XX kaebus Maa-ameti 6. juuli 2021. a keeldumise nr 7-21/20/4263-28 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks, kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse jätkamise keelamiseks ja uue hindamise läbiviimiseks kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja – Maa-amet, esindaja Hellis Võsu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. juuli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20. juuli 2021. a määruse peale asjas nr 3-21-1598 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Tallinna Halduskohtu 20. juuli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1598 resolutsioon muutmata ja asendada halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
1.Maa-amet teavitas 29.07.2020 kirjaga nr 7-21/20/4263-4 XX Rae vallas Rae külas asuva Põrguvälja tee 26 // Raatuse kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlusest.
2.Maa-amet esitas 25.09.2020 kirjaga nr 7-21/20/4263-10 Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ 17.09.2020 eksperthinnangu alusel pakkumuse Põrguvälja tee 26 // Raatuse kinnisasja tervikuna omandamiseks riigile 443 434 euro eest, mis sisaldas kinnisasja omandamise tasu 341 000 eurot. Eksperthinnangu koostamisel võeti aluseks jääkasenduskulude meetod. Leitud hüvitusväärtus koosnes maa turuväärtusest hoonestamata kujul 97 245 eurot, elamu ja abihoonete jääkasendusmaksumusest 242 911 eurot ning kolimiskulust 400 eurot, ümardatult
3-21-1598 kokku 341 000 eurot. Sellele summale lisandusid kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (KAHOS) ettenähtud hüvitised: motivatsioonitasu omandamise kokkuleppe saavutamise eest 68 200 eurot, täiendav hüvitis elamiseks kasutatava hoone või eluruumi kaotuse eest 34 100 eurot ning hüvitis asjaajamise eest summas 134 eurot. Kinnisasja omandamise tasu määramisel tugines vastustaja OÜ Lahe Kinnisvara Hindamine koostatud eksperthinnangule.
3.XX esitas 16.10.2020 vastuväited pakkumusele, leides, et hindaja oleks pidanud lähtuma täielikust asendusmaksumusest ja mitte arvestama ehitiste kulumit ning kaasama vastava valdkonna eksperdi ehituskulude detailseks hindamiseks. Samuti esitas XX OÜ-lt Ehituseelarved tellitud detailse ehituseelarve. Hindaja ei ole eksperthinnangu andmisel võtnud arvesse detailset ehituseelarvet.
4.Maa-amet palus 01.12.2020 teatada, kas XX tellib omapoolse hindamisaruande. XX teavitas 09.12.2020 Maa-ametit võrdleva hindamisaruande tellimisest ning esitas 05.02.2021 osaühing Domus Kinnisvara Vahendus eksperthinnangu, mille kohaselt kinnistu omandamise tasu on maa turuväärtus ja sellel asuvate hoonete taastamiskulu (ilma kulumit arvestamata) 608 745 eurot, millele lisandub üürilepingust saamata jääv tulu 10 800 eurot ja kolimisega kaasnev kahju 400 eurot, ning alternatiivselt jääktaastamiskulu 437 373 eurot, millele lisandub üürilepingust saamata jääv tulu 10 800 eurot ja kolimisega kaasnev kahju 400 eurot.
5.Maa-ameti, XX ja hindajate vahel toimus 10.03.2021 kohtumine, kus lepiti kokku, et OÜ Lahe Kinnisvara Hindamine täiendab eksperthinnangut ehitusekspertiisiga. Maa-amet edastas 26.05.2021 kirjaga nr 7-21/20/4263-21 03.05.2021 täiendatud eksperthinnangu. Täiendatud eksperthinnangu kohaselt on kinnistu hüvitusväärtus väärtuskuupäevaga 28.08.2020 371 400 eurot, mis koosneb maa turuväärtusest hoonestamata kujul 97 245 eurot, elamu ja abihoonete jääktaastamiskulust 273 804 eurot ja kolimiskulust 400 eurot.
