Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(19)

3(19)

Viimaks, kui eelprojekti kohaseid töid pidada paisu rekonstrueerimiseks, siis on tegevus lubatud LKS § 51 lg 11 alusel. Sättes nimetatud veekogul (sh Kunda jõel) või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Käesoleval juhul taotletava tegevuse raames rajatakse olemasoleva paisu juurde ka kalapääs – algse taotluse kohaselt planeeriti kruvikalapääsu rajamist, täiendatud taotluse kohaselt looduslähedase möödaviikkalapääsu rajamist. Kalapääsu rajamisega paranevad vaieldamatult kalade kudemisvõimalused, kuivõrd Kunda mõisa pais on täna ülesvoolu liikuvatele kaladele rändetõkkeks. Kalapääsu rajamise järgselt on kaladel võimalik liikuda jões ülesvoolu paiknevatele kudealadele, samuti on 165 meetri pikkuse kärestikulise möödaviikpääsu näol tegemist kaladele kudeala ning elupaigaga. 3) Kavandatav tegevus on kooskõlas õigusaktidega ja keskkonnaeesmärkidega. Tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu ning tegevuse raames ei kasutata loodusvarasid ebaotstarbekalt ega põhjustata loodusvarade seisundi olulist halvenemist. Korralduse kohaselt on veeloa andmisest keeldutud ka LKS § 32 lg 2 ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 52 lg 1 p 4, 6 ja 7 alusel. Korralduses on jäetud täielikult tähelepanuta, et kavandatav tegevus on kooskõlas nii veemajanduskava kui ka hoiuala kaitsekorralduskavaga, mistõttu on täiesti asjakohatud viited LKS § 32 lg-le 2 ja KeÜS § 52 lg 1 p-dele 4, 6 ja 7. Esiteks on kavandatav tegevus kooskõlas korralduses viidatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga (edaspidi veemajanduskava). Korralduse kohaselt (p 2.4.5 ning p 2.4.11) kalastiku jt bioloogiliste elementide „hea“ seisundi ning veekaitse eesmärgi saavutamise oluliseks eelduseks on jõe hea hüdromorfoloogiline kvaliteet, sh tõkestamatus. Taotluse kohaselt rajatakse Kunda mõisa paisu juurde 165 meetri pikkune looduslähedane möödaviik kalapääs. Kalapääsu rajamisega kõrvaldataks seni kaladele ületamatu rändetõke ning tagatakse kalade ligipääs Kunda mõisa paisust ülesvoolu jäävatele kudealadele ning elupaikadele. Samuti on planeeritav 165 meetri pikkune kärestikuline kalapääs kaladele kudealaks ning elupaigaks. Seega on taotletav tegevus kooskõlas veemajanduskavas sätestatud veekaitse eesmärkide saavutamisega. Teiseks on kavandatav tegevus kooskõlas korralduses viidatud Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskavaga (edaspidi kaitsekorralduskava). Kaitsekorralduskava kohaste kaitse-eesmärkide saavutamise takistuseks on eelkõige kalade läbipääsu puudumine jõel olevate paisude juures. Jõe tõkestamatus on kaitse-eesmärgiks kõigi kaitsealuste liikide, st nii hariliku võldase, hariliku hingi, jõesilmu kui ka lõhe puhul (vt ka korralduse p-d 2.5.6 – 2.5.10). Seega paranevad olulised kalade rände-, elu- ja kudemistingimused, sest kaladele avatakse võimalus kasutada kudealasid kogu Kunda mõisa paisust ülesvoolu jäävatel aladel. Kuivõrd kalade rändetingimuste parandamine on nii veemajanduskava kui ka kaitsekorralduskava kohaselt olnud kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevusega, on taotletav tegevus kooskõlas keskkonnaeesmärkide saavutamisega. Samuti on kaitsekorralduskavas ning veemajanduskavas seatud eesmärgiks paisutuste likvideerimine. Paisutuste likvideerimise eesmärgiks on lisaks rändetee avamisele ka elupaikade taastamine. Kunda mõisa paisu likvideerimisel tekiks juurde ca 100 m kärestikulist jõeosa (vt korralduse p 2.4.11), samas kui taotletava tegevuse kohaselt plaanib kaebaja rajada 165 meetri pikkuse kärestikulise looduslähedase kalapääsu. Seega tekiks taotletava tegevusega pikem kudeala ning elupaik, kui paisutuse likvideerimise korral, rääkimata sellest, et tegevuse elluviimisel on kaladel võimalik kudealana kasutada kõiki Kunda mõisa paisust ülesvoolu jäävaid kudealasid.

4(19)

