Vladimir Varaksini kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks või alternatiivselt käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Vladimir Varaksin, vandeadvokaat Aivar Pilv
volitatud
esindaja
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Irmeli Kuusemäe
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vladimir Varaksini taotlus Maksu- ja Tolliameti 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K tühistamise, kaebaja teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise nõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada menetlus Maksu- ja Tolliameti 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K tühistamise, kaebaja teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise nõudes.
3.Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks Maksu- ja Tolliameti 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõudes rahuldamata ning lugeda kaebus selles osas tähtaegselt esitatuks.
4.Võtta kaebus MTA 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ning hüvitise väljamõistmise nõudes menetlusse.
5.Tunnistada vastustajaks Maksu- ja Tolliamet.
6.Asja vaatab läbi kohtunik Reelika Kitsing.
3-21-189
7.Kohustada vastustajat esitama kohtule kirjalik vastus kaebusele koos asjakohaste tõenditega hiljemalt 40 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebaja ja vastustaja esindajatele kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 20.02.2020. a käskkirjaga nr 89-K vabastati teenistusest MTA uurimisosakonna Ida talituse eriasjade uurija Vladimir Varaksin asjaolude tõttu, mis välistavad teenistusse võtmise. Käskkirja kohaselt oli teenistussuhte viimaseks päevaks 29.02.2020. Käskkirja alusena on viidatud Kaitsepolitseiameti (KAPO) teatisele RS-1659/18.
2.V. Varaksin esitas 26.01.2021 volitatud esindaja vahendusel kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebaja taotleb kohtult MTA 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K tühistamist, kaebaja teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist või alternatiivselt käskkirja õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitise väljamõistmist. Kaebaja arvestab võimalusega, et kaebus on esitatud pärast HKMS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatud 30-päevast tähtaega, mistõttu palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg nii põhinõude kui ka alternatiivse nõude osas. Kaebaja hinnangul on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine põhjendatud. Vaidlusaluse käskkirja andmise ajal toimus kaebajal kohtumenetlus haldusasjas nr 3-18-2210, mille esemeks olid KAPO 12.09.2018. a otsus (kaebaja juurdepääsuloa kehtetuks tunnistamine) ning 26.10.2018. a vaideotsus nr 7265-5. Tallinna Halduskohus tegi asjas otsuse 14.02.2020, millega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata. Kuna käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja aluseks oli KAPO teatis nr RS-1659/18, siis kaebaja avalikust teenistusest vabastamise aluseks oli kaebaja hinnangul eeskätt KAPO 12.09.2018. a otsus koos Tallinna Halduskohtu 14.02.2020. a otsusega haldusasjas nr 3-18-2210. Kuna Tartu Ringkonnakohus tühistas 05.11.2020. a otsusega haldusasjas nr 3-18-2210 Tallinna Halduskohtu otsuse ning see otsus jõustus Riigikohtu 12.01.2021. a määrusega, on kaebaja hinnangul ära langenud vaidlusaluse MTA 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K alus. MTA 20.02.2020. a käskkirja vaidlustamiseks tekkis eduperspektiiv alates Riigikohtu 12.01.2021. a määrusest kohtuasjas nr 3-18-2210. MTA 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K vaidlustamine märtsis 2020 oleks olnud ennatlik seoses toimunud kohtumenetlusega ja jõustumata kohtulahendiga, sest ei olnud teada, kas käskkirja andmise aluseks olev haldusakt ja selle kohta tehtud esmane kohtuotsus jäävad kehtima või mitte. Ennistamist õigustab asjaolu, et MTA vabastas kaebaja teenistusest koheselt pärast halduskohtu 14.02.2020. a otsust, ootamata ära kohtuvaidluse lõplikku lahendit. Lisaks on käskkiri nii faktiliselt kui ka õiguslikult puudulikult sisustatud, tõendamata ning põhjendamata. Kahes kohtumenetluses kaebajana osalemine oleks olnud kaebajale äärmiselt koormav ja raske nii rahaliselt kui emotsionaalselt.
3-21-189 Kaebaja märgib, et juhul, kui kohus tõlgendab avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg-t 2 selliselt, et haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõue on haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõue vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 6 ning hüvitisnõue on kahju hüvitamise nõue vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 4, mille osas ei ole kaebetähtaja ennistamine vajalik, siis palub kaebaja kaebust menetleda MTA 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõudes.
