Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 30. september 2021, Tartu 3-19-1652
Haldusasi
A.S.a kaebus Maksu- ja Tolliameti 14. juuni 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00924-19 ja 30. juuli 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4434-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsus A.S.a apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja A.S. esindaja v.adv Robert Sarv Vastustaja Maksu- ja Tolliamet esindaja
2.Jätta A.S.a apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1. november 2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras UÜ-le Leematu Invest kui ATM Hooldus OÜ õigusjärglasele 5. aprilli 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/040352-21 ja 20. novembri 2018. a otsusega nr 12.2-3/040352-22-2 tasumiseks maksusumma 25 628,63 eurot.
Pärast maksuotsuse tegemist (29. aprillil 2019) ühines UÜ Leematu Invest Paltec Invest UÜ-ga, mille tulemusena kustutati UÜ Leematu Invest äriregistrist.
3.14. juunil 2019 andis MTA vastutusotsuse nr 13-7/00924-19, millega kohustas kaebajat tasuma solidaarselt Paltec Invest UÜ-ga kui ATM Hooldus OÜ ja UÜ Leematu Invest õigusjärglasega maksuvõla 37 151,97 eurot, millest põhivõlg moodustab 25 628,63 eurot ja intressivõlg 11 523,34 eurot.
Maksuhaldur selgitas, et UÜ Leematu Invest ega Paltec Invest UÜ ei ole maksuvõlga tasunud, neil puudusid pangakontod, samuti registritesse kantud vallas- või kinnisvara, mille arvel maksunõuet oleks saanud rahuldada. Ühingud ei ole kunagi deklareerinud käivet, töötasu väljamakseid ega esitanud majandusaasta aruandeid. ATM Hooldus OÜ on kaebaja juhatuse ainuliikmeks oleku ajal, veebruari kuni aprilli 2017 käibemaksudeklaratsioonidel alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu 10 980 eurot ning jätnud tulumaksudeklaratsioonidel deklareerimata tööjõumaksud 4736,95 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 9911,68 eurot. Kaebaja rikkus tahtlikult MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimiskohustust ja tasumiskohustust. Kaebaja tahtliku tegevuse ja Paltec Invest UÜ kui ATM Hooldus OÜ ja UÜ Leematu Invest õigusjärglase maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. ATM Hooldus OÜ esitas kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal valeandmetega maksudeklaratsioone, varjates seeläbi tegelikkuses tasumisele kuuluvaid maksusummasid ning jättes maksukohustused tähtpäevaks täitmata. Maksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga.
4.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamise nõudes, leides, et vastutusnõude esitamine tema suhtes on alusetu, sest puudub maksuvõlg ja tahtlus. Kaebaja selgitusel oli ATM Hooldus OÜ tegevusalaks koristusteenuste vahendamine. OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ osutasid ATM Hooldus OÜ-le koristusteenuseid, st neil oli tavapärane majandustegevus ning neil oli seos ATM Hooldus OÜ-ga töövõtulepinguliste suhete alusel. Ekslik on vastustaja järeldus, et SodaClean Grupp OÜ, OÜ KK Koolitus ja ATM Hooldus OÜ moodustasid ühtse majandusüksuse. Ainus, mille põhjal maksuhaldur oma seisukoha kujundas, on tunnistajate ütlused. Tunnistajate ütlused aga koguti vastuolus hea halduse ja mõistlikkuse põhimõttega. Ütlustes esinevaid vastuolusid ei ole kõrvaldatud ning neile on antud ühekülgne kaebaja positsiooni kahjustav tõlgendus. ATM Hooldus OÜ tasus arved, kus müügihinnale oli ka käibemaks liidetud. See tähendab, et ATM Hooldus OÜ on riigi ees oma käibemaksu tasumise kohustuse juba ühe korra täitnud. ATM Hooldus OÜ ühinemisel UÜ-ga Leematu Invest läks viimasele üle kogu ATM Hooldus OÜ vara, mille arvelt oleks MTA saanud maksukohustuse sundtäita. Seetõttu on MKS § 96 lõikes 5 sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldused täitmata.
