OÜ Pronto Grupp kaebus tuvastada Keskkonnaameti 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasus Vihula küla Saarma kinnistu projekteerimistingimuste menetluses ja kohustada Keskkonnaametit vaadata Vihula küla Saarma kinnistu projekteerimistingimuste kooskõlastamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Pronto Grupp Vastustaja: Keskkonnaamet
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta OÜ Pronto Grupp kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Saata määrus menetlusosalistele. Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Pronto Grupp kaebus tuvastada Keskkonnaameti 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasus Vihula küla Saarma kinnistu projekteerimistingimuste menetluses ja kohustada Keskkonnaametit vaadata Vihula küla Saarma kinnistu projekteerimistingimuste kooskõlastamise taotlus uuesti läbi.
2.21.06.2021 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele. Vastusest nähtub mh, et enne kaebuse esitamist on Keskkonnaametile laekunud ehitisregistri kaudu ka taotlus (vastustaja vastuse lisa 3, tl 70-122p) anda uuesti nõusolek projekteerimistingimuste väljastamiseks. Uue taotluse kohaselt kavandatakse Saarma kinnistule elamu ja kahe abihoone asemel ühe hoone rajamist, s.o elamu ehitisealuse pinnaga kuni 140 m2 ja kõrgusega 7,5 m. Kinnistu hoonestamisega muudetakse 3964 m2 suurusel alal, sh ehituskeeluvööndis looduslik rohumaa ja metsamaa õuemaaks. Elamu ja hoonestusala suurusega 356 m2 asuvad ehituskeeluvööndist väljaspool looduslikul rohumaal, muud ehitised (puurkaev, varasema biopuhasti asemel kinnine kogumismahuti) metsamaa kõlvikul. Keskkonnaamet ei andnud ka teistkordsele taotlusele 21.05.2021 kirjas 7-9/21/9387-2 (vastustaja vastuse lisa 4, tl 123-127p) projekteerimistingimuste andmiseks nõusolekut, kuna kaitseala valitseja hinnangul on vaidlusaluse Saarma kinnistu sisuliselt igasugune hoonestamine nii Lahemaa
rahvuspargi kaitse-eesmärkidele aga ka Mustoja jõe kalda kaitse-eesmärkidele niivõrd oluliste negatiivsete mõjudega, et sellele ei ole võimalik nõusolekut anda.
3.21.06.2021 saabus kohtule kaebaja seisukoht. Kaebaja teatab, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ühtlasi informeerib kaebaja kohut, et pärast käesolevas asjas vaidlustatud menetlustoimingu tegemist Keskkonnaameti poolt, muutsid taotlejad projekteerimistingimuste taotlust, sh muudeti kavandatavat lahendust selleks, et adresseerida kõiki Keskkonnaameti poolt 08.04.2021 kirjas esitatud etteheiteid. Keskkonnaamet on uue projekteerimistingimuste taotluse läbi vaadanud ning 21.05.2021 kirjaga nr 7-9/21/9387-2 keeldunud kooskõlastamisest (Keskkonnaameti 21.06.2021 vastuse lisa 4 tl 123127p). Sellele järgnevalt on Haljala vallavalitsus 02.06.2021 väljastanud korralduse nr 267 (kaebaja 21.06.2021 vastuse lisa 1, tl 130-134p), millega taotlejatele on keeldutud projekteerimistingimuste väljastamisest lõplikult. Kuna kaebaja ei nõustu projekteerimistingimuste väljastamata jätmisega, siis lähtuvalt HKMS § 8 lg 1 on kaebaja esitanud lõpphaldusakti, so Haljala vallavalitsuse korraldus, peale kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja. Nimetatud kaebusega on hõlmatud ka Keskkonnaameti teine keeldumine (21.05.2021 kiri), so kohalikule omavalitsusele siduv menetlustoiming. Ülal esitatust ning HKMS § 2 lg 5 lähtuvalt palub kaebaja kohtul selgitada, kas eelpool esitatud asjaoludest lähtuvalt on vajalik käesolevas haldusasjas kaebuse muutmine, täiendamine või kaebaja poolt muude toimingute tegemine. Juhul, kui on vajalik kahe kaebuse liitmine, siis palub kaebaja kohtul selle jaoks teha vastavad menetlustoimingud.
