KG, MH, KK, PL, KN, AS ning OÜ Raivo Karu ja Pojad kaebus Harku Vallavalitsuse 14. mai 2021. a otsusega nr 118 antud ehitusloa tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – KG, MH, KK, PL, KN, AS, OÜ Raivo Karu ja Pojad, esindajad vandeadvokaadid Triin Kaurov ja Vitali Šipilov Vastustaja – Harku vald, esindaja Hannes Raudleht Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, esindaja Johanna Jürima
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Harku valla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta toimikusse määruskaebuse, Harku valla 16.07.2021 ja 28.07.2021 menetlusdokumentide ning kaebajate 15.07.2021 vastuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 809–867, 903–906, 917–957, 965.
2.Jätta Harku valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-21-1299 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.MH-le, KK-le, KN-le, KG-le, AS-le, PL-le ning OÜ-le Raivo Karu ja Pojad kuuluvad kinnistud Kivimäe, Kolmiku ja Kolmikkaare tänaval Muraste külas Harku vallas Harju maakonnas, mis jäävad Kolmiku tänava L3 (katastritunnus 19801:001:0450) ja Meriküla tee maaüksusel (katastritunnus 19801:001:2031) asuvast keerdtrepist/vaateplatvormist 10–900 m kaugusele. Keerdtrepp/vaateplatvorm ühendab klindipealsel asuvat Murastet ja klindialusel asuvat Meriküla. Keerdtrepp/vaateplatvorm ei vasta ohutusnõuetele, mistõttu on see avalikkusele suletud. Keerdtrepp/vaatetorn paikneb Muraste looduskaitsealal, kus on tgevuspiirangud ette nähtud Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 määrusega nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (kaitse-eeskiri). Muraste looduskaitseala kuulub kogu ulatuses Natura 2000 võrgustikku.
3-21-1299
2.Harku Vallavalitsus esitas Keskkonnaministeeriumile 11.01.2021 taotluse kaitse-eeskirja § 4 lg 7 p 6 täiendamiseks, et lubada rajatise püstitamist Meriküla tee kinnistu tarbeks. Harku Vallavalitsus soovib keerdtrepi/vaateplatvormi asemele püstitada avalikuks kasutamiseks mõeldud lifti ja trepiga vaateplatvormi.
3.Keskkonnaamet (KeA) andis 05.03.2021 kirjaga tingimusliku nõusoleku Muraste allapääsu ehitamiseks, leides, et keskkonnamõjusid ei ole vaja hinnata.
4.Harku Vallavalitsus jättis 16.03.2021 korraldusega nr 198 keskkonnamõju hindamise algatamata.
5.Keskkonnaminister algatas 13.05.2021 menetluse kaitse-eeskirja muutmiseks. Kaitseeeskirja muutmise eelnõu avalikustati 14.–30.06.2021.
6.Harku Vallavalitsus andis 14.05.2021 otsusega nr 118 ehitusloa Kolmiku tänava allapääsu püstitamiseks (p 1) ning kohustas projekteerimise järgnevad etapid kooskõlastama KeA-ga. Otsuse järgi võib ehitustegevusega alustada pärast Muraste looduskaitseala kaitsekorra muudatuse jõustumist (p 2). Kavandatava allapääsu ehitisealune pind on 160,10 m2, kõrgus 34,40 m, pikkus 46 m ja laius 7,10 m.
