Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 88 lg 5 teine lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 03.06.2020 korralduse nr 14-1/14392-1 ja nr 14-1/14393- 1, millega kohustas OÜ-d Multiforce andma teavet ja esitama dokumendid
3-20-1183 Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri poolt rahvusvahelise ametiabi korras esitatud teabevahetuse taotluse rahuldamiseks. Tuginedes maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioonile, pöördus Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur rahvusvahelise ametiabi korras MTA poole seoses Venemaa äriühingu ZAO Arktikservis (3AO AРКТИКСЕРВИС) ja Multiforce OÜ majandustegevuse kontrolliga, taotledes täiendavaid tõendeid äriühingute vahel toimunud tehingute kohta ajavahemikul 01.01.2016–31.12.2018. Venemaa äriühing ei ole Venemaa maksuhaldurile tehingute kohta teavet edastanud. Venemaa maksuhaldur on kinnitanud siseriiklike võimaluste ammendumist teabe kogumisel.
2.OÜ Multiforce esitas 17.06.2020 kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles taotles MTA 03.06.2020 korralduse tühistamist.
3.MTA esitas 07.08.2020 halduskohtule kaebuse vastuse lisadena vaidlustatud korralduse andmise tinginud Venemaa maksuhalduri päringud koos tõlgetega ning taotluse piirata kaebaja juurdepääsu nendele dokumentidele (vastustaja vastuse lisad 1–4), sest päringud ning nende tõlked sisaldavad maksusaladust (maksukorralduse seaduse (MKS) § 26 lg 1).
4.Tallinna Halduskohtu 13.08.2020 määrusega piirati kaebaja juurdepääsu MTA 07.08.2020 menetlusdokumendi lisadele 1–4 (resolutsiooni p 1). MTA vastuse lisadena esitatud Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri päringud nr 14-1/14392 ja 14-1/14393 ning nende tõlked sisaldavad maksusaladust (MKS § 26 lg 1; vt ka ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2). Päringutes on käsitletud Venemaa Föderatsioonis toimuva maksumenetluse käiku, menetluse käigus kogutud tõendeid ja maksuhalduri seisukohti. Samuti on päringus kajastatud kontrollitava äriühingu maksusaladust. Maksukohustuslase kirjalikku nõusolekut maksusaladuse avaldamiseks ei ole maksuhaldurile ega kohtule esitatud. Samuti pole tegemist ühegi MKS §-des 27–30 nimetatud juhuga (MKS § 26 lg 2). Seega on põhjendatud piirata kaebaja juurdepääsu vastustaja vastuse lisadele 1–4 (vt ka Riigikohtu 26.09.2018 otsus asjas nr 3-16-2324, p 8). Kaebuse väited seonduvad eelkõige sellega, kas maksuhalduril oli õigus nõuda kaebajalt korralduses nõutud teavet. Seega ei ole päringu tekstiga tutvumine kaebaja õiguste kaitseks tingimata vajalik. Päringus sisalduv teave kajastub piisaval määral MTA korralduses. Uurimiskohustusest tulenevalt ei ole halduskohus vaidluse lahendamisel seotud üksnes kaebaja väidetega ning kohtul on võimalik piiratud juurdepääsuga dokumentides sisalduvat teavet arvesse võtta, tagades nii kaebaja õiguste kaitse. Kaebaja õigus toimikuga tutvuda ei kaalu üles huvi maksusaladuse hoidmiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 2).
