X kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.10.2020 korralduse nr 12.23/052535-4 osalise tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X, esindaja adv. Tarvo Lindma; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aleksandr Škirin
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ning ka osaühingu Y OÜ nimed tähemärkidega
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 09.09.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet kontrollib 06.05.2020 korralduse nr 12.2-3/052535-1 alusel Y OÜ (perioodi jaanuar-märts 2020) ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. 06.05.2020 korraldusega nr 12.2-3/052535-1 kohustati Y OÜ esindusõiguslikku isikut esitama kontrollitaval perioodil toimunud majandustehinguid tõendavad originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad.
2.Maksu- ja Tolliameti 12.10.2020 korraldusega nr 12.2-3/052535-4 kohustati X kui kolmandat isikut andma enda ja Y OÜ vahel (perioodil jaanuar-märts 2020) toimunud majandustehingute kohta kirjalikke seletusi, vastates korralduses välja toodud küsimustele ning esitama oma isiklike pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2020-31.03.2020 kohta. X esitas eelnimetatud korralduse peale vaide, kuid Maksu- ja Tolliameti 27.10.2020 vaideotsusega nr 6-1/4733-2 jäeti vaie rahuldamata.
3.X esitas 30.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse taotledes Maksu- ja Tolliameti 12.10.2020 korralduse nr 12.2-3/052535-4 osalist tühistamist. Koos kaebusega oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamiseks või siis selle täitmise peatamiseks isiklike pangakontode väljavõtete esitamise kohustamise- ning laenu võtmise põhjust puudutavale küsimusele vastamise osas. Samuti taotleti vastustaja keelamist nõuda pankadelt kaebaja pangakontode väljavõtteid vaidlustatud korralduses nimetatud eesmärkidel.
4.Tallinna Halduskohtu 05.11.2020 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest korralduse täitmise peatumise järgselt ei olnud kaebajal enam õiguskaitse vajadust.
5.Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 määrusega võeti kaebus menetlusse. Maksu- ja Tolliamet on kaebusele vastanud 11.01.2021.
6.Tallinna Halduskohtu 11.06.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
7.X esitas 29.06.2021 menetluskulude nimekirja.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Vaidlustatud korraldus on õigusvastane osas, millega kaebajat kohustati esitama pangakontode väljavõtteid ning vastama küsimusele, mis põhjusel ta võttis Y OÜ-lt laenu.
8.1.Teave ja dokumendid füüsilise isiku tehingute kohta ning pangakontol toimunud raha liikumiste kohta, samuti füüsilise isiku poolt laenu võtmise eesmärkide kohta puudutab otseselt füüsilise isiku eraelu ning riivab intensiivselt eraelu puutumatust. Antud juhul puudub üleüldse põhjus ja vajadus korralduses nõutud ning käesolevas kaebuses vaidlustatud ulatuses andmete kogumiseks. Küsitud ja käesolevas kaebuses vaidlustatu ei saa ühelgi viisil anda teavet, mis võimaldaks MTA-l hinnata ja otsustada, kas tehtud väljamaksed on laen või dividendid.
8.2.Kaebuse esitaja möönab, et maksuhaldur ei ole kohustatud kolmandale isikule ammendavalt selgitama teabe ja dokumentide nõudega taotletavat eesmärki, kuid peab siiski üldiselt põhjusi selgitama, sest korraldus on haldusakt, mis peab olema põhjendtaud ja kontrollitav. MTA ei ole esile toonud ühtegi muud asjaolu ega põhjendust peale selle, et soovib hinnata, kas väljamaksed olid tegelikult laenud või dividendid. Taotletud teave ei võimalda korralduse eesmärki saavutada.