4.09.07.2021 kohtumäärusega palus kohus kaebajal kohtule selgitada, mis on käesoleva kaebuse eesmärgiks ja kuidas see aitab kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsele.
5.21.07.2021 teatas kaebaja, et ei soovi kaebusest loobuda. Kaebaja on seisukohal, et Keskkonnaameti 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõue on endiselt asjakohane, kuivõrd võib teenida kaebaja õiguste igakülgse kaitse eesmärki. Kaebaja eesmärgiks on saada projekteerimistingimused selleks, et Saarma kinnistule oleks võimalik ehitada. Kaebaja selgitab oma seisukohti alljärgnevalt. Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on võimalik ning põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et Keskkonnaameti 08.04.2021 iseseisev vaidlustamine ning vaidluse jätkumine on põhjendatud vaatamata sellele, et Tartu Halduskohtu menetluses on haldusasi 3-21-1370, kus on vaidlustatud Haljala valla korraldus, millega keelduti projekteerimistingimuste väljastamisest ning Keskkonnaameti 21.05.2021 kooskõlastuse andmisest keeldumine. Riigikohus on asjas 3-3-1-62-08 tehtud kohtuotsuse punktis 9 selgitanud, et menetlustoimingu vaidlustamine sõltumata lõplikust haldusaktist on võimalik ja teatud juhtudel põhjendatud. Kaebaja selgitab, et kuigi Keskkonnaameti 08.04.2021 ning 21.05.2021 keeldumisi tuleb üksteisest eristada, ei saa välistada, et Keskkonnaamet tugineb edaspidi, sh haldusasjas 3-21-1370 08.04.2021 keeldumises esitatud põhjendustele. Eelnevat muuhulgas seetõttu, et 21.05.2021 kooskõlastamisest keeldumise põhjendamisel on viidatud ning refereeritud ka 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumisel esitatud põhjendusi. Kaebaja leiab, et kahe keeldumise eristamata jätmine oleks küll asjakohatu, kuid halduskohus on ka käesolevas asjas 09.07.2021 kohtumääruses selgitanud, et kohus leiab, et kaebaja saab kõiki oma õigusi kaitsta vastavas haldusasja nr 3-21-1370 menetluses sh esitada argumente selles osas, et vastavalt Keskkonnaameti 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise otsusele on kaebaja viinud projekteerimistingimuste taotlusesse sisse vastavad muudatused. Seega on Tallinna Halduskohus möönnud, et 08.04.2021 keeldumine võib olla pooltevahelise vaidlus(t)e esemeks ka edaspidi, sõltumata sellest, et Keskkonnaamet on 21.05.2021 teinud muudetud taotluse osas uue kooskõlastuse andmisest keeldumise ning Haljala vald on andnud lõpliku haldusakti, millega on projekteerimistingimuste väljastamisest keeldutud. Kuivõrd kaebaja eesmärgiks on projekteerimistingimuste saamine kohalikult omavalitsuselt ning ilma Keskkonnaameti
kooskõlastuseta ei saa Haljala vald projekteerimistingimusi väljastada, siis on kaebaja õiguste igakülgse kaitse eesmärgist johtuvalt vajalik kõrvaldada kõik Keskkonnaameti keeldumised kui võimalikud takistused projekteerimistingimuste saamisel. Isegi, kui haldusasjas nr 3-21-1370 tühistab kohus Haljala valla korralduse, millega projekteerimistingimuste väljastamisest keelduti ning eraldiseisvalt tuvastatakse ka Keskkonnaameti 21.05.2021 kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasus ja kohustatakse mõlemat haldusorganit kaebaja taotlust uuesti läbi vaatamata, ei saa välistada, et 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise vaidluse lõppemisel ilma selle õigusvastasuse tuvastamiseta, tugineb Keskkonnaamet edaspidi 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumisele kui kehtivale menetlustoimingule, mis on siduv ka jätkuvas (või võimalikus uues) haldusmenetluses. Kaebaja lisab, et Tartu