4) Korralduses ei ole kaalutlusõigust teostatud korrektselt. Vaideotsuses on ebaõigesti märgitud, et KeA-l kaalutlusõigus LKS § 51 lg-st 1 tulenevalt puudub. KeA kaalutlusõigus tuleneb selgelt LKS § 51 lg-st 11, mis võimaldab muuhulgas veekogu looduslikku sängi, veerežiimi ning veetaset muuta ka paisude rekonstrueerimisel, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Seega oleks pidanud KeA analüüsima, kas kalade kudemisvõimalused taotletava tegevusega, võrreldes olemasoleva olukorraga, paranevad. KeA pole korralduses ega vaideotsuses mitte ühelgi juhul arvesse võtnud taotletavast tegevusest saadavat kasu, sh kalade kudemisvõimaluste paranemist. Möödaviikpääsu osas on korralduses üksnes nenditud, et möödaviikpääsu varianti ei ole 2007. aastal koostatud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes alternatiivina kaalutud, sest kitsaste olude tõttu on looduslähedase kalapääsu rajamine raskendatud (vt korralduse p 2.4.9). Sama korratakse sisuliselt ka vaideotsuses (vt vaideotsuse p 2.6) Asjaolu, et lahendust ei ole varasemates mõjuhinnangutes käsitletud, ei tähenda, et keskkonnaloa üle otsustades oleks õigustatud lahendust mitte käsitleda või pidada seda sobimatuks. KeA oleks pidanud menetluse käigus möödaviik kalapääsu lahendust kaaluma ning vajadusel koguma täiendavat teavet lahenduse sobivuse üle otsustamiseks. Asjaolu, et konkreetselt taotletavat tegevust ei ole kaitsekorralduskavas ega veemajanduskavas sõnaselgelt välja toodud, ei tähenda, et tegemist ei võiks olla lubatava tegevusega. Samuti ei saa lubatavad olla ainult ja üksnes kaitsekorralduskavas ja veemajanduskavas välja toodud tegevused. Keskkonnaloa andmise üle otsustamisel tuleb haldusorganil igakordselt lahenduse sobivust kaaluda. Korralduses on aga üksnes nenditud, et kuivõrd tegevusega paisutust ei likvideerita, siis tuleb keskkonnaloa andmisest keelduda. Põhjendamatu on korralduses toodu, et tegevus ei ole kooskõlas keskkonnaeesmärkide saavutamisega, kuivõrd korralduses on korduvalt esile toodud taotletava tegevusega kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud (vt korralduse p 2.9.2.18). Kui KeA oleks teostanud kaalutlusõigust korrektselt (st arvestanud negatiivsete keskkonnamõjude kõrval ka tegevusest saadavat kasu ning paisu lammutamise võimatust – vt käesoleva menetlusdokumendi p 2.3.8 jj), siis oleks KeA jõudnud järeldusele, et tegemist on asjaolusid arvestades parima võimaliku lahendusega Kunda mõisa paisul ega oleks saanud keskkonnaloa andmisest keelduda. Korralduses on jäetud arvestamata asjaoluga, et Kunda mõisa paisu likvideerimine ei ole võimalik. Esiteks on Kunda mõisa vesiveskikompleks olulise ajaloolis-kultuurilise tähtsusega, mistõttu ei ole paisu ja paisutuse likvideerimine mõeldav. Pais ja paisutus on ajalooliselt teeninud ja töös hoidnud mõisakompleksi kuuluvaid hooneid ja seadmeid, mistõttu on tegemist mõisakompleksi lahutamatu osaga. Kohaliku omavalitsuse erilist huvi mõisakompleksi (sh ka paisu ja paisutuse) säilimise suhtes näitab asjaolu, et Kunda mõisa kompleks on määratud ViruNigula valla üldplaneeringus miljööväärtuslikuks alaks ning Viru-Nigula Vallavalitsus on 03.12.2020 esitanud Muinsuskaitseametile taotluse mõisakompleksi muinsuskaitse alla võtmiseks. KeA on korralduses ning vaideotsuses aga seisukohal, et kuivõrd Kunda mõisa vesiveski kompleks koos Kunda mõisa paisuga ei ole muinsuskaitseline objekt, siis pole alust rõhuda Kunda mõisa paisu ajaloolis-kultuurilisele tähtsusele. Samas jäetakse korralduses ning vaideotsuses tähelepanuta, et LKS § 1 p 2 kohaselt on LKS eesmärgiks ka kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. Samuti on KeÜS § 1 p 1 kohaselt KeÜS eesmärgiks tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit ning KeÜS § 3 lg 1 kohaselt peetakse keskkonnahäiringuks ka vahetut või kaudset ebasoodsat mõju keskkonnale, sealhulgas kultuuripärandile. Seega on omaette väärtus ja õigusaktidega kaitstud ka inimtekkeline keskkond. Ei LKS ega KeÜS sätesta, et inimtekkelisest keskkonnast on

5(19)