7.KG, MH, KK, PL, KN, AS ning OÜ Raivo Karu ja Pojad esitasid Tallinna Halduskohtule 14.06.2021 kaebuse Harku Vallavalitsuse 14.05.2021 otsusega nr 118 antud ehitusloa tühistamiseks. 1) Ehitusluba rikub kaebajate omandiõigust ning õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Lifti ehitamise ja kasutamise tagajärjel suureneb piirkonnas müra, liiklus ja parkimine ning väheneb turvalisus. Meriküla kool asub Murastest autoga 8 km kaugusel, liftiga 1,5 km kaugusel. Kohalikud tänavad ei tule liikluskoormuse kasvuga ning parkimisega toime. Sellest tulenevad kahjulikud mõjud rohekoridorile. Kehtivate planeeringute järgi on piirkond rahulik ala, mille teed on ette nähtud kohalikele elanikele. 2) Tulenevalt looduskaitseseaduse (LKS) § 30 lg 4 p-st 6 ei tohtinud ehitusluba anda enne kaitse-eeskirja muutmist. Ehitusloa andmine enne kaitse-eeskirja muutmist tähendab seda, et ei hinnata selle mõju looduskaitsealale, sh võimalikke alternatiivseid asukohti. Tegemist pole ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-s 3 toodud lubatud kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimus on ebaselge. 3) Ehitusloas ei ole hinnatud kooskõla kaitseala kaitse-eesmärkide ja kaitse-eeskirjaga. Maaalal kehtib range kaitserežiim, kuhu ehitiste püstitamine on üldjuhul keelatud. Analüüsi ei asenda KeA kooskõlastus. Hinnatud ei ole, kas ehitamine on vajalik looduskaitseala säilitamiseks ega kahjusta seda (LKS § 30 lg 4 p 6). 4) Olemasolevat keerdtreppi ei ehitata ümber. Lift ei sarnane olemasoleva ehitisega, muutunud on nii maht kui arhitektuuriline lahendus. Kavandatakse turismiobjekti. Kaitse-eeskirjas on lubatud püstitada vaid rajatist, kuid lifti näol on tegemist hoonega. Sellel on katus ja siseruum. 5) Hoone ehitusloa andmiseks puudus KeA kooskõlastus. Tingimuslik kooskõlastus on antud rajatise (allapääsu) rajamiseks. Kooskõlastuse andmine enne kaitse-eeskirja muutmist on vastuolus kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p-ga 8 ja LKS § 14 lg 1 p-ga 8. 6) Lifti ehitamine on vastuolus üld- ja detailplaneeringuga. Detailplaneering näeb ette keerdtrepi/vaateplatvormi, kus asub kanalisatsioonitorustik. Lift spordi- ja puhkerajatisena ei vasta transpordimaa sihtotstarbele. Kohalikud teed ei ole mõeldud laiemale avalikkusele kasutamiseks. Lift on olulise avaliku huviga rajatis, mille ehitamine eeldab detailplaneeringu koostamist. See on kavandatud turismiobjektina ning Meriküla kooli teenindamiseks. Üldplaneeringu järgi võib kinnistule ehitada vaid tehnilisi kommunikatsioone.
2(8)
3-21-1299 7) Lifti püstitamine ei ole kooskõlas Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja ja selle kaitseeesmärkidega, samuti Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidega. Kahjustatakse seal asuvat rohekoridori, sest väheneb selle pindala. Seejuures ei ole oluline, kas lift asub elupaigatüübil. Keskkonnamõju on jäetud õigusvastaselt hindamata. Lifti ehitamisel ja kasutamisel on oluline keskkonnamõju. 8) Vastustaja pole kaalunud allapääsule alternatiive, mis kahjustaks kohalikke elanikke ja looduskaitseala vähem. Lift erineb väljakujunenud taristust ning kahjustab ebaproportsionaalselt ühe piirkonna elanikke. Vanemad on edukalt vaidlustanud Meriküla Õppe- ja Spordikeskuse kasutamise õppehoonena (haldusasi nr 3-20-1100). 9) Keskkonnaministeeriumi esindaja ei olnud erapooletu, sest tema elukoht on ühe alternatiivse juurdepääsu lähedal. Tal oli huvi, et allapääsu ei rajataks tema elukoha lähedale. 10)
Ehitusluba ei ole vaidlusaluste küsimuste osas põhjendatud.
8.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus 14.05.2021 otsuse nr 118 kehtivuse peatamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib lifti kohtumenetluse ajal valmis ehitada. Ehitise valmimisel lõpeb ehitusloa kehtivus ning seda ei saa tühistada. Lifti püstitamiseks ei anta haldusakte, mida kaebajad saaksid vaidlustada. Võimalus nõuda hiljem kahju hüvitamist ei ole kaebajate õiguste kaitseks tõhus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on ka avalikes huvides, sest ehitusloa õigusvastasuse korral on ehitustegevus õigusvastane. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta kolmandate isikute huve.