5.Vastuses kaebusele MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tartu Halduskohus jättis 20. novembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata.
7.Halduskohus nõustus vastutusotsuse seisukohtadega ega korranud täies ulatuses MTA põhjendusi (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).
8.Kaebaja hinnangul ei võimaldanud vastustaja enne vastutusotsuse tegemist talle mõistlikku aega vastuväidete esitamiseks. Kaebaja sai vastutusotsuse projekti kätte 13. mail 2019 ja seega oli vastuväidete esitamise algne tähtpäev 23. mai 2019. Kaebaja esindajate taotlusel pikendas vastustaja vastuväidete esitamise tähtaega kahel korral kokku kuni 12. juunini 2019 (kaebaja esindaja taotles tähtaja pikendamist 24. juunini 2019). Kaebaja esindajad põhjendasid tähtaja pikendamise taotlusi eelkõige sellega, et põhivõlgniku maksumenetluse materjalid on mahukad ja nõuavad tutvumiseks tavapärasest rohkem aega. Oluline on siinkohal aga see, et dokumendid tehti kaebaja esindajale kättesaadavaks juba 4. märtsil 2019 ja maksumenetlus ei olnud eriliselt mahukas. Seega oli kaebajale tagatud võimalus oma vastuväidete esitamiseks, kuid see võimalus jäi kasutamata kaebaja esindajatest tingitud mittevabandatavate asjaolude tõttu.
9.ATM Hooldus OÜ maksukohustus liikus õigusjärgluse korras edasi UÜ-le Leematu Invest ja seejärel Paltec Invest UÜ-le. Kaebajale ei ole tehtud vastutusotsust UÜ Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ kohustuste täitmata jätmise eest. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et ta ei vastuta MKS § 40 lõike 1 alusel, sest ta ei olnud UÜ Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ osanik.
10.Vastustaja on põhjendatult leidnud, et ATM Hooldus OÜ, OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ moodustasid kontrolliperioodil ühise majandusüksuse, nendevahelistel tehingutel puudus majanduslik sisu ning tehingute ainus eesmärk oli vältida maksude tasumist ATM Hooldus OÜ poolt. Maksuotsuses ja kontrollaktis on esile toodud asjaolud, mis kinnitavad, et OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ majandustegevust juhtis ATM Hooldus OÜ (maksuotsuse punkti 2.1.2.1. alapunkt 1 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt a); asjaolud, mis kinnitavad, et tehingute toimumist tõendav dokumentatsioon on puudulik ja selgitused nende osas vastuolulised (maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 2 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt b); asjaolud, mis kinnitavad, et OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus (maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 3 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt c); asjaolud, mis tõendavad, et ATM Hooldus OÜ kui majandav ning OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ kui majandatavad äriühingud olid omavahel otseselt seotud (maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 4 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt d); asjaolud, mis kinnitavad, et ATM Hooldus OÜ on saanud maksueelise (maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 5 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt e). Vastustaja on tõenditena kasutanud kaebajale esitatud arveid; äriühingutesse tööle vormistatud töötajate ning kaebaja kui ATM Hooldus OÜ juhatuse liikme seletusi; äriühingute maksudeklaratsioone, pangakonto väljavõtteid ja käibemaksukohustuslasena registreerimise andmeid; töötamise registri andmeid; äriregistri andmeid; ATM Hooldus OÜ kodulehelt nähtunud andmeid; OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ teostatud tööde akte; ATM Hooldus OÜ e-kirjaga saadetud vastuseid; Tele2 Eesti AS arvet; ATM Hooldus OÜ majandusaasta aruannet. Halduskohtu hinnangul on vastustaja oma väidete ja järelduste kinnituseks kogunud piisavalt tõendeid. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja on oma seisukoha kujundanud ainult tunnistajate ütluste põhjal.
11.Vastustaja järeldused on piisavalt ja veenvalt põhjendatud. MKS § 150 lõikest 1 tuleneb, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud üksnes üldsõnalisi vastuväiteid. Maksuotsuses tehtud järeldusi ei saa ümber lükata paljasõnaliste väidete ja etteheidetega.
