Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 24.11.2023 3-22-2185 X kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
hüvitise
Kirjalik menetlus Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja ‒ Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Lugeda kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ja jätta kaebetähtaeg ennistamata.
2.Lõpetada haldusasja menetlus.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määrus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 02.12.2019 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) lahkumisavalduse, milles palus end politseiteenistusest vabastada omal soovil.
2.PPA 03.12.2019. a käskkirjaga nr 1.9-2.3/194p vabastati X politseiteenistusest tema enda algatusel avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 87 lg 1 alusel. Käskkirja kohaselt oli tema teenistussuhte viimane päev 02.12.2019.
3.X pöördus 20.06.2022 kaebusega Tartu Halduskohtusse. Kaebaja palus tuvastada, et PPA 03.12.2019. a käskkiri nr 1.9-2.3/194p on õigusvastane osas, milles kaebaja teenistussuhte viimaseks päevaks on märgitud 02.12.2019, ja tuvastada, et tema teenistussuhe lõppes 02.01.2020. Tartu Halduskohus tagastas 06.10.2022. a määrusega haldusasjas nr 3-22-1344 tuvastamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Tartu Ringkonnakohus jättis 07.02.2023. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 09.05.2023. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.
4.X esitas 13.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista PPA-lt tema kasuks välja hüvitise 1 599,15 eurot, s.o ühe kuu töötasu, mis jäi tal saamata, kuna ta oli õigusvastaselt sunnitud teenistusest puuduma. ATS § 87 lg 2 sätestab, et taotlus tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva. See tähendab, et kui teenistuja esitab taotluse, lõppeb teenistussuhe pärast 30 päeva möödumist selle esitamisest. Erandina on teenistujal õigus teatada ette rohkem kui 30 päeva, samuti võib ATS § 87 lg 4 kohaselt teenistuja leppida kokku isikuga, kellel on tema teenistusest vabastamise õigus, 30 päevast lühemas etteteatamisajas. Praegusel juhul pooled sellist kokkulepet ei sõlminud ja PPA nendest põhimõtetest ei lähtunud, vaid vabastas kaebaja teenistusest päevapealt. ATS sellist võimalust ette ei näe. PPA ei võimaldanud alates 03.12.2019 kaebajal teenistusülesandeid täita ning ei maksnud talle selle aja eest töötasu. Ehkki ATS § 105 lg 1 võimaldab sellises olukorras kaebajal nõuda hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses, on kaebaja faktiliselt ilma jäänud ühe kuu palgast. Seetõttu nõuab kaebaja hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses.
5.Tartu Halduskohus jättis 20.06.2023. a määrusega kaebuse käiguta ja palus kaebajal kaebuse nõuet täpsustada. Kaebajal tuli selgitada, kas tegemist on riigivastutuse seaduse alusel esitatud kahju hüvitamise nõudega või on kaebaja soovinud tugineda siiski avaliku teenistuse seaduse teenistusvaidlusi puudutavale regulatsioonile.
6.Kaebaja esitas kohtule 21.06.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et kaebaja nõude alus on ATS § 105 lg 1. Kuna kohus ei ole kaebaja märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga seotud, siis ei ole ka välistatud, et kohus võib pidada võimalikuks rahuldada kaebaja nõude RVastS § 7 lg 1 alusel. Kaebajal ei ole sellele vastuväiteid.
7.Tartu Halduskohus tagastas 26.06.2023. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
7.1.Avaliku teenistuse seaduses kui valdkonda reguleerivas eriseaduses on muuhulgas ammendavalt reguleeritud see, milliseid nõudeid on võimalik esitada halduskohtule ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral. ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Ametniku teenistusest vabastamise otsustuse õigusvastasus ATS § 105 lg 1 mõttes saab seisneda eksimuses teenistusest vabastamise aluse tuvastamisel või vabastamise aluse kvalifitseerimisel. ATS § 105 lg 1 ega muu norm ei luba mõista ametniku kasuks välja hüvitist õigusvastase teenistusest vabastamise eest juhul, kui teenistusest vabastamise menetluses esines minetusi, kuid siiski on olemas alus ametniku teenistusest vabastamiseks ja teenistusest vabastamise alust kohtumenetluse tulemusena ei muudeta. Seega on ATS § 105 lg-s 1 nimetatud hüvitise väljamõistmine lahutamatult seotud teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudega ega saa eksisteerida sellest lahus. Praeguses asjas on vaidluse all üksnes teenistussuhte lõppemise aeg. Kuivõrd praegusel juhul ei muudetaks kohtumenetluse tulemusena kaebaja teenistusest vabastamise alust, siis puudub kaebajal õigus ATS § 105 lg 1 alusel hüvitist nõuda.