kaitsmisväärt üksnes muinsuskaitselised objektid. KeA pidi korralduses Kunda mõisa ajalooliskultuurilist tähtsust hindama sisuliselt, mitte üksnes nentima asjaolu, et tegemist ei ole muinsuskaitselise (s.t muinsuskaitse alla võetud) objektiga. Arvestades Kunda mõisa kompleksi omapära, tähtsust ja head seisukorda on selge, et ajaloolis-kultuurilise terviku rikkumine paisu või paisutuse likvideerimise näol ei ole võimalik. Korralduses ja vaideotsuses toodud põhjendus, et kuivõrd paisutuse likvideerimisel veepeegli pindala oluliselt ei muutu, ei ole kustutusvee võtmine takistatud (korralduse p 2.9.2.29, vaideotsuse p 2.13), on ilmselgelt põhjendamatu. Kuivõrd jõgi on järskude kallastega, ei ilmesta veepeegli pindala mitte mingil veekogu sobivust tuletõrje veevõtukohana. Samuti ei ole asjakohane seisukoht, et piirkonnas asub veel üks veevõtukoht. Veevõtukohtade tihedus ja hea seisukord tagab kiirema kustutustööde alustamise, mis on tulekahjude korral äärmiselt oluline. Korralduses on jäetud arvestamata asjaoluga, et taotletaval tegevusel on marginaalsed negatiivsed mõjud. Nimelt on Kunda jõe veetase looduslikult väga kõikuv ning kuivõrd piirkonnas on jõgi järskude kallaste ning suure languga (vt korralduse p 2.3.15), siis ei oma ebaoluline veetaseme tõus Kunda jõele mõju – muuhulgas ei muutu taotletava tegevusega negatiivselt veerežiim, kalade elupaigad, kudemisvõimalused ega muud korralduses poolt viidatud asjaolud – või on mõju praeguse olukorraga võrreldes sedavõrd väike ja saadav kasu (uute elupaikade ja kudemisvõimaluste näol) sedavõrd suur, et ei ole keskkonnaloa andmisest keeldumise aluseks. Samuti ei saa taotletava tegevuse mõju pidada oluliseks, kuivõrd Kunda mõisa paisu näol on tegemist alates Kunda jõe suudmest neljanda paisuga. Korralduses nimetatud kaitsealused liigid elavad ja paiknevad üksnes jõe suudmes ning juba Kunda mõisa paisust allavoolu jäävate rändetõkete tõttu viidatud liigid Kunda mõisa paisuni ei jõua. Nimelt harilik võldas on uuringute kohaselt esinenud katsepüügil üksnes 800 m kaugusel suudmest – korralduse p 2.5.7; harilik hink üksnes jõe suudme-eelses osas ning elupaigaks on sobiv üksnes suudme-eelne jõeosa lõigus 0-1,15 km suudmest – korralduse p 2.5.8; jõesilmu leviala piirdub üksnes 2,3 km jõeosaga alamjooksul allpool Kunda hüdroelektrijaama – korralduse p 2.5.9; lõhe esineb üksnes jõe suudmest vähem kui 2 km kaugusel, kus paikneb lõhele ületamatu rändetõke – korralduse p 2.5.10. Samas asub Kunda mõisa pais Kunda jõe suudmest 5,5 km kaugusel. Neljandaks ei ole korralduses mitte mingil moel arvestatud asjaoluga, et korralduse näol on tegemist koormava haldusaktiga ega ole teostanud koormava haldusakti andmisel kaalutlusõigust korrektselt. Nimelt on korralduse p-s 2.8.1 viidatud, et veeseaduse (VeeS) § 175 lg 4 alusel, kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. Et korraldusega on keeldutud veeloa andmisest, tekib kaebajale korralduse jõustumisel paisu likvideerimise kohustus. Samas ei ole korralduses mingil viisil hinnatud, kas käesoleval juhul on paisu likvideerimise kohustus proportsionaalne. Arvestades, et paisu ja paisutuse säilimine on oluline säilitamaks ajaloolis-kultuurilist pärandit ning et kuivõrd tegemist on jõe suudmest alates neljanda paisuga, ei aitaks paisutuse likvideerimine täita keskkonna-eesmärke, siis on paisutuse likvideerimise kohustuse seadmine kaebajale ebaproportsionaalne. Paisu likvideerimise küsimus saaks tõusetuda äärmisel juhul alles siis, kui likvideeritud oleks Kunda mõisa paisust allavoolu jäävad paisud. Vaid siis oleks suudmest alates neljas pais kaladele rändetakistuseks. Kaebaja esialgse taotluse kohaselt oli keskkonnaloa taotlus esitatud paisutamiseks ning hüdroenergia kasutamiseks. 30.09.2020 kaebaja muutis taotlust selliselt, et loobus kurvikalapääsu lahendusest ning esitas projektlahenduse looduslähedase möödaviikpääsu rajamiseks. Seega täiendatud taotluse kohaselt hüdroenergiat mistahes viisil ei kasutata. Eeltoodust hoolimata on korralduses korduvalt viidatud hüdroenergia kasutamise negatiivsetele mõjudele ning sellele, kuidas hüdrielektrienergia tootmine on vastuolus kaitsekorralduskavas seatud eesmärkide saavutamisega, samuti kruvikalapääsu lahenduse sobimatusele. Seega on 6(19)

korralduses käsitletud asjakohatuid kaalutlusi, kuivõrd kruvikalapääsu lahendus ei olnud pärast taotluse muutmist aktuaalne. Korralduses ei ole mitte mingil viisil kaalutud erinevate lahenduste võimalikkust. Kalapääsude erinevate lahenduste kaalumine eeldaks kalapääsude erinevate omaduste omavahelist hindamist. 5) Taotletav tegevus on avalikes huvides, kuna on kooskõlas keskkonnaeesmärkide saavutamisega. Taotletava tegevusega täidetakse veemajanduskavas ja hoiuala kaitsekorralduskavas seatud eesmärk saavutada jõe tõkestamatus. Kalapääsu rajamisega avatakse kalade võimalik rändetee ning ligipääs uutele kudealadele ja elupaikadele Kunda mõisa paisust ülesvoolu (seejuures ei ole tõsikindlalt teada kas ja millises ulatuses kalade ränne Kunda mõisa paisust ülespoole toimuks), samuti on elupaigaks ja kudealaks kärestikuline kalapääs. Teiseks on taotletav tegevus avalikes huvides, kuivõrd Kunda mõisakompleksi näol tegemist on olulise ajaloolis-kultuurilise pärandiga. On äärmiselt oluline, et ajaloolis-kultuuriline pärand säiliks ja saaks taastatud ning külastajatele avatud selle algupärasel kujul. Kolmandaks on kavandatav tegevus kaebaja huvides. Taotletava tegevuse eesmärk on kaebajale kuuluva puhkekeskuse tegevust laiendada ning teha seda Kunda mõisa veskikompleksis. Tegevuse laiendamine oleks mõeldav üksnes juhul, kui oleks võimalik külastajatele eksponeerida ja pakkuda ka Kunda mõisa kompleksi selle algupärasel kujul (st koos ajaloolise paisu ja paisutusega). Taotletava tegevusega realiseerib omanik põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning §-st 31 tulenevat õigust tegeleda ettevõtlusega. Mõisakompleksi algupärase kasutusotstarbe eksponeerimiseks on vajalik eelkõige säilitada paisu ajalooline veetase. Veetase on oluline, et oleks võimalik kasutada ja eksponeerida mõisakompleksis kasutusel olnud hooneid, seadmeid ja kanaleid viisil, nagu need algselt töötama loodud. Kalapääs on sisuliselt kompromisslahenduseks, ühildamaks keskkonnakaitselisi eesmärke teiste eelnevalt toodud huvidega. Tegemist on väheolulise mõjuga, kuivõrd säilitatakse jõe ajalooline veetase, mis on jõel olnud juba alates 19. sajandi keskpaigast. Veetase tõuseb võrreldes praegu paisul oleva olukorraga (kus paisu varjad on eemaldatud) väga vähesel määral. Kuna jõe kaldad on piirkonnas järsud, ei muutu oluliselt ka veepeegli pindala. Sellegi vähese negatiivse mõju kompenseerib aga tegevusest saadav kasu – rajatava kalapääsuga tagatakse kalade ligipääs Kunda mõisa paisust ülesvoolu paiknevatele elupaikadele ning kudealadele ja luuakse uued kudealad ja elupaigad kärestikulise kalapääsu näol. Veetaseme määramisel tuleb lähtuda ka samas süsteemist, kuna 40.00m abs võrdub 40.22m EH2000. Korralduse aluseks olevast 2007.a eksperthinnangust ei saa aru, kuidas mõõtmisi on tehtud. Kaebaja mõõtmiste kohaselt on vahetult enne paisu mõõdetud veetase 41.15m EH2000. Vastustaja ekspert lähtub nö looduslikust veetasemest (nagu ka I ja II astme kohus asjas 3-172565) ehk olukorrast kui paisu ei eksisteeri. Kaebaja hinnangul oleks veetaseme muutus üksnes 17 cm. Riigikohus on viidatud asjas leidnud, et LKS § 51 lg 1 tulenev veetaseme säilitamise õigus hõlmab ka õiguse taastada paisu avamise tagajärjel ajutiselt langenud veetaseme. Riigikohus lähtub viidatud sätet kohaldades paisutuse normaaltasemest. Paisutuse normaaltasemaks ei saa pidada looduslikku või muud olemasolevat veetaset. Kaebaja leiab, et paisutuse normaaltasemaks on paisu projektikohane ehk selle eesmärgi täitmiseks vajalik veetase ehk paisule ehitustehniliselt ettenähtud veetase. Asjaolu, et veetase on ajutiselt varjade eemaldamise tõttu madalam ei muuda paisutuse normaaltaset. Taotletava tegevusega ei soovita veetaset tõsta, vaid kasutada sisuliselt paisul ehitustehniliselt ettenähtud veetaset.

