Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-19-1652 30. november 2020 Maria Lõbus A.S. kaebus Maksu- ja Tolliameti 14. juuni 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00924-19 ja 30. juuli 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4434-2 tühistamiseks Kaebaja – A.S., esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja vastuväited kohtu tegevusele rahuldamata. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. ja 11. septembri 2019. a määrustega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. detsember 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-19-1652 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA või maksuhaldur või vastustaja) kontrollis 2. juuni 2017. a korralduse nr 12.2-3/040352-1 ja 20. oktoobri 2017. a teate alusel ATM Hooldus OÜ maksustamisperioodide veebruar kuni aprill 2017 käibedeklaratsioonidel (KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD) deklareeritud andmete õigsust.
2.Kontrollimenetluse ajal (22. detsembril 2017) ühines ATM Hooldus OÜ UÜ-ga Leematu Invest, mille tulemusena kustutati ATM Hooldus OÜ äriregistrist.
3.MTA tegi 5. aprillil 2018 UÜ-le Leematu Invest kui ATM Hooldus OÜ õigusjärglasele maksuotsuse nr 12.2-3/040352-21, mida täiendas 20. novembri 2018. a otsusega nr 12.2-3/040352-22-2. Nende otsustega kohustati UÜ-d Leematu Invest kui ATM Hooldus OÜ õigusjärglast tasuma maksusumma 25 628,63 eurot.
4.Pärast maksuotsuse tegemist (29. aprillil 2019) ühines UÜ Leematu Invest Paltec Invest UÜ-ga, mille tulemusena kustutati UÜ Leematu Invest äriregistrist.
5.MTA alustas 8. novembril 2018 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusega täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks A.S. (kaebaja) suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Maksumenetlus lõppes 14. juuni 2019. a vastutusotsusega nr 137/00924-19, millega kohustati kaebajat tasuma solidaarselt Paltec Invest UÜ-ga kui ATM Hooldus OÜ ja UÜ Leematu Invest õigusjärglasega maksuvõlga summas 37 151,97 eurot (põhivõlg 25 628,63 eurot ja intressivõlg 11 523,34 eurot). Vastutusotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.ATM Hooldus OÜ maksukohustused läksid äriseadustiku § 391 lõike 4 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 35 kohaselt ühinemise käigus üle UÜ-le Leematu Invest ning UÜ Leematu Invest maksukohustused läksid omakorda ühinemise käigus üle Paltec Invest UÜ-le.
5.2.MTA alustas maksuvõla sundtäitmist 6. novembril 2018, mil edastas krediidiasutustele korraldused UÜ Leematu Invest pangakontode arestimiseks, kuid krediidiasutustelt saadud vastuste kohaselt äriühingul pangakontod puuduvad. Samuti ei ole UÜ Leematu Invest ega Paltec Invest UÜ maksuvõla katteks ise midagi tasunud. E-kinnistusraamatu, ehitisregistri ja Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt ei ole UÜ Leematu Invest ega tema õigusjärglane Paltec Invest UÜ omanud kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Samuti ei ole äriühingutele kuulunud muud register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Seega ei ole MTA pidanud otstarbekas edastada kohtutäiturile täitmisavaldust täitemenetluse algatamiseks. UÜ Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ ei ole kunagi deklareerinud käivet, töötasu väljamakseid ega esitanud majandusaasta aruandeid. Puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara arvelt, mistõttu on MKS § 96 lõikele 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
3-19-1652
5.3.ATM Hooldus OÜ on kaebaja juhatuse ainuliikmeks oleku ajal oma veebruari kuni aprilli 2017 KMD-del alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu summas 10 980 eurot ning jätnud TSD-del deklareerimata tööjõumaksud summas 4736,95 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 9911,68 eurot. Kaebaja rikkus MKS § 8 lõikes 1 sätestatud deklareerimiskohustust, mis tuleneb MKS § 85 lõikest 4 koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõikega 1 ja § 31 lõikega 1, tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lõikega 2, § 40 lõigetega 4‒5, § 41 punktiga 1, § 51 lõikega 1, § 51 lõike 2 punktiga 3 ja § 54 lõigetega 2‒4, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lõike 1 punktidega 1 ja 4, töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 42 lõike 1 punktidega 1‒3 ning kogumispensionide seaduse (KoPS) § 11 lõike 1 punktidega 1 ja 4. Kaebaja rikkus ka MKS § 8 lõikes 1 sätestatud tasumiskohustust, mis tuleneb MKS § 105 lõikest 1 koostoimes KMS § 38 lõikega 1, TuMS § 40 lõikega 4 ja § 54 lõikega 4, TKindlS § 42 lõike 1 punktidega 2‒3, SMS § 9 lõike 1 punktiga 4 ning KoPS § 11 lõike 1 punktiga 4. Kaebaja rikkus maksukohustusi tahtlikult.
5.4.Kaebaja oli ATM Hooldus OÜ juhatuse ainuliige perioodil 9. detsember 2014 kuni 22. detsember 2017 ning ainuosanik perioodil 9. detsember 2014 kuni 8. detsember 2017. Kaebaja kinnitas, et perioodil veebruar kuni aprill 2017 tegeles ainult tema äriühingu juhtimisega, koostas raamatupidamise algdokumente ja esitas need raamatupidamisse. Samuti vastutas tema sularaha kassa eest, otsustas raha liikumise üle ning teostas ülekandeid ja sularaha väljamakseid. ATM Hooldus OÜ poolt maksustamisperioodil veebruar kuni aprill 2017 rikutud kohustused saab omistada kaebajale.
5.5.ATM Hooldus OÜ kajastas perioodil veebruar kuni aprill 2017 OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ poolt väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu hulgas summat 10 980 eurot. Esitatud dokumentide kohaselt vahendas ATM Hooldus OÜ oma klientidele puhastusteenust, mida soetati kõnealuste arvete alusel OÜ-lt KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-lt. MTA tuvastas, et ATM Hooldus OÜ-l ning OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l oli kontrollitaval perioodil ühine majandustegevus ning äriühinguid tuleb tehingute tegeliku majandusliku sisu järgi käsitleda ühtse majandusüksusena, mida juhtis ATM Hooldus OÜ. Seega ei saanud ATM Hooldus OÜ nimetatud perioodil puhastusteenuseid OÜ-lt KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-lt soetada. Seega puudus ATM Hooldus OÜ-l õigus ka OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu oma KMD-del sisendkäibemaksu hulgas kajastada. ATM Hooldus OÜ teadis, et OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ ei ole teenuse tegelikud müüjad ning tehinguid ei ole arvetel näidatud viisil toimunud. OÜ-sse KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-sse vormistatud töötajad olid tegelikult ATM Hooldus OÜ töötajad. Seega kuuluvad OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ nimel töötajatele tehtud töötasu väljamaksed ja nendelt arvutatud tööjõumaksud summas 4736,95 eurot deklareerimisele ja tasumisele tegeliku tööandja ehk ATM Hooldus OÜ poolt. ATM Hooldus OÜ on kontrollitaval perioodil teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. MTA luges tulumaksuga maksustamisele ATM Hooldus OÜ poolt OÜ-le KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-le tehtud väljamaksed, millest lahutas maha viimaste poolt töötajatele tehtud töötasude väljamaksed summas 8425,34 eurot. Tulenevalt sellest määrati maksuotsusega tasumisele ka tulumaks summas 9911,68 eurot.
