Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-17868
Tsiviilasi
HS hagi AA vastu kaasomandi lõpetamiseks AA vastuhagi HS vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik, tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
HS apellatsioonkaebus, 3500 eurot AA apellatsioonkaebus, 3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja HS (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Talu Kostja AA (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2016. a otsus tühistada väljamõistetud hüvitise suuruse ja selle tasumise tingimuste osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata hüvitise suuruseks 18 000 eurot. Samuti teha uus otsus hüvitise tasumise kohustuse täitmise viisi osas.
Rahuldada HS hagi kaasomandi lõpetamiseks osaliselt ja jätta AA vastuhagi rahuldamata.
3.2.Lõpetada HS ja AA kaasomand Pärnu linnas XXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXX) selliselt, et jätta kinnistu HS ainuomandisse.
3.3.Kohustada AAt andma kinnistusraamatuse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX teise jaos tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna HS (isikukood
3.4.Välja mõista HS-lt omandi kaotuse hüvitisena 18 000 (kaheksateist tuhat) eurot AA kasuks. Hüvitis tuleb maksta kolme tööpäeva jooksul pärast AA Pärnu linnas XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) kaasosanikuna kinnisturaamatust kustutamist.
3.5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4).
3.HS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.AA apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue ning menetluse käik
1.JS esitas 27. novembril 2015. a Pärnu Maakohtule hagiavalduse AA ja HK vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagi esitamise ajal kuulus JS-le, AA-le (kostja) ja HK-le Pärnu linnas XXX asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX) võrdsetes osades, s.o 1/3 mõttelistes osades.
2.Hagi esitanud JS võõrandas 22. augustil 2016. a temale kuuluva kaasomandiosa HS-le (hageja) ning kohus asendas 8. septembri 2016. a määruses ühe hageja teisega.
3.28. septembri 2016. a määrusega lõpetas maakohus asjas menetluse osaliselt, s.o nõuetes HK vastu, kuna vaidlusaluse XXX kinnistu kaasomanikeks alates 9. septembrist 2016. a on 2/3 mõttelises osas HS ja 1/3 mõttelises osas AA.
4.Hagiavalduse kohaselt asuvad kinnistul kapitaalset remonti vajav elamu, garaaž, kuur, aiamaja. Lisaks asub kinnistul ehitisregistris registreerimata kasvuhoone. Hageja põhjendab kinnistu kaasomandi lõpetamise ja hageja ainuomandisse jätmise vajadust sellega, et faktiliselt kasutavad kinnistul asuvat elamut enda püsiva elukohana hageja ja CS (hageja ema). Väljakujunenud kasutuskorra kohaselt kasutab hageja elamust 1. korrusel asuvat kahte tuba ja kööki. Muudest kinnistul asuvatest ehitistest garaaži, kasvuhoonet ja osaliselt kuuri (1/2 osas kasutab kuuri hageja ning 1/2 osas kasutab kuuri kostja). Kostja elamus ei ela ning ülejäänud osa elamust on igapäevaselt kasutamata (sh 2. korrus talvel ka kütmata).
5.Kostja sai kinnistu kaasomanikuks 27. juunil 2014. a sõlmitud kinkelepingu alusel. Aprillis 2015. a asus kostja lammutama ilma kaasomaniku nõusolekuta hageja ja kostja ühiskasutuses olevat kuuri. Enne lammutamist tühjendas kostja kuuri küttepuudest, millised kuuluvad hagejale. 22. aprillil 2015. a esitas kostja hagejale nõude lammutada kasvuhoone. 26. mail 2015. a esitas kostja hagejale nõude ümber ehitada kaasomandis olev ahi ning lammutada kasvuhoone. Kostja on seisukohal, et
tal on ainuisikuliselt õigus teha valikuid selle kohta, milliseid hooneid ja kuidas kaasomanikud kasutavad. Lisaks on kostja oma väidetes ka vastuoluline – kostja nõuab kasvuhoone lammutamist, kuigi samas on varasemalt kinnitanud, et võtab kasvuhoone enda omandisse ning istutas kasvuhoonesse taimed.
