Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 3. september 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1111
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30. märtsi 2021 otsuse nr 4.2-1/2964-1 tühistamise ning relvaloa pikendamise taotluse läbi vaatamiseks kohustamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Margit Maidla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 4. oktoobril 2021 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Kaebajal olid relvaload RL769824 ja DL50008417 kehtivusega kuni 09.03.2021. Vastavalt 08.03.2021 ja 07.03.2021 esitas kaebaja vastustajale taotluse relvaloa DL50008417 andmete muutmiseks ning relvaloa RL769824 vahetamiseks seoses loa kehtivuse lõppemisega. Vastustaja leidis, et taotlused on esitatud pärast relvaseaduses (edaspidi RelvS) sätestatud tähtaja möödumist, mispeale esitas kaebaja 26.03.2021 taotluse menetlustähtaja ennistamiseks, põhjendades tähtaja möödalaskmist lapse sünni, oma isa surma ja oma ema raskest haigusest tingitud abistamise vajaduse ja sellega seotud välismaal viibimisega.
2.Vastustaja tegi 30.03.2021 otsuse nr 4.2-1/2964-1, millega jättis taotluse menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata ja relvalubade pikendamise taotluse läbi vaatamata, leides, et kaebajal ei olnud RelvS § 34 lõikes 1 osutatud mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks. Kaebaja esitas vaide, mille vastustaja 22.04.2021 vaideotsusega nr 4.2-1/2964-5 rahuldamata jättis, täiendades otsuse põhjendusi.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vastustaja 30.03.2021 otsuse nr 4.2-1/2964-1 tühistamist. Kaebaja leiab kokkuvõttes, et vastustaja on väära hinnangu andnud asjaolule, millega kaebaja RelvS § 41 lg 6 punktis 1 sätestatud tähtaja möödalaskmist põhjendas. Kaebaja osutab sellele, et viitas juba vastustajale 26.03.2021 esitatud avalduses, et tähtaja möödalaskmise põhjustas asjaolu, et vahetult enne seda sündis tal laps ning suri isa, millele järgneva 40-päevase leinaperioodi jooksul mälestatakse usukombe kohaselt lahkunut ja tehakse vaid hädavajalikke toimetusi, samas kui pärast selle perioodi lõppemist viibis kaebaja Hispaanias, kus ei olnud eesti.ee portaali kasutamiseks vajaliku tarkvaraga arvutit ning kus kaebajal oli vaja hoolitseda haige ema eest. Kaebaja hinnangul oli tegemist mõjuvate põhjustega ehk sündmustega, mida kaebaja ise mõjutada ei saanud. Kaebaja leiab, et vastustaja on tähtaega ennistamata jättes kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt teostanud, kuna sisuliselt ei ole vastustaja põhjendanud, miks ei saa kaebaja poolt esile toodud asjaolusid pidada mõjuvateks. Kaebaja hinnangul ei ole võimalik otsuse puudusi kõrvaldada vaideotsusega. Kaebaja hinnangul on vastustaja otsus ka äärmiselt ebaproportsionaalne, võttes temalt võimaluse ennast ja oma vara kohasel viisil ehk tulirelvaga kaitsta.
4.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja selgitab esmalt, et meeldetuletus relvalubade kehtivuse lõppemise kohta saadeti kaebajale juba 15.12.2020 ning RelvS § 41 lg 1 punktist 6 tulenevalt pidanuks ta relvaloa vahetamiseks taotluse esitama hiljemalt 09.02.2021, ent esitas selle alles 07.03.2021 ehk 2 päeva enne selle kehtivuse lõppemist. Vastustaja viitab kaebaja 26.03.2021 ekirjale ja leiab, et kaebaja lasi tähtaja mööda hooletusest. Vastustaja hinnangul ei ole ka ükski vaides esitatud põhjendustest selline, mis saanuks anda aluse tähtaja ennistamiseks. Täpsustavas seisukohas toob vastustaja välja, et kaebaja esitas 07.03.2021 uue taotluse relvaloa saamiseks, mistõttu ei täida esitatud kaebus enam eesmärki ja menetlus tuleks halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Leian, et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja otsus jätta relvaloa vahetamiseks vajalike dokumentide esitamise tähtaeg ennistamata, oli põhjendatud, sest kaebaja poolt esile toodud asjaoludel ei saanudki asuda seisukohale, et kaebaja lasi seaduses sätestatud tähtaja mööda mõjuval põhjusel. Vastustaja leiab õigesti, et kaebaja lasi tähtaja mööda hooletusest ning mistahes objektiivset ehk tema enda valikutest ja tegevusest sõltumatut takistust taotluse õigeaegseks esitamiseks ei olnud.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja relvalubade kehtivus lõppes 9. märtsil 2021. Relvaluba annab isikule õiguse relva omamiseks loa kehtivusaja jooksul. RelvS § 41 lg 1 punktis 1 on sätestatud, et relvaloa kehtivuse lõppemise korral vahetatakse relvaluba selle omaja avalduse põhjal. Relvaloa omaja saab niisiis ise otsustada, kas esitab selle avalduse või lepib sellega, et loa kehtivusaja lõppemisel relva omamise õigus ja sellega kaasnevad õigused lõpevad. RelvS § 41 lg 6 punktist 1 tuleneb, et selline avaldus ja sellele lisatavad dokumendid tuleb esitada vähemalt üks kuu enne kehtivuse lõppemist. Seega on relvaloa vahetamise avalduse esitamiseks seaduses sätestatud kindel tähtaeg. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 punktis 1 on sätestatud, et haldusorgan tagastab
taotluse läbi vaatamata kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Eelviidatud sättes kasutatud mõiste „taotluse tagastamine läbi vaatamata“ on samatähenduslik kui vaidlustatud otsuses kasutatud mõiste „taotluse läbi vaatamata jätmine“. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan menetlustähtaja ennistada kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui relvaloa vahetamise taotlus on esitatud vähem kui üks kuu enne relvaloa kehtivuse lõppemist, saab haldusorgan selle läbi vaadata vaid juhul kui ta leiab, et taotleja lasi tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja ennistab tähtaja.