6.XX esitas 09.06.2021 Maa-ametile taotluse viia läbi kinnistu uus hindamine, alternatiivselt lõpetada 29.07.2020 teatega algatatud kinnistu avalikes huvides omandamise menetlus ja algatada uus menetlus. Pakkumuse aluseks oleva eksperthinnangu väärtuskuupäev on aegunud. Samuti ei nõustunud XX jääva üüritulu arvestamata jätmisega.
7.Maa-amet keeldus 06.07.2021 kirjaga nr 7-21/20/4263-28 uue hindamise läbiviimisest ning ühtlasi jättis rahuldamata XX alternatiivse taotluse lõpetada käimasolev haldusmenetlus ja algatada kinnistu omandamiseks uus menetlus. Kui XX ei esita nõusolekut kinnisasja võõrandamiseks kahe nädala jooksul keeldumisotsuse kättesaamisest, algatab Maa-amet sundvõõrandamise menetluse. Maa-amet selgitas, et uue eksperthinnangu tellimine uue väärtuskuupäevaga ei ole põhjendatud, samuti ei ole põhjendatud käimasoleva menetluse lõpetamine ja uue alustamine, kuna see läheks vastuollu nii haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõtetega kui ka KAHOS § 11 lg-ga 5, mille eesmärk on välistada hindadega manipuleerimine. Kaebaja sõlmis üürilepingu pärast kinnisasja omandamise menetlusest teadasaamist.
8.XX esitas 14.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 06.07.2021 keeldumise nr 7-21/20/4263-28 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks, kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse jätkamise keelamiseks ja Maa-ameti uue hindamise läbiviimiseks kohustamiseks. Vastustaja 06.07.2021 kiri on haldusakt või eelhaldusakt. Kui tegemist on menetlustoiminguga, on seda võimalik vaidlustada, sest rikkumine toob kaasa kaebaja subjektiivse õiguse rikkumise 2(7)
3-21-1598 sõltumata menetluse lõpptulemusest. Lähtumine vananenud eksperthinnangust mõjutab igal juhul sundvõõrandamise menetluse tulemust, sest lähtutakse ebaõigest hüvitusväärtusest. Kaebaja eesmärk on hoida ära kahjulik tagajärg kokkuleppemenetluse nurjumise näol ning motivatsioonitasust ilmajäämine. Väärtuse kuupäeva 28.08.2020 ei saa aluseks võtta. KAHOS-s sätestatud tähtajad menetluse läbiviimiseks on möödunud. Menetluse venimise, elamumaa turuhindade ja ehitushindade märkimisväärse kasvu tõttu ei kata hüvitisväärtus uue samaväärse kinnistu omandamise ja ehitiste taastamiskulu. Vastustaja juhindus esmase pakkumuse tegemisel ja hüvitusväärtuse arvestamisel väärast metoodikast. Hindaja muutis pärast esialgse eksperthinnangu tegemist hindamismetoodikat: jääkasenduskulude asemel lähtus täiendatud eksperthinnangus jääktaastamiskulude meetodist. Samuti täiendas hindaja ehituseksperthinnangut pärast kaebaja vastuväidet ehituseelarvega. Seega olid kaebaja vastuväited õigustatud. Sundvõõrandamise otsuse puhul kaotab kaebaja õiguse motivatsioonitasule. Kinnisasja omandamise menetlust ei viidud läbi kuue kuu jooksul (KAHOS § 12 lg 1). Samuti ei saavutanud vastustaja kaebajaga kokkulepet kolme kuu jooksul pakkumuse tegemisest ehk hiljemalt 25.12.2020 (KAHOS § 27 lg 4), kuna puudus detailne ehitusanalüüs. Täiendatud eksperthinnang valmis alles 03.05.2021. Täiendatud eksperthinnangut ei ole võimalik aluseks võtta ka sundvõõrandamise menetluses. Menetluse viivituse kinnistu omandamise menetluses tingis vastustaja, kuna esitas oma kirjaliku seisukoha kaebaja 05.02.2021 ettepaneku osas alles 26.05.2021.
