Taotleja – XX Haldusorgan, kelle vaidemenetluses esialgse õiguskaitse taotlus esitati – Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse ja muude taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXi menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot tasumise kohustusest.
2.Jätta XXi korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta XXi korduvad arst-psühhiaatri juurde toimetamise ja ekspertiisi tegemise taotlused läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA VARASEMAD MENETLUSED
Menetlus Tallinna Vanglas
1.XXi (edaspidi ka taotleja) suhtes otsustas Tallinna Vangla kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 (edaspidi 04.09.2020 käskkiri) ning 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 (edaspidi 09.09.2020 käskkiri). Julgeolekuabinõude kohaldamine otsustati kuni asjaolude äralangemiseni.
2.Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 (edaspidi 30.09.2020 käskkiri) lõpetati XXi suhtes 04.09.2020 ja 09.09.2020 käskkirjadega kohaldatud julgeolekupiirangud ning kohaldati alates 30.09.2020 kuni asjaolude äralangemiseni täiendavate
julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist (v.a vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-s 60 sedastatu); 3) ohjeldusmeetmete kasutamist – käerauad kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel; 4) kehakultuuriga tegelemise keelamist; 5) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Tallinna Vangla põhjendab 30.09.2020 käskkirja kokkuvõetult sellega, et XX ähvardas 29.09.2020 avalduses lõhkuda vangla vara ning tungida kallale meditsiiniosakonna juhatajale ja psühhiaatrile. Seega võib kinnipeetav jätkata rikkumiste toimepanemist ja ohustada teiste isikute julgeolekut. Vältimaks kinnipeetava võimalike verbaalsete ja füüsiliste konfliktide teket kaaskinnipeetavatega ning tagamaks VSKE täitmine, on vaja korraldada järelevalve viisil, mis vähendab võimalusi agressiooni väljendamiseks ning tagab üldise julgeoleku vanglas. Selleks tuleb XX paigutada lukustatud kambrisse ning piirata tema liikumis- ja suhtlemisvabaduse ning kehakultuuriga tegelemist. Samuti tuleb piirata isiklike esemete kasutamist, et vältida vangla vara rikkumist. Käeraudade kasutamine on põhjendatud vältimaks rünnakuid kinnipeetavaga kokkupuutuvatele isikutele.
3.XX esitas 30.09.20201 vaide 30.09.2020 käskkirjale ohjeldusmeetmete kohaldamise kohta vangistusseaduse § 69 alusel. Vaides taotleb XX, et tal võimaldataks 19.09.2020 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohtuistungil käerauad eemaldada, kuna vaide esitaja ähvardas konkreetseid isikuid – arst-psühhiaatrit ja meditsiiniosakonna juhatajat. Vaie on vanglas menetlemisel, kuna XX on esitanud 19.10.20202 ja 27.10.20203 vaidele täiendused. Menetlus asjas 3-20-1734
4.Taotleja vaidlustas 09.09.2020 käskkirja halduskohtus 13.09.2020 ning ühes kaebusega esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-20-1734). Esitatud kaebuses palus taotleja lõpetada tema väärkohtlemine, kohustada vanglat peatama kaebuses loetletud piirangud ja toimetada ta psühhiaatri juurde. Vangla ei ole täitnud lubadust toimetada taotleja arstpsühhiaatri juurde ja taotlejal keelati ära ilukirjanduslikud teosed. Taotleja vajab meelelahutust ja rehabiliteerivaid tegevusi nagu kirikus ja psühholoogi vastuvõtul käimine, jooga ja meditatsioon.
4.1.Tallinna Halduskohtu 17.09.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1734 jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaebus tagastati.
4.2.Halduskohtu 17.09.2020 määruse peale esitas taotleja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mis jäeti 12.10.2020 määrusega rahuldamata. Rahuldamata jäeti ka kaebaja riigi õigusabi taotlus, taotlused ekspertiisi korraldamiseks ning tõendite kogumiseks.
4.2.1.Ringkonnakohus tõlgendas taotleja 30.09.2020 avaldust (registreeritud 01.10.2020) määruskaebuse täiendusena, milles taotleja palus ringkonnakohtul arvestada esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses muutunud asjaoludega, milleks on Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirja andmine. Taotleja avaldustest järeldub, et ta ei vaidlusta julgeolekuabinõude kohaldamist täies ulatuses, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vaid liikumispiirangu ja isiklike asjade omamise piirangu osas. Taotleja on toonud välja soovi käia kirikus, osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ja lugeda ilukirjandust.