5.OÜ Multiforce esitas Tallinna Halduskohtu 13.08.2020 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega lubada kaebajal tutvuda vaidlusaluste dokumentidega. Venemaa Föderatsiooni päringud ei sisalda ainult kolmanda isiku maksusaladust. Ilmselt sisaldavad päringud ka õiguslikku teavet ja menetluslikke aspekte seoses teabe kogumisega. Halduskohus oleks pidanud esmalt tegema selgeks, milline osa päringust sisaldab maksusaladust ja milline mitte ning vajadusel kaaluma teabe osalist avaldamist. Eelkõige puudutab see teavet, mis võimaldab kontrollida, kas teabe kogumine toimub õiguslikul alusel ja on menetlusnormidega kooskõlas. MKS § 26 lg 1 ei kaitse maksuhalduri, sh välisriigi maksuhalduri õigusi ega huve (vt ka HKMS § 79 lg 1 p 5). Õige on, et maksusaladust (sh ärisaladust) tuleb vajadusel kaitsta, kuid piirang on suunatud eelkõige olukordadele, kus menetlusosalisel ei ole teabega otsest puutumust. Kui küsimus on kahe äriühingu vahelistest tehingutest tuleneva maksukohustuse kontrollis, on oluline, et selle menetlemine toimuks osaliste jaoks avalikult. 2(9)
3-20-1183 MTA ega halduskohtu selgitustest ei tulene, milles seisneb negatiivne mõju Venemaa Föderatsioonis läbiviidavale maksumenetlusele. Oletuslikud on MTA väited, et kaebaja avaldab saadud info ZAO-le Arktikservis. Olukorras, kus kaebaja suhtes on tehtud ebaproportsionaalses mahus teabe kogumise korraldus, on oluline saada aru, kas ja kuidas on selline teave seotud ZAO-ga Arktikservis ja tema maksukohustustega ning läbiviidava maksumenetlusega. Kaebaja õigused kaaluvad sellises olukorras üles Vene Föderatsiooni maksuhalduri õigused. Vaidlustatud korralduses ei ole viidet MKS § 511 lg-le 8 ega Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri taotlusele välisriigis läbiviidava maksumenetluse sisu mitteavaldamiseks. Seejuures on korralduses näidatud Venemaa Föderatsiooni maksumaksja identifitseerimist võimaldavad andmed, mis osutab sellele, et MTA ei lähtunud MKS § 511 lg-st 8. MKS-i täiendati § 511 lg-ga 8 alles 31.03.2017 ning see norm ei oma seost Eesti Vabariigi poolt 2014. aastal ratifitseeritud konventsiooniga, mistõttu ei saanud Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur taotleda päringute sisu mitteavaldamist maksusaladuse kaitse tõttu. MKS § 511 lg-st 8 ei tulene vastustajale õigust jätta lisaks maksumenetluse sisule avaldamata nõutava teabe seos maksumenetlusega ja konventsiooni alusel kontrollitava maksu (art-te 4 lg 1 ja 5 lg 1) ning nende toimingute kirjeldus, millest tulenevad Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri poolt väidetavalt ammendatud siseriiklikud sammud kaebajalt nõutava teabe saamiseks (MKS § 61 lg 2).
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.12.2020 määrusega OÜ Multiforce määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 13.08.2020 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Maksusaladust tuleb käsitada muu saladusena HKMS § 79 lg 1 p 5 mõttes. Venemaa Föderatsiooni maksuhaldurilt rahvusvahelise ametiabi taotlust ja selle raames saadud teavet tuleb käsitada maksusaladuse hulka kuuluva teenistuskohustuse täitmisega saadud teabena (MKS § 26 lg 1; vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2019 määrus asjas nr 3-19-90, p 11). Maksuasjade vastastikuse haldusabi konventsiooni alusel saadud teavet käsitatakse salajasena (konventsiooni art 22 p 1). Konventsiooni art 22 p 2 kohaselt antakse teave üksnes isikule või asutusele (sh kohtud ja haldus- või järelevalveasutused), mis on seotud konventsiooniosalise maksude määramise, kogumise, sissenõudmise või nõuete rikkumise menetlemise, maksudega seotud kaebuste