9.Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada Maa-ameti 29.07.2020 kirja alusel algatatud Põrguvälja tee 26 // Raatuse kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviimine. Kui vastustaja asuks kehtivuse kaotanud ja ebaõige eksperthinnangu alusel läbi viima kinnistu sundvõõrandamise menetlust, kaotaks kaebaja võimaluse saada täiendavat hüvitist kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppele jõudmise eest (KAHOS § 15 lg 1). Kaebajal on jätkuvalt valmisolek kinnistu valdus kohe riigile üle anda tingimusel, et hüvitusväärtuse väljaselgitamiseks viiakse läbi uus hindamine valduse üleandmise hetke seisuga. Vaidlustatud haldusakti kehtivusest või täitmisest tulenevate tagajärgede edasilükkumine ei ole vastuolus avaliku huviga. Riik soovib kinnistut omandada seoses kavandatud Rail Balticu raudteetrassiga, mille põhitrassi ehitusega ei ole veel alustatud. Rail Balticu kodulehel oleva info põhjal algab põhitrasside ehitus alles 2023. aastal.
10.Maa-amet palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 06.07.2021 kiri on menetlustoiming, mille vaidlustamisel ei ole kaebajal kaebeõigust. Kirjaga juhiti kaebaja tähelepanu, et kokkuleppe mittesaavutamise korral motivatsioonitasu ei maksta. Vaidlustatud kirjas anti kaebajale veelkord võimalus nõusoleku andmiseks kahe nädala jooksul kirja saamisest ja määratud tähtaeg ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks möödunud. KAHOS § 11 lg 5 näeb ette, et kinnisasja omandamise tasu määratakse esimese hindamistoimingu tegemise kuupäeva seisuga. Seda kuupäeva ei ole võimalik muuta.
3(7)
3-21-1598 Kaebaja saab eksperthinnangu ajakohasust ja õigsust vaidlustada üksnes koos haldusaktiga, mitte omandamise menetluse läbirääkimiste käigus. Kinnisasja omandamise menetlus on kestnud aasta ja riik vajab kaebajale kuuluvat kinnistut Rail Balticu projekti realiseerimiseks juba sel aastal, mistõttu kahjustab avalikku huvi igasugune otsuse edasilükkamine. Kaebajale kuuluvale kinnisasjale on kavandatud liiklussõlm ühendusteede jaoks ja vaid väikeses osas kattub kinnisasi põhitrassiga. Ehitus on kavandatud mitmes etapis. Esmalt ehitatakse välja viaduktid ja vajalikud juurdepääsu- ja ühendusteed ning alles seejärel asutakse ehitama põhitrassi. Sellele kinnistule kavandatud ehitis peab valmima hiljemalt 2023. a-l ning ehitusega tuleb alustada hiljemalt 2022. a I kvartalis.
11.Tallinna Halduskohtu 20.07.2021 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebuse eduväljavaated ei ole ilmselgelt vähesed. Kui 06.07.2021 kiri on menetlustoiming, ei ole välistatud, et see võib rikkuda kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Rail Balticu ehitamise ja valmimise osas kaalub avalik huvi üles kaebaja võimaliku subjektiivse huvi. Vastustaja kinnitusel viiakse mitmel pool ehitushange läbi juba sel suvel. Kuna vastustaja väitel jääb kaebaja kinnistu alune maa kavandatud liiklussõlme ühendusteede alla, siis on plaanitud alustada ehitustegevusega varem kui 2023. aastal. Kokkuleppemenetluses kinnistu omandamise instrument ongi selleks ette nähtud, et riik ja kaebaja saavutaksid väiksemaid järeleandmisi tehes piiratud ajaressursi jooksul mõlemaid pooli rahuldava tulemuse. Kui kaebaja riigi poolt pakutavaga ei nõustu, on riigil õigus alustada sundvõõrandamise menetlusega. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda motivatsioonitasu maksmist. Kuna kaebaja ei vaidle vastu kinnistu omandi riigile üleandmise osas, vaid ei nõustu hüvitisväärtuse hinnanguga, siis on hilisemas menetluses võimalik seda vaidlustada. Kui hiljem selgub, et ettepanek tehti ebaõige eksperthinnangu alusel ja kaebajal oleks olnud õigus saada motivatsioonitasu, võib ta seda vaidlustada kahju hüvitamise nõude esitamisega. Seega ei saa väita, et kaebaja õigused oleksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatult kahjustatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.XX palub 23.07.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.07.2021 määrus ja uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja taotleb kaebuses avalikes huvides omandamise menetluses vastustaja kohustamist kinnistu uue hindamise korraldamiseks ja menetluse läbiviimise keelamist ilma uut hindamist korraldamata. Vastustaja esitab majandus- ja taristuministrile 26.07.2021 eelnõu sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmiseks. Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine ja kokkuleppemenetluses kinnisasja võõrandamine võimalik. Sellest, et kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, ei saa järeldada, et kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust ja puuduvad pöördumatud tagajärjed, mida esialgse õiguskaitse korras ära hoida. Kaebaja ei ole haldusmenetlust pahatahtlikult venitanud. Maa-ameti esimene eksperthinnang lähtus väärast metoodikast. Miski ei takistanud Maa-ametil tellida kohe pärast kaebaja 16.10.2020 vastuväiteid korraldada uus hindamine. Jääktaastamiskulu metoodikast lähtuva hindamisaruande koostamine otsustati Maa-ameti poolt alles 11.03.2021 ja aruanne valmis 03.05.2021. Kaebajal ei õnnestunud leida hindajat kiiremini kui ühe kuu jooksul. Maa-amet 4(7)
3-21-1598 esitas kaebaja tellitud hindamisaruandele vastuväited alles ligi kolm kuud pärast selle esitamist Maa-ametile. Kinnistu avalikes huvides omandamise menetluses ei ole enam võimalik lähtuda väärtuskuupäevast 28.08.2020 ja seega ei ole korrigeeritud eksperthinnang kehtiv. Kavandatava objekti kiireloomulisus või selle valmimise tähtaeg ei saa olla kaalutluseks, miks eirata kaebaja huve ja eelistada avalikke huve. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too kaasa viivitust Rail Balticu valmimisel. Kaebuse saab lahendada kiiresti. Uue hindamise läbiviimisel oleks võimalik jõuda kokkuleppeni omandamise osas ca 1–2 kuu jooksul. Esialgset õiguskaitset saab kohaldada tingimuslikult ja ajutisena, nt seada tingimuseks, et korraldada tuleb uus hindamine. Ehitusprojekti rahastus puudutab vastustaja ja riigi fiskaalküsimusi, mis ei saa olla esialgse õiguskaitse kohaldamisel määravad. Põhjendatud ei ole, miks ei saa ehitushanget läbi viia juba praegu. Esialgses hinnangus valest hindamismetoodikast lähtumine on vastustaja enda eksimus, mille tagajärgi oleks saanud ennetada. Kaebaja kanda ei saa halduskohtumenetluses jätta riigi seatud ebarealistlikest tähtaegadest või ehitusprojektide kehvast planeerimist tulenevaid tagajärgi. Halduskohus rikkus kohtulahendi põhjendamise nõuet ja kohtumääruse põhjendused on vastuolulised. Vastustaja väited, millele halduskohus tugines, on paljasõnalised.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Määruskaebus tuleb võtta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
14.Kaebaja eesmärk on enne vaidlusaluse kinnisasja võõrandamist saavutada kinnisasja uus hindamine, mis ei lähtuks kaebaja arvates aegunud väärtuskuupäevast (28.08.2020), vaid võimaldaks võõrandamise eest tasu maksmise sellises suuruses, mis arvestaks kinnisvara- ja ehitushindade muutusega. Vastustaja on kaebaja hinnangul olnud omandamismenetluses põhjendamatus viivituses ja seetõttu on kaebaja eesmärk saada ka KAHOS § 15 lg-s 1 sätestatud motivatsioonitasu.