9.Harku vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebusel ei ole edulootust. Kaitse-eeskiri ei keela anda ehitusluba enne kaitse-eeskirja muudatuste jõustumist. Kavandatav ehitis on rajatis, mitte hoone. Keskkonnakahju tekkimine on tõendamata. Kahju tekkimist aitab vältida see, et järgnevad projekteerimisetapid tuleb KeA-ga kooskõlastada. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu järgi ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju kaitsealale, elupaigatüüpidele ega kaitse-eesmärkidele. Kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuses on KeA kaebajate vastuväidetele vastanud. Trepi-lifti rajamine on kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg-ga 7. Trepi ja lifti ehitamine on üld- ja detailplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringu järgi pääseb klindiservalt mereäärsele puhkealale. Alternatiivseid juurdepääsuteid ei ole võimalik rajada. Lahenduse valiku tingisid ala ranged looduskaitselised piirangud ning suur kõrguste vahe. Avalik võim ei ole rikkunud erapooletuse põhimõtet. Otsuses on selgitatud, miks ei ole võimalik rajada allapääsu Tüve tänavalt, sh on trepi-lifti juurdepääsutee ala transpordimaa, see on valla omandis ja maa-ala on piisavalt suur. Lift tagab liikumisvõimaluse jalgratastega, lapsevankriga ja puuetega inimestele. Kaebajate õiguste riive on samal ajal vähene. Ehitusala lähiümbruses paikneb üks kasutatav elamu. Ülejäänud maaüksustel hooned puuduvad või on nende ehitamine pooleli. Kolmiku tänaval asuvate elamute õued ei ole avatud, need on piiratud ja haljastatud. Kolmiku tänav on elurajooni keskne tänav, mistõttu tuleb arvestada liiklusega kaasneva müra ja privaatsuse riivega. Lifti ehitamine ei suurenda oluliselt liiklust, vaid parandab liikumisvõimalusi. See on kergliiklustee jätk. Lift ei ole mõeldud turismiobjekti, monumendi ega maamärgina. Kaebajatel on võimalik vaidlustada kasutusteatisega nõustumist. Ehitusloas on ehitamise ja kasutamisega kaasnevat vajalikul määral põhjendatud. Avalikkusel on huvi trepi-lifti rajamise vastu. Kohalikud elanikud, samuti Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse kasutajad vajavad aastaringselt kasutatavat ühendusteed. Asukohale ei ole alternatiive. Kaebajatest PL on vastu õppetööle Meriküla hoones. Trepi-lifti vastu seisjatest kolmandik ei ole Harku valla elanikud. Trepi-lifti ehitamist toetatakse, kuid selle seisukoha omajad ei ole nii aktiivsed kui vastased. 3(8)
3-21-1299
10.Tallinna Halduskohus rahuldas 22.06.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Harku Vallavalitsuse 14.05.2021 otsuse nr 118 kehtivuse (resolutsiooni p 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta ei pruugi põhivaidluse positiivne lahendus olla kaebajate õiguste kaitseks tõhus. Ehitusloa õigusvastasuse korral tuleb kaaluda selle kehtetuks tunnistamist või muutmist (Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 32). Kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 8 järgi on kaitseala valitseja nõusolekuta kaitsealal keelatud ehitusloa andmine. KeA ei andnud 07.12.2020 kirjaga nr 7-9/20/16692-4 nõusolekut Harku vallas Merikülas Meriküla tee // Muraste küla, Kolmiku tänav L3 kinnistul lifti ja keerdtrepi ehitusloa väljastamiseks. KeA kooskõlastas 05.03.2021 ehitusloa tingimuslikult nii, et projekti saab viia ellu siis, kui on jõustunud Muraste looduskaitseala kaitsekorra muudatus. See tingimus ei ole täidetud. Keskkonnaministeerium ei ole LKS § 9 lg 1 kohast menetlust algatanud ega avaldanud LKS § 9 lg 3 kohast teadet. Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist (negatiivset mõju kaebajate omandile ja keskkonnale, sh rahu ja (liiklus)turvalisuse vähenemine, parkimisprobleemid, visuaalsed mõjutused) kontrollitakse asja läbivaatamisel. Trepi-lifti rajamine on avalikes huvides, kuid avalikkusel on ka huvi keskkonnakaitse ja õiguspärase haldusmenetluse vastu. Kogutud tõendite ja seisukohtade põhjal võib kaebajate õigusi pidada kaalukamaks kui avalikku huvi ehitusloa realiseerimise vastu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Harku vald palub määruskaebuses (korduvalt täiendatud) tühistada halduskohtu 22.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamata jätmisel palub vastustaja alternatiivselt asendada kohaldatud abinõu vähemkoormava abinõuga: a) määrata, et esialgse õiguskaitse taotlus vaadatakse läbi kaitse-eeskirja muudatuse jõustumisel, millest vastustaja on kohustatud kohut teavitama; b) keelata ehitusloas ette nähtud Kolmiku tn allapääsu püstitamine; c) peatada ehitusloa kehtivus kaitse-eeskirja muudatuse jõustumisest arvates. KeA on varasemat seisukohta muutnud, sest ehitusloa andmisel oli olukord teine. Ehitise asukohta nihutati klindiastangust eemale, kus ei asu kaitstavat elupaigatüüpi. Samuti täiendati keskkonnamõju eelhinnangut. KeA on andnud tingimusliku nõusoleku. Ehitusprojekti elluviimine ei eelda, et KeA annaks täiendava nõusoleku. Põhjendatud ei ole eristada kaitseeeskirja § 5 lg 2 p-s 7 ja LKS § 14 lg 1 p-s 8 nimetatud nõusolekut ja EhS § 42 lg-s 2 ja lg 7 p-s 7 sätestatud kooskõlastust. Kõrvaltingimuse tõttu on ehitusluba õiguspärane. Eristada tuleb ehitusloa kehtivust ja sellest tuleneva õiguse tekkimist. Ehitustegevusega alustamine on piiratud kaitse-eeskirja muudatuse jõustumisega. Ehitusloa kehtimisel on võimalik hakata projekti koostama. Tegemist on vastustaja õigustatud riskiga. KeA kehtestatud tingimusi on arvestatud otsuse p-s 2. Ehitustegevuse mõju keskkonnale on käsitletud eelhinnangus. KeA-l oli võimalik hinnata ehitusloa keskkonnamõju enne muudatuse jõustumist. Kaitse-eeskirja muudatus on pigem vormiline kui sisuline. Enamik kaebajatest ei ole isikuteks, keda tuleks ehitusloa menetlusse kaasata, sest ehitusalaga piirneb vaid OÜ-le Raivo Karu ja Pojad kuuluv Kolmiku tn 60 kinnistu. Sellel elamut ei asu. Negatiivsed mõjutused ei küündi tasemeni, mille puhul võiks jaatada kaebeõigust. Rajatis asendab nõuetele mittevastava trepi. Võib eeldada, et suureneb nende kasutajate hulk, kes ei liigu autoga, sest trepp-lift on kasutajasõbralikum. Eelkõige on see kohalikele elanikele. Kaebajad on trepi-lifti vastu, sest see ei ühti nende nägemusega. Jäätmekäitlusega seonduv lahendatakse eraldi. Kolmiku tänavale parkimist, v.a invakohti, ette ei nähta. Visuaalsed mõjud on tuntavad siis, kui enda kinnistult lahkuda. Trepi-lifti torn ei ole kõrgem kui tüüpiline piirkonna kahekorruseline elamu. Kaebajatel puudub õigus vaidlustada ehitusluba avalikes huvides. 4(8)
3-21-1299 Kavandatav ehitis on otstarvet, eesmärki ja kasutamise viisi arvestades rajatis, mitte hoone. Seda kasutatakse lühiajaliselt klindil liikumiseks, see on avalikkusele juurdepääsetav, sellel puudub sisekliima ning seda köetakse ulatuses, mis on vajalik lifti töövõime tagamiseks. Ehitises ei moodustu eraldatud siseruumi, sest kaks külge on avatud. Siseruumiga liftišaht ei muuda rajatist hooneks. Lift on vajalik ehitise kasutamiseks. Ehitis ei muuda senist maakasutust. Trepp-lift ei ole olulise avaliku huviga ehitis planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 3 mõistes. See on suhteliselt väike ning käsitatav kergliiklustee jätkuna. Varasemad omanikud olid teadlikud trepi ja vaateplatvormi olemasolust ning teadsid, et ehitis oli mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kaebajate õigustele vastanduva avaliku huvi kõrval on ka vastanduv erahuvi. Mitmed kohalikud elanikud toetavad kavandatavat ehitist.