lahendamise või eeltoodu üle järelevalve teostamisega. Õigus asjassepuutuva dokumendi avalikustamisele ei ole piiramatu ja absoluutne. Vastustaja ja halduskohus leidsid õigesti, et Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri esitatud teabenõuded sisaldavad mh kolmanda isiku (ZAO Arktikservis) maksusaladust puudutavaid andmeid. Teabenõudele nr 14-1/14392 on lisatud ülevaade ZAO Arktikservis suhtes Venemaa Föderatsioonis käiva maksumenetluse kohta. Seejuures sisaldab ülevaade andmeid ZAO Arktikservis tehingupartnerite ja tehinguhindade kohta ning võimaliku täiendava ZAO-le Arktikservis määratava maksukohustuse kohta. Samuti on lisatud tabelid ZAO Arktikservis kaupade ekspordi kohta OÜ-le Multiforce. Konventsiooni art 22 p 1 tuleb tõlgendada nii, et lisaks kolmanda isiku ärisaladusele on selle teabega hõlmatud ka maksuhalduri välja toodud kahtlused võimalike maksurikkumiste osas, samuti seni kogutud andmed, mille kinnituseks või ümber lükkamiseks maksuhaldur teabenõude esitas. Seega on juurdepääsupiirangu kohaldamine põhjendatud osas, mis puudutab kirjeldatud andmeid ja Venemaa Föderatsiooni maksuhaldurilt saadud teavet. Maksu- ja muude andmete saladuse kaitse kaalub üles kaebaja õiguse tutvuda toimikuga. Dokumentide varjamine on põhjendatud ka teabenõuete sissejuhatuse ja kaebajale esitatavate küsimuste osas. Konfidentsiaalsena käsitatakse ka kõiki rahvusvahelise ametiabi taotluse täitmisega seotud dokumente, mis kajastavad riikidevahelist asjaajamist ning maksuhaldurite omavahelist suhtlust. Sellega on hõlmatud teabepäringud ning nendes kajastuv nii üldine teave Venemaa Föderatsiooni ametiasutuse kui ka esitatud küsimuste kohta. Teabepäringus esitatud 3(9)
3-20-1183 küsimused on kajastatud MTA 03.06.2020 korralduses. Vaidlusalused dokumendid on varjatud kujul kohtule esitatud ning kohus saab asja sisulisel lahendamisel dokumente hinnata.
7.OÜ Multiforce esitas 14.01.2021 halduskohtule taotluse MTA poolt 07.08.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi lisadega 1–4 tutvumiseks ja HKMS § 88 lg 2 koostoimes HKMS § 79 lg 1 p-ga 5 kohaldamata jätmiseks seoses selle põhiseadusvastasusega. Ringkonnakohtu 07.12.2020 määruses esitatud dokumentide kirjeldusest tuleneb, et mitte kõik kaebaja eest varjatud dokumendid ei sisalda Venemaa maksusubjekti maksusaladust. Oluline vaidluse küsimus on seotud ülevaatega ZAO Arktikservis suhtes Venemaa Föderatsioonis käivast maksumenetlusest. See teave ei kujuta endast samuti maksusaladust, sest nii maksukohustuslase andmed kui ka maksumenetluse fakt on kaebajale juba teada. Kaebeõiguse teostamiseks peab kaebaja omama teavet maksumenetluse kohta, täpsemalt selle kohta, millised andmed on menetluses kogutud ZAO Arktikservis ja kaebaja vaheliste tehingute kohta. Vaidlusaluste tõendite tutvustamine kaebajale on võimalik ilma, et kannataks ZAO Arktikservis maksusaladus, kui tõendid seda üldse sisaldavad. Vaidlusaluste dokumentide puhul on tegemist sisuliselt ainsate asjas kogutud tõenditega, millega kaebajal ei ole võimalust tutvuda ja esitada vastuargumente vastustaja väidetele. Halduskohus on otsustanud piirata kaebaja ligipääsu tõenditele täies ulatuses, kaalumata võimalust nende osaliseks tutvustamiseks kaebuse eset puudutavates küsimustes. Kohtumenetluse poolte võrdsuse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus tõenditele võrdse juurdepääsu tagamisest kaldutakse kõrvale ühe poole kasuks, kelle väidete põhjendatust peab tõendite alusel kontrollima. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 9 kaudu laieneb PS-ga tagatud põhiõiguste kaitse nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele ning juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kuna ZAO Arktikservis ei ole Eesti äriühing ega teosta Eestis äritegevust, ei ole tema ettevõtlusvabadus PS kaitsealas. Kaebaja PS § 24 lg-st 2 tulenevat põhiõigust piirati seega õigusvastaselt, kuna selleks ei ole vastanduvat kaitset vajavat põhiõigust. Vastustaja kui haldusorgan ei saa omada PS teises peatükis nimetatud ja PS-ga kaitstavaid õigusi ja vabadusi, sest PS § 14 järgi on riik põhiõiguste adressaat, mitte kandja. Seega ei õigusta vastustajal OECD konventsioonist lasuva kohustuse täitmine kaebaja põhiõiguste piiramist. Kaebaja õigusi piirates ei võtnud kohus tarvitusele meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Kaebaja õigust tutvuda asjas kogutud ainsate tõenditega piirati täielikult, kaalumata HKMS § 77 lg-st 1 (TsMS § 41) tulenevat võimalust kuulutada menetlus kinniseks ja kohustada kaebajat saladuse hoidmiseks. Seda võimalust oleks võimalik teostada ka kaebaja lepingulise esindaja kaudu. Kui HKMS § 88 lg 2 koostoimes HKMS § 79 lg 1 p-ga 5 ei võimalda siiski tagada kaebaja juurdepääsu tõenditele, siis peaks kohus jätma need normid kohaldamata nende vastuolu tõttu PS §-ga 24 lg 2. Kaebaja menetluslik seisund halduskohtumenetluses on võrdsustatud hageja menetlusliku seisundiga tsiviilkohtumenetluses. Kaebaja õigust toimikuga tutvumiseks ei tohi piirata erinevalt TsMS regulatsioonist ja HKMS viidatud normid ei pruugi olla kooskõlas PS § 10 (õigusselgus) ja § 12 (võrdne kohtlemine) põhimõtetega. Kuigi halduskohtumenetluses valitseb uurimispõhimõte ja tõendite valikule võib määravaks saada kohtupoolne asjaolude uurimine, ei ole see praegusel asjakohane, kuna tõendite valiku teostas vastustaja. Kuna PS § 31 (§ 9 kaudu) ei laiene Eestis ettevõtlusega mittetegelevatele välisriigi isikutele ja HKMS § 88 lg 2 koostoimes § 79 lg 1 p-ga 5 ei sätesta erinormi menetlusosalise õiguste piiramise välistamiseks taoliste olukordade puhul, võib olla tegemist ka PS § 14 eraldiseisva rikkumisega. Põhiseadusvastane on piirata kaebaja põhiõigusi ka OECD konventsiooni artikli 22 alusel, sest PS § 123 keelab Eesti Vabariigil sõlmida välislepinguid, mis on vastuolus PS-ga. 4(9)
3-20-1183
8.Tallinna Halduskohus jättis 25.01.2021 määrusega OÜ Multiforce taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Tegu on korduva taotlusega, mis on kohtu poolt 13.08.2020 määrusega juba lahendatud ning millele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 07.12.2020 määrusega rahuldamata. Uues taotluses on kaebaja küll viidanud ringkonnakohtu määruse põhjendustele ning esitanud selles osas vastuväiteid, kuid samas ei nähtu, et taotluse koostamise oleks tinginud uued asjaolud, mida esialgse taotluse esitamise ajal ei esinenud. Uue asjaoluna ei ole käsitatav ka kaebaja taotlus tunnistada PS-ga vastuolus olevaks HKMS § 88 lg 2 koostoimes § 79 lg 1 punktiga 5. Kaebajal oli võimalik vastavasisulised õiguslikud põhjendused professionaalse esindaja vahendusel esitada juba määruskaebuses ringkonnakohtule ning algses määruskaebuses on kaebaja oma põhiõiguste riivele ka viidanud. Kaebaja viited takistustele kaebeõiguse teostamisel kattuvad sisuliselt määruskaebuse põhjendustega, mille osas ringkonnakohus on jõustunud määruses juba seisukoha võtnud.
9.OÜ Multiforce esitas 27.01.2021 halduskohtule taotluse MTA poolt 07.08.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi lisadega 1–4 tutvumiseks. Taotlusele oli lisatud ZAO Arktikservis nõusolek, et kaebajale avaldatakse tema maksu- või ärisaladust sisaldavad materjalid. Seeõttu on kaebaja hinnangul toimikuga tutvumise piiramise alus ära langenud (MKS § 26 lg 2).