Registreeritud Tallinna Vanglas 02.10.2020 (Tallinna Vangla lisa 6) Tallinna Vangla lisa 7
Tallinna Vangla lisa 8
4.2.2.Ringkonnakohus leidis, et liikumispiirang ja isiklike esemete kasutamise keelamine on asjaolusid arvestades põhjendatud ja proportsionaalsed. Taotleja on ähvardanud nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka vanglapersonali liikmetele kallale tungida ja vangla vara kahjustada; taotleja võib käituda ettearvamatult ning ka taotleja ise tunnistab agressiivsust ja ähvardamist. Puudub vaidlus, et taotlejal on vaimne häire või haigus. Samas on arst pidanud taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist lubatavaks. Vanglateenistujad iseloomustavad taotlejat manipuleeriva inimesena, kes oma tahtmist mitte saades ärritub kergesti ja ähvardab kaebuste kirjutamisega. Ka selle asja materjalidest ilmneb, et kui vangla ei täida taotleja nõudmisi – nt ei võimalda kiirelt arsti või psühhiaatri vastuvõttu või kohtumist mõne muu tema nõutud isikuga – järgnevad sellele taotleja ähvardused. Taotleja tegevusest ilmneb kaalutletus ja võime oma käitumist kontrollida, kuigi see võib tema seisundist tulenevalt olla raskendatud. Neid asjaolusid arvestades ei välista taotleja tervislik seisund tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Avalik huvi tagada vanglas üldine julgeolek ja kaitsta teiste isikute õigushüvesid kaalub üles taotleja huvi piirangute vähendamise vastu. Arvestades, et taotleja käitumine võib muutuda, s.o ta võib taltuda, kuid samas ka kedagi rünnata või vangla vara kahjustada, peab vanglal olema võimalus operatiivselt otsustada, kas piiranguid leevendada või karmistada, sh kas kasutada 19.10.2020 toimuvale istungile toimetamisel taotleja suhtes ohjeldusmeetmeid. Sellest, et taotleja ei saa julgeolekuabinõude kehtivuse ajal käia kirikus, osaleda sotsiaal- jm programmides ning lugeda ilukirjandust, ei tulene taotlejale raskeid tagajärgi, mida hiljem pole võimalik kõrvaldada. Julgeolekuabinõude kohaldamisega ei alandata taotleja inimväärikust ega riivata põhjendamatult tema põhiõigusi. Vaidlust ei ole selles, et taotlejal võimaldatakse kuulata raadiot, lugeda ajalehti ning õppe- ja usukirjandust, kasutada 1–2 korda nädalas arvutit, kord päevas 1 tunni jooksul jalutada ja kord nädalas telefoni kasutada. Samuti on taotlejal hiljuti toimunud kaks psühholoogi vastuvõttu ja talle on määratud ravi. Mida vähem asju taotleja kasutuses on, seda väiksem on vangla vara kahjustamise või muul moel julgeoleku ohustamise võimalus. Taotleja saab kasutada hädavajalikke esemeid ja olla kursis uudistega. Taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole ka muutunud asjaolusid arvestades põhjendatud.
4.3.Taotleja esitas Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2020 määruse peale määruskaebuse, mille menetlusse võtmist ei ole Riigikohus otsustanud. Menetlus asjas 3-20-2021
5.Taotleja esitas 16.10.2020 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-202021), milles ta palus esialgse õiguskaitse korras peatada vaidemenetluse ajaks Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 kehtestatud isiklike esemete kasutamise keelamise, kehakultuuriga tegelemise keelamise, vanglasisene liikumis- ja suhtlemispiirang kiriku ja taasühiskonnastava tegevuse osas, käeraudade kasutamise 19.10.2020 kohtuistungil. Samuti taotles taotleja arst-psühhiaatri juurde toimetamist ja ekspertiisi tegemist. Taotleja soovis menetlusabi ja lisas oma vanglasisese konto väljavõtte perioodi 30.05.–30.09.2020 kohta.