7(19)

6) Korralduses on leitud ebaõigesti, et puuduvad alused keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 3 alusel tegevusloa andmiseks Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Kui leida, et taotletav tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura võrgustiku ala terviklikkust ja kaitseeesmärki (millega kaebaja eeltoodud põhjustel ei nõustu), oleks haldusorgan menetluse raames pidanud pöörduma nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole. KeHJS § 29 lg 3 sätestab, et kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Riigikohtu seisukoha (asjas 3-16-478, p 27) kohaselt ei ole välistatud, et Kunda jõel võib esineda avalik huvi paisutuse säilitamise osas, mis võib üles kaaluda vee-poliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamisest keskkonnale või ühiskonnale tulenevad hüved. Arvestades, et paisu likvideerimine ei ole võimalik, ei ole võimalik saavutada kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke kavas sätestatud viisil. Seega oleks KeA pidanud kaaluma menetluse raames ka teisi lahendusi, mis sätestatud kaitsekorralduskavas. 7) KeA on jätnud kohaldamata avatud menetluse (KeÜS § 44; VeeS § 191 lg 4), mis on HMS § 58 mõttes oluline menetlusviga ning kaasamata Muinsuskaitseameti.

8(19)

veetasemest. KeA on selgitanud, et normaalveetasemeks LKS vastuvõtmise ajal oli 2007 eksperthinnangu kohaselt 40.22 m EH2000. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2021 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-17-2565 on märgitud, et piirtasemeks on paisutuse normaaltase LKS § 51 lg 1 jõustumise hetkel, kui paisutusele pole hilisema loaga määratud madalamat lubatavat taset. Arvestades 2007. a ekspertarvamuses tuvastatud normaalveetaset 40.22 m EH2000 on selge, et Kunda jões Kunda IV paisul veetaseme tõstmine 41.32 m EH2000 on LKS § 51 lg 1 kohaselt keelatud. 3) KeA juhib tähelepanu, et Euroopa Komisjon1 on seoses nõukogu 21.05.1992 direktiivi 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) art 6 lg 2 leidnud, et Natura ala keskkonna omadustel ei tohi lasta halveneda alla Natura ala määramise ajal registreeritud taseme, kuid parema seisundi saavutamise korral tuleks lähtuda paranenud seisundist. Riigikohtu 18.02.2021 kohtuotsuse p 19 on kohus märkinud, et: ,,KeHJS § 29 lg 2 tuleb tõlgendada nii, et Natura ala terviklikkuse ebasoodsaks mõjutamiseks, mis välistab kavandatava tegevuse, võib vähemalt üldjuhul olla ka pärast Natura ala moodustamist paranenud olukorra taashalvendamine.’’ Paisu rekonstrueerimine ja seeläbi veetaseme tõstmine Kunda IV paisul tooks kaasa paranenud seisundi taashalvendamise, sest suureneb paisjärvelise osa ulatus, uputatakse olulised elupaigad, kärestikud, suuremas ulatuses ning muutub veerežiim. Riigikohtu viidatud lahend ei ole KeA seisukohaga, sh enne seda lahendit, vastuolus. 4) KeA hinnangul ei ole otstarbekas ega menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas menetlust teadmata ajaks pikendada, kui on selge, et kavandatava vee erikasutuse puhul on veeloa taotlus perspektiivitu. 5) KeA juhib tähelepanu, et paisutamise ja hüdroenergia kasutamise korral Kunda IV paisul on välistatud Natura 2000 võrgustiku ala Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide saavutamine (vt 15.10.2020 korralduse p 2.5.1.–2.5.18. ja 2.7.4.). Puudub avalikkuse jaoks esmatähtis või erakordselt tungiv ja majanduslikult põhjendatud vajadus Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks ning loodusdirektiivi art 6 lg 3 ja 4 ning KeHJS § 29 lg-s 3 nimetatud alternatiivide puudumist ei esine, et oleks põhjendatud tegevuse lubamine, mis mõjutab negatiivselt Natura 2000 võrgustiku ala (vt 15.10.2020 korralduse p 2.6.9. ja 2.7.5.). 6) Kunda_2 veekogumit mõjutab Kunda IV pais, takistades kalade rännet paisust üles- ja allavoolu ning muutes vooluveekogu looduslikku veerežiimi, mistõttu tegevus ohustab kalastiku seisundit. Seetõttu ei ole võimalik kalastiku hea seisundi saavutamine ja pinnaveekogumi Kunda_2 veekaitse eesmärgi täitmine (vt 15.10.2020 korralduse p 2.4.1.–