10.Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2021 määrusega OÜ Multiforce taotluse rahuldamata. ZAO Arktikservis nõusolek maksusaladuse avaldamiseks ei anna alust kaebaja taotluse rahuldamiseks ning Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri poolt tehtud päringute avaldamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2020 määruses esitatud seisukohast tuleneb, et konfidentsiaalse infona ei tule käsitada vaid kitsalt andmeid kaebaja tehingupartneri maksukohustuse kohta, vaid ka muud kontrollimenetluse läbiviimisega seotud teavet, sh teavet selle kohta, milliseid andmeid on teise riigi maksuhalduril olnud võimalik koguda ja mida soovib välisriigi maksuhaldur kogutud andmete põhjal kontrollida. Lisaks ei ole kaebaja esitatud nõusoleku põhjal võimalik üheselt veenduda, et see dokument annab aluse ZAO Arktikservis maksusaladuse avaldamiseks kaebajale. Tegemist on lihtkirjaliku dokumendiga, mille on allkirjastanud peadirektor XX. Dokumendil puudub kuupäev, mistõttu ei ole võimalik veenduda selle andmise ajas. On kaheldav, et käsitsi allkirjastatud originaaldokument saabus Murmanskist kahe päevaga Eestisse, arvestades, et enne kohtule esitamist tuli dokument veel tõlkida. Lisaks puudub võimalus kontrollida, kas dokumendi allkirjastanud isik ka tegelikult selleks pädevust omab.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.OÜ Multiforce palub 09.02.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.01.2021 määrus ja saata asi halduskohtule tagasi 14.01.2021 taotluse sisuliseks lahendamiseks. Halduskohus andis kabeaja 14.01.2021 taotlusele ebaõige hinnangu. Kaebaja taotlus haldusasja materjalidega tutvumiseks oli esmakordne, sest MTA 07.08.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi lisadele 1–4 taotles juurdepääsupiirangu seadmist vastustaja. Kaebaja taotlus erineb vastustaja taotlusest ka sisuliselt, sest kaebaja hinnangul on talle tõendite tutvustamine võimalik ilma, et kannataks ZAO Arktikservis maksusaladus. Kaebaja palus oma taotluses kaaluda kaebaja põhiõiguste proportsionaalset piiramist. Kaebeõiguse proportsionaalse piiramise ja täieliku juurdepääsupiirangu põhiseadusvastasuse küsimust halduskohus 13.08.2020 määruses ei käsitlenud, kuigi proportsionaalsuse küsimust oleks kohus pidanud käsitlema omal algatusel. Kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks on lubatud igas menetluse etapis ja kohtul on võimalik see algatada olulise ja asja 5(9)
3-20-1183 õiglast lahendamist takistava küsimuse lahendamiseks kohtumäärusega, s.t ootamata asja sisulist lahendamist kohtuotsusega.
12.OÜ Multiforce palub 18.02.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja taotlus haldusasja toimikuga tutvumiseks. Juurdepääsupiirangu kohaldamist kaebajale taotles vastustaja ja tegi seda ZAO Arktikservis maksusaladuse kaitse motiivil. Halduskohus rahuldas 13.08.2020 määrusega vastustaja taotluse samuti maksusaladuse kaitse motiivil. Pärast ZAO Arktikservis maksusaladuse avaldamiseks kirjaliku nõusoleku esitamist muutis halduskohus faktiliselt 03.02.2021 määruse põhjendustes kaebajale seatud juurdepääsupiirangu põhjendusi, väljudes sellega vastustaja 07.08.2020 taotluse piiridest. Õigusvastane on piirata kaebaja põhiõigusi, tuginedes konventsiooni artiklile 22 kui iseseisvale materiaalõiguslikule alusele. Konventsioon on õiguslikult siduv ainult riigile ja ei kohaldu otseselt kaebajale. Materiaalõiguslik alus kaebaja õiguste piiramiseks on MKS § 26, mida haldusmenetluses kohaldatakse HKMS § 79 lg 1 p 5 menetlusõigusliku regulatsiooni kaudu. Konventsiooni art 22 lg 1 kohaselt käsitatakse konventsiooni alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu konventsiooniosalise riigisiseste õigusaktide alusel saadud teavet. Riigisisese õigusakti (MKS § 26 lg 2) alusel ei käsitata salajasena sellist maksusaladust sisaldavat teavet, mille avaldamiseks on maksumaksja andnud nõusoleku. Kui kaebaja õiguste piiramise alus tuleneks siiski ka konventsioonist, siis annaks ZAO Arktikservis kirjalik nõusolek aluse maksusaladuse avaldamiseks vähemalt osaliselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Tallinna Halduskohtu 25.01.2021 määrus