12.Ühtse majandusüksuse olemasolu tõttu ei tekkinud ATM Hooldus OÜ-l kohustust OÜ-le KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-le käibemaksu tasuda ega õigust arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l ei tekkinud ka arvete väljastamisel käibemaksukohustust. Lisaks sisendkäibemaksu kajastamisele oma käibemaksuarvestuses seisnes maksueelise saamine ka selles, et kaebaja jättis tööjõumaksude tasumise kohustuse reaalset majandustegevust mitteomavatele äriühingutele (OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ), kes on oma tegutsemisperioodil jätnud suurema osa maksudest tasumata. Olukorras, kus kaebaja kasutab oma majandustegevuses töötajaid, jättes nad enda töötajatena deklareerimata, saab kaebaja maksueelise seeläbi, et vabaneb töötasude maksmisega kaasnevatest maksukohustustest.
13.Vastustaja kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et kontrolliperioodil ei teinud ATM Hooldus OÜ tegelikult tehinguid OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga. Tõendite kogum ei anna alust järelduseks, et mõned tehingud võisid siiski toimuda. Vastustaja on selgitanud, et OÜ-sse KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-sse tööle vormistatud töötajad tuli tegelikult lugeda ATM Hooldus OÜ kui ühist majandusüksust majandava äriühingu töötajateks. Samuti on vastustaja kindlaks teinud, et OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ ainus käive
seisnes vaidlusalustes tehingutes, mille kohta on aga vastustaja veenvalt ära näidanud, et neid tegelikult ei toimunud.
14.MKS § 96 lõikest 5 tulenevalt võib vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. MKS § 130 lõike 1 punkti 3 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Vastustaja selgitustest nähtuvalt alustas ta 6. novembril 2018 MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil UÜ Leematu Invest suhtes sissenõudmist, kuid pangakontode puudumise tõttu ei olnud võimalik kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda. See on piisav, et teha seejärel vastutusotsus. Vastustaja on siiski teinud kindlaks veel selle, et UÜ-l Leematu Invest ei olnud ka registervara. Lisaks on vastustaja korraldusel arestitud UÜ Leematu Invest õigusjärglase Paltec Invest UÜ pangakonto, kuid ka see pole andnud tulemusi.
15.Kaebaja oli kontrolliperioodil ATM Hooldus OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Seega vastutas ainult kaebaja selle eest, et ATM Hooldus OÜ kohustused saaksid nõuetekohaselt täidetud. Kuna kogu ATM Hooldus OÜ tegevus oli kaebaja juhtimise ja kontrolli all (sh olid tal olemas kõik võimalused raamatupidaja tegevuse kontrollimiseks), pidi ta olema teadlik ka sellest, et tehinguid OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga ei ole tegelikult toimunud ning KMD-d ja TSD-d on selles osas ebaõiged. Kaebajal endal lasub kohustus tõendada, et ta on kõik oma kohustused täitnud tähtaegselt ja täielikult. Seda ei ole kaebaja aga suutnud teha.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
16.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et olukorras, kus vastustaja esitatud tõenditest ei ole vastutusotsuse tegemiseks vajalike asjaolude esinemist võimalik järeldada (nt seda, et kaebaja rikkus oma MKS §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult või vähemalt tulenevalt raskest hooletusest), puudub kaebajal vajadus kohtule oma seisukoha kaitsmiseks. Täielikult tõendamata on, et ATM Hooldus OÜ-l oleks eksisteerinud maksuvõlg. ATM Hooldus OÜ, KK Koolitus OÜ ning SodaClean Grupp OÜ ei moodustanud ühelgi juhul ühtset majandusüksust. Maksukontrolli perioodil kuulus äriühingute osalus eri isikutele, üksnes ATM Hooldus OÜ ja SodaClean Grupp OÜ jagasid ühte ja sama füüsilisest isikust osanikku, kelleks