Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

rahvuspargi kaitse-eesmärkidele aga ka Mustoja jõe kalda kaitse-eesmärkidele niivõrd oluliste negatiivsete mõjudega, et sellele ei ole võimalik nõusolekut anda.

kooskõlastuseta ei saa Haljala vald projekteerimistingimusi väljastada, siis on kaebaja õiguste igakülgse kaitse eesmärgist johtuvalt vajalik kõrvaldada kõik Keskkonnaameti keeldumised kui võimalikud takistused projekteerimistingimuste saamisel. Isegi, kui haldusasjas nr 3-21-1370 tühistab kohus Haljala valla korralduse, millega projekteerimistingimuste väljastamisest keelduti ning eraldiseisvalt tuvastatakse ka Keskkonnaameti 21.05.2021 kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasus ja kohustatakse mõlemat haldusorganit kaebaja taotlust uuesti läbi vaatamata, ei saa välistada, et 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise vaidluse lõppemisel ilma selle õigusvastasuse tuvastamiseta, tugineb Keskkonnaamet edaspidi 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumisele kui kehtivale menetlustoimingule, mis on siduv ka jätkuvas (või võimalikus uues) haldusmenetluses. Kaebaja lisab, et Tartu Halduskohtu 15.07.2021 kohtumääruses (lisatud) on kohus leidnud, et Keskkonnaameti kooskõlastamisest keeldumise eraldiseisev vaidlustamine on vajalik ning põhjendatud ja on Keskkonnaameti määranud vastustajaks. Tartu Halduskohus on seejuures selgitanud, on kohtu hinnangul menetlustoimingu vaidlustamine sõltumata lõplikust haldusaktist tuvastamis- ja kohusnõuete raames antud juhul asjakohane, põhjendatud ja lubatud. Kohus hindab niikuinii Keskkonnaameti keelduva otsuse õiguspärasust Haljala Vallavalitsuse 2.06.2021 korralduse õiguspärasuse hindamise raames, kuid Keskkonnaameti menetlustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemisel ilma kohustava ettekirjutuseta ei oleks tagatud kaebajale tõhus õiguskaitse. Kaebaja lisab, et nii käesoleva kui ka asja nr 3-21-1370 halduskohtumenetluste tulemiks võib olla ja peaks olema kõikide poolte koostöö ning haldusorganite õiguspärane tegutsemine selleks, et ellu viia planeeringu lahendust (milliseid kohustusi on kaebaja suhtes seni rikutud). Riigikohus on asjas 3-172766 p 28 muuhulgas selgitanud, et kõik menetluses osalevad isikud ja asutused peavad seejuures aga silmas pidama, et nad peavad olema avatud koostööle. Asjas nr 3-17-213 on Riigikohus muuhulgas selgitanud, et pädevad asutused ning puudutatud isikud peavad otsima lahendusi selleks, et ellu viia planeeringu lahendusi ning Keskkonnaametil on kooskõlastuste andmise üle otsustades kohustu lähtuda just planeeringus seatud eesmärkidest ja kokkuleppeni jõudmisel ei saa riik jääda kõrvalseisjaks. 08.04.2021 kooskõlastusest keeldumise andmisel ei ole Keskkonnaamet neid kohustusi täitnud, rikkudes selliselt iseseisvalt kaebaja õiguseid. Seaduslikkuse põhimõtte järgimine. Kaebuse eesmärgiks on muuhulgas seaduslikkuse põhimõtte järgimise tagamine Keskkonnaameti poolt ja seda eriti veel olukorras, kus pärast kohtumenetlust peavad nii kohalik omavalitsus kui ka Keskkonnaamet kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama, lähtudes seejuures kohustusest pidada eesmärgiks planeeringu lahenduse realiseerimist ning kõikide poolte koostööd. Riigivõimu seaduslikkuse põhimõttest lähtuvalt on pädeval riigiasutusel kohustus kooskõlastada õiguspärane tegevus. Käesolevas asjas esitatud kaebuses on kaebaja välja toonud argumendid, miks on tema tegevus projekteerimistingimuste väljastamise taotlemisel õiguspärane ning sellest lähtuvalt Keskkonnaameti keeldumine kooskõlastuse andmisest õigusvastane. Kuna kaebaja ning Aare Udras ei nõustu projekteerimistingimuste väljastamata jätmisega, siis soovib kaebaja kasutada kõiki asjakohaseid õiguskaitsevahendeid enda eesmärgi, so projekteerimistingimuste väljastamine selleks, et Saarma kinnistule saaks ehitada, saavutamiseks. 08.04.2021 Keskkonnaameti kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamine võib olla vajalik selle eesmärgi saavutamiseks vaatamata sellele, et Tartu Halduskohtu menetluses on haldusasi nr 3-21-1370. Seega ei soovi kaebaja kaebusest loobuda, kui selliselt minetaks kaebaja õiguse kasutada kõiki argumente ning täiendavate menetlusteta saada projekteerimistingimused. Eelnevast ning HKMS § 2 lg 5 lähtuvalt palub kaebaja kohtul selgitada, kas punktides 4 ja 5 esitatud asjaoludest lähtuvalt on vajalik käesolevas haldusasjas kaebuse muutmine, täiendamine või kaebaja poolt muude toimingute tegemine. Juhul, kui on vajalik kahe kaebuse liitmine ja sellele eelnevalt käesoleva kaebuse üle andmine Tartu Halduskohtule HKMS § 10 lg 1 alusel, siis palub kaebaja kohtul selle jaoks teha vastavad menetlustoimingud.

nimetatud alus on kohaldatav juhul, kui esitatud nõue on küll lubatav, kuid teise menetluse tõttu ei ole esitatud nõudega võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kuivõrd kohtuasja 3-21-1370 raames tuleb kohtul tutvuda ja arvestada ka 08.04.2021 kirjaga on kaebuse lõplik eesmärk 3-21-1370 kohtumenetluse kaudu täidetav. Kohtuasja 3-21-983 raames jääb lõplik eesmärk kogumis saavutamata. Kuigi käesolevas kohtuasjas on menetlus algatatud varem, on menetluse selguse ja protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt oluline, et vaidlus menetlustoimingu õiguspärasuse üle lahendatakse koos vaidlusega lõpliku haldusakti üle, seejuures on kaebaja kohtuasjas 3-21-1370 esitanud vastuväiteid ka kohaliku omavalitsuse tegevusele projekteerimistingimuste andmise menetluses, mitte ainuüksi Keskkonnaameti kooskõlastusest andmisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebusega ei ole võimalik saavutada esiteks kaebuse eesmärki ning teiseks puudub kaebajal käesoleval ajal ka kaebeõigus Keskkonnaameti 08.04.2021 menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks, kuivõrd see ei saa eraldiseisvalt rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi (vt ka HKMS § 44 lg 1). Menetluskulud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.