6.Kostja ei ole olnud koostöövalmis kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja – reoveekanalisatsiooniga ega ka muudeks kaasomandiga seotud ühisteks ettevõtmisteks. Antud käitumine on ka arusaadav, kuna kostja faktiliselt kinnistul ei ela ning uuendused ei ole talle eluliselt vajalikud. Samas kaasomand laguneb ning kokkulepet kaasomandi korrashoiuks ei saavutata seoses väga halbade suhetega poolte vahel.
7.Hageja on seisukohal, et kinnistu kasutuskorda ei ole võimalik määratleda selliselt, et see kõrvaldaks kaasomanike erimeelsusi kaasomandi korrashoiuga, säilitamisega ja parendamisega seotud küsimustes. Lisaks ei võimalda kinnistul asuv elamu kasutuskorda kokku leppida selliselt, et hageja perekond ja kostja omavahel kokku ei puutuks.
8.AS Pindi Kinnisvara 16. veebruari 2015. a eksperthinnangu nr 387921 kohaselt on XXX kinnistu turuväärtus 54 000 eurot. Seega on õiglane hüvitis kaasomanikule tema kaasomandi osast ilma jäämise eest 18 000 eurot (54 000 : 3).
9.14. oktoobri 2016. a hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja jätta kinnistu tema ainuomandisse, kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse vastava kande tegemiseks ja määrata hagejale kohustuseks tasuda kostjale hüvitis 18 000 eurot osade kaupa selliselt, et 9000 eurot tasub hageja kostjale 3 tööpäeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ja ülejäänud hüvitise maksab igakuiste 1000 euroste maksetega hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks arvates otsuse jõustumisele järgnevat kuust. Kostja vastuväited ja vastuhagi
10.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei soovi kaasomandi lõpetamist hagis taotletud viisil ega nõustu hageja pakutud hüvitisega 18 000 eurot. Seda enam ei ole kostja nõus saama hüvitist osade kaupa. Kostjale teadaolevalt puuduvad hagejal piisavad rahalised vahendid, et hüvitist teistele kaasomanikele välja maksta.
11.Kostja esitas 21. juulil 2016. a vastuhagi, milles taotleb kaasomandi lõpetamist selliselt, et korraldada avalik enampakkumine kinnistu müügiks ja enampakkumisel saadud summa tasuda hüvitisena kaasomanikele võrdsetes osades. Enampakkumise alghinnaks palub määrata 60 000 eurot. Maakohtu otsus
12.Pärnu Maakohus rahuldas 16. detsembri 2016. a otsusega hagi kinnistu kaasomandi lõpetamiseks hageja taotletud viisil, s.o selliselt, et jättis kinnistu hageja ainuomandisse ning määras hageja kohustuseks tasuda kostjale hüvitis 20 000 eurot, millest 10 000 eurot kohustub tasuma 3 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ja 10 000 eurot kohustub tasuma igakuiste 1000 euroste osamaksetega hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Maakohus kohustas kostjat andma nõusolek omaniku vahetuseks vajalike kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Maakohus märkis, et jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusoleku (TSÜS § 68 lg 5). Vastuhagi rahuldas maakohus kaasomandi lõpetamise nõude osas, kuid kaasomandi lõpetamise viisi osas jättis rahuldamata. Kohus leidis, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulud (nii hagi kui vastuhagiga seotud) jätta kummagi poole enda kanda.
13.Otsuse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kaasomandi lõpetamise nõuet välistavad asjaolud puuduvad ning kaasomandi jagamise nõude esitamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Kohus märkis, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine asjaolusid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist, mistõttu rahuldas maakohus selles nõudes nii hagi kui ka vastuhagi.
14.Kohus leidis, et kaasomand tuleb lõpetada hageja poolt taotletud viisil, kuna hageja on tõendanud, et tema ja tema pere kasutavad aastaid nimetatud elamuga kinnistut, hageja ema elab seal käesoleval ajal ning hageja on suuteline kostjale tema osa välja maksma. Samas kui kostja sai oma osa kaasomandist 2014. a kinke teel, ei ela kinnistul asuvas elamus, ei ole millegagi põhjendanud, miks soovib omanike vahelist enampakkumist. Kostja ei ole tõendanud, kas ja millise aja jooksul suudaks enampakkumise võitmise korral kinnistu 2/3 mõttelist osa, s.o suurema osa välja osta hagejalt, võttes arvesse, et kostja hinnangu järgi peaks kinnistu alghind olema vähemalt 60 000 eurot, samas kui kostja on käesolevas tsiviilasjas taotlenud majandusliku seisundi tõttu riigiõigusabi. Hageja väitel on kostja peamine huvi vaidlusaluse kinnistu suhtes ärilist laadi. Kostja ei ole väidet ümber lükanud ega ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest tulenevalt on tema erilised (emotsionaalset, sotsiaalset vms laadi) huvid ülekaalus võrreldes teise poole huvidega. Kohtu hinnangul on hageja huvi kinnistu vastu suurem asjaolu, kuna hageja on aastaid kinnistut hooldanud, tema pere elab seal ning suurem osa kinnistust kuulub hagejale.