5.6.Ajal, kui ATM Hooldus OÜ suhtes kestis maksumenetlus, toimus kaebaja kaudu ATM Hooldus OÜ võõrandamine Merivälja talu OÜ-le, millega on seotud variisiku tunnustega T.I, ning ühendamine maksuvõlgades UÜ-ga Leematu Invest, millega on samuti seotud T.I. UÜ-d Leematu Invest on teadlikult kasutatud selleks, et jätta maksukohustused täitmata ja vabaneda seeläbi võimalikust vastutusest.
3-19-1652
5.7.Kaebaja tahtliku tegevuse ja Paltec Invest UÜ kui ATM Hooldus OÜ ja UÜ Leematu Invest õigusjärglase maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. ATM Hooldus OÜ esitas kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal valeandmetega maksudeklaratsioone, varjates seeläbi tegelikkuses tasumisele kuuluvaid maksusummasid ning jättes maksukohustused tähtpäevaks täitmata. Maksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga, mis tähendab, et maksuvõla mittetasumine toob kaasa intressivõla tekke.
Vastutusotsus on tehtud maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul.
6.Kaebaja esitas vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 30. juuli 2019. a vaideotsusega nr 6-1/4434-2 rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 29. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 14. juuni 2019. a vastutusotsuse ja 30. juuli 2019. a vaideotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja on seisukohal, et vastutusotsus ja sellele eelnenud maksuotsus on õigusvastased. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
8.1.Vastutusotsus ja sellele eelnenud maksuotsus ei ole tehtud objektiivselt ja kooskõlas seadusega. Uurimine on olnud puudulik ja ühekülgne. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, mistõttu tuleb vastutusotsus täies ulatuses tühistada.
8.2.ATM Hooldus OÜ tegevusalaks oli koristusteenuste (hoolduskoristused, eripuhastustööd, sh akna- ja põrandapesud, fassaadipuhastus jne) vahendamine. Selleks oli ATM Hooldus OÜ sõlminud töölepingud müügijuhiga, kelle ülesandeks oli müügitöö korraldamine, telefonimüügiagendiga, kelle tööülesandeks oli teenuste pakkumine ja uute klientide leidmine, ja tööde järelevalvajaga, kelle ülesandeks oli allhanke korras teostatud tööde kvaliteedi ja mahtude kontroll. Ettevõttel ei olnud eraldi palgatud puhastuse ja koristamisega tegelevaid töötajaid ja kogu teenus telliti vastavalt vajadusele allhanke korras kolmandatelt ettevõtetelt töövõtulepinguliste suhete (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 jj) alusel. ATM Hooldus OÜ keskendus peamiselt uute klientide leidmisele (müügitöö), kliendisuhtlusele ja teenuse tellimisele allhankijatelt. OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ osutasid ATM Hooldus OÜ-le koristusteenuseid, st neil oli tavapärane majandustegevus ning neil oli seos ATM Hooldus OÜ-ga töövõtulepinguliste suhete alusel. Vastustaja järeldus, et SodaClean Grupp OÜ, OÜ KK Koolitus ja ATM Hooldus OÜ moodustasid ühtse majandusüksuse, on ekslik ega tugine asjas kogutud tõenditele. Tellijal on õigus ja ka kohustus (VÕS § 643) töövõtjatelt tellitud tööde ja teenuste kvaliteeti kontrollida, s.o tööd üle vaadata ning sellist kohustuse täitmist ei saa pidada tööprotsessi juhtimiseks. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei ole vastustaja arvestanud ATM Hooldus OÜ põhitegevuse (s.o müügitöö ja teenuse vahendamine) iseloomu ja asjaolu, et ATM Hooldus OÜ tellis teenust mitte ainult SodaClean Grupp OÜ-lt ja OÜ-lt KK Koolitus, vaid ka Olan Clean OÜ-lt, Fineness OÜ-lt, Lindström OÜ-lt ja teistelt.
8.3.Seadus ei kohusta pooli sõlmima kirjalikke töövõtulepinguid, mistõttu on MTA etteheide tehingute vormistamise puudulikkuse osas alusetu. Seega ei saa töövõtulepingute suuline vormistus olla põhjuseks ühtse majandusüksuse olemasolu hindamisel. Dokumentide põhjalikuma vormistamise nõudmine ATM Hooldus OÜ-lt on ebamõistlik, kuna ta on tehingute tegemisel teinud kõik endast oleneva, et tuvastada nii teenuse müüja isik kui ka see, kas see isik
3-19-1652 on käibemaksukohustuslane. ATM Hooldus OÜ raamatupidamisdokumentatsioon vastab nõuetele ning selle põhjal on mõistliku aja jooksul võimalik saada täielik ülevaade kõikidest toimunud tehingutest ja maksustamisel tähtsust omavatest asjaoludest, nagu MKS § 57 lõige 3 ette näeb. Seega ei tõenda mõningad vastuolud maksuhaldurile antud seletustes automaatselt tehingute mittetoimumist.
8.4.Maksuotsuses ega ka vastutusotsuses ei ole välja pakutud, kuidas pidanuks ATM Hooldus OÜ juhatuse liige veel täiendavalt käituma, et veenda maksuhaldurit hoolsuskohustuse täitmises, kui ta veendus tehingute tegemise käigus, et tegemist on korralikult tegutsevate ettevõtetega ja ta sai neilt tellitud teenuse. Ebaõige on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ei täitnud hoolsuskohustust raamatupidamise korraldamisel ning esitas deklaratsioonides valeandmeid või jättis andmed üldse esitamata ja see tegevus oli sihilik. Mitte ühtegi tõendit, mis viitaks ATM Hooldus OÜ pahausksele käitumisele, ei ole esitatud.
8.5.Ainus, mille põhjal maksuhaldur oma seisukoha on kujundanud, on tunnistajate ütlused. Tunnistajate ütlused, kui maksuotsuse peamised tõendid, on kogutud vastuolus hea halduse ja mõistlikkuse põhimõttega. Veel enam – tunnistajate ütlusest ei tulene, et ATM Hooldus OÜ oleks maksukohustusi rikkunud. Ütlustes esinevaid kaheti mõistmisi ei ole kõrvaldatud ning nendele on antud ühekülgne ja kaebaja positsiooni kahjustav tõlgendus. Sellises olukorras tulnuks võimalike väärtõlgenduste vältimiseks esitada tunnistajatele täpsustavaid küsimusi, mitte aga järeldada vastuse mitteammendavusest seda, et tehinguid ei toimunudki.
