palume üles laadida MTR keskkonda.“ Seega leidis vastustaja, et kaebaja tegevuskohta ja juhatuse asukohta Eestis saab tõendada lepingu või muu sellesarnase dokumendiga, mis näitab kaebaja ja tema juhatuse liikme õigust konkreetseid ruume kasutada.
24.Selle peale esitas kaebaja 13.05.2020 mh kaks Raua tn 59-1A üürilepingut. Vastustaja tõi 06.07.2020 e-kirjas (vt vastus kaebusele, lisa 6) välja, et kaebajal tuleb täiendavalt tõendada, et tema juhatuse asukoht on Eestis. Vastustaja märkis järgmist: „Olete tegevusloa taotlusele märkinud välisriigi kodanikust juhatuse liikme Y, kes omab Läti kodakondsust, ja lisanud MTR keskkonda üürilepingu, kuid dokumendist selgub, et tegemist on äriruumide üürilepinguga, mis tõttu ei tõenda antud dokument välisriigi kodanikust juhatuse liikme asumist Eestis.“ Seega ei pidanud vastustaja 14.05.2020 üürilepingut nr 20-14 piisavaks tõendiks selle nimetuse tõttu, sest mingeid muid probleeme lepinguga seoses ei ole välja toodud.
25.Selle peale esitas kaebaja 13.07.2020 e-kirjaga (vastus kaebusele, lisa 7) selgitused, mille sisu on kokkuvõtlikult see, et Raua tn 59-1A ruume hakkavad kasutama nii kaebaja oma majandustegevuseks kui ka juhatuse liige elamiseks. Kaebaja hinnangul oli see piisav tõendamaks, et juhatuse asukoht on Eestis, kuid ta palus anda vastustajal sellele omapoolne hinnang ja seda kommenteerida nii, et vajadusel saaks kaebaja puuduse kõrvaldada 06.07.2020 e-kirjas antud tähtajaks ehk 20.07.2020. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks sellele kirjale vastanud või andnud kaebajale muid selgitusi enne 18.08.2020 otsuse tegemist.
26.Seega on vastustaja olnud haldusmenetluses seisukohal, et juhatuse asumist Eestis saab ja tuleb tõendada eeskätt üüri- või rendilepingu või muu samaväärse dokumendiga. Vastustaja ei andnud kaebajale mingit suunist, milliseid muid tõendeid oleks vaja veel esitada ega kogunud ka ise täiendavat teavet avalikult kättesaadavatest andmebaasidest. Kaebajale ei antud ka
10(12)
3-20-1733 võimalust olla enne lõpliku otsuse tegemist tegevusloa kontrollieset puudutavate järelduste osas ära kuulatud.
27.Halduskohus selgitas põhimõtteliselt õigesti, et RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõistes juhatuse asukoha tuvastamine ei ole kaalutlusõiguse teostamine, vaid faktiküsimus, mille üle saab halduskohus teostada täielikku kontrolli (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2021 määrus nr 320-2026, p 17; vt ka Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 13–15). Seega on kohtul võimalik tuvastada ise ettevõtja tegevuskoha või juhatuse Eestis asumisega seotud asjaolusid ning jätta erandina jõusse ka motiveerimispuudustega haldusakt, mille lõppjäreldus on õige. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et praeguses asjas vaidlustatud haldusakti lõppjäreldus on õige. Vastustaja läbiviidud haldusmenetlus on olnud puudulik. Vastustaja täitis uurimiskohustust pealiskaudselt ega selgitanud välja, kas Raua tn 59-1A ruumides on tegelikult võimalik osutada virtuaalvääringu teenust ja juhatuse liikmel ka elada. Vastustaja andis kaebajale menetluse käigus üldsõnalisi ja osaliselt ka ekslikke juhiseid, luues arusaama, et juhatuse asumist Eestis saab tõendada üürilepinguga, kuid ei pidanud kaebaja esitatud lepingut sobilikuks pelgalt selle nimetuse (äriruumi üürileping) tõttu. Selliselt ei pruukinud