Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 4. november 2021, Tartu 3-21-189 Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks või alternatiivselt käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 10. septembri 2021. a määrus Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Halduskohtu 10. septembri 2021. a määruse resolutsiooni punkt 3.
2.Jätta rahuldamata Xi taotlus Maksu- ja Tolliameti 20. veebruari 2020. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõudes kaebetähtaja ennistamiseks.
3.Lõpetada menetlus haldusasjas.
4.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 20. veebruari 2020. a käskkirjaga nr 89-K vabastati teenistusest MTA uurimisosakonna Ida talituse eriasjade uurija X.
2.X esitas 26. jaanuaril 2021 kaebuse Tartu Halduskohtule, taotledes MTA 20. veebruari 2020. a käskkirja nr 89-K tühistamist, teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist või alternatiivselt käskkirja õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitise väljamõistmist. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaeg ennistamiseks nii põhinõude kui ka alternatiivse nõude osas.
3.MTA esitas seisukoha kaebuse tähtaegsuse kohta, milles leidis, et kaebus on nii põhinõude kui ka alternatiivse nõude osas esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Seetõttu taotles vastustaja lõpetada haldusasja menetlus.
4.Tartu Halduskohus 10. septembri 2021. a määrusega jättis rahuldamata taotluse Maksu- ja Tolliameti 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K tühistamise, kaebaja teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise nõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetas selles osas menetluse. Samas luges halduskohus kaebuse Maksu- ja Tolliameti 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõudes tähtaegselt esitatuks ja võttis kaebuse selles osas menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.MTA esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 10. septembri 2021. a määruse resolutsiooni punkti 3 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada vastustaja taotlus ja lõpetada menetlus haldusasjas kaebetähtaja rikkumise tõttu. MTA leiab, et kuna teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamiseks on seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada eriregulatsiooni, ei saa ametnik esitada muid nõudeid kui ATS § 105 ette näeb. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus HKMS § 37 lg 2 p 6 ja hüvitamiskaebuse esitamise õigus HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel, mistõttu ei kohaldu käesolevas vaidluses ka HKMS-is tuvastamis- ja hüvitamiskaebusele sätestatud 3-aastane kaebetähtaeg. Senine kohtupraktika ja asjakohaste õigusnormide analüüs toetab seisukohta, et ATS § 105 lgs 2 märgitud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõuet tuleb käsitleda tühistamisnõudena HKMS-i tähenduses, mistõttu tuli kaebus käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks esitada HKMS § 46 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul. Vaidlust ei ole, et kaebus on esitatud pärast HKMS § 46 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist ja kaebetähtaja ennistamiseks alus puudub. Vastavalt tuleb menetlus haldusasjas lõpetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida kaebajalt täiendavat seisukohta Maksu- ja Tolliameti 20. veebruari 2020. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõude tähtaegsuse ja/või tähtaja ennistamise põhjendatuse kohta. Juba halduskohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja lisaks ATS § 105 lg-s 4 nimetatud nõudele esimese alternatiivina Maksu- ja Tolliameti 20. veebruari 2020. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõude esitamise tähtaja ennistamist ja vastavalt selle nõude rahuldamist. Teise alternatiivina taotles kaebaja Maksu- ja Tolliameti 20. veebruari 2020. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõude tähtaegselt esitatuks lugemist ja vastavalt selle nõude rahuldamist. Kaebusest ilmneb, et kaebaja pigem möönab, et ka ATS § 105 lg-s 2 nimetatud nõue on esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuid arvestab siiski võimalusega, et kohus käsitab ATS § 105 lg-s 2 nimetatud nõuet HKMS § 37 lg 2 p-s 6 nimetatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõudena. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuse lahendamisel nii kaebaja seisukohtadega, mis toetavad ATS § 105 lg-s 2 nimetatud nõude tähtaegselt esitatuks lugemist kui ka selle nõude esitamise tähtaja ennistamiseks esitatud põhjendustega.
8.Asjas on vaidluse all, kas teenistusest vabastamise vaidlustamisel avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg-s 2 nimetatud nõue tuleb esitada HKMS § 46 lg-s 1 või sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul.
9.Põhiosas 2013. aastal jõustunud ja käesoleval ajal kehtiva ATS-i redaktsioonis puudub varasema seaduse § 160 lg-le 1 vastav säte, mis selgesõnaliselt näeks ette teenistusvaidlustes halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevase tähtaja. ATS §-s 105 on küll ammendavalt reguleeritud see, milliseid nõudeid on ametnikul oma õiguste kaitseks võimalik esitada halduskohtule, kui ametnik leiab, et tema teenistusest vabastamine oli õigusvastane. Samas ei reguleeri ATS käesoleval ajal seda, millise tähtaja jooksul tuleb ATS §-s 105 loetletud nõuetega halduskohtusse pöörduda. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et teenistusest vabastamise vaidlustamisel tuleb kohaldada HKMS §-s 46 sätestatud üldist kaebetähtaja regulatsiooni. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus aga, et ATS § 105 lg-s 2 nimetatud nõudeid ei saa kvalifitseerida tuvastamis-, heastamis- ja hüvitamisnõueteks HKMS § 37 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 tähenduses.
10.Vastavalt ATS § 105 lg-le 2 on sättes nimetatud ametnikul õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses.