Halduskohtu 15.07.2021 kohtumääruses (lisatud) on kohus leidnud, et Keskkonnaameti kooskõlastamisest keeldumise eraldiseisev vaidlustamine on vajalik ning põhjendatud ja on Keskkonnaameti määranud vastustajaks. Tartu Halduskohus on seejuures selgitanud, on kohtu hinnangul menetlustoimingu vaidlustamine sõltumata lõplikust haldusaktist tuvastamis- ja kohusnõuete raames antud juhul asjakohane, põhjendatud ja lubatud. Kohus hindab niikuinii Keskkonnaameti keelduva otsuse õiguspärasust Haljala Vallavalitsuse 2.06.2021 korralduse õiguspärasuse hindamise raames, kuid Keskkonnaameti menetlustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemisel ilma kohustava ettekirjutuseta ei oleks tagatud kaebajale tõhus õiguskaitse. Kaebaja lisab, et nii käesoleva kui ka asja nr 3-21-1370 halduskohtumenetluste tulemiks võib olla ja peaks olema kõikide poolte koostöö ning haldusorganite õiguspärane tegutsemine selleks, et ellu viia planeeringu lahendust (milliseid kohustusi on kaebaja suhtes seni rikutud). Riigikohus on asjas 3-172766 p 28 muuhulgas selgitanud, et kõik menetluses osalevad isikud ja asutused peavad seejuures aga silmas pidama, et nad peavad olema avatud koostööle. Asjas nr 3-17-213 on Riigikohus muuhulgas selgitanud, et pädevad asutused ning puudutatud isikud peavad otsima lahendusi selleks, et ellu viia planeeringu lahendusi ning Keskkonnaametil on kooskõlastuste andmise üle otsustades kohustu lähtuda just planeeringus seatud eesmärkidest ja kokkuleppeni jõudmisel ei saa riik jääda kõrvalseisjaks. 08.04.2021 kooskõlastusest keeldumise andmisel ei ole Keskkonnaamet neid kohustusi täitnud, rikkudes selliselt iseseisvalt kaebaja õiguseid. Seaduslikkuse põhimõtte järgimine. Kaebuse eesmärgiks on muuhulgas seaduslikkuse põhimõtte järgimise tagamine Keskkonnaameti poolt ja seda eriti veel olukorras, kus pärast kohtumenetlust peavad nii kohalik omavalitsus kui ka Keskkonnaamet kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama, lähtudes seejuures kohustusest pidada eesmärgiks planeeringu lahenduse realiseerimist ning kõikide poolte koostööd. Riigivõimu seaduslikkuse põhimõttest lähtuvalt on pädeval riigiasutusel kohustus kooskõlastada õiguspärane tegevus. Käesolevas asjas esitatud kaebuses on kaebaja välja toonud argumendid, miks on tema tegevus projekteerimistingimuste väljastamise taotlemisel õiguspärane ning sellest lähtuvalt Keskkonnaameti keeldumine kooskõlastuse andmisest õigusvastane. Kuna kaebaja ning Aare Udras ei nõustu projekteerimistingimuste väljastamata jätmisega, siis soovib kaebaja kasutada kõiki asjakohaseid õiguskaitsevahendeid enda eesmärgi, so projekteerimistingimuste väljastamine selleks, et Saarma kinnistule saaks ehitada, saavutamiseks. 08.04.2021 Keskkonnaameti kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamine võib olla vajalik selle eesmärgi saavutamiseks vaatamata sellele, et Tartu Halduskohtu menetluses on haldusasi nr 3-21-1370. Seega ei soovi kaebaja kaebusest loobuda, kui selliselt minetaks kaebaja õiguse kasutada kõiki argumente ning täiendavate menetlusteta saada projekteerimistingimused. Eelnevast ning HKMS § 2 lg 5 lähtuvalt palub kaebaja kohtul selgitada, kas punktides 4 ja 5 esitatud asjaoludest lähtuvalt on vajalik käesolevas haldusasjas kaebuse muutmine, täiendamine või kaebaja poolt muude toimingute tegemine. Juhul, kui on vajalik kahe kaebuse liitmine ja sellele eelnevalt käesoleva kaebuse üle andmine Tartu Halduskohtule HKMS § 10 lg 1 alusel, siis palub kaebaja kohtul selle jaoks teha vastavad menetlustoimingud.