oli kaebaja. ATM Hooldus OÜ tegevusalaks oli koristusteenuste vahendamine. Kogu teenus telliti vastavalt vajadusele allhanke korras kolmandatelt ettevõtetelt. OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ osutasid ATM Hooldus OÜ-le koristusteenuseid, st neil oli tavapärane majandustegevus. Aga isegi kui asuda seisukohale, et äriühingud moodustasid ühtse majandusüksuse, ei keela KMS ega ükski teine seadus äriühingutel, kes moodustavad ühtse majandusüksuse, omavahel tehinguid teha, ning deklareerida selliste tehingutega seoses ka sisendkäibemaksu ning tasaarvestada seda maksustamisperioodil tasumisele kuuluva käibemaksuga. Isegi kui ATM Hooldus OÜ-l oli maksuvõlg, siis on tõendamata, et maksuvõlg oleks tekkinud kaebaja MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumise tõttu. Isegi kui kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, on tõendamata kaebaja poolt nende kohustuste tahtlik või vähemalt raskelt hooletu rikkumine. Kohtus ei uuritud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kaebaja oleks MKS §-i 8 rikkunud kas tahtlikult või raskelt hooletult. Tema süü esinemise kohta ei ole esitatud ka ühtegi õiguslikult aktsepteeritavat põhjendust. ATM Hooldus OÜ pangakontode arestimist ning vararegistritesse päringute tegemist ei saa pidada maksukohustuse sissenõudmisel piisavateks toiminguteks MKS § 96 lg 5 mõttes.
17.Vastuses apellatsioonkaebusele MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus põhjendatult jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohus on põhjalikult selgitanud äriühingu juhatuse liikme vastutuskohustuse tekkimise aluseid ning kontrollinud maksuhalduri järeldust, et kaebaja suhtes on eeldused täidetud nii õiguslike kui faktiliste asjaolude osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et vastutuskohustuse tekkimiseks kaebajal ja seega õiguspärase vastutusotsuse andmiseks oli nõutav, et - Paltec Invest UÜ kehtiva maksuvõla olemasolu vastutusotsuse andmise ajal (MKS § 96 lg 6); - kaebaja oli äriühingu seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise ajal (MKS § 96 lg 1 ja § 40 lg 1); - enne vastutusotsuse andmist on nurjunud maksuvõla sissenõudmine maksukohustuslaselt (MKS § 96 lg 5); - maksusumma määramise aegumistähtaeg ei olnud möödunud vastutusotsuse andmise ajal (MKS § 96 lg 5); - maksukohustuslase õigusvõime ei olnud lõppenud vastutusotsuse andmise ajal.
20.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et vähemalt osa nimetatud eeldustest ei olnud täidetud vaidlustatud vastutusotsuse andmisel. Apellatsioonkaebusele vastamiseks hindab ringkonnakohus esmalt maksuvõla olemasolule esitatud vastuväiteid, samuti etteheiteid halduskohtu otsuse põhjendustele (I), seejärel vastuväiteid põhjusliku seose ja kaebaja süü tuvastamisele maksuvõla tekkimisel (II) ning annab hinnangu apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele ja lahendab seejärel apellatsioonkaebuse (III). I
21.Kaebuses halduskohtule esitas kaebaja vastuväited Paltec Invest UÜ õiguseellase, UÜ-le Leematu Invest tema õiguseellase, ATM Hooldus OÜ, tegevuse tõttu maksuotsusega määratud maksukohustusele. Samas ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses toonud välja varem esitamata väiteid ega põhjendusi, miks ta leiab, et ATM Hooldus OÜ tegevusest maksuvõlga ei tekkinudki. Seega apellatsioonimenetluses tugineb kaebaja samadele väidetele ja põhjendustele, mis ta esitas juba halduskohtus. Ringkonnakohtu hinnangul vastas halduskohus piisava põhjalikkusega kaebaja väidetele ja põhjendustele. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja maksuvõla puudumist väites esitanud selliseid argumente, mis võimaldaks asuda maksuvõla suhtes teistsugusele seisukohale, kui seda on tegi haldusasjas.
