Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuli 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-44
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 27. oktoobri 2020. a käskkirja nr 5-2/20/683 ja 3. detsembri 2020. a vaideotsuse nr 5-15/20/353-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Lugeda XX 30. aprilli 2021. a määruskaebus haldusasjas nr 3-21-44 esitatuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
Jätta rahuldamata XX taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-44 läbivaatamatult selle esitajale.
Jätta rahuldamata XX taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1).
1.Tallinna Vangla karistas 27.10.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/683 vahistatu XX noomitusega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 süülise rikkumise eest. XX esitas 05.11.2020 vaide, mille Tallinna Vangla jättis 03.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/353-2 rahuldamata.
3-21-44
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule 07.01.2021 kaebuse, mille nõueteks jäid taotlused tühistada Tallinna Vangla 27.10.2020 käskkiri nr. 5-2/20/683 ja 03.12.2020 vaideotsus nr 515/20/353-2 ning hüvitada Tallinna Vangla tekitatud kahju. Kaebaja taotles ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja tõlkekulude kandmiseks.
3.Tallinna Halduskohus vabastas 22.02.2021 määrusega XX menetlusabi korras menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest.
4.Tallinna Halduskohus jättis 06.04.2021 määrusega rahuldamata XX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning andis kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15päevase tähtaja menetlusabi taotluse kohta tehtud määruse jõustumisest arvates. Samuti tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel XX hüvitamiskaebuse, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.XX palub 30.04.2021 määruskaebuses (täiendatud 18.05.2021) tühistada halduskohtu 06.04.2021 määrus, vabastada ta kaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest ja saata kahjunõue halduskohtule menetlemiseks. Kaebaja palub ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg, sest alates 04.05.2021 väljastab vangla talle kaebuste esitamiseks ainult ühe paberilehe päevas. Kuna kaebajal ootavad kirjutamist üle 30 vastuse kohtutele, samuti kuulutas ta ajavahemikuks 03.04.2021–16.04.2021 välja näljastreigi seoses vangla keeldumisega anda arstiabi, siis ei olnud tal võimalik esitada määruskaebust varem. Kaebus on perspektiivikas, sest olukorras, kus kaebaja pole kordagi (kokku ca 460) kandnud kontrolli ajal ja jalutuskäigult tulles kaelas nimesilti, kuid vangla on koostanud selle kohta üksnes 22 ettekannet, kuigi seadus nõuab kõigi rikkumiste fikseerimist ja nende eest karistamist, on tegemist tühise reegliga, mida ei peagi täitma. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale 03.03.2021, kuid 17.05.2021 seisuga ei ole sellele vastatud, mistõttu on kahjunõude puhul kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Kaebaja palub vastata vene keeles ja algatada kriminaalasi seoses Tallinna Vangla poolse diskrimineerimisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Edasikaebamise korra kohta on selgitused esitatud ka halduskohtu 06.04.2021 määruse resolutsiooni juures. Halduskohtu 06.04.2021 määrus toimetati XX-le kätte 12.04.2021 ja seega oli viimane päev määruskaebuse esitamiseks 27.04.2021. Määruskaebus on allkirjastatud 29.04.2021 ning saabus ringkonnakohtusse 30.04.2021. Järelikult on määruskaebus esitatud HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.
7.HKMS § 181 lg-st 3, § 187 lg 3 p-st 2 ja § 207 lg-st 1 tulenevalt on tähtaja rikkumisega esitatud määruskaebuse sisuline läbivaatamine võimalik eeldusel, et ringkonnakohus ennistab HKMS §-s 71 sätestatut arvestades määruskaebuse esitamise tähtaja. HKMS § 71 lg 1 kohaselt saab tähtaja ennistamise aluseks olla üksnes mõjuv põhjus, mis takistas menetlusosalisel tähtaja järgimist. XX on põhjendanud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et Tallinna Vangla väljastab talle kaebuste kirjutamiseks vaid ühe paberilehe päevas ning kaebuste suurt hulka arvestades ei ole tal seepärast võimalik neid õigeaegselt esitada. Samuti on määruskaebuse esitaja viidanud 03.04.2021–16.04.2021 näljastreigile.