8.6.Kui asuda hüpoteetilisele seisukohale, et tehinguid ei ole tõepoolest toimunud, nagu maksuhaldur on ebaõigesti leidnud, siis ei ole sellegipoolest välistatud, et osad tehingud siiski toimusid. Maksuhaldur ei ole sellise võimalusega isegi mitte arvestanud. Sellisele kahtlusele peaks viitama kasvõi asjaolu, et OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l oli kontrollitaval perioodil siiski töötajad ja käive.
8.7.ATM Hooldus OÜ tasus arved, kus müügihinnale oli ka käibemaks liidetud. See tähendab, et ATM Hooldus OÜ on riigi ees oma käibemaksu tasumise kohustuse juba ühe korra täitnud. Põhjendamatu on temalt nõuda selle teistkordset tasumist maksuotsuses ja juhatuse liikmelt vastutusotsuses.
8.8.ATM Hooldus OÜ ühinemisel UÜ-ga Leematu Invest läks viimasele üle kogu ATM Hooldus OÜ vara, mille arvelt oleks MTA saanud maksukohustuse sundtäita. MKS § 96 lõikes 5 sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldused on täitmata. Ei saa lugeda maksuvõla piisavaks sissenõudmiseks seda, kui MTA on arestinud pangakontod ja teinud ühe korra kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse päringud. Muid toiminguid ei ole tehtud, kuigi MTA oleks saanud esitada täitmisavalduse ja nõuda vara nimekirja esitamist koos võlgniku vandega. Vastutusotsusest ei nähtu põhjuseid, miks ei õnnestunud maksuhalduril UÜ-lt Leematu Invest maksuvõlga sisse nõuda. Kaebaja hinnangul on ekslik MTA käsitlus, et maksuvõlga saab sisse nõuda ainult registervara arvelt.
8.9.Kaebaja ei ole kunagi olnud UÜ Leematu Invest (kelle suhtes tehti maksuotsus) ja Paltec Invest UÜ osanik ja tal ei ole olnud seetõttu võimalik mõjutada neid ettevõtteid maksuotsusest tulenevaid kohustusi täitma. Seega ei saa kaebaja vastutada Paltec Invest UÜ maksukohustuse eest MKS § 40 lõike 1 alusel.
3-19-1652
8.10.Vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamisõigust, kui ei võimaldanud vastuväidete esitamiseks mõistlikku aega.
9.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
Kaebaja suhtes on kõik vastutusotsuse eeldused täidetud.
9.2.ATM Hooldus OÜ maksuvõlg liikus õigusjärgluse korras läbi erinevate juriidiliste isikute ühendamise edasi Paltec Invest UÜ-sse. Paltec Invest UÜ-l oli vastutusotsuse tegemise ajal kehtiv maksuvõlg, mis ei ole kustutatud ega aegunud. Vastutusotsus on tehtud ajal, kui ATM Hooldus OÜ õigusjärglane Paltec Invest UÜ on õigusvõimeline äriühing.
9.3.Vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma mingit rolli see, et kaebaja ei ole olnud ATM Hooldus OÜ õigusjärglaste UÜ Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ juhatuse liikmeks ega osanikuks. Maksukontrolli käigus selgus, et ATM Hooldus OÜ maksuvõla tekkimise perioodil (veebruar kuni aprill 2017) oli kaebaja juhatuse ainuliige, kellel lasus kohustus vastutada äriühingu majandustegevuse ning maksukohustuste eest. Seega vastutab kaebaja nimetatud perioodil ATM Hooldus OÜ tuvastatud maksukohustuste eest, vaatamata sellele, et ATM Hooldus OÜ on äriregistrist kustutatud.
9.4.Kaebaja süüdistus maksuhalduri suunal on üldsõnaline, toomata esile konkreetseid näiteid, milles täpsemalt seisneb objektiivsuse puudumine, uurimise puudulikkus ja ühekülgsus.
9.5.Tunnistajatelt ütluste võtmise ajal puudub maksuhalduril info, millist teavet ütluste andja menetluses oleva teema kohta omada võib, seega fikseeritakse ütlused öeldud kujul. Asjaolu, et erinevate isikute ütlused ei klapi, ei tähenda seda, et need on valed või et neid peaks hakkama kuidagi suunama. Vastuolud ütlustes kinnitavad maksuhalduri tuvastatud versiooni maksupettuse kohta. OÜ-sse KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-sse tööle vormistatud töötajate selgitustest maksumenetluses tulenes üheselt, et tööülesandeid andsid neile ATM Hooldus OÜ-sse tööle vormistatud isikud. Maksuhaldur on võtnud maksukohustuse määramisel arvesse kõik maksumenetluse käigus kogutud tõendid ja hinnanud neid kogumis.
9.6.Vastustaja on teinud UÜ Leematu Invest maksuvõla sissenõudmiseks MKS § 131 lõikes 1 sätestatud pangakonto aresti, mille tulemusena ei ole õnnestunud UÜ-lt Leematu Invest maksuvõlga sisse nõuda alates 6. novembrist 2018 kuni vastutusotsuse koostamiseni, seega seitsme kuu jooksul. Paltec Invest UÜ konto arestiti 22. mail 2019. Kuna UÜ-l Leematu Invest ja tema õigusjärglasel Paltec Invest UÜ-l puudub registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, ei ole maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäiturile avaldust esitatud (MKS § 130 lõige 2). Asjaolu, et maksuhaldur ei ole äriühingul vara puudumise tõttu kohtutäituri poole pöördunud, ei tähenda, et MTA oleks täitmata jätnud vastutusotsuse tegemiseks MKS § 96 lõikes 5 ettenähtud nõude alustada sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil, mille tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. MKS § 130 lõike 1 punkt 3 näeb ette võimaluse pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Vastustaja on selle nõude pangakonto arestimise ja raha ülekandega täitnud. Kui äriühingul puudub vara, millele sissenõuet pöörata, näitab see sissenõudmise võimatust. Kaebaja eksib, kui leiab, et äriühingu käibevarade realiseerimisega peaks tegelema maksuhaldur.