5.1.Halduskohtu 26.10.2020 määrusega rahuldati menetlusabi taotlus, kuid läbi vaatamata jäeti kaebaja taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning arst-psühhiaatri juurde toimetamiseks ja ekspertiisi tegemiseks. Halduskohus leidis, et taotleja pöördus juba kohtusse kohtueelse menetluse ajal ja taotles vangla 30.09.2020 käskkirjaga kehtestatud piirangute peatamist esialgse õiguskaitse korras (haldusasi 3-20-1734). Tallinna Ringkonnakohus on 12.10.2020 määruses vaadanud taotleja esialgse õiguskaitse taotluse vangla 30.09.2020 käskkirja osas läbi ja jätnud selle rahuldamata. Seega on tegemist korduva taotlusega HKMS § 55 lg 3 tähenduses. Ka kehakultuuriga tegemise piirang on hõlmatud liikumispiirangu kehtestamise põhjendustega. Kuna asjaolud ei ole võrreldes haldusasjas nr 3-20-1734 esitatuga
muutunud ja halduskohus jagab ringkonnakohtu määruses toodud seisukohti, jääb taotleja korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
5.2.Taotleja esitas halduskohtu 26.10.2020 määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule 29.10.2020 määruskaebuse, mida veel ei ole lahendatud. Menetlus haldusasjas 3-20-2130
6.Tallinna Halduskohtule saabus 30.10.2020 XXi esialgse õiguskaitse taotlus (antud vanglale üle 29.10.2020), mis on seotud 30.09.2020 käskkirjaga. Taotluse kohaselt soovib XX, et kohus peataks 30.09.2020 käskkirja kehtivuse ning võimaldaks tal osaleda 09.11.2020 kohtuasjas nr xxxxxxx toimuval kohtuistungil käeraudadeta. Lisaks soovib isik lugeda ilukirjandust, tegeleda kehakultuuriga ning liikuda ja suhelda vanglasiseselt. Samuti soovib taotleja, et teda toimetataks arst-psühhiaatri juurde ja teostataks ekspertiis. Samuti taotleb XX tõendite kogumist Tartu Vanglast.
7.Vastuseks halduskohtu 30.10.2020 kohtunõudele edastas Tallinna Vangla 04.11.2020 kohtule materjalid ning seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna Vangla vastusest nähtub, et 30.09.2020 käskkirjale esitatud vaidemenetlus ei ole lõppenud, kuna taotleja on esitanud 19.10.2020 ja 27.10.2020 täiendavaid avaldusi. Taotleja esialgse õiguskaitse taotluse palub Tallinna Vangla jätta alljärgnevatel põhjustel rahuldamata: 7.1 XX on esitanud ka varasemalt Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlused enda suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (haldusasjad 3-20-1734 ja 3-20-2021). Nende haldusasjadega võrreldes ei ole asjaolud muutunud ning jätkuvalt on kehtiv 20.10.2020 käitumisjuhis, mille kohaselt saadetakse XXit väljaspool kambrit ründeohu vältimiseks 2 meesvalvuriga. Taotleja huvid ei kaalu üles avalikkuse huvi, et vanglas oleks tagatud üldine julgeolek ning ohud teiste kinnipeetavate ja vanglateenistujate tervisele ja elule on minimiseeritud.
7.2.XXil oli 19.10.2020 kavandatud ennetähtaega vabastamise istung (kriminaalasi xxxxxxxx), kuhu ta keeldus käeraudades minemast, misjärel ta ärritus ning asus lõhkuma kambri sisustust. Asja 3-20-2021 raames esitati kohtule ka ettekanded, kus ta teatas kavandatavatest rünnakutest ning 20.10.2020 leiti tema kambri läbiotsimisel kasutatava torke-lõikeriistadena kasutatavad keelatud esemed.
7.3.09.11.2020 toimuv ennetähtaegse vabastamise istung on isikule antud teine võimalus, kuid üksnes põhjus, et XXile on tagatud nüüd sobilik ravi, ei ole aluseks, et võimaldada tal kohtuistungil osaleda käeraudadeta. Taotlejale oli ka varasemalt tagatud kaebustele vastav ravi ning seda on lahendanud maakohus ka asjas 2-20-14386. Vangla ei saa eeldatavas ründeohus jääda äraootavale seisukohale, vaid peab tagama nii vangla üldise kui ka ametnike julgeolekut, samuti kaitsma vangla vara. Vangla on samal seisukohal asjas 3-20-1734 esitatuga (06.10.2020), et võib eeldada kinnipeetava soovi oma tingimise ennetähtaegse vabastamise istungi raames oma käitumist kontrollida ja ametnikke mitte rünnata ja teda ümbritsevat vara mitte rikkuda. Samas ei ole kohane võtta ennetavat seisukoha käeraudade kasutamise kohta 09.11.2020, kuna kinnipeetav võib enne määratud istungit oma käitumist muuta, seda parandades, mistõttu on käeraudade kasutamise vajadus ära langenud, kui ka vastupidi – sõltumata ennetusmeetodidest kedagi reaalselt rünnata.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
8.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 alusel tuleb halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Taotleja esitas kohtule menetlusabi taotluse, millele ei olnud lisatud tema vanglasisese konto väljavõtet. Väljavõtte esitas kohtule Tallinna Vangla kohtunõudele vastates. Konto väljavõttest nähtuvalt olid taotleja taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu sissetulekud 60 eurot, millest tuleb arvestada maha kulu vabanemisfondi (13 eurot), kinnipidamised vahekontole4 (32,50 eurot) ning kooskõlas Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 33-1-35-15 punktiga 51 ka kulutused poes (12,29 eurot). Seega ei ole taotleja suuteline tasuma riigilõivu 15 eurot ja tema menetlusabi taotlus tuleb rahuldada. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
9.Halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) § 249 lg 2 võimaldab esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal. Praegusel juhul on Tallinna Vangla kinnitanud vaidemenetluse toimumist, mistõttu peab kohus taotlust lubatavaks. Küll aga leiab kohus, et taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna sarnaselt haldusasjas 3-20-2021 esitatud taotlusele on ka praegusel juhul tegemist korduva taotlusega.