7.2.Praegusel juhul ei ole põhjendatud lubada kaebajal eraldiseisva kahjunõude esitamine tuginedes riigivastutuse seaduse sätetele. Kohus ei näe, et kaebaja jääks ilma põhiseaduse §-le 15 vastavast tõhusast kohtulikust kontrollist olulises küsimuses. Kui kaebaja oleks soovinud teenistussuhte lõppemist alles 30 päeva möödudes pärast sooviavalduse esitamist, siis oleks ta sellest PPA-le koheselt ka märku andnud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja esitas 04.07.2023 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
8.1.ATS § 105 lg 1 ei välista õigust nõuda teenistusest sunnitult puudutud aja tõttu saamata jäänud tasu hüvitamist. Selline hüvitis on hõlmatud ATS § 105 lg 1 tekstiga: õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Fraas „õigusvastaselt teenistusest vabastamineˮ ei tähenda ainult eksimust teenistusest vabastamise aluse määramisel, vaid see hõlmab endas ka muid eksimusi, nt eksimust teenistuse lõpu aja määramisel.
8.2.Halduskohtu seisukoht, et olukorras, kus menetluslikud minetused ei anna alust teenistusest vabastamise aluse muutmiseks, ei saa need anda alust ka kahju hüvitamiseks, on vastuolus põhiseadusega. PS § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. ATS § 105 lg 1 tuleb PS § 25 valguses tõlgendada selliselt, et see võimaldab nõuda ka sellise kahju hüvitamist, mis on tekitatud minetustega teenistusest vabastamise menetluses. Kui leida, et ATS § 105 lg 1 ei võimalda sellist tõlgendust, on see norm PS §-ga 25 vastuolus ning see tuleb tunnistada vastavas osas põhiseadusvastaseks.
8.3.Kui teenistujal ei ole ATS § 105 lg 1 alusel õigust nõuda hüvitist, kui tema õigusi teenistusest vabastamise menetluses on rikutud, ega ka ühtegi muud õiguskaitsevahendit, siis jääb ebaselgeks, miks peaks ametiasutused üldse järgima teenistusest vabastamise menetluse nõudeid, kui nende rikkumisel ei ole tagajärgi. Halduskohtu seisukoht muudab vastava regulatsiooni sisutühjaks.
8.4.Erinevalt halduskohtu arutluskäigust ei olnud pooltel mingit kokkulepet selle kohta, et teenistusest lahkumisele kohaldatakse lühemat etteteatamisaega. Halduskohtu selline seisukoht on üllatuslik, kuivõrd uurimispõhimõttest lähtuvalt peaks kohus menetluse käigus selgitama välja, kas selline kokkulepe oli olemas või mitte, mitte lihtsalt oletama selle olemasolu veel enne kaebuse menetlusse võtmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, mistõttu on kaebus menetluslikult lubamatu. Sellises olukorras puudus halduskohtul alus HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamiseks, s.o kaebuse tagastamiseks kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebuse tagastamise asemel oleks tulnud haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel.
10.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 näeb ette, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
11.HKMS § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse tähtaegsust kontrollinud. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei pea ringkonnakohus asja halduskohtule tagasi saatmist praegusel juhul otstarbekaks ja peab võimalikuks ise kontrollida kaebuse tähtaegsust.
12.Vastavalt ATS § 105 lg-le 1 on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus
võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Ringkonnakohus selgitab esmalt, milline on kaebetähtaeg ATS § 105 alusel kohtusse pöördumisel ning annab seejärel hinnangu kaebetähtaja ennistamise võimalikkusele praeguses asjas.