3-19-1652
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
10.Kohus otsustas 5. novembri 2020. a määrusega jätta rahuldamata kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente hiljemalt 12. novembril 2020 ja vastuväiteid teise menetlusosalise täiendavatele menetlusdokumentidele hiljemalt
19.novembril 2020 ning kohustas vastustajat esitama maksuotsuse aluseks olevad tõendid hiljemalt 12. novembril 2020. Vastustaja esitas 12. novembril 2020 nõutud tõendid. Muid menetlusdokumente menetlusosalised selleks kuupäevaks ei esitanud. Kaebaja esitas 19. novembril 2020 kohtule taotluse pikendada kaebajale vastustaja täiendavatele menetlusdokumentidele vastuväidete esitamise tähtaega kümne päeva võrra. Kohus jättis 19. novembri 2020. a kirjaga selle taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 19. novembril 2020 kohtule seisukoha, milles märkis, et „vaidleb tähtaja pikendamisele, tunnistaja taotluse rahuldamata jätmisele ja asja kirjalikus menetluses lahendamisele vastu“. Kaebaja märkis, et asjas pole vaidluse all õiguslikud küsimused, vaid tegemist on tõendite hindamisele rajaneva vaidlusega ehk kas vastustaja järeldused on tõendatud. Kaebaja hinnangul on selleks kõige asjakohasem viis tõendite uurimine kohtuistungil. Tunnistaja üle kuulamata jätmine on ebaseaduslik, sest võtab kaebajalt võimaluse tõendada, et maksukohustuslasel oli vara, kuid vastustaja ei viitsinud või ei tahtnud sissenõudmisega tegeleda. Kohus mõistab kaebajat nii, et ta on soovinud esitada HKMS § 90 tähenduses vastuväited sellele, et kohus otsustas 5. novembri 2020. a määrusega jätta rahuldamata kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses ning jättis
19.novembri 2020. a kirjaga tema tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. Kohus jätab kaebaja vastuväited rahuldamata ning jääb varem esitatud seisukohtade juurde neid siin uuesti üle kordamata. Kohus märgib täiendavalt siiski järgmist. MKS § 96 lõikes 5 sätestatud eelduste täidetust ja tunnistaja ülekuulamise vajadusega seonduvat käsitleb kohus lisaks ka praeguse otsuse punktis 21. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks sidunud istungi pidamise soovi muuga kui ainult tunnistaja ülekuulamise taotlusega. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et soovib istungil muude tõendite vahetut uurimist. Kaebaja ei ole ka 19. novembri 2020. a seisukohas selgitanud, milliste tõendite vahetut uurimist istungil ta vajalikuks pidas. Kaebajal on kogu kohtumenetluse jooksul olnud võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad tõendite ja nende põhjal tehtud järelduste kohta. Istungi korraldamine on otstarbekas, kui see aitab asja lahendamisele kaasa. Praegusel juhul ei ole kaebaja ära näidanud, kuidas aidanuks istungi korraldamine asja lahendamisele kaasa. See vajadus ei ole äratuntav ka kohtule. Kirjalik menetlus võimaldab asja lahendada kiiremini ja väiksemate kuludega. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, miks ta vaidleb tähtaja pikendamata jätmisele vastu. Kaebaja esindaja teadis juba
9.novembril 2020, et vastustajal tuleb maksuotsuse aluseks olevad tõendid esitada
12.novembril 2020. Seega sai kaebaja esindaja aegsasti oma töögraafikut planeerida või vajaduse korral jagada töö ümber teistele sama büroo advokaatidele, et jõuaks hiljemalt
19.novembril 2020 vastuväited esitada. Samuti oli kaebaja esindaja kõnealuste tõenditega saanud tutvuda juba alates 2019. a märtsist, kui need talle maksumenetluses edastati. Samuti põhjustanuks tähtaja pikendamine menetluse venimist.
11.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. MTA 14. juuni 2019. a vastutusotsus ja 30. juuli 2019. a vaideotsus on õiguspärased ning kaebaja väited ei anna alust nende
3-19-1652 tühistamiseks. Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid, neid analüüsinud ning ära näidanud, millistel tõenditel tema järeldused põhinevad. Vastustaja on ära näidanud, et vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Vastustaja on tuginenud asjakohastele õigusnormidele. Vaideotsuses on vastustaja vastanud kaebaja vastuväidetele. Vaidemenetluses esitatud vastuväited kattuvad kaebuses esitatud vastuväidetega. HKMS 165 lõige 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub MTA 14. juuni 2019. a vastutusotsuses ja 30. juuli 2019. a vaideotsuses esitatud põhjendustega ega hakka neid kordama. Vastuseks kaebaja kohtumenetluses esitatud väidetele märgib kohus siiski järgmist.
12.Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebaja hinnangul ei võimaldanud vastustaja enne vastutusotsuse tegemist talle mõistlikku aega vastuväidete esitamiseks. Kaebaja selgitas, et vastuväidete esitamiseks oli vajalik põhivõlgniku suhtes läbi viidud maksumenetluse materjalidega tutvumine, analüüs ja seisukoha kujundamine, mis võtab menetlusdokumentide eelduslikult suure mahu tõttu tavapärasest rohkem aega. Vastustaja oleks saanud rahuldada kaebaja taotluse vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks, sest tähtpäev ei olnud veel saabunud. MKS § 13 lõige 1 sätestab, et maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Asja materjalidest nähtub, et kaebajale edastati 10. mail 2019 vastutusotsuse projekt ning anti arvamuse või vastuväidete esitamiseks aega kümme päeva vastutusotsuse projekti kättetoimetamise päevast arvates. Kaebaja sai vastutusotsuse projekti kätte 13. mail 2019 ja seega oli vastuväidete esitamise tähtpäev 23. mai 2019. Kaebaja esindaja Robert Sarv esitas 22. mail 2019 vastustajale taotluse väljastada koopiad kõikidest ATM Hooldus OÜ, UÜ Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ maksuasjade dokumentidest ning pikendada vastuväidete esitamise tähtaega 30 päeva võrra alates dokumentide väljastamisest. Vastustaja tegi 23. mail 2019 kaebajale kättesaadavaks soovitud dokumendid ning pikendas vastuväidete esitamise tähtaega kuni 5. juunini 2019. Vastustaja märkis, et vastavad dokumendid olid kaebajale ja tema esindajale Robert Sarvele edastatud juba 4. märtsil 2019. Kaebaja esindaja Ivo Kallas esitas 4. juunil 2019 taotluse pikendada vastuväidete esitamise tähtaega 24. juunini 2019. Esindaja viitas dokumentide mahukusele ja puhkuste perioodile. Vastustaja pikendas 4. juunil 2019 vastuväidete esitamise tähtaega kuni 12. juunini 2019. Vastustaja osutas, et põhivõlgniku maksumenetluse dokumendid olid kaebaja samas büroos tegutsevatele esindajatele kättesaadavad juba 4. märtsil 2019 ning seega on kaebajal ja tema esindajatel olnud aega kolm kuud dokumentidega tutvuda. Vastustaja lisas, et menetlusdokumentide maht ei ole tavapärasest suurem. Vastustaja esindaja Ivo Kallas teatas 12. juunil 2019, et viibib puhkusel, mistõttu ei saa ta vastuväiteid esitada, ning palus vastuväidete esitamise tähtaega pikendada kuni 24. juunini 2019. Vastustaja ei pikendanud tähtaega, leides, et kaebaja esindajad peavad oma töö korraldama selliselt, et menetlustähtaegadest peetakse kinni. Vastustaja märkis, et mitme advokaadiga büroos ei ole esindaja puhkusel viibimine põhjuseks, miks tuleks tähtaega pikendada. Vastustaja tõi esile, et on juba kaks korda tähtaega pikendanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale on võimaldatud mõistlik aeg, et esitada vastutusotsuse projekti kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja on tähtaegade pikendamise taotlusi põhjendanud eelkõige sellega, et põhivõlgniku maksumenetluse materjalid on mahukad ja nõuavad tutvumiseks tavapärasest rohkem aega. Oluline on see, et vastavad dokumendid tehti