12.Kaebajad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas muutmata, jäädes kaebuses ja taotluses väljendatud seisukohtadele. Ehitise mõju ei piirdu piirnevate kinnisasjade omanikega. Ehitus- ja kasutusload võivad isiku õigusi puudata ka juhul, kui kavandatav ehitis asub elamust 560 m kaugusel (Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 20). Kolmiku tn 60 kinnistul on elamumaa sihtotstarve ning detailplaneeringu järgi võib sinna püstitada elamu. Kavandatav ehitis mõjutab kinnistu väärtust. Lift on oluliselt kõrgem kui kahekordne maja ja puude vöönd ning piirab merevaadet. Põhjendatud ei ole seisukoht, et lifti ei kasutaks turistid. Muraste ja Tabasalu koolide logistikaprobleemid on teada, mistõttu saab prognoose teha ka Kolmiku tänava osas. Kaitseala olemusega on vastuolus seisukoht, et ehitis kahjustab looduskaitseala eesmärke vaid siis, kui see rajataks esmatähtsale elupaigatüübile.
13.KeA märgib 15.07.2021 arvamuses, et vald võis anda ehitusloa tingimusliku kooskõlastuse alusel. KeA muutis varem väljendatud seisukohta, sest muutus ehitise asukoht. Kaitseala ei kahjusta trepi püstitamine väljapoole klindimetsa. Vastustajal on põhjendatud vajadus olemasolev ehitis lammutada ja ehitada uus, mis eeldab kaitse-eeskirja muutmist. KeA on andnud ka varem tingimuslikke kooskõlastusi, kui on veendunud, et planeeritav tegevus ei mõjuta kaitseala negatiivselt. Teise kooskõlastuse küsimine ei ole vajalik. Tegemist on rajatise, mitte hoonega. Kaitse-eeskirja muudatus jõustub eeldatavalt 2021. a sügisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.
15.Vastustaja on koos määruskaebusega esitanud 12 tõendit (dtl 809–867), 16.07.2021 menetlusdokumendiga seitse tõendit (dtl 917–957) ja 28.07.2021 ühe tõendi (dtl 965). Kaebajad on lisanud 15.07.2021 vastusele kaks tõendit (dtl 903–906). Ringkonnakohus võtab määruskaebuse ja selle täienduste ning kaebajate vastuse lisad HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 alusel asja juurde, sest need võivad omada tähtsust esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste hindamisel.
16.Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu määrus on põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
17.Vastustaja kahtleb, kas kaebajatel on ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus, sest ehitusalaga piirneb vaid OÜ-le Raivo Karu ja Pojad kuuluv Kolmiku tn 60 kinnistu, kus ei asu elamut. Elamu asub vaid Kolmiku tn 63 kinnistul. Teistel kinnistutel hooned puuduvad või on nende ehitamine pooleli. Kui vaidlustatud haldusakt isiku õigusi ei riiva, ei saa see ka tema õiguste kaitset raskendada või võimatuks teha. Kaebeõiguse täpsem kindlakstegemine võimaldab hinnata ka kaebuse eduväljavaadet. Kohus saab haldusakti õiguspärasust kontrollida üksnes ulatuses, milles 5(8)
3-21-1299 kaebajad väidavad oma õiguste rikkumist. Kohus ei kontrolli haldusakti vastavust nendele materiaal- ja menetlusõiguse normidele, mis ei seondu kaebajate subjektiivsete õigustega (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.05.2020 otsus nr 3-17-2637, p 15; 11.10.2016 otsus nr 3-31-15-16, p 16). Kaebajatel puudub õigus vaidlustada ehitusluba avalikes huvides. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on kaebajatel kaebeõigus ja ehitusluba riivab nende õigusi. Detailplaneeringu järgi võib kinnistutele ehitada elamud ning kinnistutel on elamumaa sihtotstarve. Pole alust kahelda kaebajate kavatsuses selliste kinnistute omamisel asuda neid kasutama sihtotstarbeliselt. MH-le kuuluv hoonestatud Kolmiku tn 63 kinnistu jääb allapääsust 60 m kaugusele, mistõttu tema puhul on kaebeõiguse olemasolu ilmne. Suurenev liiklus ja kaasnev parkimiskoormus lifti ja vaateplatvormi ümbruses võib märgatavalt muuta elamistingimusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka teiste kinnistute kaugus allapääsust nii suur, et allapääsu mõju kaebajate õigustele saaks välistada. Kaebuses kirjeldatud negatiivsed mõjutused (liikluse suurenemine, privaatsuse ja turvalisuse vähenemine) võivad vara väärtust vähendada. Kaebajate olukorda leevendavad meetmed, nagu liikluskorralduslikud muudatused, on pigem seotud riive intensiivsusega, mis omab tähtsust huvide kaalumisel. Subjektiivsed õigused võivad võrsuda ka planeeringust.