3.MTA esitas 11.03.2021 kohtule seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas ning palus jätta kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetluse. MTA hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus HKMS § 37 lg 2 p 6 ja hüvitamiskaebuse esitamise õigus HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel, mistõttu ei kohaldu HKMS-s tuvastamis- ja hüvitamiskaebusele sätestatud 3-aastane kaebetähtaeg. ATS § 105 lg-s 2 märgitud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõuet tuleb käsitada tühistamisnõudena HKMS tähenduses, mistõttu tuli kaebus käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks esitada HKMS § 46 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul. Seega on kaebus esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, mistõttu esineb menetluse lõpetamise alus. Vastustaja põhjendab enda seisukohta lühidalt järgmiselt. 1) Kaebaja väljendatud põhjendused on subjektiivset laadi ning tulenevad üksnes kaebaja isiklikest kaalutlustest kohtusse pöördumisel. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks ei saa pidada asjaolu, et kaebajal oli raskusi käskkirja mõistmisega, mistõttu oli keeruline otsustuse tegemine kaebeõiguse suhtes. 2) Asjaolu, et kaebaja ei pidanud käskkirja vaidlustamist 2020. a veebruaris-märtsis perspektiivikaks ja ta soovis ära oodata lõpliku lahendi haldusasjas nr 3-18-2210, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Kui kaebaja eelnevat leidis, oli tal võimalik teenistusest vabastamise käskkiri 30 päeva jooksul vaidlustada ja tal oli HKMS § 95 lg 1 alusel õigus esitada kohtule taotlus menetluse peatamiseks kuni teise menetluse lõppemiseni. 3) Kaebetähtaja ennistamist ei õigusta ka asjaolu, et vaidlustatud käskkiri on kaebaja hinnangul nii faktiliselt kui ka õiguslikult puudulikult sisustatud, tõendamata ning põhjendamata. Taolisel põhjendusel kaebetähtaja ennistamisel kaotaksid menetlustähtajad oma sisulise mõtte ega teeniks eesmärki, mida seadusandja on neile omistanud. 4) Menetlusreeglitest kõrvalekaldumine saab toimuda üksnes erandlikel asjaoludel, sest lisaks kaebaja õigustele tuleb kaitsta ka õigusrahu ja kolmandate isikute õigusi. Puudub alus väita, et kaebaja õiguste kaitse poleks olnud kehtivate kohtumenetluse normidega mõistlikult tagatud ja kaebajal polnud võimalik seaduses sätestatud menetlustähtajal kohtusse pöörduda. Kaebaja on oma vabal valikul jätnud kohtusse pöördumise õiguse seaduses sätestatud tähtajal kasutamata. 5) Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada asjaolu, et paralleelselt sellises olukorras kahes kohtumenetluses kaebajana osalemine oleks olnud kaebajale äärmiselt koormav ja raske nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tähtaegsus
4.ATS-s on kehtestatud teenistusvaidluste lahendamiseks erikord ning selles on ammendavalt reguleeritud, milliseid nõudeid on ametnikul teenistusest vabastamise korral õigus esitada (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.01.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-74-10, p 12). Nõudeõigus õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral tuleneb ATS §-st 105. ATS-s ei ole aga sätestatud erisusi kaebetähtaegade osas, mistõttu kohalduvad kohtule kaebuse esitamisel HKMS-s sätestatud tähtajad. Avaliku teenistuse asjades HKMS-s sätestatud kaebetähtaegade
3-21-189 kohaldumist on kinnitatud ka Justiitsministeeriumi koostatud avaliku teenistuse seaduse käsiraamatus (vt avaliku teenistuse seaduse käsiraamatu lk 308; https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraam at.pdf).
5.Kaebaja palub kohtult MTA 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K tühistamist, kaebaja teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist (ATS § 105 lg 4) või alternatiivselt käskkirja õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitise väljamõistmist (ATS § 105 lg 2).
6.Kohus nõustub menetlusosalistega, et ATS § 105 lg-s 4 sätestatud nõuete esitamisel kehtib tulenevalt HKMS § 46 lg-test 1 ja 2 30-päevane tähtaeg alates kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Arvestades, et kaebaja on esitanud kohtule kaebuse ATS § 105 lg 4 alusel MTA 20.02.2020. a käskkirja tühistamiseks, tema teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks 26.01.2021, on seega kaebus selles osas kohtule esitatud kaebetähtaega ületades.
7.Kohus ei nõustu vastustajaga aga selles, et kaebus on kohtule tähtaega ületades esitatud ka ATS § 105 lg-s 2 nimetatud nõuetes. ATS § 105 lg-s 2 nimetatud nõuete näol on sisuliselt tegemist tuvastamis-, heastamis- ja hüvitamisnõuetega HKMS § 37 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 tähenduses. Tuvastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 5) ning hüvitamis- ja heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab (HKMS § 46 lg 4). Seega on kaebus selles osas kohtule esitatud tähtaegselt ning vastustaja taotlus selles osas menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu tuleb jätta HKMS § 124 lg 4 alusel rahuldamata. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine (kaebuse nõuded ATS § 105 lg 4 alusel)
8.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamist saavad eelkõige õigustada objektiivset laadi takistused ning erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 16).
9.Kaebaja leiab, et kaebuse esitamine märtsis 2020 oleks olnud ennatlik. Kuna kaebajale ei olnud selge, kas käskkirja aluseks olev haldusakt ja selle kohta tehtud esmane kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-2210 jäävad kehtima, oli kaebaja arvates mõistlik oodata enne MTA 20.02.2020. a käskkirja vaidlustamist ära kohtuasja nr 3-18-2210 lõpplahend. Samuti leiab kaebaja, et talle oleks olnud kahes kohtumenetluses osalemine äärmiselt koormav ja raske nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt.