15.Vastuhagi, milles kostja taotleb kaasomandi lõpetamist pooltevahelise enampakkumise teel, osas märkis maakohus, et vastupidiselt hagejale ei ole kostja oma maksevõimelisust tõendanud. Õiglase hüvitise määramisel võttis maakohus arvesse AS Pindi Kinnisvara hindamisakti nr 450157, mille järgi 8. augusti 2016. a seisuga on kogu kinnistu väärtus vähemalt 54 000 eurot ja asjaolu, et kinnisvara hinnad on pigem tõusmas, ja kuna kostja omapoolseid tõendeid ei esitanud, siis oli kohtu hinnangul õiglane kohustada hagejat, kes saab püsivalt kogu kinnistu ainuomandi, hüvitama kostjale 1/3 kinnisasja hinnast 20 000 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
17.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega saata asi tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks.
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta kostja õiguste ja huvide kaitse ning lahendanud asja hageja huvidest lähtuvalt. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et õiglase hinna/hüvitise saamiseks tuleb korraldada avalik enampakkumine ja enampakkumisel saadud summa tasuda hüvitisena kaasomanikele vastavalt omandiosa suurusele. Enampakkumise alghinnaks tuleb määrata 60 000 eurot.
19.Alternatiivselt, juhul kui kohus ei arvesta kostja soovi avaliku enampakkumise korraldamise osas, siis kostjale määratud hüvitis 20 000 eurot tuleks kanda kostja kontole ühekordse maksena kolme tööpäeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kostja ei nõustu poole hüvitise tasumisega igakuise 1000-eurose maksena.
Hageja apellatsioonkaebus
20.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus määras hageja kohustuseks tasuda kostjale hüvitis 20 000 eurot ja teha tühistatud osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega määrata hagejale kohustuseks tasuda kostjale hüvitis 18 000 eurot. Tulenevalt hüvitise suurusest
korrigeerida kohtuotsuse täitmise viisi (resolutsiooni punkt 5) ja määrata kohtuotsuse täitmine kindlaks selliselt, et hageja tasub kostja kontole 9000 eurot kolme tööpäeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ja ülejäänud osa hüvitisest tasub hageja igakuiste 1000-euroste osamaksetega hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust (resolutsiooni punkt 5.2.). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
21.Hageja on seisukohal, et kohus on ebaõigesti lahendanud hüvitise suuruse tulenevalt õiglusest, jättes kõrvale tsiviilasjas esitatud tõendid. Hageja pöördus kohtusse hagiga
27.novembril 2015. a ning esitas kinnistu turuväärtuse tõendamiseks hageja pakutud suuruses AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangu, mille kohaselt on kinnistu turuväärtus
5.veebruari 2015. a seisuga 54 000 eurot. Vastuses hagile kostja ei vaielnud vastu kinnistu turuväärtusele. Tõendeid selle kohta, et kinnistu turuväärtus on kõrgem, kostja ei esitanud.
22.21. juuli 2016. a esitatud vastuhagis palus kostja määrata kinnistu enampakkumise alghinnaks 60 000 eurot. Seega hindas kostja kinnistu väärtuseks 21. juuli 2016. a seisuga 60 000 eurot. Hagejale teadaolevalt puuduvad kostjal teadmised, kogemused ja oskused, millised on kutselisel hindajal. Tõendeid kinnistu turuväärtuse kohta kostja ei esitanud.