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.01.2021 määruse peale tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5; § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuivõrd vastustaja on esitanud oma seisukoha toimikuga tutvumise piiramise kohta juba halduskohtule ja varasema määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtule, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata praegu täiendavalt vastustajat ära ja lahendab määruskaebuse seniseid seisukohti arvestades.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole OÜ Multiforce 14.01.2021 halduskohtule esitatud taotlus MTA 07.08.2020 menetlusdokumendi lisadega 1–4 tutvumiseks ja HKMS § 88 lg 2 koostoimes HKMS § 79 lg 1 p-ga 5 kohaldamata jätmiseks seoses selle põhiseadusvastasusega korduv. HKMS § 55 lg 3 järgi võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta korduva taotluse, kui samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud avaldus on juba sama kohtu poolt lahendatud. On tõsi, et halduskohus lahendas 13.08.2020 määrusega juurdepääsupiirangu seadmise küsimuse, kuid tegi seda vastustaja taotlusel. Samuti ei ole halduskohus selles määruse lahendanud kaebaja taotlust põhiseadusvastasuse küsimuses. Kuigi ringkonnakohus jättis kaebaja esitatud määruskaebuse 07.12.2020 määrusega rahuldamata ja on seega ka sama küsimust määruskaebemenetluses läbi vaadanud, ei ole kaebaja taotlusele andnud hinnangut halduskohus. Seega ei ole tegemist sama kohtuga HKMS § 55 lg 3 mõttes.
15.Eelnevast hoolimata ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.
16.HKMS § 88 lg-st 2 tulenevalt võib sama seadustiku § 79 lg-s 1 loetletud alustel piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Toimikuga tutvumise õigust võib piirata tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest 6(9)
3-20-1183 toimikuga tutvuda ning juurdepääsu piiratakse minimaalses ulatuses (HKMS § 88 lg-d 2 ja 3). Tuleb arvestada, et HKMS §-de 79 ja 88 alusel piiratakse menetlusosalise PS §-s 15 ja § 24 lgs 2 sätestatud seadusereservatsioonita põhiõigusi, mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi (Riigikohtu 10.05.2016 otsus asjas nr 3-4-1-31-15, p 39; Riigikohtu 22.11.2017 määrus asjas nr 3-17-911, p 23). Kaaluda tuleb ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda teise poole esitatud dokumentidega, et tagada tema õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-8-17, p 19; Riigikohtu 22.11.2017 määrus asjas nr 3-17-911, p-d 23 ja 24).
17.Kaebaja leiab, et tema PS § 24 lõikest 2 tulenevat põhiõigust on vaidlusaluste tõendite avaldamata jätmisega piiratud õigusvastaselt, kuna selleks ei ole vastanduvat kaitset vajavat põhiõigust. Kuna ZAO Arktikservis ei ole Eesti äriühing ega teosta Eestis äritegevust, ei ole tema ettevõtlusvabadus PS kaitsealas.
18.Ringkonnakohus kaebaja sellise käsitusega ei nõustu. Kuigi PS § 9 järgi on PS-s loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel, ei tuleks seda siiski nii kitsalt mõista. PS-s sätestatud õigused võivad laieneda ka isikutele, kes Eesti Vabariigis ei viibi, kuid kellel on sellegipoolest Eesti riigiga mingi side (vt Madise, Ü. (peatoim.). Eesti Vabariigi põhiseadus: komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020, § 9 kommentaar nr 15 jj). PS § 9 lg 2 kohaselt laienevad põhiõigused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Juriidilistele isikutele laieneb nt ettevõtlusvabadus (Riigikohtu 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 12) ja sellega tihedalt seotud õigus ärisaladuse kaitsele. Kuigi ZAO Arktikservis ei ole Eesti äriühing, ei tähenda see, et Eesti riik ei peaks tema õigustega üldse arvestama. Eesti äriühingu äripartnerina on ZAO Arktikservis äritegevus kaudselt seotud ka Eesti ja Euroopa Liiduga, kus ärisaladuse kaitse on õiguse üldpõhimõte (vt EL toimimise lepingu art 339, Euroopa Kohtu 19.06.2018 otsus asjas Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht versus Ewald Baumeister, nr C15/16, p 53). Ei ole põhjendatud arusaam, et Eesti maksuhaldur ja kohus ei peaks oma tegevuses arvestama asjast puudutatud välismaise äriühingu õigustega.