10.Kohus leiab, et kaebaja taotluses esitatud väidetest ei saa järeldada mõjuvate põhjuste esinemist, mis annaks alust ATS § 105 lg 4 alusel esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Vaidlustatud MTA 20.02.2020. a käskkiri sisaldas endas vaidlustamisviidet ning kaebaja pidi käskkirja soovi korral vaidlustama selleks ette nähtud tähtaja jooksul. Ka kaebaja ise ei väida, et ta ei oleks olnud teadlik käskkirja edasikaebamise korrast. Kaebaja selgitustest võib aru saada selliselt, et ta ei pidanud käskkirja vaidlustamist käskkirja saamise hetkel vajalikuks. Käskkirja tähtaegselt vaidlustamine ei oleks kohtu hinnangul olnud ennatlik sõltumata sellest, et teises kohtuasjas käis vaidlus KAPO 12.09.2018. a otsuse üle, mis võis olla seotud vaidlusaluse käskkirja andmisega. Olukorras, kus kohtule esitatud kaebus on sõltuv teises kohtuasjas tehtavast lahendist, on kohtul võimalik menetlus peatada (HKMS § 95 lg 1).
3-21-189 Ka menetluse peatamise võimalusest oli kaebaja teadlik, kuna ta viitab sellele ka ise. Menetluse peatamise kestel ei pea kaebaja menetlustoiminguid tegema, mistõttu ei oleks saanud kohtumenetlus olla kaebajale koormav.
11.Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebaja märkus, et vaidlusalune käskkiri on nii faktiliselt kui ka õiguslikult puudulikult sisustatud, tõendamata ning põhjendamata. Käskkirja õiguspärasust hindab kohus asja sisulise menetlemise käigus ning käskkirjas toodud faktiliste ja õiguslike põhjenduste puudulikkus ei ole kaebetähtaja ennistamise aluseks. Kaebusest võib järeldada, et kaebajal on esialgselt puudunud soov vaidlustada MTA 20.02.2020. a käskkirja, kuid saades teada teises kohtuasjas kaebaja kasuks tehtud otsusest, on ta siiski soovinud oma õigusi kaitsta. Kohus leiab, et teises asjas tehtud kohtulahendist teada saamine ei muuda asjaolu, et kaebaja oli enda väidetavast õiguste rikkumisest teadlik juba MTA 20.02.2020. a käskkirja kättesaamisel, mistõttu tuli esitada kaebus selle vaidlustamiseks ATS § 105 lg 4 alusel käskkirjas märgitud vaidlustamisviidet ning HKMS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu järgides.
12.Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et ATS § 105 lg 4 alusel esitatud kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja välja toonud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis võimaldaksid selle nõude osas kaebetähtaega ennistada.
13.Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 kuulub menetlus MTA 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K tühistamise, kaebaja teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise nõudes lõpetamisele seoses kaebuse esitamise tähtaja ületamisega. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei saa isik menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti samas asjas kohtusse. Kaebuse osaliselt menetlusse võtmine (kaebuse nõuded ATS § 105 lg 2 alusel)
14.Kohus leiab, et kaebus MTA 20.02.2020. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõudes tuleb võtta HKMS § 120 lg 2 alusel menetlusse.
15.Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). Vaidluse lahendamine allub Tartu Halduskohtule (HKMS § 8 lg-d 4 ja 6). Kaebus vastab HKMS §-des 37–39 sätestatud nõuetele ning on tähtaegne. Kaebus on riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 22 lg 1 p 1).
16.Vastustajaks asjas on MTA (HKMS § 17 lg 1). Kohus kohustab HKMS § 122 lg 2 p 4 alusel vastustajat kaebusele kirjalikult vastama määruse resolutsioonis märgitud tähtaja jooksul. Kaebusele vastates peab vastustaja lähtuma HKMS § 123 nõuetest ning vastusele tuleb lisada asjassepuutuvad haldusmenetluse tõendid, mida ei ole kohtule senises menetluses veel esitatud. Vastuses tuleb esitada ka seisukoht asja läbivaatamise vormi osas (HKMS § 122 lg 2 p 10).
17.Vastustajal tuleb HKMS § 53 lg-st 1 tulenevalt esitada menetlusdokumendid kohtule avaliku e-toimiku (AET) infosüsteemi kaudu (www.e-toimik.ee) või mõjuval põhjusel elektrooniliselt aadressile [email protected] (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 336 lg-d 5 ja 6). Haldusasja materjalidega on vastustajal võimalik tutvuda AET infosüsteemi kaudu. Advokaat ja haldusorgan on kohustatud edastama menetlusdokumendid teistele menetlusosalistele otse ja teavitama sellest kohut (HKMS § 53 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
3-21-189 Tartu Halduskohtu 10.09.2021 kohtumäärus on osaliselt jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2021 määrusega 25. novembril 2021. Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2021 määruse resolutsioon:
1.Tühistada Tartu Halduskohtu 10. septembri 2021. a määruse resolutsiooni punkt 3.
2.Jätta rahuldamata Vladimir Varaksini taotlus Maksu- ja Tolliameti 20. veebruari 2020. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõudes kaebetähtaja ennistamiseks.
3.Lõpetada menetlus haldusasjas.
4.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.