23.19. septembri 2016. a vastuses vastuhagile vaidles hageja kostja poolt nimetatud kinnistu turuväärtusele vastu ning esitas oma vastuväite tõendamiseks AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangu, mille kohaselt on kinnistu turuväärtus 5. augusti 2016. a seisuga 54 000 eurot. Seega esitas hageja kohtule tõendi selle kohta, et nimetatud kinnistu turuväärtus ei ole 1,5 aasta jooksul muutunud ning ka peale kostja hinnangut kinnistu turuväärtuse osas ei ole kinnistu turuväärtus tõusnud.
24.Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-110-09 p-s 17 on Riigikohus küll rõhutanud, et kaasomanikule, kes kaotab omandi, tagatakse õiglane hüvitis, kuid maakohus on jätnud tutvumata Riigikohtu poolt samas otsuses ja punktis viidatud varasema lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, millie p-s 6 on märgitud, et kumbki pool peab TsMS § 91 lg 1 järgi esitama omapoolsed tõendid jagatava kaasomandi väärtuse kinnitamiseks ning kohus ei tohi määrata suuremat hüvitist, kui on korteriosa väärtus hindamisakti järgi. Siinkohal peab hageja vajalikuks märkida, et nimetatud otsuse punktist 1 ja 6 nähtub, et kuigi AS Rime Kinnisvara Vahendus hindamisakti järgi oli kaasomandiosa väärtus 240 000 krooni, oli hageja ringkonnakohtu istungil avaldanud, et on nõus tasuma kostjale 350 000 krooni. Seega suuremat summat oli nõus tasuma kohustatud pool, kes oli ka tõendi esitanud. Praeguses tsiviilasjas ei ole hageja kohtule avaldanud, et on nõus kostjale tasuma suurema hüvitise, kui kohtule esitatud kinnistu hindamisaktidest nähtub. Kuna kohus on mõistnud hüvitise välja suuremas ulatuses, kui tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub, on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1, 2 ja 3. Vastused kaebustele
17.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud palus jätta hageja kanda.
18.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud palus jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud summa suuruse ja selle tasumise tingimuste osas. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada väljamõistetud hüvitise
suuruse osas ja jätta rahuldamata menetluskulude jaotuse osas. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt hüvitise tasumise tingimuste osas.
20.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaasomandi jagamise ja selle viisi osas (I) ning lahendab seejärel hageja poolt kostjale makstava hüvitise suuruse ja selle maksmise tingimuste küsimused (II ja III). Lõpuks otsutab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse üle (IV). I
21.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus esmalt, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem ning kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19-20; 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 12). Maakohus on käsitlenud vatastikku esitatud nõuete rahuldamise eeldusi ning selgitanud piisava põhjalikkusega, miks tuleb kaasomandi lõpetamise viisi osas hageja nõue rahuldada ja jätta kostja nõue rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja esile toodud asjaolud ei anna alust kaasomandi jagamiseks vastuhagis märgitud viisil. Kostja poolt kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist ringkonnakohus ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
17.Ringkonnakohtu hinnagul on maakohus kaasomandi jagamise viisi üle otsustades põhjendatult arvestanud sellega, et hagejal on kaasomandiga suurem emotsionaalne side ning kinnistu on hagejale ja tema emale koduks. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud enda huvi kaasomandi säilitamise vastu ega taotlenud omandi tervikuna temale jätmist. Arvestades poolte konfliktseid suhteid, tegi maakohus õiglase ja põhjendatud otsuse, leides, et hageja huvi kinnistu säilitamiseks ja koduna rahumeelseks kasutamiseks kaalub üles kostja huvi kaasomandi jätkamiseks või kinnistu müümiseks avalikul enampakkumisel. Kuna maakohus otsustas õigesti, et kinnistu tuleb jätta tervikuna hagejale, ei ole asja lahendamise seisukohast tähtsust asjaolul, et maakohus on kostja pakutud kaasomandi jagamise alternatiivse viisi osas ajanud segi avaliku ja kaasomanike vahelise enampakkumise. II
17.AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud kaasomandi jagamise viis, mille kohaselt asja ühele või mitmele kaasomanikule jätmisel pannakse kaasomanikule kohustus maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, tähendab seda, et kaasomandi osast ilmajäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks, et tagada kaasomandi osast ilmajäävatele kaasomanikele täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest, tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest ning õiglase hüvitise väljamõistmiseks peab kohus tuvastama vaidlusaluse kinnistu väärtuse võimalikult lähedase aja seisuga omandi kaotamisele.