3-19-1652 kaebaja esindajale kättesaadavaks juba 4. märtsil 2019 ja tal oli sellest ajast alates võimalik nendega tutvuda. Samuti ei saa põhivõlgniku maksumenetluse dokumente pidada tavapärasest mahukamaks. Sellest hoolimata tuli vastustaja kaebajale vastu ning pikendas algset vastuväidete esitamise tähtaega (23. mai 2019) kahel korral kuni 12. juunini 2019. Seega oli kaebajale võimaldatud põhivõlgniku maksumenetluse materjalidega tutvumiseks rohkem kui kolm kuud (4. märts 2019 kuni 12. juuni 2019) ja vastutusotsuse projekti kohta seisukoha esitamiseks kuu aega (13. mai 2019 kuni 12. juuni 2019). Kohtu hinnangul on see asjaolusid arvestades mõistlik aeg materjalidega tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esindaja Ivo Kallas teatas, et ei saa 12. juunil 2019 vastuväiteid esitada, sest viibib puhkusel. Kaebajat on maksumenetluses esindanud kaks samas büroos tegutsenud advokaati, kellel tuli kaebaja huvide eest seismiseks oma töö mõistlikku hoolsust arvestades korraldada nii, et ühe esindaja puhkusel viibimise tõttu ei jääks vastuväited määratud tähtpäevaks esitamata. Puhkus ei ole ettenägematu asjaolu, vaid esindajatel oli sellega võimalik arvestada. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebajale on mõistlikul viisil tagatud võimalus oma vastuväidete esitamiseks, kuid see võimalus jäi kasutamata kaebaja esindajatest tingitud mittevabandatavate asjaolude tõttu. Menetlustähtaja pikendamist ei õigusta üksnes asjaolu, et tähtpäev pole veel saabunud, vaid pikendamiseks peab olema ka põhjendatud vajadus (vt MKS § 50 lõige 5). Vastustaja on õigesti leidnud, et 12. juunist 2019 edasi ei olnud tähtaja pikendamine enam põhjendatud.
13.Kaebaja märkis, et ta ei ole kunagi olnud UÜ Leematu Invest (kelle suhtes tehti maksuotsus) ja Paltec Invest UÜ osanik ning tal ei ole olnud seetõttu võimalik mõjutada neid ettevõtteid maksuotsusest tulenevaid kohustusi täitma. Kaebaja leidis, et seega ei saa ta vastutada Paltec Invest UÜ maksukohustuse eest MKS § 40 lõike 1 alusel. MKS § 40 lõikest 1 tuleneb, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lõike 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-ist, maksuseadusest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Kaebajale on tehtud MKS § 40 lõikest 1 tulenevalt vastutusotsus, kuna ta jättis perioodil veebruar kuni aprill 2017, mil ta oli ATM Hooldus OÜ juhatuse ainuliige ja ainuosanik, tahtlikult täitmata deklareerimis- ja tasumiskohustuse (kohustuste õiguslikke aluseid vt praeguse otsuse punktist 5.3). ATM Hooldus OÜ maksukohustus liikus õigusjärgluse korras edasi UÜ-le Leematu Invest ja seejärel Paltec Invest UÜ-le. Kaebajale ei ole tehtud vastutusotsust UÜ Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ kohustuste täitmata jätmise eest. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et ta ei vastuta MKS § 40 lõike 1 alusel, sest ta ei olnud UÜ Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ osanik ega saanud seetõttu mõjutada neid ettevõtteid maksuotsusest tulenevaid kohustusi täitma.
14.Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldusega, et ATM Hooldus OÜ, OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ moodustasid ühtse majandusüksuse. Kaebaja selgitas, et ATM Hooldus OÜ tegevusalaks oli koristusteenuse vahendamine ja teenus telliti allhanke korras kolmandatelt ettevõtetelt töövõtulepinguliste suhete alusel. Tellijal on õigus ja kohustus töövõtjatelt tellitud tööde ja teenuste kvaliteeti kontrollida. Sellise kohustuse täitmist ei saa pidada tööprotsessi juhtimiseks. Seadus ei kohusta pooli sõlmima kirjalikke töövõtulepinguid, mistõttu ei saa lepingute suuline vormistus olla põhjuseks ühtse majandusüksuse olemasolu hindamisel. Mitte ühtegi tõendit, mis viitaks ATM Hooldus OÜ pahausksele käitumisele, ei ole esitatud. ATM Hooldus OÜ raamatupidamisdokumentatsioon vastab nõuetele. Ainus, mille põhjal vastustaja
3-19-1652 oma seisukoha on kujundanud, on tunnistajate ütlused. Nendest aga ei tulene, et ATM Hooldus OÜ oleks oma maksukohustusi rikkunud. Tunnistajate ütlustes esinevaid kaheti mõistmisi ei ole kõrvaldatud, vaid neile on antud ühekülgne hinnang. Kui asjaolud ei ole üheselt selged, siis tuleb vastustajal koguda täiendavaid tõendeid, mis tema seisukohta kinnitaksid, mitte teha oletuslikke järeldusi. Vastustaja on jätnud tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning hindas tõendeid vääralt. Samuti ei ole vastustaja tuvastanud kergendavaid asjaolusid. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ATM Hooldus OÜ, OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ moodustasid kontrolliperioodil ühise majandusüksuse ning ATM Hooldus OÜ poolt tehtud tehingutel OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga puudus majanduslik sisu ning tehingute ainus eesmärk oli vältida maksude tasumist ATM Hooldus OÜ poolt. Seetõttu ei saanud ATM Hooldus OÜ OÜ-lt KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-lt teenuseid soetada. Vastustaja on 5. aprilli 2018. a maksuotsuses ja selle lahutamatuks osaks olevas 6. märtsi 2018. a kontrollaktis nr 12.2-3/040352-20 põhjalikult käsitlenud uuritud tõendeid, nende põhjal tuvastatud asjaolusid ja tehtud järeldusi. Maksuotsuses ja kontrollaktis on esile toodud asjaolud, mis kinnitavad, et OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ majandustegevust juhtis ATM Hooldus OÜ (maksuotsuse punkti 2.1.2.1. alapunkt 1 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt a); asjaolud, mis kinnitavad, et tehingute toimumist tõendav dokumentatsioon on puudulik ja selgitused nende osas vastuolulised (maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 2 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt b); asjaolud, mis