2-15-17868/29 - Asjaõigus - Omandiasjad - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

5.2.Ülejäänud osa hüvitisest (10 000 eurot) tasub hageja igakuiste 1000 euroste osamaksetega A.A.’i arvelduskontole hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kaasomandi lõpetamise hagis ja kaasomandilõpetamise vastuhagis poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud J.S. esitas 27.11.2015 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse A.A. ja H.K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub Pärnu linnas, Xxxxxxxxxxx asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 215205) võrdsetes osades, so 1/3 mõttelistes osades kolmele kaasomanikule: J.S.’ile (hageja), A.A.’le (kostja I) ja H.K.’ile (kostja II). Kinnistul asub kapitaalset remonti vajav elamu, garaaž, kuur ja aiamaja (lisa 2 – ehitusregistri andmed). Aiamaja on hagejale teadaolevalt kasutuses H.K.l kuurina. Lisaks ehitusregistris nähtuvatele ehitistele on kinnistul ka kasvuhoone. Hageja taotles kaasomandi lõpetamist selliselt, et Xxxxxxxxxxx kinnistu Pärnu linnas väärtusega 54 000 € jääb hageja ainuomandisse ning hagejal on kohustus hüvitada kummalegi kostjale temale kuuluva osa omandiõiguse kaotamise eest 18 000 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja põhejndab kinnistu kaasomandi lõpetamise ja hageja ainuomandisse jätmise vajadust järgmiste asjaoludega: Faktiliselt kasutab Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvat elamut enda püsiva elukohana hageja abikaasa ja poeg. Väljakujunenud kasutuskorra kohaselt kasutab hageja elamust 1. korrusel asuvat kahte tuba ja kööki. Muudest kinnistul asuvatest ehitistest garaaži, kasvuhoonet ja osaliselt kuuri (1⁄2 osas kasutab kuuri J.S. ning 1⁄2 osas kasutab kuuri A.A.). Kostjad elamus ei ela ning ülejäänud osa elamust on igapäevaselt kasutamata (sh II korrus talvel ka kütmata). H.K. ei kasuta elamut enda püsiva elukohana ca 15 aastat, millest tulenevalt ei ole kostja II olnud huvitatud elamu hooldamisest ja remontimisest. A.A. sai kinnistu kaasomanikuks 27.06.2014. a kinkelepingu alusel (lisa 3 – koopia 27.06.2014. a notariaalaktist nr 1197). Aprillis 2015. a asus A.A. lammutama ilma kaasomaniku nõusolekuta

2-15-17868 hageja ja kostja I ühiskasutuses olevat kuuri (lisa 4 – koopia Pärnu LV 23.04.2015. a märgukirjast nr 9-13/4767). Enne lammutamist tühjendas kostja I kuuri küttepuudest, millised kuuluvad hagejale (lisa 5 – fotod, millistelt nähtub kuurist puude välja toomine ja kuuri lammutamine kostja I poolt). 22.04.2015. a esitas kostja I hagejale nõude lammutada kasvuhoone (lisa 6 – A.A. 22.04.2015. a kiri hagejale). 26.05.2015. a esitas kostja I hagejale nõude ümber ehitada kaasomandis olev ahi ning lammutada kasvuhoone (lisa 7 – A.A. 26.05.2015. a kiri hagejale). Nagu nähtub esitatud kirjadest, siis on kostja I oma nõudmistest jäik ning seisukohal, et kostjal I on ainuisikuliselt õigus teha valikuid selle kohta, milliseid hooneid ja kuidas kaasomanikud kasutavad. Lisaks on kostja I oma väidetes ka vastuoluline – kostja I nõuab kasvuhoone lammutamist, kuigi samas on varasemalt kinnitanud, et võtab kasvuhoone enda omandisse