19.Kaebaja on esile toonud ka, et vastustaja kui haldusorgan ei saa omada PS teises peatükis nimetatud ja PS-ga kaitstavaid õigusi ja vabadusi, sest PS § 14 järgi on riik põhiõiguste adressaat, mitte kandja. Seega vastustajal OECD konventsioonist lasuva kohustuse täitmine ei õigusta kaebaja põhiõiguste piiramist.
20.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et haldusorganil ei ole tavapäraseid individuaalseid põhiõigusi. Samas on Riigikohus selgitanud, et HKMS §-de 79 ja 88 alusel menetlusosalise juurdepääsuõiguse piiramist võivad õigustada ka vastanduvad põhiseaduslikud väärtused. Just eeskätt selliste väärtuste kaitseks on lubatud piirata menetlusosalise juurdepääsu menetlusdokumentidele, kui need sisaldavad nt riigisaladust või muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet (HKMS § 79 lg 1 p 1).
21.Venemaa Föderatsioon taotles rahvusvahelist ametiabi maksuasjade vastastikuse haldusabi konventsiooni alusel. Nagu ringkonnakohus 07.12.2020 määruses märkis, tuleb konventsiooni alusel saadud teavet käsitada salajasena ja konventsiooni art 22 p 1 tuleb tõlgendada nii, et lisaks kolmanda isiku ärisaladusele on selle teabega hõlmatud ka maksuhalduri välja toodud kahtlused võimalike maksurikkumiste osas, samuti seni kogutud andmed, mille kinnituseks või ümber lükkamiseks maksuhaldur teabenõude esitas. Samas selgitas ka ringkonnakohus, et maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (322 SE) seletuskirjas (lk 15) on märgitud, et OECD teabevahetuse standardist tulenevalt on maksuhalduril kohustus tagada rahvusvahelise ametiabi taotluses esitatud andmete 7(9)
3-20-1183 konfidentsiaalsus, kui riigid ei ole selles kokku leppinud teisiti. Konfidentsiaalsena tuleb seetõttu käsitleda ka kõiki rahvusvahelise ametiabi taotluse täitmisega seotud dokumente, mis kajastavad riikidevahelist asjaajamist ning maksuhaldurite omavahelist suhtlust. Rahvusvahelise maksualase teabevahetuse käigus jagatud info konfidentsiaalsena hoidmisega täidab Eesti riik seega sõlmitud välislepingutest tulenevaid kohustusi ning aitab kaasa ka maksualaste süütegude, sh rahvusvahelise maksukuritegevuse ärahoidmisele. Praegusel juhul, kui ametiabi taotlenud Vene Föderatsioonis on tõenäoliselt äriühingut ZAO Arktikservis puudutav maksumenetluse alles pooleli ning sealjuures ei ole Eesti maksuhaldur veel küsitud teavet edastanud, võib eeldada Venemaa Föderatsiooni huvi rahvusvahelise teabevahetuse käigus avaldatud info salajas hoida. Eesti Vabariigil on samas välislepinguga võetud kohustus selle info konfidentsiaalsus tagada. Rahvusvahelist koostööd, mida tehakse mh avaliku korra tagamiseks ja kuritegevuse tõkestamiseks, võib pidada põhiseaduslikku järku väärtuseks, mille kaitse õigustab kaebaja kohtuasjale juurdepääsuõiguse piiramist.
22.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et praeguses asjas, kus vaidluse all on MTA teabe andmise ja dokumentide esitamise korralduse õiguspärasus, ei jää kaebaja õigused kaitseta. Maksuhaldur on kaebajale antud korralduses esitatud küsimuste kaudu kajastanud Venemaa Föderatsiooni päringu põhisisu, sh on avaldatud maksukohustuslase nimi ja kokkuvõtlikult päringu esitamise põhjus. Uurimiskohustusest tulenevalt on halduskohtul asja sisulisel lahendamisel võimalik juurdepääsupiiranguga dokumentide sisu hinnata ja kontrollida ka MTA korralduse kooskõla Venemaa Föderatsiooni päringuga.