8.3.Olukorras, kus MTA soovib kontrollida oma kahtlust, et saadud raha kasutati isiklikuks otstarbeks ja teabe- ning dokumentide nõude adressaat kinnitab, et raha kasutati isiklikuks otstarbeks, on ära langenud ka faktiline vajadus vastava teabe- ja dokumentide nõude täitmiseks. Selle üle puudub vaidlus, et saadud raha on kaebuse esitaja kasutanud enda isiklikel eesmärkidel.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et eraelu puudutavate dokumentide nõudmine riivab eraelu puutumatust, kuid tulenevalt MKS § 11 lg-st 1 on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid,
sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja isiklike pangakontode välja küsimine kaebajalt oli konkreetsel juhul vajalik ja põhjendatud, kuna maksuhaldur on kohustatud kontrollima kas Y OÜ poolt kaebaja kontole tehtud väljamaksed kulude tagasimaksete näol olid ka kaebaja poolt kantud ja Y OÜ äritegevusega seotud. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et vaidlusaluse korralduse teabe ja dokumentide nõudmine ei ole selgelt ja mõjuvalt põhjendatud. MKS § 59 lg 1 teise lause kohaselt on maksuhalduril õigus otsustada, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Vastustaja on seisukohal, et kolmas isik, kellelt maksuhaldur tõendite esitamist nõuab, ei saa maksuhalduri eest otsustada, kas taotletav teave ja dokumendid võimaldavad korralduses nimetatud eesmärki saavutada või mitte ning millised tõendid on mingisuguse asjaolu tõendamiseks vajalikud või piisavad ja kas selle asjaolu kontrollimise vajadus on ära langenud või mitte. Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 12.10.2020 korraldust nr 12.23/052535-4 ja taotletud selle tühistamist osas, mis puudutab isiklike pangakontode väljavõtete esitamise- ning esimesele küsimusele vastamise kohustamist. Nimetatud korraldusega kohustati kaebajat esitama viie tööpäeva jooksul oma nelja isikliku pangakonto väljavõtted ajavahemiku 01.01.2020 kuni 31.03.2020 kohta ning vastata kolmele küsimusele. Kaebaja ei pea põhjendatuks küsimust selle kohta miks tal oli vaja Y OÜ-st laenu võtta. Korralduses selgitati, et Maksu- ja Tolliamet kontrollib 06.05.2020 korralduse nr 12.2-3/052535-1 alusel Y OÜ ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar kuni märts 2020 ja et maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult, sest Y OÜ oli teinud talle konntrollitaval perioodil hulgaliselt väljamakseid, mis oli vormistatud juhatuse liikmele antud laenuna. Samuti selgitati korralduses, et tähtaja ebasobivuse korral on võimalik taotleda selle pikendamist, et teabe andmisest ja dokumentide esitamisest on õigus keelduda üksnes maksukorralduse seaduse §-s 64 sätestatud alustel ja et korralduse täitmata jätmisel võidakse rakendada sunniraha.
11.Kaebaja on seisukohal, et teave ja dokumendid füüsilise isiku tehingute- ning pangakontol toimunud raha liikumise-, samuti laenu võtmise eesmärkide kohta riivab eraelu puutumatuse põhimõtet. Kaebaja arvates ei ole nõue ka eesmärgipärane ega proportsionaalne, sest küsitud teave ja dokumendid ei saa anda informatsiooni, mis võimaldaks maksuhalduril hinnata kas väljamaksete puhul oli tegemist laenu või dividendidega.
12.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastava teabe ehk pangakontode väljavõtete saamise tarvidust on vaidlustatud haldusaktis selgitatud. Nähtuvalt sellekohastest selgitustest on maksuhalduril vaja jõuda selgusele kas kontrollitavast äriühingust selle juhatuse liikmele tehtud väljamaksete puhul võis olla tegemist laenu andmisega. Küsimust laenu võtmise põhjuse kohta ei saa ka selles kontekstis asjassepuutumatuks pidada. Eeltoodust ei järeldu, et nõutav teave väljuks maksumenetluses tähendust omava teabe raamidest. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses on maksuhaldur muu hulgas märkinud, et osaühingu pangakonto väljavõttest ilmnes, et väljamakseid oli põhjendatud ka teatavate kulude tagasimaksega, mistõttu on vaja hinnata kas kaebajal võis olla selliseid kulutusi, mis seostuksid Y OÜ äritegevusega. Seega ei olnud küsimus ainult laenu andmises kui sellises. Selgitamist vajavad
küsimused on ilmselt tunduvalt laiapõhjalisemad, kusjuures maksukorralduse seaduse § 11 lõikes 2 on sätestatud, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seejuures ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Ka maksukorralduse seaduse § 59 lõike 1 kohaselt on maksuhalduril õigus otsustada, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Vastustajaga tuleb nõustuda, et kolmas isik, kellelt tõendite esitamist nõutakse, ei saa maksuhalduri eest otsustada, kas taotletav teave ja dokumendid võimaldavad korralduses nimetatud eesmärki saavutada või mitte või millised tõendid võiksid olla teatava asjaolu tõendamiseks tarvilikud.