ning istutas 15. mail kasvuhoonesse taimed. Ka ei ole kostja I oma väidetes korrektne – 26.05.2015. a kirjas väidab kostja I, et hageja ei ole seoses taimede istutamisega hageja kasvuhoonesse reageerinud, samas kui oli 25.05.2015. a võtnud vastu hageja kirja, millises hageja palus eemaldada kasvuhoonest tomatitaimed. Kaasomanikud ei ole olnud koostöövalmis Xxxxxxxxxxx kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja – reoveekanalisatsiooniga (lisa 9 – AS Pärnu Vesi kiri volituste puudumise kohta), ega ka muudeks kaasomandiga seotud ühisteks ettevõtmisteks. Antud käitumine on ka arusaadav, kuna kostjad faktiliselt kinnistul ei ela ning uuendused ei ole nendele eluliselt vajalikud. Samas aga kaasomand laguneb ning kokkulepet kaasomandi korrashoiuks seoses väga halbade suhetega hageja ja kostja I vahel ei ole võimalik. Hageja on seisukohal, et kinnistu kasutuskorda ei ole võimalik määratleda selliselt, et see kõrvaldaks kaasomanike erimeelsusi kaasomandi korrashoiuga, säilitamisega ja parendamisega seotud küsimustes. Lisaks ei võimalda kinnistul asuv elamu kasutuskorda kokku leppida selliselt, et hageja perekond ja kaasomanik I omavahel kokku ei puutuks. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et kinnistu kaasomand tuleb lõpetada. Hageja on seisukohal, et kinnistu peaks jääma hageja ainuomandisse. Hageja pere kasutab ainukesena kinnistul asuvat elamut enda püsiva elukohana, kostja I kirjadest nähtub aga, et kostjal on seoses kinnistuga nn äriplaanid ning kostjad ei vaja kinnistut enda elukohaks. AS Pindi Kinnisvara 16.02.2015. a eksperthinnangu nr 387921 kohaselt on Xxxxxxxxxxx kinnistu turuväärtus 54 000 eurot (lisa 10 – eksperthinnang nr 387921). Seega on käesolevas asjas õige ja õiglane hüvitis kaasomanikule tema kaasomandi osast ilma jäämise eest 18 000 eurot (54000 € /3=18000 €). Algselt hagi esitanud J.S. võõrandas oma kaasomandi asjas H.S.ile ning hageja taotlusel kohus asendas 08.09.2016 määruses ühe hageja teisega. 14.10.2016 täpsustatud hagis H.S. palus jätta Xxxxxxxxxxx kinnistu tema omandisse, kohustada A.A.’t andma nõusoleku kinnistusraamatusse vastava kande tegemiseks ja määrata H.S.i kohustuseks tasuda hüvitis A.A.’ile summas 18000 eurot osade kaupa selliselt, et 9000 eurot tasub H.S. kostjale 3 tööpäeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ja ülejäänud hüvitise maksab igakuiste 1000 euroste maksetega hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks arvates otsuse jõustumisele järgnevat kuust. Kostja A.A. vastuväited hagile ja vastuhagi Kostja A.A. 18.01.2016 kirjalikus kostja vastuses teatas, et Kostja ei võta hagi õigeks ja leiab, et asja ei ole võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kostja ei soovi taolist kaasomandi lõpetamist nagu seda oma hagis on soovinud J.S.. Kostja ei nõustu hageja poolt pakutud hüvitisega summas 18000 eurot. Seda enam ei ole kostja nõus saama hüvitist osade kaupa. Kostja leidis, et õiglase hinna/hüvitise saamiseks tuleks korraldada avalik enampakkumine ja enampakkumisel saadud summa tasuda hüvitisena kaasomanikele võrdsetes osades. Kostja palub menetluskulud täies ulatuses jätta hageja kanda.