15.Kaebuse väited ei ole ringkonnakohtu arvates ilmselgelt põhjendamatud, kuid kaebuse eduväljavaated ei ole siiski suured. Menetluse pika kestuse põhjustajaks ei saa pidada ainuüksi vastustajat. KAHOS § 26 lg 7 näeb ette, et kui kinnisasja omanik nõustub menetluse läbiviija pakkumusega, kuid ei nõustu tasu või vahetamiseks pakutava kinnisasja hindamise tulemusega, võib ta teha võrdlevale hindamisaruandele tuginedes omapoolse ettepaneku. Seejärel asuvad menetlusosalised läbi rääkima. Kaebajal tuli seega teha võrdlevale hindamisaruandele tuginedes oma ettepanek. Kui kaebaja ei saanud uue hindamise tellimise vajadusest aru, oli tal võimalik menetlust kiirendada ka vastustaja poole pöördudes ja edasise menetluse kohta selgitusi küsides. KAHOS § 27 lg 4 järgi tuleb kinnisasja omandamise menetluses kinnisasja omanikuga saavutada kinnisasja omandamise kokkulepe kolme kuu jooksul KAHOS § 26 lgs 2 nimetatud menetluse läbiviija poolt kinnisasja omanikule pakkumuse tegemisest arvates. Põhjendatud juhul võib menetluse läbiviija nimetatud tähtaega pikendada. Praeguseks on see menetlus kestnud esmase pakkumuse tegemisest arvates kümme kuud ja kaebaja tellitud hindamise järel koostatud korrigeeritud hindamise järel pakkumuse tegemisest arvates kaks kuud. Tähtaja edasine pikendamine ei oleks kooskõlas seaduse eesmärgiga viia kinnisasja omandamise menetlus läbi kiiresti, et vajadusel jätta aega sundvõõrandamise menetluse läbiviimiseks. Kuigi kaebaja on väljendanud valmisolekut kinnisasja omandamise menetluse 5(7)
3-21-1598 tulemusel kokkuleppeni jõuda, ei saa sellises kokkuleppes kindel olla enne nõustumuse esitamist. Seetõttu peaks kokkuleppe saavutamine olema tähtaja edasiseks pikendamiseks väga suure tõenäosusega võimalik. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel kaalutlusõigust teostama ega otsustada, kas tähtaja edasine pikendamata jätmine oli õiguspärane. Üksnes vastustaja pakutud hinna ebapiisavusest või menetluses toimunud viivitustest, mille põhjustas vastustaja, tähtaja pikendamise kohustust järeldada ei saa.
16.KAHOS § 11 lg 5 näeb ette, et tasu määratakse esimese hindamistoimingu tegemise kuupäeva seisuga. Käimasolevas kinnisasja omandamise menetluses tehti esimene hindamistoiming 28.08.2020, kui kinnisasi vaadati üle. See tähtaeg hakkas kulgema vaatamata sellele, et vastustaja otsustas kohaldada kaebaja soovitud hindamismetoodikat. Kinnisasja omandamise menetluse käigus tehtud hindamistoiming on menetlustoiming, mille toimumise aeg on kindel. Isegi kui hindamise käigus kasutati ebaõiget metoodikat või metoodikat pärast esimest hindamist poolte kokkuleppel muudeti, ei võimalda viidatud säte arvestada väärtuskuupäeva teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seda sätet alust pidada ka põhiseadusevastaseks, vaatamata ohule, et kinnisasja väärtus menetluse käigus oluliselt tõuseb nt ehitushindade märkimisväärse kasvu tõttu. Omandamise menetluse puhul ei ole kohaldatav põhiseaduse § 32 lg 1 teises lauses ette nähtud nõue maksta kinnisasja eest õiglast hüvitist, st turuhinda. Seetõttu võib omandamismenetluses pakutav hind asja tegelikust hinnast erineda. KAHOS § 11 lg 5 on erinorm sama paragrahvi lõike 2 ja §-de 12–14 ja 16–17 suhtes. Hinnavahet võrreldes asja turuväärtusega kompenseerib KAHOS § 15 lg 1 järgi makstav motivatsioonitasu. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et sundvõõrandamise korral peab makstav hüvitis hõlmama üldjuhul asja turuväärtuse, kuid põhiseadusega võib kooskõlas olla ka väiksem hüvitis, kui täielik hüvitamine ei ole sundvõõrandamise asjaolusid arvestades põhjendatud. Hüvitise õiglusele hinnangu andmiseks tuleb üksikisiku huve kaaluda üldiste huvidega (Riigikohtu üldkogu 18.03.2005 otsus asjas nr 3-2-1-59-04, p 19; vt ka A. Kelli, M. Ots, P. Roosma. Paragrahv 32, komm 21. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020).