6.11.08.2021 teatas vastustaja kohtule, et tema hinnangul tuleks kaebus kohtuasja 3-21-983 raames jätta läbi vaatamata alljärgnevalt toodud põhjendustel:
6.1.Kohtuasjas 3-21-1370 on Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses OÜ Pronto Grupp kaebus Haljala Vallavalitsuse 02.06.2021 korralduse nr 267 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks (vaadata taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks uuesti läbi) ning Keskkonnaameti 21.05.2021 otsuse projekteerimistingimuste kooskõlastamisest keeldumise nr 79/21/9387-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks (vaadata 23.04.2021 projekteerimistingimuste kooskõlastamise taotlus uuesti läbi). Seega on kohtuasjas 3-21-1370 vaidlustatud lõplik haldusakt (Haljala Vallavalitsuse 02.06.2021 korraldus nr 267) koos Keskkonnaameti siduva 21.05.2021 antud menetlustoiminguga. HKMS § 8 lõike 2 kohaselt, kui samas asjas vaidlustatakse ühe vastustaja haldusakti ja teise vastustaja toimingut seoses sama haldusaktiga, sealhulgas teise vastustaja arvamust, kooskõlastust või täitetoimingut, esitatakse kaebus haldusaktist tuleneva kohtualluvuse kohaselt. Kaebus kohtuasjas 3-21-1370 on esitatud õigele halduskohtule.
6.2.Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on piiratum, kui lõpliku haldusakti vaidlustamine. Riigikohtu lahendi 3-3-1-39-10 p 21 kohaselt menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole üldjuhul võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus asjas nr 33-1-8-02, p 5). Siiski on otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest, erandlikult menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 14.01.2009 otsus asjas nr 3-31-62-08, p 9; 28.02.2007 otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja 21). Käesolevas asjas puudub lõplik haldusakt ja tegelikult ka vastav menetlus. Keskkonnaameti 08.04.2021 kiri ei ole iseseisvalt siduv, kuivõrd menetlust, mille raames 08.04.2021 kooskõlastusest keeldumine anti, ei eksisteeri. Menetlus ja menetluse tulemusel antav õigusakt (seejuures koos siduva menetlustoiminguga) on vaidlustatud kohtuasjas 3-21-1370. 21.05.2021 menetlustoimingu vaidlustamine koos lõpliku haldusaktiga täidab menetlustoimingute iseseisva vaidlustamise eesmärki.
6.3.Nagu eelnevas punktis toodud, on teatud juhtudel menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine võimalik suuresti lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest. Keskkonnaameti hinnangul ei ole aga käesoleva kohtumenetluse jätkamine menetlusökomoonia põhimõttele vastav ja on vastupidiselt asjatut ressurssi nõudev. Nii käesolevas kohtuasjas vaidlustatud menetlustoiming kui ka kohtuasjas 3-21-1370 vaidlustatud menetlustoiming (21.05.2021 kiri) on sisult peaaegu identsed (s.t käsitlevad samu teemasid, vastuväiteid, argumente). Keskkonnaamet on kokkuvõtlikult leidnud, et sisuliselt on igasugune Saarma kinnistu hoonestamine negatiivsete mõjudega Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eesmärkidele ning olenemata kavandatu mahust ei ole kaitseala valitsejal võimalik seda lubada. Keskkonnaamet ei leia, et sisuliselt sama vaidlust oleks otstarbekas lahendada mitmes erinevas kohtuasjas, seejuures mitme erineva kohtu menetluses.
6.4.Keskkonnaamet esitas kohtumenetluses 3-21-1370 05.08.2021 Tartu Halduskohtule ka seisukoha, milles palume käsitleda vaidlustatava menetlustoiminguna lisaks 21.05.2021 kirjale ka 08.04 kirja, kuivõrd viidatud kirjad osaliselt täiendavad üksteist ning 21.05.2021 sisaldab mitmes kohas ka viiteid 08.04.2021 kirjale. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks, et menetlustoiming sisaldub mitmes kirjas. HKMS § 121 lg 2 p 2 võimaldab tagastada kohtul nii ennatlikult esitatud kui ka eduväljavaadeteta kaebused. Halduskohtumenetluse seadustiku kommentaarides on muuhulgas täpsustatud, et
nimetatud alus on kohaldatav juhul, kui esitatud nõue on küll lubatav, kuid teise menetluse tõttu ei ole esitatud nõudega võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kuivõrd kohtuasja 3-21-1370 raames tuleb kohtul tutvuda ja arvestada ka 08.04.2021 kirjaga on kaebuse lõplik eesmärk 3-21-1370 kohtumenetluse kaudu täidetav. Kohtuasja 3-21-983 raames jääb lõplik eesmärk kogumis saavutamata. Kuigi käesolevas kohtuasjas on menetlus algatatud varem, on menetluse selguse ja protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt oluline, et vaidlus menetlustoimingu õiguspärasuse üle lahendatakse koos vaidlusega lõpliku haldusakti üle, seejuures on kaebaja kohtuasjas 3-21-1370 esitanud vastuväiteid ka kohaliku omavalitsuse tegevusele projekteerimistingimuste andmise menetluses, mitte ainuüksi Keskkonnaameti kooskõlastusest andmisele.