kinnitavad, et OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus (maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 3 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt c); asjaolud, mis tõendavad, et ATM Hooldus OÜ kui majandav ning OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ kui majandatavad äriühingud olid omavahel otseselt seotud (maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 4 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt d); asjaolud, mis kinnitavad, et ATM Hooldus OÜ on saanud maksueelise (maksuotsuse punkti 2.1.2.1 alapunkt 5 ja kontrollakti punkti 1.1.2.2 alapunkt e). Kontrollakti punktis 1.1.2.3 on vastustaja toonud esile asjaolud, millest järeldab, et ATM Hooldus OÜ teadis, et OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ ei ole teenuse tegelikud müüjad ning tehingud ei toimunud arvetel näidatud viisil. Vastustaja on tõenditena kasutanud kontrolliperioodil OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ poolt ATM Hooldus OÜ-le esitatud arveid; ATM Hooldus OÜ-sse, OÜ-sse KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-sse tööle vormistatud töötajate ning kaebaja kui ATM Hooldus OÜ juhatuse liikme seletusi; ATM Hooldus OÜ KMD-d; OÜ KK Koolitus KMD-d ja TSD-d; OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ pangakonto väljavõtteid; OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimise andmeid; töötamise registri andmeid; äriregistri andmeid; ATM Hooldus OÜ kodulehelt nähtunud andmeid; OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ teostatud tööde akte; ATM Hooldus OÜ e-kirjaga saadetud vastuseid; Tele2 Eesti AS arvet; ATM Hooldus OÜ majandusaasta aruannet. Kohtu hinnangul on vastustaja oma väidete ja järelduste kinnituseks kogunud piisavalt tõendeid. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja on oma seisukoha kujundanud ainult tunnistajate ütluste põhjal. Kaebaja ei ole konkreetselt viidanud, millised kaheti mõistmised tunnistajate ütlustes peaksid vastustaja järeldused kahtluse alla seadma. Kaebaja etteheited on üldsõnalised. Iseenesest on õige kaebaja osutus, et seadus ei kohustanud teda lepinguid kirjalikult sõlmima. Samas on vastustaja analüüsinud esitatud arveid ja tehtud tööde akte ning põhjendatult leidnud, et nendel kajastatud informatsioon on puudulik ning nende pealiskaudne vormistus ja sisu ei ole tavapärane mõistlike ja eraldiseisvate äriühingute vahelistes suhetes. Arvetel kajastatud tehingute sisu on üldsõnaline ning kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et sellised arved ei
3-19-1652 vasta KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. Tehtud tööde aktidelt ei nähtu, millised olid töötunnid iga objekti lõikes ja milliseid töid täpsemalt tehti. Kirjalike lepingute sõlmimata jätmine ning arvete ja aktide pealiskaudne vormistamine on üheks asjaoluks, mis seab kahtluse alla tehingute tegeliku toimumise. Vastustajal on kohustus tõendeid kogumis hinnata ning kohus leiab, et vastustaja on tõendite kogumi põhjal teinud põhjendatud järeldused. Vastustaja järeldused on piisavalt ja veenvalt põhjendatud. MKS § 150 lõikest 1 tuleneb, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud üksnes üldsõnalisi vastuväiteid, näitamata konkreetselt ära, millised tõendid on vastustaja jätnud kogumata või millises osas tõendeid valesti hinnanud või millises osas jätnud asjaolud välja selgitamata või milliseid asjaolusid valesti tuvastanud või millises osas tõenditest ja asjaoludest valesid järeldusi teinud. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks asuda seisukohale, et vastustaja järeldused on ebaõiged. Samuti ei ole kaebaja esile toonud, millised kergendavad asjaolud on vastustaja jätnud arvesse võtmata. Maksuotsuses tehtud järeldusi ei saa ümber lükata paljasõnaliste väidete ja etteheidetega. Kui maks määratakse tõendite kogumile tuginedes, ei piisa maksuhalduri järelduste ümberlükkamiseks mõne üksiku asjaolu kahtluse alla seadmisest või mõnele üksikule ebakõlale osutamisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis muudaks usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil. Seega ei pruugi kontrollaktis ja maksuotsuses maksuhalduri esile toodud eraldiseisev argument iseseisvalt maksuhalduri järeldusi põhjendada, kuid tõendite kogumit vaadeldes tekib tervikpilt tegelikult toimunu kohta. Nagu kohus eespool juba märkis, kinnitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumis maksuotsuse järelduste õigsust.
15.Kaebaja märkis, et OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ osutasid ATM Hooldus OÜ-le koristusteenuseid, st neil oli tavapärane majandustegevus. Kuna vastustaja on usutavalt ära näidanud, et OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ ei osutanud tegelikult ATM Hooldus OÜ-le koristusteenuseid, ei ole asjakohane kaebaja väide, et OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l tavapärase majandustegevuse olemasolu tõendab koristusteenuste osutamine ATM Hooldus OÜ-le.
16.Kaebaja märkis, et teenuse osutaja poolt esitatud arve tasumine tõendab, et ATM Hooldus OÜ ostiski enda teada teenuse just selle ettevõtte käest, kes talle teenuse osutas ja arve esitas. Ainuüksi arvete tasumine ei tõenda tehingute toimumist. Vastustaja on praegusel juhul usutavalt ära näidanud, et arvete alusel raha ülekandmine on toimunud ainuüksi selleks, et jätta mulje tehingute toimumisest ja vältida maksukohustusi.
17.Kaebaja märkis, et vastustaja ei ole arvestanud asjaolu, et ATM Hooldus OÜ tellis teenust peale OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ ka teistelt äriühingutelt. Maksuotsusest ja vastutusotsusest nähtub, et ATM Hooldus OÜ kliendid on teenuse saanud ja selle eest tasunud. See, et ATM Hooldus OÜ tellis teenust peale OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ ka teistelt äriühingutelt, ei oma praeguses asjas tähendust. Praeguses asjas ei ole vaatluse all ATM Hooldus OÜ tehingud teiste äriühingutega, vaid just OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp
3-19-1652 OÜ-ga. Samuti ei ole praegusel juhul oluline kaebaja viide, et ATM Hooldus OÜ kliendid on teenuse saanud ja selle eest tasunud. Vastustaja on ka ise maksumenetluses kinnitanud, et ei sea kahtluse alla puhastusteenuste osutamist ATM Hooldus OÜ poolt tema klientidele (kontrollakti punkt 1.1.2.1). Määrav on vastustaja järeldus, et puhastusteenuste osutamine ei toimunud mitte OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ poolt, vaid ühtse majandusüksuse kaudu, mille moodustasid ATM Hooldus OÜ, OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ ning mida majandas ATM Hooldus OÜ.