Euroopa Komisjoni teatise 2019/C 33/01 „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ p 3.5.

9(19)

8) KeA ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kavandatav tegevus ei takista veemajanduskava eesmärkide saavutamist. Veekogumi Kunda_2 kesise seisundi põhjuseks on paisutamine Kunda IV paisul. Paisutamisel Kunda IV paisul on veekogu kalastiku seisundile negatiivsed tagajärjed – kalastiku arvukus on vähenenud ja kooslus vaesunud. Teineteisest eraldatud jõelõikude vahel ei toimu kalastiku liikumist, sest paisud seda ei võimalda. Siirdekalad ei pääse merre toituma ning merest ei saa siirdekalad jõkke kudema. Seetõttu ei ole võimalik kalastiku hea seisundi saavutamine ja veekogumi Kunda_2 veekaitse eesmärgi täitmine. Veemajanduskava eesmärk on saavutada veekogumi Kunda_2 hea seisund 2021 aastaks (vt 15.10.2020 korralduse p 2.4.3.ja 2.7.7.). 9) KeA selgitab, et nii kruvikalapääs kui kärestikutüüpi möödaviikpääs eeldavad veetaseme tõstmist Kunda IV paisul. Veetaseme tõstmisega ei parandata veekogumil Kunda_2 kalade kudetingimusi, kärestikulised elupaigad jäävad endiselt uputatuks ning on oht settereostuseks. Veetaseme tõstmisel suureneb paisutuse mõjuala, mis otseselt mõjutab elupaikasid (kärestik uputatakse üle veelgi suuremas ulatuses) ning ei võimalda täita veemajanduskava, Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusalakaitse-eesmärke (vt 15.10.2020 korralduse p. 2.4.1.-2.4.4., 2.4.8. ja 2.5.). Kavandatav kalapääs võib küll kõrvaldada jõe tõkestuse, kuid ei aita kaasa Natura kaitseeesmärkide saavutamisele. 10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2000 direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (edaspidi veepoliitika raamdirektiiv) arvestab ka loodusdirektiivi eesmärkidega. Seega on ka veemajanduskavas arvestatud Natura kaitseeesmärkidega. Kunda_2 veekogum on veemajanduskavas ära märgitud kaitstavate alade peatükis 6.3 lk 144, samuti lisas 9. Looduskaitsealuste alade (sh Natura 2000 võrgustiku linnuja loodusalad) kaitse-eesmärgid on seatud LKS-s, kaitsealade kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades. Kaitse-eesmärgid keskenduvad veekogu kui tervikliku elupaiga ja sellega seotud liikide kaitsele. See tähendab, et kui Kunda_2 veekogumil on tegemist Natura alaga, siis veeloa andmise otsustamisel tuleb analüüsida nii veekaitselisi kui ka Natura kaitseeesmärke. Kui Kunda_2 veekogumi veekaitselisi eesmärke võiks kavandatav kalapääs aidata saavutada, siis Natura kaitse-eesmärkide saavutamisele see kaasa ei aita (vt 15.10.2020 korralduse p 2.5. jj). 11) Kavandatava vee erikasutuse puhul ei ole võimalik saavutada Sirtsi loodusala ja Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärke. Jõe tõkestamatus pikisuunas on üks hüdromorfoloogilistest kvaliteedielementidest, mille alusel hinnatakse vooluveekogumi ökoloogilist seisundiklassi. Pais tekitab tõkestatuse, mis mõjutab veekogu hüdromorfoloogilist ja kalastiku seisundit. Kunda IV paisul mõjutab tõkestatus ka Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist. Kalastikule avalduva mõju leevendamise üheks alternatiiviks on kalapääsu rajamine. Kuid kuna kalapääsu rajamisel paisutus säilib, siis uputatud elupaik jääb endiselt uputatuks. Järelikult kalapääsu rajamine võib likvideerida küll tõkestatuse, kuid kuna veemajanduskava eesmärgid arvestavad ka kaitstavatele aladele seatud kaitse-eesmärke (vt käesoleva vastuse p 2.4.3.), siis antud juhul ei ole kalapääsu rajamine sobiv meede, mis aitaks saavutada Kunda_2 veekogumi hea seisundi. Seega ei ole kaebaja väide, et kavandatav tegevus saavutab jõe tõkestamatuse, asjakohane. 12) KeA ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaitse-eesmärkide saavutamiseks ei ole vältimatult vajalik paisutuse likvideerimine. KeA on 15.10.2020 korralduse p-des 2.5.7.1, 2.5.9.2, 2.5.10.1, 2.5.17 selgitanud, et paisutuse likvideerimine on oluliseks kaitsemeetmeks, et taastada paisjärvede alla jäävad koelmud. 13) Euroopa Kohus (C-399/14; C-404/09) on korduvalt rõhutanud, et Natura alade kaitse ei tohi piirduda meetmetega, mis on mõeldud inimtegevusest tuleneva välise kahjustamise ja häirimise vältimiseks, vaid see peab ka vastavalt olukorrale hõlmama positiivseid meetmeid ala seisundi