18.Halduskohus leidis õigesti, et trepi-lifti valmimisel on selle hilisem lammutamine erandlik. Ehitusloa õigusvastasuse korral tuleb kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamise või muutmise vajadust (Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 32). Seega ei pruugi põhivaidluse positiivne lahendus kaebajate õiguste kaitseks olla esialgse õiguskaitse kohaldamiseta efektiivne.
19.Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust, ei ole kaebuse eduväljavaadetele antav hinnang sama põhjalik, kui asja sisulisel läbivaatamisel. Kohtupraktikas on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks peetud kaebuse ilmselget perspektiivitust. Tegemist on olukorraga, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on olematu või väga madal. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla ebaselged. Seepärast ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võetud õiguslikud seisukohad põhivaidluse lahendamisel kohtule siduvad (vt Riigikohtu 17.06.2004 määrus nr 3-3-1-17.04, p 30; 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p-d 15 ja 28). Kaebuse eduväljavaadete põhjalikum kontroll on põhjendatud juhtudel, mil huvide konflikt on suurem. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei hinda kohus põhjalikult tõendeid, vaid taotluse lahendamiseks piisab, kui menetlusosalised oma seisukohti põhistavad, mitte ei tõenda (HKMS § 250 lg 2, § 63). Kuna menetlusosalised saavad asja lahendamisel esitada veel tõendeid, ei pea ringkonnakohus õigeks tugineda esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel üksnes asjas seni esitatud tõenditele. Arvesse tuleb võtta ka väiteid, mis ei ole tõendatud, kuid on eluliselt usutavad.
20.Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaieldakse muu hulgas selle üle, kas ehitusloa võis anda enne kaitse-eeskirja muudatuse jõustumist. LKS § 14 lg 1 p 8 ja kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 8 järgi on kaitseala valitseja nõusolekuta kaitsealal ehitusloa andmine keelatud. KeA andis 05.03.2021 ehitusloale tingimusliku kooskõlastuse nii, et projekt viiakse ellu pärast kaitse-eeskirja muudatuste jõustumist ning KeA-ga kooskõlastatakse järgnevad projekteerimise etapid (dtl 119). Vastustaja andis ehitusloa eelnimetatud tingimusel (otsuse p 2). LKS-s ja kaitse-eeskirjas ehitusloa andmiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek võib olla LKS § 14 lg-st 3 tulenevalt tingimuslik, kuid selles sättes silmas peetud tingimused on ette nähtud looduskaitselistest eesmärkidest lähtudes. KeA kooskõlastuses seatud tingimuse täitmine ei aita paremini ära hoida kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist ega vältida kaitstava loodusobjekti seisundi säilitamist. Haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 1 võimaldab haldusakti 6(8)
3-21-1299 anda kõrvaltingimusega, mis seob selle kehtivusaja piiramise tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes. KeA kooskõlastuse kui menetlustoimingu puhul ei ole sellise tingimuse seadmine selgelt välistatud, kuid on siiski kaheldav. Kaheldav on ka see, kas vastustaja võis anda vaidlustatud ehitusloa enne, kui on jõustunud kaitse-eeskirja muudatus. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Kaitse-eeskiri ei ole küll õigustloov akt (Riigikohtu üldkogu 31.