18.Kaebaja märkis, et ei nõustu vastustaja järeldusega, et ATM Hooldus OÜ sai maksueelise. OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l tekkis arvete esitamisel käibemaksukohustus. Kuna ATM Hooldus OÜ tasus arved, kus müügihinnale oli käibemaks lisatud, tähendab see seda, et ATM Hooldus OÜ on riigi ees oma käibemaksu tasumise kohustuse juba ühe korra täitnud. Kaebaja hinnangul on põhjendamatu nõuda selle teistkordset tasumist maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel. Ühtse majandusüksuse olemasolu tõttu ei tekkinud ATM Hooldus OÜ-l kohustust OÜ-le KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-le käibemaksu tasuda ega õigust arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l ei tekkinud ka arvete väljastamisel käibemaksukohustust. Äriühingute tegevus oli aga suunatud sellele, et jätta mulje tehingute toimumisest, et muu hulgas saavutada ATM Hooldus OÜ-le õigus sisendkäibemaksu maha arvata ja sellega vähendada oma käibemaksu tasumise kohustust. Seega ei ole kaebaja väide maksueelise saamata jäämise ja topeltmaksustamise osas kohane. Lisaks sisendkäibemaksu kajastamisele oma käibemaksuarvestuses seisnes maksueelise saamine ka selles, et kaebaja jättis tööjõumaksude tasumise kohustuse reaalset majandustegevust mitteomavatele äriühingutele (OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ), kes on oma tegutsemisperioodil jätnud suurema osa maksudest tasumata. Olukorras, kus kaebaja kasutab oma majandustegevuses töötajaid, jättes nad enda töötajatena deklareerimata, saab kaebaja maksueelise seeläbi, et vabaneb töötasude maksmisega kaasnevatest maksukohustustest.
19.Kaebaja märkis, et vastustaja ei ole isegi mitte arvestanud võimalust, et osad tehingud siiski toimusid. Kaebaja hinnangul peaks sellisele kahtlusele viitama kasvõi asjaolu, et OÜ-l KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-l olid kontrollitaval perioodil siiski töötajad ja käive. Vastustaja kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et kontrolliperioodil ei teinud ATM Hooldus OÜ tegelikult tehinguid OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga. Tõendite kogum ei anna alust järelduseks, et mõned tehingud võisid siiski toimuda. Vastustaja on selgitanud, et OÜ-sse KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-sse tööle vormistatud töötajad tuli tegelikult lugeda ATM Hooldus OÜ kui ühist majandusüksust majandava äriühingu töötajateks. Samuti on vastustaja kindlaks teinud, et OÜ KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ ainus käive seisnes vaidlusalustes tehingutes, mille kohta on aga vastustaja veenvalt ära näidanud, et neid tegelikult ei toimunud. Seega ei saa töötajate ja käibe argumendiga õigustada väidet tehingute toimumise kohta. Kui kaebaja soovib väita, et osad tehingud siiski toimusid, tulnuks tal endal vastavad tõendid esitada. Kaebaja ei ole seda teinud.
20.Kaebaja märkis, et ATM Hooldus OÜ-l puudub kohustus tasuda kolmanda ettevõtte juures töötavate isikute tööjõumakse. Kohus selgitas juba eelmises punktis, et vastustaja on veenvalt ära näidanud, et OÜ-sse KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-sse tööle vormistatud töötajad tuli tegelikult lugeda ATM
3-19-1652 Hooldus OÜ kui ühist majandusüksust majandava äriühingu töötajateks. Seetõttu tuli ka ATM Hooldus OÜ-l kui tegelikul tööandjal tasuda tööjõumaksud.
21.Kaebaja leidis, et vastustaja ei ole üritanud nõuetekohaselt maksuvõlga sisse nõuda äriühingult. Kaebaja märkis, et ei saa lugeda piisavaks sissenõudmiseks seda, kui vastustaja on arestinud pangakontod ning teinud ühe korra kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse päringud. Kaebaja lisas, et muid toiminguid ei ole tehtud, kuigi vastustaja oleks saanud esitada täitmisavalduse ja nõuda vara nimekirja esitamist koos võlgniku vandega. Kaebaja hinnangul on ekslik vastustaja käsitlus, et maksuvõlga saab sisse nõuda ainult registervara arvelt. Vastustaja peab tõendama, et ta on reaalselt soovinud maksuvõlga sisse nõuda ning on teinud seda vähemalt kolm kuud. Vastustaja ei ole seda tõendanud. Vastustaja tegi algselt maksuotsuse UÜ Leematu Invest suhtes, kuid kuna UÜ Leematu Invest ühines Paltec Invest UÜ-ga ja UÜ Leematu Invest kustutati äriregistrist, läks UÜ Leematu Invest maksukohustus üle Paltec Invest UÜ-le. Vastustaja on 14. juuni 2019. a vastutusotsuses, 30. juuli 2019. a vaideotsuses ja 16. jaanuari 2020. a vastuses kaebusele selgitanud, et maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmine UÜ-lt Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ-lt ei ole õnnestunud. Vastustaja selgitas, et alustas maksuvõla sundtäitmist 6. novembril 2018, kui edastas krediidiasutustele korraldused UÜ Leematu Invest pangakontode arestimiseks. Krediidiasutused andsid teada, et UÜ-l Leematu Invest pangakontosid ei ole. Paltec Invest UÜ pangakonto arestiti 22. mail 2019. Kinnistusraamatu, ehitisregistri ja liiklusregistri andmete kohaselt ei ole UÜ Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ omanud kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Samuti ei ole vastustajale teadaolevalt nendele äriühingutele kuulunud muud vara, mille arvelt saanuks maksuvõlga sisse nõuda. Seetõttu ei ole maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäiturile avaldust esitatud. Vastustaja lisas, et UÜ Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ ei ole kunagi deklareerinud käivet, töötasu väljamakseid ega esitanud majandusaasta aruandeid. MKS § 96 lõikest 5 tulenevalt võib vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. MKS § 130 lõike 1 punkti 3 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et vastutusotsuse tegemiseks piisab sellest, kui pangakontode arestimine kolme kuu jooksul tulemusi ei anna ning seadus täiendavaid sissenõudmistoiminguid ei nõua. Kui vastustaja tuvastab siiski veel, et äriühingul puudub registrisse kantud vara, on igal juhul põhjendatud pidada äriühingut maksejõuetuks. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. jaanuari 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-16-12, punkt 10.2 ja 15. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-56-16, punkt 18.) Vastustaja selgitustest nähtuvalt alustas ta 6. novembril 2018 MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil UÜ Leematu Invest suhtes sissenõudmist, kuid pangakontode puudumise tõttu ei olnud võimalik kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda. See on piisav, et teha seejärel vastutusotsus. Pangakontode puudumise fakt ei pannud vastustajale täiendavat kohustust üritada muul viisil maksuvõlga sisse nõuda. Sellest hoolimata on vastustaja siiski teinud kindlaks veel selle, et UÜ-l Leematu Invest ei olnud ka registervara. Lisaks on vastustaja korraldusel arestitud UÜ Leematu Invest õigusjärglase Paltec Invest UÜ pangakonto, kuid ka see pole andnud tulemusi. Samuti on vastustaja kontrollinud, et ka Paltec Invest UÜ-l ei ole registervara. MKS § 96 lõike 5 ja eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukoha järgi on vastustaja
3-19-1652 teinud piisavalt toiminguid üritamaks maksuvõlga UÜ-lt Leematu Invest ja Paltec Invest UÜ-lt sisse nõuda. Vastustaja ei olnud kohustatud välja selgitama, kas UÜ-l Leematu Invest on vallasvara, või tegema mitu korda päringuid registervara olemasolu kindlakstegemiseks või pöörduma maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Eeltoodut arvestades puudus vajadus ka T.Ii tunnistajana ülekuulamiseks hindamaks, kas UÜ-l Leematu Invest võis olla vara, mille arvelt saanuks maksuvõlga sisse nõuda. Kaebaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi 9. oktoobri 2019. a otsusele asjas nr 3-17-991 ei ole praegusel juhul asjakohane. Viidatud asjas oli tegu olukorraga, kus maksuhaldur alustas vastutusotsusega nõutava maksuvõla sissenõudmist äriühingult MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil 16. jaanuaril 2017 ning tegi vastutusotsuse 6. aprillil 2017, rikkudes seega MKS § 96 lõikes 5 sätestatud kolmekuulise tähtaja nõuet. Praeguses asjas alustas vastustaja maksuvõla sissenõudmist UÜ-lt Leematu Invest MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil
6.novembril 2018 ja tegi vastutusotsuse 14. juunil 2019. Seega ei ole vastutusotsus tehtud enne MKS § 96 lõikes 5 määratud kolmekuulise tähtaja möödumist.
22.Kaebaja märkis, et ebaõige on vastustaja seisukoht, et kaebaja ei täitnud hoolsuskohustust raamatupidamise korraldamisel ning esitas deklaratsioonides valeandmeid või jättis andmed üldse esitamata ja see tegevus oli sihilik. Kaebajale oli teada, et osaühing täidab oma kohustusi nõuetekohaselt, ja tal puudus alus kahtlustada, et esitatud maksudeklaratsioonid võiksid olla ebaõiged. Kuna juhtorgani liikmed peavad tegema ärilised otsused otsuse tegemise hetkel teada oleva info põhjal, tuleb ka nende tegevust hinnata rangelt selle ajahetke valguses, pööramata tähelepanu hiljem selgunud asjaoludele. Asjas kogutud tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et kaebaja oleks rikkumisi toime pannud ja seda tahtlikult. Maksuotsuses ega vastutusotsuses ei ole välja pakutud, kuidas pidanuks kaebaja veel täiendavalt käituma, et veenda vastustajat hoolsuskohustuse täitmises, kui ta veendus tehingute tegemise käigus, et tegemist on korralikult tegutsevate ettevõtetega ja ta sai neilt tellitud teenuse. Vastustaja on vastutusotsuses selgitanud, et kaebaja rikkus deklareerimis- ja tasumiskohustust ning põhjustas sellega maksuvõla (vastutusotsuse punktid 2.1.1 ja 2.1.2), kaebaja tegevus oli tahtlik (vastutusotsuse punkt 2.2) ning kaebaja tahtliku tegevuse ja maksuvõla vahel on põhjuslik seos (vastutusotsuse punkt 2.3). Kohus nõustub vastustaja põhjenduste ja järeldustega. Kaebaja vastuväited on üldsõnalised ning ta ei ole oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Kaebaja oli kontrolliperioodil ATM Hooldus OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Seega vastutas ainult kaebaja selle eest, et ATM Hooldus OÜ kohustused saaksid nõuetekohaselt täidetud. Vastustaja on esile toonud, et kaebaja on kinnitanud, et tegeles sel perioodil ise äriühingu juhtimisega, koostas raamatupidamise algdokumente ja esitas need raamatupidamisse, vastutas sularaha kassa eest, otsustas raha liikumise üle, tegi ülekandeid ja sularaha väljamakseid, oli täielikult raamatupidamisega kursis ja vaatas visuaalselt üle ka KMD-d ja TSD-d (vastutusotsuse punkt 2.2.1 ja vastutusotsuse lisa 11). Kaebaja seletustest (vastutusotsuse lisa 11) järeldub, et ta oli ka kõikidest OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga tehtud tehingutest teadlik. Kuna kogu ATM Hooldus OÜ tegevus oli kaebaja juhtimise ja kontrolli all (sh olid tal olemas kõik võimalused raamatupidaja tegevuse kontrollimiseks), pidi ta olema teadlik ka sellest, et tehinguid OÜ-ga KK Koolitus ja SodaClean Grupp OÜ-ga ei ole tegelikult toimunud ning KMD-d ja TSD-d on selles osas ebaõiged. Kaebaja teadis seda juba KMD-de ja TSD-de esitamise ajal. Kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole maksuotsuses ega vastutusotsuses välja pakkunud, kuidas pidanuks kaebaja veel täiendavalt käituma, et veenda vastustajat hoolsuskohustuse täitmises, on asjakohatu. Kaebajal endal lasub kohustus tõendada, et ta on kõik oma kohustused täitnud tähtaegselt ja täielikult.
3-19-1652
23.Eeltoodust tulenevalt on 14. juuni 2019. a vastutusotsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puuduvad alused. Kaebaja ei ole väitnud, et vaidemenetluses on rikutud tema õigusi sõltumata vaide esemest. Kuna kaebus vastutusotsuse tühistamiseks jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebus 30. juuli 2019. a vaideotsuse tühistamiseks. Seega jätab kohus kaebuse kogu ulatuses rahuldamata.
24.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
25.HKMS § 253 lõikest 3 tuleneb, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata ning esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tühistab kohus Tartu Halduskohtu 10. ja 11. septembri 2019. a määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub, kui jõustub praegune kohtuotsus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.