10.Taotleja esitas haldusasjas nr 3-20-1734 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tühistada vangla 30.09.2020 käskkiri osas, milles liikumispiirangu tõttu ei võimaldata tal käia kirikus ja osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, millega keelatakse ilukirjanduslikud teosed ja milles nähakse ette käeraudade kasutamine 19.10.2020 kl 11:00 kriminaalasjas nr xxxxxxxx toimuval kohtuistungil. Ehkki 19.10.2020 kohtuistung on möödunud, siis nähtub kriminaalasja nr xxxxxxx kohtuistungi protokollist5, et kohus määras lükata kohtuistung edasi 09.11.2020 kell 10:00, kuna süüdimõistetu keeldus kohtuistungile tulemast. Seega on XX juba pöördunud kohtusse kohtueelse menetluse ajal ja taotlenud vangla 30.09.2020 käskkirjaga kehtestatud piirangute peatamist esialgse õiguskaitse korras. Tallinna Ringkonnakohus on 12.10.2020 määruses vaadanud taotleja esialgse õiguskaitse taotluse vangla 30.09.2020 käskkirja osas läbi ja jätnud selle rahuldamata. Seega on tegemist korduva taotlusega HKMS § 55 lg 3 tähenduses. Ka kehakultuuriga tegemise piirang on hõlmatud liikumispiirangu kehtestamise põhjendustega. Kuna asjaolud ei ole võrreldes haldusasjas nr 3-20-1734 esitatuga muutunud ja halduskohus jagab ringkonnakohtu 12.10.2020 määruses toodud seisukohti, jääb taotleja korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
11.Taotleja esitas kohtule ka korduvad taotlused tema arst-psühhiaatri juurde toimetamiseks ja ekspertiisi tegemiseks. Ka nende taotluste osas on kohtud oma seisukoha haldusasjas 3-20-1734 tehtud määrustes avaldanud. Seega tuleb ka need taotlused kui korduvad jätta läbi vaatamata.
12.Kohus märgib täiendavalt, et ründeohus ei saa vangla jääda äraootavale seisukohale, vaid peab tagama nii vangla üldise kui ka ametnike julgeoleku, samuti kaitsma vangla vara. Seega sõltub kaebaja enda käitumisest 30.09.2020 käskkirjast tulenevate piirangute kohaldamise kestus. Kui vangla leiab, et 09.11.2020 toimuvaks kohtuistungiks on oht ära langenud, siis ei ole vajalik ka kaebaja osalemine kohtuistungil käeraudadega. Kui aga vangla peab taotlejast
Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-19-1761 kohtule selgitanud, et vahekonto on nõuete fondi asemel pankroti erimenetluse ajal kasutusel olev deponeerimise vahekonto, kuhu kandub 50% igast isikule laekuvast sissemaksest. Nõuete tasumiseks deponeeritud summa väljamakset vabakasutuskontole kasutatakse ainult pankrotimenetluses olevate kinnipeetavate puhul. Tavapärane nõuete tasumine nõuete fondist ei kajastu vabakasutuskonto väljavõttes.
Kättesaadav Kohtute Infosüsteemist
lähtuvat ohtu enda varale ja ametnikele jätkuvaks, siis avalikule huvile viidates puudub kohtul alus teha vanglale ettekirjutust käeraudade eemaldamiseks 09.11.2020 toimuval kohtuistungil.
(allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 01.12.2020 MÄÄRUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.