22.Otsuse punktis 14 selgitas halduskohus, miks ta leiab, et maksuhaldur asjas kogutud tõendite pinnal õigustatult järeldas, et ATM Hooldus OÜ, OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ moodustasid kontrolliperioodil ühise majandusüksuse ning ATM Hooldus OÜ tehingutel OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga puudus majanduslik sisu ning tehingute eesmärk oli vältida maksude tasumist. Seejuures viitas halduskohus vaidlustatud maksuotsusele ja maksumenetluses koostatud kontrollaktile punkti täpsusega, osutades, et: OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus; ATM Hooldus OÜ juhtis OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ majandustegevust; dokumentatsioon äriühingute omavaheliste tehingute kohta on puudulik ja selgitused nende osas vastuolulised; ATM Hooldus OÜ ning OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ olid omavahel otseselt seotud; ATM Hooldus OÜ on saanud maksueelise. Maksuotsuse ja kontrollaruande põhjendused on detailsed. Nende kordamine
paisutaks kohtuotsuse mahtu käesolevas asjas, muutes otsuse raskemini jälgitavaks, andmata samas midagi juurde põhjenduste arusaadavuse osas ega võimalda seega ka kaebaja õiguste efektiivsemat kaitset. Kui kohus nõustub haldusaktis kaebaja väite kohta esitatud põhjendusega, ei pea ta seda põhjendust kohtuotsuses kordama, vaid võib piirduda viitega haldusaktile (HKMS § 165 lg 2). Otsuse punktides 15 kuni 20 selgitas halduskohus sedagi, miks kaebaja vastuväited ei vii maksustamise aluseks olevate asjaolude osas maksuotsuses toodust erineva järelduseni. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja isegi püüdnud näidata, millises osas ja miks halduskohtu viidatud tõendite kogumi pinnalt ei saa teha järeldust äriühingute seotusest ja vaidlusaluste tehingute majandusliku sisu puudumisest. Kaebaja on jäänud juba halduskohtus esitatud väidete juurde korrates neid, kuid jättes selgitamata, miks halduskohtu otsuses toodud põhjendused väiteid ümber ei lükka. Muu hulgas väidab kaebaja endiselt, et koristusteenust pakkunud äriühingute töötajatelt võeti seletused eesti keeles, millest nad aru ei saanud; äriühingutel ei olnud kohustust sõlmida kirjalikke lepinguid teenuse saamiseks; ning ka ühiselt tegutsenud äriühingutel ei olnud keelatud omavahel lepinguid sõlmida. Ringkonnakohtu hinnangul on aga halduskohus kaebaja väiteid piisalt analüüsinud, neile vastanud ning ainuüksi kaebaja poolt väidete kordamise pinnal ei ole alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus jagab halduskohtu veendumust, et maksuhaldur põhjendatult tuvastas ATM Hooldus OÜ, OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ tegutsemise ühise majandusüksusena, mistõttu vaidlusalustel tehingutel puudus majanduslik sisu ning vaatamata OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ poolt arvete esitamise puudus ATM Hooldus OÜ-le õigus kajastada neid oma maksuarvestuses ja võtta arvetel näidatud käibemaksu arvesse sisendkäibemaksuna. Lisaks tuleb arvete alusel tehtud makseid pidada ettevõtlusega seotud makseteks ning vastavalt tekkis ATM Hooldus OÜ-l tulumaksu tasumise kohustus. Samuti oli ATM Hooldus OÜ-l kohustus tasuda KK Koolitus OÜ-sse ja SodaClean Grupp OÜ-sse tööle vormistatud isikutele tehtud palgamaksetelt arvestatud tööjõumakse. Siinkohal ei ole määravat tähendust sellel, kas iseseisvate eraõiguslike juriidiliste isikutena registreeritud äriühingutel oli õigus astuda lepingulistesse suhetesse. Määrav on hoopis maksuhalduri veenvalt põhjendatud järeldus, et vaidlusalustel tehingutel puudus tegelik majanduslik sisu, s.t tegelikult ei osutanud OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ teenuseid ATM Hooldus OÜ-le, vaid ATM Hooldus OÜ ise korraldas teenuse osutamise ja töid teostanud füüsilised isikud üksnes vormistati OÜ KK Koolitus või SodaClean Grupp OÜ töötajateks.