13.Halduskohus tugines vaidlustatud otsuses Tartu Ringkonnakohtu praktikale, märkides järgmist: „Tartu Ringkonnakohus on 04.11.2021. a määruses asjas nr 3-21-189 asunud seisukohale, et teenistusest vabastamise korral on seadusandja näinud ametnikule ette võimaluse esitada kompleksnõue, mis hõlmab ATS § 105 lg-s 2 nimetatud nõudeid. Kohus leiab, et nimetatud määruses toodud ringkonnakohtu seisukohad on kohaldatavad ka ATS § 105 lg 1 suhtes, kuivõrd sätted sisaldavad samu nõudeõigusi üksnes selle erinevusega, et ATS § 105 lg 2 sätestab õiguse nõuda suuremat hüvitist isikutele raseduse korral, samuti ametnikule, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele või kes kasvatavad alla seitsmeaastast last või on valitud ametnike esindajaks.ˮ Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kuivõrd viidatud haldusasjas oli vaidluse all küsimus, kas ATS § 105 lg 2 alusel tuleb kaebus esitada HKMS § 46 lg-s 1 või sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul, siis on selles lahendis esitatud seisukohad asjakohased ka ATS § 105 lg 1 alusel esitatud kaebuse tähtaegsuse hindamisel.
14.Ringkonnakohus selgitas asjas nr 3-21-189 tehtud määruses (p 9), et kuivõrd ATS kehtivas redaktsioonis puudub varasema seaduse § 160 lg-le 1 vastav säte, mis selgesõnaliselt näeks ette teenistusvaidlustes halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevase tähtaja, siis tuleb teenistusest vabastamise vaidlustamisel lähtuda HKMS §-s 46 sätestatud üldisest kaebetähtaja regulatsioonist. Seejuures ei saa aga ATS § 105 lg-s 2 nimetatud nõudeid kvalifitseerida tuvastamis-, heastamis- ja hüvitamisnõueteks HKMS § 37 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 tähenduses. Ringkonnakohus selgitas, et ATS § 105 tähenduses on haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ja hüvitise väljamõistmine lahutamatult seotud teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudega ega saa eksisteerida sellest lahus (määruse p 11). Teenistusest vabastamise aluse muutmine tähendab ametniku teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti osalist tühistamist. Selline nõue tuleb HKMS § 46 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Olukorras, kus teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ja õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitise saamise nõuded on vastavalt kas tühistamisnõude eelduseks või sõltuvad tühistamisnõude rahuldamisest, ei saa nende esitamisel kohaldada tühistamisnõudest erinevat kaebetähtaega (määruse p 12).
15.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ATS § 105 lg 1 alusel kaebuse esitamisel kehtib HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaeg, mis tähendab, et kaebajal tuli õigusvastase teenistusest vabastamise vaidlustamiseks, sh hüvitise nõudmiseks, kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.
16.Kaebuses esitatud asjaoludest saab järeldada, et PPA 03.12.2019. a käskkiri tehti kaebajale teatavaks samal päeval, s.o 03.12.2019. Käskkirjas märgitud vaidlustamisviite kohaselt oli käskkirja võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi käskkirjast teada saama, esitades vaide Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või pöördudes kaebusega halduskohtusse. Kaebaja selle tähtaja jooksul käskkirja ei vaidlustanud. Kaebaja pöördus hüvitamiskaebusega kohtusse 13.10.2022, s.o veidi enam kui kaks aastat ja kümme kuud pärast teenistusest vabastamist. Kuigi kaebus on esitatud hüvitamiskaebuse üldist 3-aastast kaebetähtaega (HKMS § 46 lg 4) silmas pidades, ei muuda see tõsiasja, et teenistusvaidlustes kohtusse pöördumisel tuleb arvestada ATS §-s 105 sätestatust tulenevaid piiranguid.
17.HKMS § 71 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.
18.Üldjuhul on tähtaja ennistamine õigustatud objektiivsete takistuste esinemise korral. Selliseks takistuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Objektiivseteks takistusteks on näiteks liikluskatkestus, ootamatu haigestumine, lähedase surm või ootamatu raske haigus (HKMS § 150 lg 1). Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57- 02, p 19). Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu järgitaks. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta ka teiste menetlusosaliste ja avalikke huve ning põhimõtet, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 20).