7.Tähtaja ennistamise otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Mõjuvaks põhjuseks HMS § 34 lg 1 tähenduses saab siiski olla vaid selliste objektiivsete ning taotleja enda tahtest ja tegevusest sõltumatute asjaolude esinemine, mille vahetu põhjusena oli taotluse tähtaegne esitamine võimatu või oleks olnud taotleja jaoks sedavõrd keeruline või koormav, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei oleks saanud temalt taotluse tähtaegset esitamist mõistlikult eeldada.
8.Käesoleval juhul on vastustaja kaebaja põhjendusi hinnanud ning ilmselgelt õigesti leidnud, et kaebaja esile toodud asjaolud ei ole sellised, mis relvaloa vahetamise taotluse tähtaegset esitamist takistasid. Vaidlust pole selles, et taotlus oleks tulnud esitada hiljemalt 9. veebruaril 2021. Kaebaja põhjendab tähtaja möödalaskmist sisuliselt kolme asjaoluga: lapse sünd, isa surm ning ema haigus ja sellest tingitud vajadus viibida Hispaanias, kus kaebajal ei olnud dokumentide esitamiseks vajaliku tarkvaraga arvutit. Ükski neist asjaoludest eraldivõetuna ega koosmõjus ei ole käesoleval juhul ilmselgelt käsitatav taotluse tähtaegse esitamise objektiivse takistusena ega seega asjaoluna, mis saanuks õigustada tähtaja ennistamist.
9.Kaebaja laps sündis kaebuse kohaselt 2020. aasta detsembri alguses. Isegi kui sünnitus kulges raskelt ja lapse tervis oli mõnda aega ohus, on juba pelgalt sellest, et kaebaja sai (arusaadavalt koos lapsega) 2021. aasta jaanuari alguses Hispaaniasse sõita, ilmne et selleks ajaks ei olnud lapsel selliseid terviseprobleeme, mis oleks eeldanud näiteks pidevat haiglas viibimist või muud sellist režiimi, mille puhul oleks relvaloa vahetamise taotluse esitamine olnud mõeldamatu või ebamõistlikult koormav.
10.Mis puudutab kaebaja väidet isa surma kohta, siis kahtlemata mõjutab lähedase surm inimest emotsionaalselt ja samuti sellega harilikult kaasnevate ootamatute toimingute tegemise tõttu võib olla vajadus mõni muu toiming tegemata jätta või edasi lükata. Kaebuse kohaselt suri kaebaja isa aga 2021. aasta jaanuari alguses, relvaloa taotluse esitamise tähtaja lõpuni oli aega rohkem kui kuu. Relvaloa vahetamise taotluse esitamine eeldas vähese hulga olemasolevate dokumentide esitamist, mitte aga mõne keerulist läbimõtlemist vajava dokumendi aeganõudvat koostamist.
11.Seega sõltumata lapse sünnist detsembri alguses ja isa surmast jaanuari alguses oli kaebajal enne 9. veebruari enam kui piisavalt aega vajalike toimingute tegemiseks. Kaebaja väide usukombekohase 40päevase leinaaja kohta võib olla õige, ent see ei välista ühelgi juhul selliste toimingute tegemist, nagu haldusmenetluses avalduse esitamine ega saa olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel.