8.Ringkonnakohus on XX-le korduvalt selgitanud, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist tingivaks mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada seda, kui kaebajal võib erinevate 2(4)
3-21-44 menetluste rohkuse ja paberi nappuse tõttu olla raskusi järgida menetlustähtaegu. Kaebaja peab olema menetlustähtaegade järgimisel hoolas ka siis, kui ta soovib esitada keskmisest suuremal hulgal kaebusi ja vaidlustada iga vangla toimingut. Kaebajal tuleb jälgida, et menetlustähtaja lähenemisel oleks tal konkreetse edasikaebuse esitamiseks olemas vajalik hulk paberit. Kuivõrd kaebaja on vahistatu, siis on tal paberi varumiseks võimalik paluda abi ka oma lähedastelt (vt VangS § 98 lg 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 p 3). Paberipuudust aitaks leevendada seegi, kui kaebaja koondaks samasisulised ja korduvad etteheited ühte menetlusdokumenti (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus nr 3-21467, p-d 10–12; 10.06.2021 määrus nr 3-21-637, p-d 8–9; 07.06.2021 määrus nr 3-21-344, p 9; 07.06.2021 määrus nr 3-21-436, p-d 10–11; 03.06.2021 määrus nr 3-21-223, p 9; 28.05.2021 määrus nr 3-21-306, p-d 15–18; 19.05.2021 määrus nr 3-21-556, p 10). Samuti ei saa väidetav näljastreik, mis kaebaja kinnitusel lõppes 16.04.2021, põhjendada määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist, sest ka pärast näljastreiki jäi tal määruskaebuse koostamiseks aega 10 päeva. Ringkonnakohus jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja leiab, et XX määruskaebuses toodud põhjendused ei anna määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks alust. Tähtaja ennistamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas kaebus võiks olla perspektiivikas või mitte.
9.Kuna XX määruskaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks ei ole alust, keeldub ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle HKMS § 187 lg 3 p 2 ja § 207 lg 1 alusel läbivaatamatult. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).
10.Määruskaebuse esitaja on palunud algatada Tallinna Vangla suhtes kriminaalasi seoses kaebaja diskrimineerimisega. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse alustamiseks on pädev uurimisasutus ja prokuratuur (vt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg 1). Kui kaebaja leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks esineb alus, siis on tal võimalik esitada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade (KrMS § 195 lg 1), millele vastatakse KrMS §-s 198 ettenähtud korras. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist on võimalik ka vaidlustada vastavalt KrMS §-dele 207 ja 208. Selliseid vaidlusi ei saa lahendada halduskohtumenetluses (HKMS § 4 lg 1).
11.Määruskaebuse esitaja on lisaks taotlenud, et ringkonnakohus vastaks talle vene keeles. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg-st 1 tulenevalt kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Menetlusnormidest ei tulene isikule õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui menetlusosaline valdab kohtumenetluse keelt piisavalt selleks, et mõista lahendi sisu. Tõlkimine riigi kulul peab tagama, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat.
12.Ringkonnakohus on mitmetes haldusasjades (nt 3-21-223, 3-21-238, 3-21-306, 3-21-355, 3-21-359, 3-21-466, 3-21-637, 3-21-638, 3-21-662) tuvastanud, et XX oskab eesti keelt piisaval määral, et suhelda vanglaametnikega eesti keeles ja esitada eestikeelseid pöördumisi, samuti kinnitab tema piisavat eesti keele oskust asjaolu, et kohtulahendite tõlkimata jätmine ei ole tal takistanud sisuliste edasikaebuste koostamist. Kuna praeguses määruses on suures osas vaid korratud ringkonnakohtu varasemaid seisukohti XX puudutavates haldusasjades ning vaidlus määruskaebuse tähtaegsuse üle on iseloomult lihtne ja ringkonnakohus ei tee asjas sisulist lahendit, ei saa määruse tõlkimist pidada XX edasikaebeõiguse teostamiseks vajalikuks.
13.Olenemata sellest, et halduskohus on 22.02.2021 määrusega vabastanud XX praeguses asjas mh kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest ja HKMS § 114 lg 2 kohaselt peaks 3(4)
3-21-44 menetlusabi andmine üldjuhul jätkuma ka kõrgemas kohtuastmes, saaks menetlusabi (sh tõlkeabi) andmine olla põhjendatud üksnes juhul, kui see on ka tegelikult vajalik kaebaja õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Tõlkeabi ei ole põhjust anda vaid eesmärgiga, et kaebajal oleks lihtsam ja mugavam lugeda kohtulahendeid oma emakeeles. Kuna ringkonnakohus on pärast halduskohtu 22.02.2021 määruse tegemist korduvalt tuvastanud, et XX valdab eesti keelt lihtsamate kohtulahendite mõistmiseks piisaval määral, siis jääb taotlus ringkonnakohtu määruse vene keelde tõlkimiseks rahuldamata.
14.Ringkonnakohus märgib lisaks, et Harju Maakohtu 08.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-116 loeti XX-le mõistetud vangistus kantuks eelvangistuses viibitud ajaga ning XX vabastati pärast kohtuotsuse kuulutamist kohtusaalis vahi alt. Seega on kaebajal soovi korral võimalik ise korraldada ringkonnakohtu lahendi tõlkimine vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.