6.5.Keskkonnaamet toob lisaks välja, et kohtuasja 3-21-1370 menetlusse on teise vastustajana kaasatud ka lõplikku haldusakti välja andev kohalik omavalitsus Haljala Vallavalitsus. Samuti esindavad kaebajat kohtuasjas 3-21-1370 lepingulised esindajad advokaadibüroost LinkLaw, kes on tõenäoliselt võimelised esitama kõik, ka käesolevas kohtuasjas tekkinud tähelepanekud ja vastuväited, kohtuasja 3-21-1370 raames. Keskkonnaameti hinnangul ei ole põhjendatud tekkida võiv olukord, kus näiteks ühes kohtumenetluses toodud põhjendusi, selgitusi, argumente vaidlustatakse ja käsitletakse paralleelselt teises kohtumenetluses.
6.6.Kaebaja on oma vastuse punktis 4.2 toonud, et juhul kui tuvastatakse Keskkonnaameti 21.05.2021 kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasus ja kohustatakse mõlemat haldusorganit kaebaja taotlust uuesti läbi vaatamata, ei saa välistada, et 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise vaidluse lõppemisel ilma selle õigusvastasuse tuvastamiseta, tugineb Keskkonnaamet edaspidi 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumisele kui kehtivale menetlustoimingule, mis on siduv ka jätkuvas (või võimalikus uues) haldusmenetluses. Kaebaja järeldused on ebaõiged. Esiteks ei ole esmane kooskõlastus haldusmenetlus enam siduv, kuivõrd puudub vastav haldusmenetlus, milles kooskõlastus on antud. Teiseks, nagu oleme juba eelnevalt välja toonud, on I ja II keeldumise sisulised põhjendused ja alused põhimõtteliselt identsed, seega kui halduskohus peaks tõepoolest leidma, et Keskkonnaameti seisukoht on ebaõige, tugineb ebaõigetele õigusaktile või on ebapiisavalt motiveeritud, vaatab Keskkonnaamet oma otsuse üle ja teeb uue otsuse. Keskkonnaameti ei saa sellisel juhul tugineda 08.04.2021 antud otsusele – selline tegevus ei vasta Keskkonnaameti praktikale ning see ei oleks kooskõlas ka hea halduse tavaga.