23.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arusaamaga, et kohus peaks jätma HKMS § 88 lg 2 koostoimes HKMS § 79 lg 1 p-ga 5 kohaldamata nende vastuolu tõttu PS § 24 lg-ga 2. Riigikohus on kinnitanud, et põhiõigused nagu menetlusosaliste võrdne kohtlemine (PS § 14 ja 15) ja õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) ei ole absoluutsed ja halduskohus võib neid kitsendada, eemaldades menetlusosalise menetlustoimingult või piirates toimikule juurdepääsu eeldusel, et ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ja kohus võtab meetmeid piirangu tasakaalustamiseks (Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p 23). Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et mõnikord võib olla kohtumenetluses põhjendatud varjata teise isiku põhiõiguste või olulise avaliku huvi kaitseks kaebaja eest tõendeid (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 16.02.2000 otsus asjas Fitt vs. Ühendkuningriik, nr 29777/96, p 45). Sealjuures ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma, kui kohtul on samas võimalik endal juurdepääsupiiranguga tõendeid uurida ja neid sisulise otsuse tegemisel arvestada (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 19.09.2017 otsus asjas Regner vs. Tšehhi, nr 35289/11, p 152 jj). Seega on üheks juurdepääsupiirangut tasakaalustavaks meetmeks ka halduskohtu uurimiskohustus ja suurem aktiivsus asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamisel (vt nt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p-d 29-30). Sellest tulenevalt ei saa pidada ka kaebaja menetluslikku seisundit võrdseks hageja seisundiga tsiviilkohtumenetluses (vrd HKMS § 2 lg 4 ja TsMS § 5).
24.Põhiseadusvastane ei ole ka olukord, kus kohtutoimikule juurdepääsu piiramisel võtab kohus muu hulgas aluseks konventsiooni artikli 22. Sõltumata konventsioonis sätestatust otsustab kohus menetlusdokumentidele juurdepääsu andmise küsimuse HKMS §-de 79 ja 88 alusel ning hindab igal juhtumil eraldi, kas huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise juurdepääsuõigusest. Sealhulgas võtab kohus arvesse, kas kaebajal on võimalik menetlusdokumendita tutvumata oma kaitseõigusi teostada. Kui kohtu hinnangul on see oluliselt raskendatud või võimatu, ei ole välistatud kohtumenetluses kaebajale ka maksusaladuse avaldamine. Praegusel juhul sellise olukorraga aga tegemist ei ole ning avalik huvi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks kaalub üles kaebaja tõendiga tutvumise huvi.
25.Eeltoodust tulenevalt jääb OÜ Multiforce 09.02.2021 määruskaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 25.01.2021 määruse resolutsiooni tuleb muuta ja jätta OÜ Multiforce 14.01.2021 8(9)
3-20-1183 taotlus rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega. Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määrus
26.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määruse peale tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5; § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kuulata praegu täiendavalt vastustajat ära ja lahendab määruskaebuse seniseid seisukohti arvestades (vt määruse p 13).
27.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
28.Kaebaja on halduskohtule ette heitnud, et pärast ZAO Arktikservis maksusaladuse avaldamiseks kirjaliku nõusoleku esitamist muutis kohus faktiliselt kaebajale seatud juurdepääsupiirangu põhjendusi, väljudes sellega vastustaja 07.08.2020 taotluse piiridest.
29.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 1 tulenevalt võib kohus kuulutada menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks ning HKMS §-de 79 ja 88 alusel võib kohus kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise toimikule juurdepääsu piirata. Kohus võib seega otsustada menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise ja menetlusosaluse juurdepääsu piiramise vajaduse üle ka omal algatusel ja võib piiramise alusena seega kaaluda ka vastustaja taotluses nimetamata põhjuseid. Kuna õigust kohaldab kohus (vt PS § 146 esimene lause; HKMS § 158 lg 1; Riigikohtu halduskolleegiumi
20.veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-16-2267, p 11 viimane lause), ei olnud halduskohus seotud ka vastustaja taotluse õiguslike põhjendustega. Seetõttu oli põhjendatud OÜ Multiforce 27.01.2021 taotluse rahuldamata jätmine, hoolimata ZAO Arktikservis kirjaliku nõusoleku esitamisest.
30.Ülejäänud 18.02.2021 määruskaebuse väidete osas jääb ringkonnakohus eespool esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et ka need ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
31.Eeltoodust tulenevalt jääb OÜ Multiforce 18.02.2021 määruskaebus samuti rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määruse resolutsioon muutmata. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.