12.Mis puudutab kaebaja ema haigestumist Hispaanias, siis ei esitanud kaebaja ei vastustajale ega ole ka esitanud kohtule ühtki sellist tõendit, millest nähtuks, et ema terviseseisund oli selline, et kaebaja pidi pidevalt tegelema tema hooldamise või abistamisega sel määral, et võiks väita, et ta ei saanud taotlust esitada. Näitena lähedase eest hoolitsemise vajaduse kui mõjuva põhjuse kohta võib tuua näiteks vajaduse viibida koos lähedasega (eelkõige nt väikelapsega) haiglas. Kaebaja väited ema abistamise vajadusest võivad olla isegi õiged, ent pole ühtki tõendit, mis veenaks vähimalgi määral
selles, et see abivajadus ja sellest tingituna kaebajal lasuv koormus olid nii suured, et tal ei olnud mõistlikke pingutusi tehes võimalik esitada relvaloa vahetamise avaldust õigeaegselt. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada ka kaebaja väidet vajaliku tarkvaraga arvuti puudumise kohta. Selline arvuti on võimalik endale hankida hõlpsalt vähemalt igas Euroopa tsiviliseeritud punktis. Lisaks sellele oli kaebajale juba Hispaaniasse suundudes teada, et tema relvaloa kehtivus lõpeb ning et selle vahetamise soovi korral peab ta vastava avalduse esitama hiljemalt 9. veebruaril. Kaebaja oleks pidanud tegema vajalikud korraldused selleks, et tal avalduse esitamiseks vajalikud vahendid olemas oleksid.
13.Kaebaja väide, et vaidlustatud otsus piirab põhjendamatult talle PS § 29 tagatud õigust relva omada, ei ole põhjendatud. Eelnimetatud põhiseaduse sättest ei tulene vääramatut õigust relvaloale mistahes asjaoludel ning see säte ei piira ühelgi juhul relvaloa taotlemiseks või selle vahetamise avalduse esitamiseks selliste menetlustähtaegade kehtestamist, nagu on kehtestatud RelvS § 41 lg 6 punktis 1 ega selliste sätete kohaldamist. Relvaluba, nagu juba eespool öeldud, annab konkreetse eriõiguse relva omamiseks teatud tähtaja jooksul. Relvaloa vahetamise menetluse näol on sisuliselt tegemist n-ö lihtsustatud võimalusega relvaloast tulenevate õiguste edaspidiseks kehtimajäämiseks isikule, kel varem selline õigus juba oli. Alternatiivina sellele on võimalik relvaloa omanikul pärast relvaloa kehtivuse lõppemist uuesti asuda relvaluba taotlema.
14.Nõustuda ei saa kaebaja etteheitega, et vaidlustatud otsus on ebapiisavalt põhjendatud. Ühelt poolt on vaidlustatud otsuses sõnaselgelt esitatud vastustaja hinnang, et kaebaja 26. märtsi 2021 ekirjas esitatud asjaolud ei ole käsitatavad mõjuva põhjusena. Teiseks on vastustaja oma põhjendusi täiendanud vaideotsuses. Vaidemenetluse näol on tegemist haldusesisese kontrollimehhanismiga, mille raames saab vaiet lahendav organ vaidega vaidlustatud haldusakti põhjendusi korrigeerida või täiendada, sealhulgas juhul kui tegemist on kaalutlusõiguse alusel tehtud otsusega. Liiati ei ole käesoleval juhul vaideotsuses hinnatud mingisuguseid täiesti uusi asjaolusid ega tuginetud mingisugustele uutele tõenditele peale nende, mille kaebaja ise vaidega koos esitas. Samuti ei ole vaideotsuses esitatud selliseid põhjendusi, mis ilmselgelt ei oleks olnud juba algse otsuse tegemise aluseks. Tõdemus, et kaebaja poolt esitatud tähtaja ennistamise põhjused ei ole mõjuvad, tuleneb üheselt juba 30. märtsi 2021 otsusest ning vaideotsuses on seda seisukohta lihtsalt põhjalikumalt selgitatud. Neil asjaoludel tuleb vaideotsuses esitatud põhjendusi käsitada vaidlustatud otsuse põhjendustena ning sõltumata sellest, et kaebaja vaideotsust ei vaidlustanud. Oma õiguste kaitseks ei olnudki kaebajal vaja vaideotsust vaidlustada.
15.Viimaks ei saa siiski nõustuda vastustaja taotlusega kaebus läbi vaatamata jätta. Vastustaja osundatud HkMS § 151 lg 2 punktist 1 ja § 121 lg 2 punktist 2 tulenevalt võib kohus kaebuse läbi vaatamata jätta (ent ei pea seda tegema), kui kaebuse rahuldamisega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkuse võiks käesolevas kontekstis kahtluse alla seada see, kui kaebajale juba oleks kohtumenetluse ajal uus relvaluba väljastatud. Vastustaja seisukohast ei nähtu, et see nii oleks. Ainuüksi see, et kaebaja on esitanud taotluse uue loa saamiseks, ei tähenda, et
30.märtsi 2021 otsuse vaidlustamine oleks kaebaja õiguste kaitse seisukohast muutunud tingimata tarbetuks või et sellise kaebuse rahuldamisel ei oleks võimalik kaebajal oma eesmärki saavutada. Seega ei saa kaebust läbi vaatamata jätta, küll tuleb see aga eeltoodud põhjustel rahuldamata jätta, sest kaebaja seisukoht, et vastustaja jättis tähtaja lubamatult või põhjendamatult ennistamata, ei ole õige.
16.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad poolte kulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.