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 20), kuid haldusakti andmisel tuleb arvestada ka sellega, et kehtiv haldusakt (kaitse-eeskiri) on kohustuslik igaühele, sh haldusorganitele (HMS § 60 lg 2). Haldusmenetluse käsiraamatus on samuti selgitatud, et akti andmine ei tohi olla seaduste ja määrustega ega ka haldusorgani jaoks kohustuslike varasemate haldusaktidega või -lepingutega vastuolus.1 Praegusel juhul ei olnud kaitse-eeskirjas lubatud ehitise (rajatise) püstitamist Meriküla tee kinnistu tarbeks. HMS-st ega EhS-st ei ole võimalik järeldada, et haldusakti kooskõla kehtiva õigusega võiks olla läbi kõrvaltingimuse saavutatav tulevikus jõustuva õigusaktiga. Kui õigusakti ei ole vastu võetud, ei ole ühtlasi võimalik kontrollida, kas antav haldusakt on sellega kooskõlas või mitte. Kaitse-eeskirja muutmise menetluse käigus koostatud ja kohtule esitatud dokumentidest ei ole võimalik piisava selgusega järeldada, millist mõju omab kavandatav ehitis ala loodusväärtustele. Kõrvaltingimus võib olla eelkõige seotud haldusakti ajalise kehtivuse või põhiregulatsiooni täpsustamisega, nt lisades kohustuse või pannes õiguse tekkimise sõltuvusse lisatingimuse täitmisest (HMS § 53 lg 1). Põhiregulatsioon ise on haldusaktist tulenev luba, kohustus, käsk, keeld vms. Kaebajate menetlusse kaasamise ja vastustaja poolt kaalutlusõiguse õige teostamise osas ei ole kaebuse väited samuti ilmselgelt perspektiivitud. Asja sisulise läbivaatamise käigus tuleb hinnata, kas huvi rajatise püstitamiseks kavandatud kujul ei riiva kaebajate õigusi ebaproportsionaalselt. Kui juurdepääsu kavandatakse ka kooli pääsemiseks, võib rajatis kaasa tuua liikluskoormuse märgatava kasvu klindiastangu ülemises otsas ja parkimisvajaduse suurenemise. See toob kaasa olulise mõjutuse kaebajate kinnistute privaatsusele ja kinnisasjade väärtusele. Kaalutlusõiguse teostamisele tehtud etteheited kaebuses ei ole ilmselgelt põhjendamatud.
21.Etteheited seoses müra suurenemise ja turvalisuse vähenemisega ei ole ringkonnakohtu esialgsel hinnangul siiski põhjendatud. Kavandatav ehitis ei ole müraallikas ning selle kasutamise viis ja intensiivsus ei mõjuta ümbruskonna üldist mürataset oluliselt. Piirkonnas suurenev inimeste arv ei too kaasa turvalisuse vähenemist, kui seda ei soosi täiendavad tegurid. Lift ei ole käsitatav hoonena. EhS § 3 lg 2 ls 1 tähenduses ei saa siseruumiks pidada lift sisemust, sest lift kasutamise otstarve ei ole pakkuda siseruumile omast viibimiskohta (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 25.11.2019 otsus asjas nr 3-17-1930, p 12). Detailplaneeringu muutmise või uue detailplaneeringu kehtestamise vajadusega seotud väited ei ole samuti põhjendatud, kui ehitusloa andmisel kaalutakse piisava põhjalikkusega vastanduvaid huve.
22.Avalik huvi trepi-lifti ehitamise vastu ei ole ülekaalukas. Vastustaja otsustas 28.06.2021 uuesti Tabasalu Ühisgümnaasiumi III kooliastme õppetegevuse asukoha üle, võimaldades Meriküla õppehoones õppetegevust jätkata. Vastustaja arvestas koolitee lahendusena võimalusega, et Muraste ja Meriküla vahel saab kasutada treppi-lifti. Samas on liiklusohutuse tagamiseks ette nähtud liikluskorralduslikud muudatused ja bussiühendus. Tallinna Ringkonnakohus leidis 15.03.2021 otsuses nr 3-20-1100, et kui koolitee on ohutu ja koolibussi teenus organiseeritud nii, et laste kooli ja koju jõudmine on mõistlikult tagatud, pole tegemist liikumisvabaduse ebaproportsionaalse piiranguga (p 31). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta seega avalikku huvi ülemääraselt, ehitise valmimisel kaotaks kaebajad aga võimaluse oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kaebuse perspektiiv on esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav.
I. Pilving, ptk 9.1. – A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2004, lk 272.
7(8)
3-21-1299 Kohaldatud abinõu on proportsionaalne. Asjaolude muutumisel on vastustajal õigus taotleda abinõu asendamist halduskohtult (HKMS § 253).
23.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 22.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.