Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
11.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-355
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata XX taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
2.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-355 menetlusse.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
5.Muuta Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määruse resolutsiooni punkti 2, sõnastades see järgmiselt: „2. Jätta XX menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamise osas läbi vaatamata ja tõlkimise kulude kandmise osas rahuldamata.“
Määruse resolutsiooni p-de 1, 3 ja 4 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 121 lg 4, § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vahistatu XX esitas Tallinna Vanglale 07.01.2021 vaide blanketil venekeelse pöördumise, mis registreeriti numbriga 5-15/21/30-1. XX nimetas pöördumises distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju nr 5-2/20/683, 5-2/20/686 ja 5-2/20/706, heitis vanglale ette tõlkimisega seotud rikkumisi, nõudis kirjalikku vabandamist ja kompensatsiooni maksmist ning ametniku suhtes järelevalvemenetluse läbiviimist.
3-21-355
2.Tallinna Vangla andis 20.01.2021 kirjaga nr 5-15/21/30-2 XX-le tähtaja pöördumise tõlkimiseks või nõuetekohase tõlketaotluse esitamiseks. XX esitas 27.01.2021 taotluse nr 58/21/3048-1 mh pöördumise nr 5-15/21/30-1 tõlkimiseks vangla kulul, sest tal endal ei ole raha.
3.Tallinna Vangla tagastas 08.02.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/30-3 XX 07.01.2021 võõrkeelse pöördumise nr 5-15/21/30-1 läbivaatamatult, kuna XX ei esitanud selle tõlget. Vaideotsuse kohaselt on XX keeleoskus piisav, et kaitsta oma õigusi riigikeeles, mistõttu puudub alus tõlkida tema pöördumisi riigi kulul.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 19.02.2021 kaebuse Tallinna Vangla 08.02.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/30-3 peale. Kaebaja palub kohustada vanglat võtma vastu tema 07.01.2021 võõrkeelne avaldus, tasuma 07.01.2021 avalduse tõlkimise kulud ja seda sisuliselt läbi vaatama ning maksma rahalist kompensatsiooni seoses tekitatud ebamugavuste ja venitamisega.
5.Tallinna Vangla selgitas 09.03.2021, et XX on teadlik tõlkimise korraldusest vanglas. Vangla ei ole nõus XX vaideid ja kahjunõudeid vangla kulul tõlkima, sest XX oskab piisavalt eesti keelt. Tema keeletaset ei ole vanglas testitud, sest XX on vahistatu staatuses, kuid kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on XX suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Aastatel 2005–2006 vanglakaristust kandes omandas XX keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis, kus õppetöö toimus eesti keeles, ning lõpetas 11. ja 12. klassi kiituskirjaga. XX suhtleb vanglaametnikega suuliselt ka eesti keeles ja on esitanud eesti keeles kirjalikke pöördumisi. Distsiplinaarkaristuse käskkirjadele nr 5-2/20/683, 5-2/20/686 ja 5-2/20/706, millele XX pöördumises nr 5-15/21/30-1 viitab, on ta esitanud eraldiseisvad vaided ja vangla on need lahendanud. Käskkirjad nr 5-2/20/683 ja nr 52/20/686 on XX juba vaidlustanud Tallinna Halduskohtus (haldusasjad nr 3-21-44 ja nr 3-21-46).
6.Tallinna Halduskohus tagastas 09.04.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud kaebuse kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 1 1 lg 8). Seega kui vaie tagastatakse õiguspäraselt, ei ole hilisem kaebus kohtule lubatav. Vastustaja tagastas kaebaja 07.01.2021 vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt vaide puudusi. Tallinna Vangla 20.01.2020 kirja nr 5-15/21/30-2 kohaselt tuli XX-l 10-päevalise tähtaja jooksul esitada vanglale oma pöördumise tõlge või nõuetekohane taotlus tõlkimise korraldamiseks. Kuigi nimetatud kirjaga kaebajale antud juhiste sõnastus ei ole kõige õnnestunum, on sellest siiski selgelt aru saada, et vangla hinnangul on kaebaja keeleoskus eestikeelse vaide esitamiseks piisav, mistõttu ei tõlgi vangla riigi kulul kaebaja võõrkeelseid pöördumisi. Järelikult oli kaebajal vangla selgituste põhjal võimalik esitada eestikeelne vaie või nõustuda vaide tõlkimise 2(5)
3-21-355 eest tasumisega. Kaebaja esitas selle asemel vanglale 27.01.2021 taotluse vaide riigi kulul tõlkimiseks. Seda ei saa käsitleda puuduse kõrvaldamisena, kuna tegemist ei olnud vangla juhistega kooskõlas oleva tegevusega. Igasugune uus pöördumine ei anna alust eeldada, et antakse uus võimalus puuduste kõrvaldamiseks vaide tagastamise asemel. Tallinna Vanglal puudub justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg-st 5 tulenevalt kohustus enda kulul võõrkeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi tõlkida, kui vahistatu valdab piisavalt eesti keelt. Vangla on kohtule selgitanud, et kaebaja on omandanud Ämari Vanglas keskhariduse eesti keeles. Tõendina on vangla haldusasjas nr 3-21436 esitanud selle kohta väljavõtte vangiregistrist. Sellega on tõendatud kaebaja piisav keeleoskus (keeleseaduse § 26 lg 3). Samuti on Tallinna Vangla esitanud kohtule kaebaja varasemad eestikeelsed pöördumised vanglale, millest ilmneb, et kaebaja on võimeline vanglaga eesti keeles suhtlema ja oma soove piisavalt arusaadavalt väljendama. Asjaolu, et need pöördumised ei ole keeleliselt korrektsed, ei tähenda, et nende sisust ei oleks võimalik aru saada. Kuna kaebaja keeleoskus oli piisav, puudus Tallinna Vanglal kohustus kaebaja võõrkeelset vaiet tõlkida. Kokkuvõttes tagastas Tallinna Vangla kaebaja võõrkeelse vaide õiguspäraselt, mistõttu ei saaks kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu menetleda ka vaides esitatud nõudeid, mis oleks kaebuse eesmärki arvestades eesmärgipärased. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kuna kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal vanglale eesti keeles vaideid esitada, ei ole põhjendatud anda kaebajale kohtumenetluses menetlusabi tõlkimiseks. Selles osas tuleb jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX taotleb 11.05.2021 määruskaebuses halduskohtu 09.04.2021 määruse tühistamist ja tema kaebuse menetlemist. Kaebaja palub ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg. Vangla tegevus on õigusvastane, ametnik ei selgitanud õigesti tõlkimisega seotud asjaolusid. Vangla väidab ebaõigesti, et kaebaja eesti keele oskus on piisav. Kaebajal ei ole raha, et tõlkimise eest ise maksta. Tegemist on inimõiguste rikkumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4). Kuna kaebajale toimetati halduskohtu 09.04.2021 määrus kätte 04.05.2021, on määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb seega jätta läbi vaatamata. Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Haldusmenetluse keel on eesti keel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1). Kui vanglas kinni peetav isik valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta eesti keeles, lasub tal kohustus pöörduda vangla poole eesti keeles (HMS § 20 lg 1, § 14 lg 1 ja § 76 lg 1). Kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel menetlusse tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti (HMS § 21 lg 2). Reeglina peavad ka vahistatud ja kinnipeetavad tasuma vaiete ja kahjunõuete tõlkimise teenuse eest ise, v.a kui neil puudub selleks raha (vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-d 2–4). Seega kui vahistatu või kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal selles keeles oma õigusi kaitsta, tuleb tal pöörduda vangla poole eesti keeles 3(5)
3-21-355 või lasta avaldus tõlkida enda kulul. Vastupidisel juhul on avaldus sellise puudusega, mille kõrvaldamata jätmisel pole võimalik avaldust menetleda ja haldusorganil on õigus see pärast puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist tagastada (HMS § 15 lg 3 ja § 79 lg 1 p 2).
11.Ringkonnakohus on mitmetes haldusasjades (nt 3-21-306, 3-21-223, 3-21-238, 3-21-662, 3-21-359, 3-21-638 ja 3-21-466) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles, suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti keeles ning ka vangiregistri andmetel on kaebaja suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Seega on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt.
12.Ringkonnakohtu hinnangul saab ka praeguses asjas lugeda kaebaja eesti keele oskuse piisavaks selleks, et esitada oma avaldused vanglale eesti keeles. Kaebaja 07.01.2021 pöördumise sisuks ei olnud temale määratud distsiplinaarkaristuste vaidlustamine (selles osas on kaebaja esitanud eraldi vaided, mille vastustaja on ka lahendanud), vaid etteheited vanglaametnikele kaebaja pöördumiste tõlkimise korraldamisel ja selle kohta selgituste andmisel. Kaebaja piisavat eesti keele oskust, mis võimaldanuks tal esitada oma 07.01.2021 pöördumise vangale eesti keeles, kinnitavad mh muudes sarnastes asjades vanglale esitatud eestikeelsed pöördumised (vt vastustaja 09.03.2021 vastuse lisa 6). Kaebaja venekeelsed avaldused on üldiselt lühikesed ja konkreetsed, mistõttu on usutav, et kaebaja oleks olnud võimeline sarnaseid avaldusi esitama ka eesti keeles. Lisaks on kaebajal olnud arvukalt kohtuvaidlusi mh vanglale esitatavate pöördumiste tõlkimisega seoses ning mitmetes asjades on kaebajale tõlgitud ka vastustaja ja kohtute seisukohti selles küsimuses. Seega peab olema kaebajale hästi teada tõlkimise korraldus vanglas. Kokkuvõttes ei olnud praeguses asjas tegemist nii keeruka küsimusega, et kaebaja ei oleks suutnud end eesti keeles väljendada määral, mis võimaldaks vanglal tema tahtest selgelt aru saada.
13.Kuna kaebaja eesti keele oskus oli praegusel juhul vanglale eestikeelse pöördumise esitamiseks piisav, puudus vajadus osutada talle tõlketeenust vangla kulul. Kuna kaebaja jättis 07.01.2021 pöördumises puudused kõrvaldamata (ei esitanud eestikeelset pöördumist), tagastas vangla tema vaide 08.02.2021 vaideotsusega õiguspäraselt ja kaebus kohtule ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav.
14.HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu 22.09.2015 määrus nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas.
15.Kuigi on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt, ei pruugi sellest alati piisata kohtumenetluses osalemiseks ja seal oma õiguste efektiivseks kaitsmiseks. Praeguse vaidluse asjaoludel loeb ringkonnakohus kaebaja eesti keele oskuse eespool juba märgitud põhjustel kohtumenetluses osalemiseks piisavaks. Selle järelduse paikapidavust praeguses asjas kinnitab asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtu 09.04.2021 määruse vaidlustamiseks selge ja arusaadava määruskaebuse, kuigi halduskohus ei tõlkinud talle seda määrust. Kuna kaebajale kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmine ei olnud vajalik, on halduskohus jätnud menetlusabi taotluse selles osas õigesti rahuldamata.
16.Kuna halduskohus tagastas kaebuse, olnuks riigilõivu puudutavas osas õige jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Ringkonnakohus korrigeerib vastavalt 4(5)
3-21-355 halduskohtu 09.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 sõnastust. Muus osas jääb halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.