olla kaebajale mõistlikult arusaadav, milliseid tõendeid ja milliste konkreetsete asjaolude kohta tal tuleb juurde esitada. Ringkonnakohus viitab siinkohal, et kaebaja taotluse menetlemise ajal muutus RahaPTS alusel tegevusloa andmise regulatsioon varasemast oluliselt rangemaks ning seadus, selle seletuskiri ega ka PPA RAB-i veebilehel antud juhised, millele halduskohus oma otsuses viitas, ei täpsustanud, milliste konkreetsete tõenditega tuleks tõendada tegevusloa taotleja tegevuskohta ja tema juhatuse asumist Eestis. Kaebaja taotluse menetlemise ajal puudus ka asjaomane kohtupraktika. Kaebaja on esitanud kohtumenetluses tõendeid, mis seavad kahtluse alla vastustaja 18.08.2020 otsuse järeldused, mis puudutavad kaebaja juhatuse asukohta. On usutav, et vastustaja konkreetsete ja sisult õigete selgituste korral oleks kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid juba haldusmenetluses. Samas vajavad kaebaja kohtumenetluses esitatud väited ja tõendid siiski täpsemat kontrollimist. Sellistel asjaoludel ei pea ringkonnakohus võimalikuks tuvastada ise kaebaja juhatuse liikme asumist või mitteasumist Eestis, vaid leiab, et asjaomane haldusmenetlus tuleb läbi viia vastustajal.
28.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 25.01.2021 otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse. Vastustaja 18.08.2020 otsus tuleb tühistada. Vastustaja peab otsustama uuesti kaebajale tegevusloa andmise, arvestades mh ringkonnakohtu eeltoodud selgitusi ja kaebaja poolt kohtule esitatud seisukohti ja tõendeid. Kaebajale tuleb anda võimalus esitada ka täiendavaid tõendeid ja selgitusi (nt võib olla praeguseks kehtivuse kaotanud 19.09.2019 üürileping nr 1909). Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu ka enda 13.10.2021 otsustele haldusasjades nr 3-20-1750 ja 3-20-1752, kus on selgitatud virtuaalvääringu teenuse osutaja tegevuskohaga seonduvat, sh milliseid nõudeid saab RahaPTS-st tulenevalt esitada tegevuskohaks olevale büroole.
29.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuna otsus tehakse tema kahjuks. Kaebaja tasus kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 15+15=30 eurot, mis on vajalik kulu. Kaebaja palus esimeses kohtuastmes vastustajalt välja mõista ka õigusabikulud 1250 eurot (ei sisalda käibemaksu; taotlus, arved ja maksekorraldused dtl 2446–2450). Neid kulusid ei saa ringkonnakohtu hinnangul vastustajalt välja mõista. Kaebaja on 03.09.2020 volikirjas volitanud end praeguses kohtumenetluses esindama nimeliselt Natalja Kutepovat (dtl 27), kes on 11(12)
3-20-1733 allkirjastanud kõik kaebaja menetlusdokumendid. Samas puuduvad tõendid, et N. Kutepova on kaebajale kohtus esindamise eest arve esitanud. Arve nr 18351, mille sisuks on „Legal services (complaint against FIU decision)“ on kaebajale väljastanud Eesti Firma OÜ. Kaebaja ei ole selgitanud ja ka haldusasja materjalidest ei selgu, kuidas on omavahel seotud N. Kutepova ja Eesti Firma OÜ. Pealegi on arve nr 18351 väljastatud juba 26.08.2020, kuid kaebus halduskohtule on esitatud 15.09.2020. Seetõttu ei saa arvel nr 18351 nimetatud teenust seostada kaebaja esindamisega praeguses haldusasjas. Apellatsiooniastmes ei esitanud kaebaja mingeid kuludokumente õigusabikulude kohta. Seega kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja mõista riigilõiv 30 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.