23.Apellatsioonkaebust ilmneb, et kaebaja arvates jagas halduskohus ebaõigesti tõendamiskoormuse ning et tegelikkuses pidanuks maksuhaldur tõendama oma väiteid nii maksukohustuse olemasolu, selle sissenõudmise võimatuse kui kaebaja poolt maksude deklareerimise ja tasumise kohustuse vähemalt raskest hooletusest rikkumise kohta. Seetõttu kaebaja ei peagi tõendama maksukohustuse puudumist, vaid kaebuse rahuldamiseks piisab, kui näidata, et juba osagi vastustaja tuvastatud asjaolusid ei ole tõendatud. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kuigi vastutusotsuse vaidlustamisel on kaebajal õigus seada kahtluse alla ka maksukohustuse olemasolu, siis kehtib selles osas siiski MKS § 150 lg-s 1 sätestatud tõendamisreegel, s.t maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kuna praegusel juhul on maksuhaldur maksuotsuse andmisel maksusumma määramist piisavalt põhjendanud, siis tuli kaebajal endal tõendada, et ATM Hooldus OÜ-le maksuotsusega määrati maksu tasumise kohustus ebaõigesti. Seda ei ole kaebaja aga suutnud. II
24.Kaebaja heidab maksuhaldurile ja halduskohtule ette sedagi, et poolt äriühingu juhatuse liikmena MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustuse süüline rikkumine ei ole nõuetekohaselt tuvastatud. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
25.Halduskohus on põhjalikult käsitlenud vastutusotsuses kirjeldatud kaebaja tegevust ATM Hooldus OÜ juhatuse liikmena, tema teadmist äriühingu tegevusest, rolli tegevuse juhtimisel ning teadmist vaidlusalustest tehingutest. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses vastu vaielnud halduskohtu järeldusele, et vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli ta ATM Hooldus OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige, tegeles sel perioodil ise äriühingu juhtimisega, koostas raamatupidamise algdokumente ja esitas need raamatupidamisse, vastutas sularaha kassa eest, otsustas raha liikumise üle jms. Nendel asjaoludel on tuleb tõdeda sedagi, et kaebaja oli teadlik äriühingu tegevuse korraldusest, suhetest OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga, samuti ATM Hooldus OÜ-le esitatud arvetel kajastatud andmete ebaõigsusest ning kasutas ebaõigeid andmeid äriühingu maksuarvestuses, maksudeklaratsioonide esitamisel, maksusummade tasumisel. Kaebaja poolt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine on ilmne. Ilmne on seegi, et kaebaja käitumine sai üldjuhul olla tahtlik (eesmärgiks oligi maksueelise saamine). Tegevuse võiks kvalifitseerida raskelt hooletuks, kui kaebaja ei mõistnud oma rolli juhatuse liikmena ega maksuarvestuses ebaõigete andemete kasutamise tähendust. Kaebaja ei ole aga väitnud, et ta ei teadnudki, millised on äriühingu juhatuse liikme kohustused, s.h ei teadnud ta, et maksuarvestuses tuleb kajastada tõeseid andmeid äriühingu majandustegevuse kohta. Selles olukorras ei olnud maksuhaldur vaja enam täiendavalt tõendada kaebaja rikkumise asjaolusid, vaid kaebajal endal lasus kohustus tõendada, et ta ei rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Vastutusotsuses ja halduskohtu otsuses toodu on ringkonnakohtu hinnangul piisav, et jaatada kaebaja tahtlust vaidlusaluste tehingutega seotud deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumisel. III
26.Kaebaja leiab veel, et vastutusotsuse tegemine ei olnud lubatud ka seetõttu, et kaebajal puudub seos UÜ-ga Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ-ga, mistõttu ei ole maksukohustuse täitmata jätmine nende ühingute poolt kaebajaga seostatav. Lisaks ei ole maksuhaldur teinud piisavalt jõupingutusi maksuvõla sissenõudmiseks neil ühingutelt selleks, et lugeda MKS § 96 lg 5 ls-s sätestatud tingimus täidetuks. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja nende seisukohtadega.