2-15-17868 21.07.2016 esitatud vastuhagis taotleb A.A. kaasomandi lõpetamist selliselt, et korraldada avalik enampakkumine Xxxxxxxxxxx, Pärnus asuva elamu ja kinnistu müügiks ja enampakkumisel saadud summa tasuda hüvitisena kaasomanikele võrdsetes osades. Vastuhageja on veendunud, et kaasomandi lõpetamine vastukostja 1 (J.S.i) pakutud viisil pole õiglane ja tema poolt ka teostatav. Hagejale teadaolevalt puuduvad Kostjal 1 piisavad rahalised vahendid, et hüvitist teistele kaasomanikele välja maksta. Hageja leiab, et õiglase hinna/hüvitise saamiseks tuleks korraldada avalik enampakkumine ja enampakkumisel saadud summa tasuda hüvitisena kaasomanikele võrdsetes osades. Enampakkumise alghinnaks palub määrata 60 000 eurot. Menetluskulud palub jätta vastukostja 1 kanda. 19.09.2016 kirjalikus vastuses vastukostja H.S. vastuhagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. H.S. viitab, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (RKTKm 3-2-1-13-14, p. 10; RKTKo 3-2-1-1-12, p. 12; RKTKo 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kostja 1/vastuhageja ei ole välja toonud neid asjaolusid, miks peaks kohus lõpetama kaasomandi kostja 1/vastuhageja taotletud viisil. Esialgne hageja põhjendas kaasomandi lõpetamisel kinnistu jätmist hagejale seoses asjaoluga, et hageja abikaasa kasutab kinnistut enda elukohana. Kuigi käesoleva vastuse esitamise ajal on esialgne hageja koos abikaasaga enda kaasomandiosa kinkinud hagejale/vastukostjale, ei ole faktiline olukord muutunud ning hageja/vastukostja ema kasutab kinnistut jätkuvalt enda elukohana. Antud asjaolu nähtub ka hageja/vastukostja poolt kohtule 07.09.2016. a esitatud notariaalsest lepingust nr 1454 (vt p 4.1.11 kinkelepingu esemega I seotud võrgu- ja elektrileping on sõlmitud C.S. ́i nimel, p 4.1.19 notari selgitus 3. alapunktis kinkelepingu eseme edasise kasutuse kohta, p 5.2 lepingupoolte kokkulepe selle kohta, et kinkelepingu ese I jääb kinkijate elukohaks ka pärast kinkelepingu sõlmimist). Vastuhageja A.A. arvates kaasomandi lõpetamine hageja/vastukostja pakutud viisil ei ole õiglane ja teostatav seoses rahaliste vahendite puudumisega, kuid H.S. on esitanud kohtule kinnistu mõttelise osa müügilepingu (notariaalne akt nr 2011), millise punktis 2.2. nähtub, et ostuhind 18 000 eurot oli enne lepingu sõlmimist hoiustatud notarikontol. Seega ebaõige on kostja 1/vastuhageja väide, et hagejal/vastukostjal puuduvad rahalised vahendid hüvitise tasumiseks. Muid asjaolusid, miks peaks kohus kaasomandi lõpetama kostja 1/vastuhageja taotletud viisil, kostja 1/vastuhageja ei esita. Tähelepanuväärne on, et kostja 1/vastuhageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kinnistu väärtus oleks kõrgem, kui hageja/vastukostja pakutud hüvitis. Hageja/vastukostja esitab kohtule 08.08.2016. a koostatud eksperthinnangu nr 450157, millisest nähtub, et kinnistu turuväärtus ei ole muutunud. Seega on hageja poolt pakutud hing õige ja õiglane. Menetluse edasine käik Pärnu Maakohus 17.12.2015 määrusega võttis menetlusse J.S.’i hagi A.A. ja H.K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning 02.09.2016 määrusega võttis menetlusse kostja A.A. vastuhagi J.S.’i jaH.K.vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. 08.09.2016 määrusega hageja ja H.S.’i taotlusel kohus TsMS § 211 alusel asendas senise hageja uuega, kuivõrd õigusjärglane H.S. tõendas senisele hagejale J.S.ile kuulunud vaidlusaluse kinnistu Xxxxxxxxxxx, Pärnus 1/3 mõttelise osa omandamist 22.08.2016 notariaalse kinkelepingu alusel. Kinnistusraamatu väljatrükist nähtuvalt Xxxxxxxxxxx, Pärnus asuva kinnistu (reg.osa nr xxxxxxxxxxx) 1/3 mõttelise osa omanikuks on alates 26.08.2016 kandest J.S.i asemel H.S.. Antud asjas ei olnud seaduse järgi vastaspoole nõusolek vajalik, kuna nõue on otseselt seotud kinnisasja endaga ja hageja asendus tuleneb vaidlusaluse kinnisasja võõrandamisest. 12.09.2016 toimunud eelistungil uus hageja H.S. loobus omakorda nõudest kostja H.K. vastu, kuna H.K. on oma osa kinnistust H.S.ile müünud, vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Hageja esitas kohtule kinnistusraamatust väljavõtte (tlk.199) ning koopia asjaõiguslepingust. 22.09.2016 esitas vastuhageja A.A. kirjalikult samuti taotluse asendada