17.Kui vastustaja viivitas menetlustoimingute tegemisel õigusvastaselt – see asjaolu tuleb tuvastada asja sisulisel läbivaatamisel – ja see põhjustas kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppele jõudmise –, on vastustaja tegevuse tõttu tekkinud kaebajale kahju, sest kaebaja jäi ilma motivatsioonitasust. Kahju suuruse arvutamisel tuleb hinnata ka seda, kas sundvõõrandamisel makstud õiglane ja kohene hüvitis on väiksem sellest tasust, mida kaebaja oleks saanud kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppele jõudmise korral. Lähtuda tuleb eeldusest, et kaebaja oli nõus võõrandama kinnisasja selle hinna eest, mida ta menetluse käigus ise välja pakkus. Vastustaja viivituse õigusvastasuse korral ei ole aga alust nõuda vastustajalt selle menetluse edasist jätkamist, sest omandamise menetluseks üldjuhul ette nähtud tähtaeg on ammu möödunud ning vastustaja on õigesti välja toonud olulise avaliku huvi kinnisasja kiireks võõrandamiseks. Viivituse kui menetlustoimingu vaidlustamise korral on kaebajal võimalik nõuda menetluse kiiremat lõpuleviimist, kui seadus sellise menetluse jätkamist võimaldab, või sekundaarnõudena viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Menetluse kiirema lõpuleviimise nõude esitamise eeldused ei ole praegusel juhul, nagu eespool selgitatud, ringkonnakohtu hinnangul täidetud, sest menetluseks ettenähtud aeg on seadusega üldjuhul piiratud ning erandite tegemisel tuleb arvestada kaalul olevat avalikku huvi kinnisasja kiireks omandamiseks; kaebaja nõutud hind ei lähtu aga KAHOS § 11 lg-st 5, mistõttu uue hindamise läbiviimiseks puudub õigustus. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajal on võimalik saamata jäänud motivatsioonitasu nõuda kahju hüvitamise nõudega. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist saab praegusel juhul põhjendada aga eelkõige kaebuse pigem vähese eduväljavaatega ja ülekaaluka avaliku huviga.
6(7)
3-21-1598
18.Vastustaja väidetes Rail Balticu ehitamise etappide ja ajakava kohta ei ole alust kahelda. Esialgse õiguskaitse menetluses ei pea menetlusosaliste väited olema tõendatud, vaid piisab põhistamisest (HKMS § 250 lg 2, vt ka HKMS § 63). Oht, et kinnisasja omandamise menetlust või sellele järgnevat sundvõõrandamise menetlust ei jõuta lõpule viia enne, kui peatselt välja kuulutatav ehitushange jõuab lepingu täitmise etappi, õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Selle ohu realiseerumise korral võivad ehitustööd jääda tegemata või tähtaegselt tegemata. Praeguse haldusasja kiire lahendamise korral ei pruugi kohtuotsus jõustuda 2021. aastal ning uue võimaliku hindamise ja läbirääkimiste jaoks kuluv aeg pikendaks Rail Balticu väljaehitamist veelgi. Põhitrassi ehitamine ei ole võimalik samaaegselt viaduktide ja ökoduktide ning muude külgnevate rajatiste ehitamisega juba logistilistel põhjustel. Seetõttu ei ole avaliku huvi hindamisel määrav, et kogu taristu valmimine ei toimu sel või järgmisel aastal.
19.Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.