19.Kui kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud või tähtaja möödalaskmist põhjendanud, tuleb kohtul üldjuhul teha kaebajale HKMS § 120 lg 1 p 3 ja § 124 lg 1 alusel ettepanek esitada tähtaja ennistamise avaldus vastavalt HKMS § 71 lg-le 1. Ringkonnakohus leiab, et kui kaebetähtaega on oluliselt ületatud ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022. a määrus asjas nr 3-21-2053, p 12). Kuivõrd praeguse vaidluse asjaolusid ja teenistusest vabastamisest möödunud aega arvestades on välistatud, et kaebajal saaks olla halduskohtusse pöördumise tähtaja ületamiseks mõjuv põhjus, siis ei ole otstarbekas teha kaebajale ettepanekut taotleda kaebetähtaja ennistamist.
20.Kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamine oli õigusvastane, kuna ta vabastati teenistusest koheselt pärast lahkumisavalduse esitamist. Kaebuse kohaselt lähtus kaebaja lahkumisavalduse esitamisel ATS §-s 87 sätestatud 30-päevasest etteteatamistähtajast ja poolte vahel selle tähtaja osas teistsugune kokkulepe puudus. Seega võib eeldada, et kaebaja oli teadlik enda õiguste võimalikust rikkumisest kohe pärast teenistusest vabastamise käskkirja saamist. Kaebusest ja asjas esitatud materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kaebajal oli kaebetähtaja ületamiseks mõjuv põhjus. Kuna kaebajal on vandeadvokaadist esindaja, siis ei ole ka eksimus teenistusvaidlustes kehtiva kaebetähtaja osas praegusel juhul tähtaja ennistamise aluseks.
21.Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebus õigusvastaselt teenistusest vabastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks on esitatud 30-päevast kaebetähtaega oluliselt ületades ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seetõttu tuleb asja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
22.HKMS § 155 lg 3 ls 1 näeb ette, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust tulenevalt lõpetab ringkonnakohus asja menetluse ja tühistab Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määruse (HKMS § 200 p 5).
23.Kaebaja leiab, et ATS § 105 lg 1 tuleb PS § 25 valguses tõlgendada selliselt, et see võimaldab nõuda ka sellise kahju hüvitamist, mis on tekitatud selliste menetluslike minetustega, mis ei anna alust teenistusest vabastamise aluse muutmiseks. Kui leida, et ATS § 105 lg 1 ei võimalda sellist tõlgendust, on see norm järelikult PS §-ga 25 vastuolus ning see tuleb tunnistada vastavas osas põhiseadusvastaseks. Ringkonnakohus selgitab, et olulised rikkumised haldusmenetluses (nt ärakuulamisõiguse ja haldusakti põhjendamise kohustuse oluline rikkumine) võivad olla haldusakti tühistamise aluseks. Seda, kas menetluslikud rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist (HMS § 58), saab kohus hinnata siiski üksnes asja sisulise läbivaatamise käigus. Määruskaebuses toodud ATS § 105 lg 1 põhiseaduspärase tõlgendamise võimaluse või põhiseadusvastasuse tõttu kohaldamata jätmise vajaduse käsitlemine eeldavad samuti asja sisulist läbivaatamist. Kuivõrd praeguses haldusasjas esitatud kaebus ei ole menetluslikult lubatav, siis ei ole asja sisuline läbivaatamine võimalik.
24.Ringkonnakohus rõhutab, et kaebuses kirjeldatud olukorras oli kaebajal kaebetähtaja jooksul võimalik enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Seejuures oleks olnud võimalik taotleda põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist juhul, kui vaidlus oleks tekkinud kaebeõiguse üle teenistusest vabastamise aluse muutmise vajaduse puudumise ja/või iseseisva hüvitamiskaebuse esitamise õiguse aspektist.
25.Kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse asjas tasutud riigilõiv. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 47,97 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel (HKMS § 104 lg 8). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (HKMS § 104 lg 81).
26.Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Seega jäävad kaebaja muud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.