10(19)

säilitamiseks ja parandamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 28.01.2021 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-17-1739 p-s 31 märkinud, et: ,,Lisaks tuleb vastustajal selgitada, kas asjaomastel hoiualadel on konkreetseks eesmärgiks seatud vaid olemasoleva olukorra halvendamise vältimine või ka parandamine ning kas paisutamise jätkamine kahjustaks neid eesmärke.“ KeA rõhutab, et Kunda jõe hoiualal ja Sirtsi loodusalal ei ole eesmärgiks vaid kaitstavate liikide ja elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundi halvenemise vältimine, vaid ka selle parandamine. Seega on asjakohatu kaebaja seisukoht, et kavandatav tegevus ei halvendaks kaitstavate liikide seisundit võrreldes Natura ala moodustamise hetkega. 14) Vastavalt loodusdirektiivi art 17 Eesti poolt 2019. aastal esitatud aruandes loodusdirektiivi rakendamise kohta (periood 2013-2018) on toodud: Lõhe (Salmo salar) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Kõige olulisema survetegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, see on märgitud ka ohuteguriks. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine. Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, ja veekogude muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine või loomine juba rikutud alade arvelt. Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Ohutegurina on välja toodud veekogude ja voolurežiimi muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmetena toodud veekogude hüdroloogiliste muutuste vähendamine ja hüdroloogilistest muutustest mõjutatud elupaikade taastamine. Võldase (Cottus gobio)seisund on soodne. Samas on stabiilse seisundi säilitamiseks oluline, et leevendataks surve-ja ohutegurite mõju. Võldasele mõjuva surve-ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine. Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohustava tegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine ja selleks rajatud infrastruktuur ning paisude mõju. Elupaigatüübi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas toodud hüdroenergia kasutamise ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaigatüüpide taastamine nende alade arvelt, mis on juba hüdroenergia kasutamisega kaasnevate tegevuste tulemusena kahjustada saanud. 15) Sirtsi loodusala suurt potentsiaali arvestades on alal oluline panus elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks seatud liikide üleriigilise soodsa seisundi saavutamisse. Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskavas seatud kaitse-eesmärke on KeA 15.10.2020 korralduse p-des 2.5.1.–2.5.18. põhjalikult selgitanud. Nimetatud punktides on välja toodud, millised on Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitseeesmärgid, sh millised on kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260), liikide võldase, lõhe, jõesilmu, hariliku hingu kaitse-eesmärgid (vt 15.10.2020 korralduse p 2.5.1 Kunda jõe hoiuala, p 2.5.2 Sirtsi loodusala, p 2.5.7.1 võldase, p 2.5.8.1. hariliku hingu, p 2.5.9.1 jõesilmu, p 2.5.10.1 lõhe, p 2.5.14 ja p 2.5.15 elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse-eesmärgid). Seega on väär kaebaja 17.05.2021 täiendavas seisukohas toodud väide, et KeA ei ole 15.10.2020 korralduses mingil viisil toonud esile, millised on kaitsekorralduskavas seatud eesmärgid.

11(19)

16) Lisaks on KeA selgitanud, et kavandataval tegevusel on negatiivne mõju Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele, samuti, millised on võimalikud meetmed kaitseeesmärkide saavutamiseks (kokkuvõtvalt 15.10.2020 korraldusep-des 2.5.16–2.5.18, aga ka pdes 2.5.7.1 võldasele, 2.5.9.2 jõesilmule ja 2.5.10.2 lõhele) ning paisutuse likvideerimine on üks olulisimatest meetmetest kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Vähemad meetmed, sh kalapääsu rajamine kaitse-eesmärkide saavutamist ei taga. Paisjärve alla jäävad olulised koelmualad, mis on ühed kvaliteetsematest Kunda jõel, ning ükski kalapääsulahendus ei võimalda koelmualade taastamist, veelgi enam, koelmualad uputatakse kavandatava tegevuse tagajärjel veelgi suuremas ulatuses ja kaitstava ala seisund halveneb veelgi. Kui koelmuid ei taastata, siis jäävad need kalastiku poolt kasutamata, mis tähendab, et kalade arvukus ei saa tõusta ja seega seisundi muutust kesisest heaks ei toimu. 17) Asjakohatu ning väär on ka kaebaja väide (17.05.2021 täiendavas seisukohas), et 15.10.2020 korralduses ei ole välja toodud, kas mõju on võimalik välistada leevendavate meetmetega (nt kalapääsu rajamisega). KeA on kalade läbipääsu tagamist ja kruvikalapääsu ja kärestikutüüpi möödaviikpääsu sobimatust kalade efektiivseks läbipääsuks käsitlenud 15.10.2020 korralduse p-s 2.4. jj. 18) Kokkuvõtvalt on 15.10.2020 korralduses jõutud järeldusele, et kavandataval tegevusel on negatiivne mõju kaitse-eesmärkidele ja seda ei saa välistada ka juhul, kui kalapääs rajatakse (veelgi enam, kalapääsu rajamisega kavandatakse veetaseme tõstmist, millega uputatakse kudealad üle veelgi suuremas ulatuses ehk halvendatakse olemasolevat olukorda veelgi enam). Riigikohtu 18.02.2021 kohtuotsuse p-s 28 on kohus märkinud, et kohustuslik on vältida kaitsestaatuse halvenemist ning saavutada kaitse-eesmärgid. 19) Kunda IV paisul puudub ega ole olnud veeluba, mistõttu kaebaja õigustatud ootust ei rikuta. 20) KeA-le on arusaamatu kaebaja 17.05.2021 täiendava seisukohas toodud väide, et erandi kohaldamise tingimuse täidetavuse üle otsustab Vabariigi Valitsus, mistõttu on KeA ületanud Natura erandi kohaldamise võimalikkuse üle otsustamisel oma pädevust. Loodusdirektiiv annab Natura hindamise põhimõtted, kuid jättis iga riigi enda valida, kuidas need kohustused võetakse siseriiklikku õigusesse üle. Eesti on loodusdirektiivi art 6 lg 3 ja 4 võtnud üle selliselt, et Natura hindamine, sh Natura erand on keskkonnamõju hindamise osaks. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. VeeS § 191 lg 1 kohaselt annab veeloa KeA. KeHJS § 22 kohaselt kontrollib KeA keskkonnamõju hindamise aruande vastavust KeHJS nõuetele. KeHJS § 20 lg 2 kohaselt on keskkonnamõju hindamise aruande sisule täpsustatud nõuded kehtestatud keskkonnaministri 01.09.2017 määruses nr 34 ,,Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded’’ (edaspidi määrus nr 34). Määruse nr 34 § 6 lg 5 sätestab, et juhul kui kohaldatakse KeHJS § 29 lg 3–5 sätestatud erisust, esitatakse keskkonnamõju hindamise aruandes asjakohased põhjendused erisuse tegemise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta. Lähtudes loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 29 lg 3 ja 4 saab loa anda üksnes juhul, kui esinevad üheaegselt järgmised tingimused: 1) alternatiivsed lahendused puuduvad; 2) projekt tuleb ellu viia üldiste huvide mõjuval põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; 3) Vabariigi Valitsus annab nõusoleku; 4) liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni). Alles siis, kui Natura erandi kohaldamiseks kõik tingimused (alternatiivsed lahendused puuduvad; projekt tuleb ellu viia avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada pärast loa andmist Euroopa Komisjoni)) on täidetud, saab pöörduda Vabariigi Valitsuse poole taotlusega Natura erandi rakendamiseks. Vabariigi 12(19)