11.Ringkonnakohus mõistab toodud normi selliselt, et teenistusest vabastamise korral on seadusandja näinud ametnikule ette võimaluse esitada kompleksnõue, mis hõlmab kõiki sättes nimetatud nõudeid. Ametniku teenistusest vabastamise otsustuse õigusvastasus ATS § 105 lg 2 mõttes saab seisneda eksimuses teenistusest vabastamise aluse tuvastamisel või vabastamise aluse kvalifitseerimisel. Sellisena teenib teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine teenistusest vabastamise aluse muutmise nõuet ega ole käsitatav iseseisva tuvastamisnõudena. Sarnaselt tunnustatakse kohtupraktikas, et näiteks tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks on juba kaebuse nõude olemuse tõttu nõutav vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine. See ei tähenda aga iseseisva tuvastamisnõude esitamise kohustust ja/või õigust, vaid haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine on hõlmatud tühistamis- ja/või kohustamisnõudega. ATS § 105 lg-st 2 ei saa järeldada, et seadusandja oleks soovinud teenistusvaidlustes anda tuvastamisnõudele teistsuguse tähenduse, nähes ette võimaluse iseseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Raske on näha, et teenistusest vabastamise õigusvastasuse iseseisev tuvastamine aitaks kaasa teenistusest vabastatud ametniku õiguste kaitsele. Teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine iseenesest ei oma mõju ametniku õigustele, sest see ei mõjuta haldusakti kehtivust. Ametniku õigusi saab positiivselt mõjutada teenistusest vabastamise aluse muutmine ja hüvitise väljamõistmine. Samas ATS § 105 lg-s 2 nimetatud hüvitise saamise nõude rahuldamine sõltub sellest, kas ametnik on teenistusest vabastatud eksimusega teenistusest vabastamise aluse tuvastamisel või vabastamise aluse kvalifitseerimisel. ATS § 105 lg 2 ega muu norm ei luba mõista ametniku kasuks välja hüvitist õigusvastase teenistusest vabastamise eest juhul, kui teenistuses vabastamise menetluses esines minetusi, kuid siiski on olemas alus ametniku teenistusest vabastamiseks ja teenistusest vabastamise alust kohtumenetluse tulemusena ei muudeta. Seega on ka ATS § 105 lg-s 2 nimetatud hüvitise väljamõistmine lahutamatult seotud teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudega ega saa eksisteerida sellest lahus.
12.MTA märgib määruskaebuses põhjendatult, et teenistusest vabastamise aluse muutmine tähendab ametniku teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti osalist tühistamist. Teenistusest vabastamise aluse muutmiseks tuleb olemasolev haldusakt selles osas tühistada, misjärel saab tühistatud osa asemel kehtestada teenistusest vabastamise uue aluse. Seega on keskne osas ATS § 105 lg-s 2 nimetatud nõudest haldusakti osalise tühistamise nõue. Selline nõue tuleb HKMS § 46 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Olukorras, kus teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti
õigusvastasuse tuvastamise ja õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitise saamise nõuded on vastavalt, kas tühistamisnõude eelduseks või sõltuvad tühistamisnõude rahuldamisest ei saa nende esitamisel kohaldada tühistamisnõudest erinevat kaebetähtaega. Tuvastamis- ja hüvitamisnõue on lahutamatult seotud teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudega. Kui kaebetähtaja möödalaskmise tõttu ei saa kohus läbi vaadata kaebust teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudes, siis muutub teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue sisutuks ning hüvitise saamise nõude rahuldamine on välistatud. Isegi, kui teoreetiliselt oleks ATS § 105 lg-s 2 nimetatud nõue jagatav kolmeks iseseisvaks nõudeks, ei teeniks tuvastamis- ja hüvitamisnõudele kolmekümnest päevast pikemate, HKMS § 46 lg-tes 2 ja 3 nimetatud, kaebetähtaegade kohaldamine kaebaja huve. Pärast teenistusest vabastamise aluse muutmise nõude esitamise kolmekümnepäevase kaebetähtaja möödumist ei ole kaebajal enam võimalik saavutada teenistusest vabastamisel ebaõigesti kohaldatud vabastamise aluse muutmist ega hüvitist teenistusest õigusvastase vabastamise eest. Kohtumenetlusel puuduks sel juhul kaebaja õiguste kaitse funktsioon.
13.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja pöördus kohtusse pärast 30päevase kaebetähtaja möödumist ning kaebaja esile toodud asjaolud ei ole käsitatavad kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvate põhjustena. Kaebuse asjaoludel ei ole tegelikku vaidlust selles, et kaebaja oli teadlik oma õiguste võimalikust rikkumisest koheselt teenistusest vabastamise käskkirja andmisel 20. veebruaril 2020. Teenistusest vabastamise alusega seotud teine kohtuasi ei takistanud kaebajal käesolevas asjas kohtusse pöördumist. Kaebusest ilmneb, et kaebaja hoidus kaebuse esitamisest, pidades seda koormavaks olukorras, kus ta ei teadnud teise kohtuasja lahendust ega saanud seega hinnata kaebuse eduväljavaateid praeguses asjas. Kokkuvõttes ei olnud kaebuse esitamine objektiivselt takistatud ja puuduvad ka sellised erandlikud kaebaja isikust lähtuvad asjaolud, mille tõttu kaebuse esitamisega viivitamine oleks põhjendatud. Seetõttu ei ole alust kaebetähtaja ennistamiseks ka Maksu- ja Tolliameti 20. veebruari 2020. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõude osas.
14.Vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ja 152 lg 1 p-le 2 tuleb menetlus asjas lõpetada, kuna kaebus on ka ATS § 105 lg-s 2 nimetatud nõude osas esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg jääb ennistamata.
15.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.