6.7.Kaebaja on veel välja toonud, et nii käesoleva kui ka asja nr 3-21-1370 halduskohtumenetluste tulemiks võib olla ja peaks olema kõikide poolte koostöö ning haldusorganite õiguspärane tegutsemine selleks, et ellu viia planeeringu lahendust (milliseid kohustusi on kaebaja suhtes seni rikutud). Keskkonnaameti kordab, et kohtuasjas 3-21-1370 on vastustajana menetlusse kaasatud ka kohalik omavalitsus, kes omab planeeringumenetluses n.-ö suurimat pädevust. Sellest tulenevalt on kaebuse eesmärk kaetud 3-21-1370 kohtumenetlusega ning vaidluse lahendamine on kõige otstarbekam ja kohasem kohtumenetluse 3-21-1370 raames.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja ja § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel jätta määrusega läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
8.Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja käesoleva kaebuse eesmärgiks on kohustada Keskkonnaametit vaadata Vihula küla Saarma kinnistu projekteerimistingimuste kooskõlastamise taotlus uuesti läbi. Selleks palus kaebaja tuvastada Keskkonnaameti 08.04.2021 kooskõlastamisest keeldumise õigusvastasus Vihula küla Saarma kinnistu projekteerimistingimuste menetluses. Kohus leiab, et nimetatud eesmärki ei ole võimalik enam saavutada, kuivõrd esiteks kaebaja esitas ise peale Keskkonnaameti 08.04.2021 keeldumist uue muudetud projekteerimistingimuste taotluse (23.04.2021), millega muudeti kavandatavat lahendust selleks, et kõrvaldada Keskkonnaameti poolt 08.04.2021 kirjas esitatud etteheiteid ja taotleti uutel tingimustel projekteerimistingimuste väljastamist. Teisisõnu, kaebaja varasemat projekteerimistingimuste taotlust (10.03.2021) ei ole enam menetluses ja seetõttu ei ole ka varasema Keskkonnaameti keeldumise (08.04.2021) võimalikul tühistamisel ja selle uuesti andmiseks kohustamine enam võimalik vastava taotluse puudumise tõttu. Teisisõnu ei aita selle kooskõlastamata jätmise otsuse tühistamine kuidagi kaasa kaebaja eesmärgi – saada endale sobivad projekteerimistingimused Haljala vallas Vihula külas Saarma kinnistu hoonestamiseks – saavutamisele. Keskkonnaamet keeldus ka teistkordselt so 21.05.2021 kirjaga nr 7-9/21/9387-2 projekteerimistingimuste kooskõlastamisest ning Haljala vallavalitsus on teinud 02.06.2021 lõpliku otsuse, millega keeldus projekteerimistingimuste väljastamisest. Vastavad mõlemad otsused on vaidlustatud haldusasjas nr 3-21-1370. Teiseks arvestades, et kaebaja on vaidlustatud lõpliku haldusakti, so projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise koos Keskkonnaameti asjakohase menetlustoiminguga ning Tartu Halduskohus on selle kaebuse menetlusse võtnud ning Keskkonnaamet on palunud oma viimase otsuse (21.05.2021) õiguspärasuse hindamisel arvestada ka tema 08.04.2021 kirja, tuleb lisaks arvestada ka menetlusökonoomia põhimõttega ning sellega, et haldusmenetluse toimingu lõplikust haldusaktist eraldi vaidlustamine on piiratud. Kohus leiab, et vastustaja on põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-39-10, mille p 21 kohaselt menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole üldjuhul võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5). Siiski on otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest, erandlikult menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 14.01.2009 otsus asjas nr 3-31-62-08, p 9; 28.02.2007 otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja 21). Ka HKMS § 45 lg 3 sätestab otse, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Käesolevas asjas (varasema taotluse suhtes) puudub lõplik haldusakt ja tänaseks päevaks ka selleni võimalikult viiv vastav menetlus. Keskkonnaameti 08.04.2021 kiri ei ole iseseisvalt siduv, kuivõrd menetlust, mille raames 08.04.2021 kooskõlastusest keeldumine anti enam ei eksisteeri, kuna kaebaja esitas uue taotluse, mis on lahendatud ja mille suhtes on antud ka lõplik haldusakt. Vastav menetlus ja selle menetluse tulemusel antud haldusakt (koos siduva menetlustoiminguga) on vaidlustatud kohtuasjas 3-21-1370 ja selle raames on võimalik ja tuleb lahendada kõik sisulised ja menetluslikud küsimused ja otsustada, kas kaebaja õigusi on rikutud või mitte. 08.04.2021 keeldumine ei riku käesoleval juhul eraldiseisvalt kaebaja õigusi, sest kaebaja õiguste võimaliku rikkumise aluseks on hilisemad kooskõlastusest keeldumine ja haldusakt. Seetõttu on kohus seisukohal, et eraldi kaebeõigust käesolevas asjas Keskkonnaameti 08.04.2021 keeldumise vaidlustamiseks kaebajal ei ole.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebusega ei ole võimalik saavutada esiteks kaebuse eesmärki ning teiseks puudub kaebajal käesoleval ajal ka kaebeõigus Keskkonnaameti 08.04.2021 menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks, kuivõrd see ei saa eraldiseisvalt rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi (vt ka HKMS § 44 lg 1). Menetluskulud
9.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.