2-15-17868 senine vastukostja J.S. uue vastukostja H.S.iga ning võtta vastu vastuhagist loobumine H.K. vastu, kes ei ole enam vaidlusaluse kinnisasja kaasomanik. 28.09.2016 määrusega kohus lõpetas asjas menetluse osaliselt, so nõuetes H.K. vastu, kuna vaidlusaluse Xxxxxxxxxxx kinnistu kaasomanikeks alates 09.09.2016 kinnistusraamatu kandest on 2/3 mõttelises osas H.S. ja 1/3 mõttelises osas A.A.. 14.10.2016 toimunud kohtuistungil poolte nõusolekul kohus määras asja lahendamise kirjalikku menetlusse, seisukohtade, menetluskulude esitamise ajaks 31.10.2016. Pooled esitasid menetluskulud tähtaegselt. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, vastuhagi avalduse ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära pooled kohtuistungil ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb kaasomandi lõpetamise nõudes rahuldada ja kaasomandi lõpetamise viisi rahuldada, vastuhagi tuleb kaasomandi lõpetamise nõude osas rahuldada, kaasomandi lõpetamise viisi osas jätta rahuldamata ning kaasomand tuleb lõpetada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 mõttest tulenevalt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 76 lg. 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg.1 tulenevalt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui pooled ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, siis otsustab selle kohus. AÕS § 77 lg. 2 sätestab kaasomandi lõpetamise viisid, mida hageja võib nõuda: 1) jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, 2) anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või 3) müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-05 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et kinnistu Xxxxxxxxxxx, Pärnus omanikud on 3/2 kaasomandi osas hageja ja 1/3 kaasomandi osas kostja (I kd, lk 199). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjuseid kaasomandi lõpetamiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-102-05 p-s 11 märkinud, et kaasomandi lõpetamise nõude eeldusteks on vaid kaasomandi olemasolu ning poolte kokkuleppe puudumine kaasomandi jagamise viisi suhtes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaasomandi lõpetamise nõuet välistavad asjaolud puuduvad ning kaasomandi jagamise nõude esitamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist ja selles nõudes kuuluvad nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamisele. Kaasomandi lõpetamise viisi osas kohtu põhjendused Hageja on esitanud kohtule nõude kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaselt kostja kaasomandis olev kinnistuosa jäetakse hageja omandisse, kinnistu hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjale tema osa rahas vastavalt kinnisvara hindamise tulemusele summas 18000 eurot otsuse jõustumisele järgneva 9 kuu jooksul. Kohus leiab, et hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks hageja poolt taotletud viisil tuleb rahuldada. Seoses hageja nõudega lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt kinnistu jäetakse hageja ainuomandisse, märgib kohus järgmist. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures

2-15-17868 ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest, s.o hea usu põhimõttest. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et tema ja tema pere (ema C.S.) kasutavad aastaid nimetatud elamuga kinnistut, hageja ema elab seal käesoleval ajal ning hageja on suuteline kostjale tema osa välja maksma. Samas kui A.A. sai oma osa kaasomandist 2014.a kinke teel, ei ela kinnistul asuvas elamus, ei ole millegagi põhjendanud, miks soovib omanike vahelist enampakkumist, samas ei ole ka tõendanud, kas ja millise aja jooksul suudaks enampakkumise võitmise korral kinnistu 2/3 mõttelist osa, so suurema osa välja osta hagejalt, arvesse võttes, et kostja A.A. enda hinnangu järgi kinnisu alghind peaks olema vähemalt 60 000 eurot, samas aga A.A. on käesolevas tsiviilasjas taotlenud majandusliku seisundi tõttu riigiõigusabi. Hageja väitel kostja peamine huvi vaidlusaluse kinnistu suhtes on ärilist laadi, kostja ei ole väidet ümber lükanud ja ei ole toonud kohtu ette toonud asjaolusid, milles tulenevalt on tema erilised (emotsionaalset, sotsiaalset vms laadi) huvid ülekaalus võrreldes teise poole huvidega. Asjaolu, et hageja on aastaid kinnistut hooldanud, tema pere elab seal ning suurem osa kinnistust kuulub hagejale, mistõttu kohus on antud küsimuses seisukohal, et hageja huvi kinnistu vastu on suurem, mistõttu antud asjas tuleb hageja huve eelistada kosja omadele. Lähtuvalt eeltoodust lõpetab kohus kaasomandi hageja taotletud viisil ja jätab kaasomandi vastuhagiavalduses nimetatud viisil lõpetamata. Kostja (vastuhagis hageja) on esitanud käesolevas tsiviilasjas vastuhagi, milles taotleb kaasomandi lõpetamist viisil, mille kohaselt kaasomand jagatakse pooltevahelisel enampakkumisel. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja on tõendanud oma maksevõimelisust, kuid kostja mitte. Kohus kordab varasemalt viidatud Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt kohus saab kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega (RKTKo 3-2-1-6112). Kohus on eelnevalt leidnud, et kaasomandi jagamine viisil, millega kaasomandi pannakse sõltuma poolte vahelisest enampakkumisest olukorras, kus kostja peaks hüvitama (tema ena alghinnaga pakkumise järgi) vähemalt 40 000 eurot ja samas kostja kinnistut samaväärselt ega samas mahus hagejaga ei kasuta, ei ole kaasomanike huvidest lähtudes kõige parem viis, arvestades, et kostja on majanduslikes raskustes ja ta ei ole esile toonud muud isiklikku huvi peale asjast kasusaamise. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole kostjal kinnistuga suuremat sidet kui hagejal. Arvesse võttes, et hageja on esitanud tõendi, AS Pindi Kinnisvara hindamisakti nr 450157 (I kd tlk 208-233), mille järgi seisuga 08.08.2016 on kogu Xxxxxxxxxxx kinnistu väärtusega vähemalt 54 000 eurot, kostja vaidleb hinnale vastu, omapoolseid tõendeid ei esita, kuid 21.07.2016 vastuhagis kinnisasja alghinnana tunnistab kinnistu väärtust 600 000 eurole ning kinnisvara hinnad viimase veerand aastaga on pigem tõusmas, on kohtu hinnangul õiglane kohustada hagejat, kes saab püsivalt kogu kinnistu ainuomandi, hüvitama kostjale 1/3 kinnisasja hinnast summas 20 000 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-09 p-s 17 rõhutanud, et kaasomanikule, kes kaotab omandi, tagatakse õiglane hüvitis. Kohus rõhutab veel kord, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast, tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kaasomandi lõpetamine, andes kinnistu suuremat kaasomandi osa omavale hagejale, kes on menetluse käigus tõendanud enda suutlikkust kinnistuosa välja osta, õiglane ja kõige enam kaasomanike huve arvestav kaasomandi lõpetamise viis. Menetluskulude jaotus Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulud (nii hagi kui vastuhagiga seotud) jätta kummagi poole enda kanda.