13.Vaidlustatud haldusaktis on viidatud selle andmise alusena maksukorralduse seaduse paragrahvile 46, paragrahvi 553 lõike 1 punktidele 1 ja 4, paragrahvi 61 lõigetele 1 ja 3 ning paragrahvi 62 lõigetele 1, 3 ja 4. Maksukorralduse seaduse §-s 46 on toodud välja maksuhalduri haldusaktidele esitatavad nõuded või põhinõuded ning haldusasja materjalist ei nähtu, et selles osas võiks mingisugust sisulist vaidlust olla. Haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus on välja toodud. Maksukorralduse seaduse paragrahv 553 lg 1 punktid 1 ja 4 võimaldavad maksuhalduril kontrollida kõiki maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid ning saada maksukontrolli läbiviimisel isikutelt teavet ja seletusi. Vaidlustatud korraldus on sellega kooskõlas. Põhimõttelist vastuolu ei saa olla ka maksukorralduse seaduse paragrahvi 61 lõigetega 1 ja 3 ehk maksuhalduri õigusega nõuda kolmandatelt isikutelt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet eeldusel, et selle kohta antakse ka sama seaduse paragrahvis 46 sätestatud nõuetele vastav korraldus. Antud juhul on taoline korraldus esitatud. Lähtuvalt eeltoodust osutuvad käesoleva vaidluse puhul sisuliselt asjassepuutuvaks eelkõige maksukorralduse seaduse paragrahvi 62 lõiked 1, 3 ja 4.
14.Maksukorralduse seaduse § 62 lõike 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist, kusjuures kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 61 lõikele 2 tuleb maksuhalduril enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning sama seaduse § 72 lg 5 p 6 (teabe nõudmine vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses) sätestatud juhul. Antud juhul ei saa tekkida sisulisi küsimusi (eelnevalt) maksukohustuslase poole pöördumise nõude täidetavuse osas, sest vaidlustatud haldusaktis esitatud nõue baseerubki kontrollitavalt äriühingult saadud pangakontode väljavõtete analüüsil.
15.Maksukorralduse seaduse § 62 lg 3 reguleerib dokumentide ja asjade ettenäitamise või esitamise viise, mis peaks toimuma üldjuhul maksuhalduri ametiruumides, kuid antud juhul on võimaldatud edastada neid ka digitaalselt allkirjastatuna e-kirja teel. Kaebaja arvates ei oleks võinud maksuhaldur temalt kui kolmandalt isikult üldse pangakontode väljavõtteid küsida, kuid dokumentide esitamise viisi valiku osas ei ole vastustajale konkreetseid etteheiteid tehtud. Maksukorralduse seaduse § 62 lg 4 p 1 kohaselt peab maksuhaldur andma sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse kohta kirjaliku korralduse kui see kohustus on adresseeritud kolmandale isikule. Eelnimetatud nõue on samuti täidetud.
16.Lähtuvalt eeltoodust ning vaidluse põhiolemust arvesse võttes ei saa asuda antud juhul sellisele seisukohale, et Maksu- ja Tolliamet oleks oma pädevust ületanud ja sellekohastest piiridest väljunud. Vaidlustatud korralduses esitatud põhjendused vastavad ühtlasi ka taoliste haldusaktide motiveerimise üldnõuetele ehk kokkuvõttes tuleb hinnata neid piisavateks. Seetõttu ei saa asuda ka taolisele seisukohale, et tegemist oleks oluliste kaalutlusvigadega või ebapiisavalt motiveeritud haldusaktiga, mis tähendab seda, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
17.HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas lahendis kaebaja ja ka Y OÜ nimed tähemärkidega, sest kaebaja on seda taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.