Valitsuse poole pöördumiseks peab keskkonnamõju hindamisearuanne sisaldama analüüsi Natura erandi rakendamise võimalikkuse kohta ja väljatöötatud hüvitusmeetmeid, vastasel juhul puudub Vabariigi Valitsusel piisav informatsioon otsuse langetamiseks. KeA on 15.10.2020 korralduse p 2.6.11. märkinud, et KeHJS § 29 lg 3 nimetatud alternatiivide puudumist ei esine. Euroopa Komisjon on selgitanud, et kooskõlas vajadusega hoida ära Natura 2000 võrgustiku soovimatut kahjustamist tuleks juhul, kui selgitatakse välja oluline negatiivne mõju ala terviklikkusele, kaaluda pakutava kava või projekti põhjalikku läbivaatamist ja/või tühistamist. Seega peavad pädevad asutused analüüsima ja tõendama asjaomase kava või projekti vajalikkust, kaaludes selles etapis ka nullvarianti. Seejärel peaksid pädevad asutused uurima võimalust kasutada alternatiivlahendusi, mis aitaksid paremini tagada asjaomase ala terviklikkust. Analüüsida tuleb kõiki teostatavaid alternatiive, mis vastavad kava või projekti eesmärkidele, eelkõige nende suhtelist tulemuslikkust seoses ala kaitse-eesmärkide, ala terviklikkuse ja Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe toetamisega, samuti nende proportsionaalsust maksumuse mõttes. Need võivad hõlmata alternatiivseid asukohti või marsruute, teistsugust mastaapi või arengukava või alternatiivprotsesse. Alternatiivina saab käesoleval juhul käsitleda elektrienergia tootmist teises asukohas või teisel viisil või ka veekasutamist teisel viisil ilma jõge paisutamata. Seega ei ole KeHJS § 29 lg 3 kohane esimene eeldus täidetud. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et avalikkuse jaoks esmatähtsaid huve tuleb uurida ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et alternatiivseid lahendusi ei ole. Arvestades eeltoodut ei ole avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste analüüs vajalik, kui alternatiivsed lahendused kavandatava tegevuse elluviimiseks on olemas. Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 34 on kohus märkinud, et pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on KeA ning muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab Euroopa Liidu (EL) keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi art 6 lg 4. Seega on KeA-l pädevus hinnata, kas muinsuskaitseline huvi Kunda IV paisul on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles kahjustatava ala kaitse eesmärkidest lähtuvad huvid. Tartu Halduskohtu 06.02.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-478 on kohus märkinud (p 17), et argumendid nagu kultuurimälestiseks tunnistatud ehitiste kompleks ei oleks enam kasutusel oma algsel otstarbel ning argument, et paisjärve säilimine on muinsuskaitselisest huvist eelistatum, et mälestis oleks vaadeldav talle iseloomulikus keskkonnas, ei kaalu üles võimalikku ohtu Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, sh arvestades, et paisjärve olemasolu kui selline halvendab oluliselt kaitsealuste liikide elutingimusi. Seega on Tartu Halduskohus nentinud, et sellised muinsuskaitselased argumendid ei kaalu üles keskkonnakaitselisi huve Natura 2000 ala kaitsealuste liikide elutingimuste halvendamisel. 21) KeA vaatas taotluse läbi avatud menetluses. KeA avalikustas 15.10.2020 korralduse eelnõu ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (vt 15.10.2020 korralduse p 1.9.). Seega oli avalikkusel võimalus esitada 15.10.2020 korralduse eelnõu osas oma ettepanekud ja vastuväited. Kaebaja esitas oma ettepanekute ja vastuväidetega muuhulgas ka Muinsuskaitseameti seisukoha (vt 15.10.2020 korralduse p 1.11.). 15.10.2020 korralduse eelnõule esitatud ettepanekud ja vastuväited koos KeA selgitustega on käsitletud 15.10.2020 korralduse p-des 2.9.1.–2.10.8. 15.10.2020 korralduse andmise ajal ei olnud Kunda IV pais ega Kunda Mõisa vesiveski kompleks tunnistatud kultuurimälestiseks, mistõttu asjaolu, et käesoleval hetkel on Muinsuskaitseamet algatanud Kunda mõisa veskikompleksi (sh paisu ja paisutuse) kaitse alla võtmiseks menetluse, ei ole asjakohane. Haldusakti õiguspärasuse hindamisel ei saa arvestada hiljem tekkinud asjaolusid. KeA on nimetatud menetluses esitanud oma vastuväited. KeA 13(19)