27.MKS §-st 96 ega muust normist ei tulene tingimust, et vastutusotsusega maksuvõla sissenõudmine kolmandalt isikult oleks lubatav üksnes juhul, kui maksuvõla tasumise kohustus ei ole õigusjärgluse korras läinud üle muule juriidilisele isikule. Selline piirang oleks eesmärgitu ning võiks soodustada maksukohustuste pahatahtlikku tasumata jätmist. MKS § 114 lg 1 p-st 1 kohaselt kannab maksuhaldur maha juriidilise isiku maksuvõla tema pankroti- või likvideerimismenetlusega lõpetamise või likvideerimismenetluseta sundlõpetamise korral, kui puudub maksukohustuse täitmise eest vastutav kolmas isik või sellelt isikult ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Seega ei ole maksuvõla üleminek algse maksukohustuslase õigusjärglasele maksuvõla lõppemise aluseks ega saa takistada ka maksuvõla sissenõudmist kolmandalt isikult.
28.MKS § 96 lg 5 ls 2 järgi võis kaebaja suhtes teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Halduskohus selgitas otsuse punktis 21 põhjalikult, millised toimingud olid vajalikud vaidlusaluse tingimuse täitmiseks. MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Praegusel juhul alustas maksuhaldur maksuvõla sissenõudmist UÜ-lt Leematu Invest 6. novembril 2018 MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil, kuid ühingul puudus arvelduskonto krediidiasutuses. Seetõttu ei olnud võimalik kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda. Lisaks tegi vastustaja kindlaks, et UÜ-l Leematu Invest puudus ka registervara. Hiljem arestiti vastustaja korraldusel UÜ
Leematu Invest õigusjärglase Paltec Invest UÜ pangakonto, kuid rahaliste vahendite puudumise ei olnud ka seeläbi võimalik maksunõuet rahuldada. Kaebaja ei ole neid asjaolusid kahtluse alla seadnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelnev on piisav MKS § 96 lg 5 ls-s 2 sätestatud vastutusotsuse andmise eelduse täitmiseks, arvestades, et maksuhaldur andis vastutusotsuse 14. juunil 2019, s.o enam kui 8 kuud pärast maksuvõla sissenõudmiseks esmase toimingu tegemist. Maksuhaldur tegi toiminguid sissenõude pööramiseks maksukohustuslase rahalistele õigustele, kuid nende arvel ei olnud võimalik maksukohustust täita. UÜ-l Leematu Invest arvelduskonto puudumist ei saa pidada selliseks asjaoluks, mis välistab vastutusotsuse andmise eelduse täitmise, kuna vastupidise tõlgenduse korral võiks ühingul arvelduskonto puudumisel olla üldse välistatud maksuvõla sissenõudmine juhatuse liikmelt. Kaebaja väited võimaliku vara olemasolu kohta UÜ-s Leematu Invest ei ole asjakohased, kuna vastutusotsuse tegemise eelduseks ei ole maksukohustuslase vara koosseisu tervikuna väljaselgitamine. Vastutusotsuse andmise õiguspärasuse hindamisel on oluline üksnes, kas maksuhaldur on teinud seaduses sätestatud toimingud maksuvõla sissenõudmiseks maksukohustuslaselt.
29.Kuna Leematu Invest UÜ vara koosseisul ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust, siis leidis halduskohus põhjendatult, et tulenevalt HKMS § 62 lg-st 2 puudub põhjus Taivo Israeli tunnistajana ülekuulamiseks. Samadel asjaoludel ei ole asja õigeks lahendamiseks põhjendatud Taivo Israeli ülekuulamine ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus jätab kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata.
30.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
31.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.