18.Poolte vahel on vaidlus kinnistu väärtuse üle. Tõendid kinnistu väärtuse kohta esitas ainult hageja, kes esitas AS-i Pindi Kinnisvara 16. veebruari 2015. a eksperthinnangu (I kd, tl 28-54) ja AS-i Pindi Kinnisvara 8. augusti 2016. a eksperthinnangu (I kd, tl 208-239), mille kohaselt on kinnistu väärtuseks 54 000 eurot. Kolleegium leiab, et hüvitise määramisel on põhjendatud lähtuda nimetatud eksperthinnangutes toodud kinnistu väärtusest. Maakohtu seisukoht, et kinnisvara hinnad pärast viimase eksperthinnangu tegemist on pigem tõusnud, ei põhine esitatud tõenditel. Otsuse põhjendustest ei nähtu, millele tuginedes jõudis maakohus järeldusele, et kinnistu väärtus otsuse tegemise ajal on 60 000 eurot, millest tulenevalt õiglane hüvitis kostjale on 20 000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nõustuda maakohtu eeldusega, et kohtuotsuse tegemise ajaks, s.o 4 kuuga, on kinnistu väärtus kasvanud 60 000 euroni, kui 1,5 aastaga ei olnud kinnisvara hindaja andmetel vaidlusaluse kinnistu väärtus muutunud. Kostja on küll vaidlustanud hageja pakutud hüvitise suuruse, kuid ei ole omalt poolt esitanud ühtegi tõendit, millele tuginedes ta leiab, et kinnistu väärtus ületab 54 000 eurot. Asjaolu, et kinnistuosa väärtus vastab ka kaasomanike arvates eksperthinnangus näidatud hinnale, nähtub asjaolust, et HK on 7. septembril 2016. a olnud nõus võõrandama temale kuuluva 1/3-suuruse kaasomandiosa 18 000 euro eest (I kd, tl 195-198). Eeltoodu põhjal tuleb kinnistu turuväärtuse määramisel lähtuda ASi Pindi Kinnisvara 8. augusti 2016. a eksperthinnangus näidatud hinnast 54 000 eurot, kuna see on kogutud tõendite järgi omandi kaotamise hetkele ajaliselt kõige lähedasem tuvastatud väärtus ning kostjale makstava hüvitise suuruseks tuleb määrata 18 000 eurot, mis vastab 1/3 kinnistu väärtusest. III
17.Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohtuotsuse täitmise viis ositi maksmise osas on kostja suhtes ebaõiglane, on põhjendatud. Nii nagu eelmises alapeatükis märgitud, sätestab AÕS § 77 lg 2, et kaasomandi jagamise viisi juures, mille järgi jäetakse kaasomand tervikuna ühele kaasomanikule ja pannakse talle kohustus maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, tähendab seda, et kaasomandi osast ilmajäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Ringkonnakohtu arvates tähendab see ühtlasi seda, et makstav hüvitis peab omandi kaotuse hüvitamiseks olema mitte üksnes õiglases suuruses vaid ka koheselt omandi kaotajale kättesaadav (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9). Seetõttu ei ole seaduse mõttega kooskõlas võimaldada hagejal saada kinnisasja omanikuks selliselt, et kostja saab hüvitise maakohtu määratud osamaksete kaudu. Maakohtu määratud hütvitise maksmise viis tähendab sisuliselt hagejale järelmaksu võimaldamist kostja arvelt ning selliste tingimuste talumist ei saa kostjalt kui omandit kaotavalt poolelt oodata. Samuti ei ole menetluses arutatud omandireservatsiooni, kostja kasuks tagatise seadmise ega osamaksetelt intressi tasumise üle. Eeltoodu alusel tuleb vastavalt kostja taotlusele määrata, et hageja peab maksma kostjale omandi kaotuse eest ühekordse hüvitisena 18 000 eurot kolme tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagejal on hüvitise maksmiseks rahaliste vahendite puudumise korral võimalik finantseerida kinnistuosa omandamist nt turutingimustel võetava laenuga.
IV
18.Kolleegium leiab, et nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Menetluskukude selline jaotus on põhjendatav asjaoluga, et kaasomandi lõpetamise nõude menetlemine on mõlema
poole huvides (vt nt Riigikohtu 27. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Lisaks kuuluvad mõlemad apellatsioonkaebused osaliselt rahuldamisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.