hinnangul võib Kunda Mõisa vesiveski kompleksi kultuurimälestiseks tunnistada sellises mahus ja tingimustel, mis ei lähe vastuollu LKS ja VeeS ning võimaldab täita Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke.

KOHTU PÕHJENDUSED

- Korralduses (p 2.3.2) viidatu kohaselt on ekspertarvamuses (lk 27; tl 22, kd II) Kunda IV paisu normaalveetase abs kõrgus LKS-i 21.04.2004 vastuvõtmise ajal 40.00 m BK 77 (mis alates 2018. a kehtivas Euroopa vertikaalses referentssüsteemis on 40.22 m EH2000). - Kunda jõgi kuulub kogu ulatuses LKS § 51 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ § 2 p 33 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. - Kavandatava tegevuse piirkonnas asub Kunda jõe hoiuala, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määruse nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas“ (edaspidi määrus nr 237) § 1 lg 1 p 6 alusel, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. - Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615-k) lisa 1 p 2 ap 395 kohaselt kuulub Kunda jõe hoiuala Natura 2000 võrgustikku Sirtsi loodusala koosseisus. - Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025 on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 31.12.2015 käskkirjaga nr 1-4.2/15/549 „Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala kaitsekorralduskava kinnitamine aastateks 2016 – 2025“, muudetud Keskkonnaameti peadirektori 20.07.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/21 „Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025 muutmine“. - Keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisa 2 alusel on Ida-Eesti vesikonnas pinnaveekogumitena Kunda jõel senise 4 pinnaveekogumi asemel 3 pinnaveekogumit määratletud: Kunda lähtest Anguse jõeni, Kunda Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani ja Kunda Jaama tn sillast suudmeni. Kunda IV pais asub Kunda_2 pinnaveekogumil. - Vaidlusalune mõisakompleks pole muinsuskaitse all, kuid KeA-le oli haldusmenetluses teada Muinsuskaitseameti seisukoht (tl 107, kd I), et ajalooline mõisakompleks on väärtuslik kultuurimaastik ja tööstusarhitektuuri näide Eestis. - Paisutuseks pole KeA poolt kunagi ühtegi luba väljastatud. Puudub vaidlus ka selles, et KeA-l on pädevus VeeS § 192 lg 1 alusel keelduda veeloa andmisest KeÜS § 52 lg 1 p 1 ning p-des 3–10 sätestatud juhtudel. Pädevuse puudumist väidab kaebaja lähtuvalt sellest, et kaaluda tuli nn Natura erandi tegemist, mis KeHJS § 29 lg 3 järgi on Vabariigi Valitsuse pädevuses.

selgitatud kaevatav korralduse p-s 2.8. Seega paisutuse ja sellega seoses paisu likvideerimise erinevate võimalustega tegeletakse järgnevas menetluses, mh võttes arvesse võimalikku Muinsuskaitseameti otsustust mõisakompleksi muinsuskaitse alla võtmise kohta. Kehtiv õigus ei näe ette nende menetluste ühendamist.

16(19)

vastustaja oleks pidanud lähtuma nn ajaloolisest veetasemest (nimetades seda ka tavapäraseks veetasemeks ja projektikohaseks ehitustehniliseks veetasemeks), mis oli rajatisele (paisule) projekteeritud ei tulene kehtivast õigusest ega kaebaja viidatud Riigikohtu lahendist. Kaebaja kohtumenetluses esitatud tõendist (Sõmeru Maamõõdu OÜ 13.04.2021 töö nr 5521, tl 139, kd II) ei saanud vastustaja haldusakti andes lähtuda, kuid põhjendatud on vastustaja märkus, et sellest nähtuvalt on veetaset (41.15 m EH2000) mõõdetud suurveeperioodil (aprillis, mil tavaliselt selliseid mõõtmisi ei tehta), kui veetase on ka looduslikult tavapärasest kõrgem, mistõttu ei tõenda see 2007. a ekspertarvamuse aluseks oleva mõõtmise ebaõigsust. Lisaks, kaebaja pole haldusmenetluses ebaõigsuse väitele tuginenud ega esitanud omapoolset mõõtmistulemust, vaid on üksnes olnud seisukohal, et normaalveetasemeks peaks olema paisule algselt projekteeritud veetase (paisu toimimist tagav veetase). See kaebaja seisukoht pole aga eelnevast tulenevalt õige. Vastustaja on seega põhjendatult leidnud, et taotletav paisutustase on 1.10 m kõrgem kui ekspertarvamuses välja toodud reaalselt eksisteeriv paisutustase ning läheb otseselt vastuollu LKS § 51 lg-ga 1, mille alusel paisu rekonstrueerimine sellises ulatuses, mis tõstab veetaset, on keelatud.

15.10.2020 korralduse p 2.7.8, 2.10.6) selge ning menetlusökonoomia põhimõttest (HMS § 5 lg 2) lähtuvalt oli otsuse tegemine sellises olukorras põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.