OÜ Multiforce kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.06.2020 korralduse nr 14-1/14392-1 ja nr 14-1/14393-1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ Multiforce, lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Diana Talpsepp
Asja läbivaatamise vorm
10.02.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Multiforce kaebus.
Tühistada Maksu- ja Tolliameti 03.06.2020 korraldus numbritega 14-1/14392-1 ja 141/14393-1.
Mõista Maksu- ja Tolliametilt Multiforce OÜ kasuks välja menetluskulud 5515 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.04.2021. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.03.06.2020 andis Maksu- ja Tolliamet (MTA) korralduse nr 14-1/14392-1 ja nr 14-1/14393-1, millega kohustas OÜ-d Multiforce andma teavet ja esitama dokumendid Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri poolt rahvusvahelise ametiabi korras tehtud pöördumises esitatud teabevahetuse taotluse rahuldamiseks. Korralduse kohaselt pöördus Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur OECD maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni (konventsioon) alusel rahvusvahelise
3-20-1183 ametiabi korras MTA poole seoses Venemaa äriühingu ZAO ARKTIKSERVIS ja OÜ Multiforce majandustegevuse kontrolliga, taotledes täiendavaid tõendeid nimetatud ühingute vahel toimunud tehingute kohta ajavahemikul 01.01.2016-31.12.2018.
2.OÜ Multiforce esitas 17.06.2020 kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles taotleb MTA korralduse tühistamist.
3.Kohus võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA, kes esitas 07.08.2020 vastuse kaebusele koos korralduse koostamise aluseks olnud Venemaa maksuhalduri päringuga.
4.Kohus piiras 13.08.2020 kaebaja juurdepääsu Venemaa maksuhalduri päringule. Kaebaja esitas määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.12.2020 määrusega rahuldamata. Kaebaja taotles järgnevalt dokumentidele juurdepääsu kahel korral (14.01.2021 ja 27.01.2021). 25.01.2021 määrusega jättis kohus kaebaja 14.01.2021 taotluse läbi vaatamata ja 03.02.2021 määrusega kaebaja 27.01.2021 taotluse rahuldamata. Kaebaja on mõlema viimatimainitud määruse osas esitanud määruskaebuse.
5.Asja läbivaatamine toimus 10.02.2021 kohtuistungil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja leiab, et korraldus on sisuliselt õigusvastane, motiveerimata ja tuleb seetõttu tühistada. Korraldusest ei selgu nõutava teabe seos maksumenetlusega, sellega on nõutud kaebajalt teavet majandustegevuse kohta, mis ei ole lubatav, ning rahvusvahelise ametiabi osutamise eeldused ei ole täidetud.
6.1.Kaebaja leiab, et konventsiooni alusel osutatava rahvusvahelise haldusabi esemeks teabevahetuse raames ei saa olla teave majandustegevuse kohta tervikuna ja teabevahetus peab piirduma konventsiooniga hõlmatud maksudega.
6.2.Kuigi korralduse kohaselt on Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur väidetavalt ammendunud kõik siseriiklikud võimalused informatsiooni saamiseks, võib kaebajalt korraldusega nõutud teabe ja dokumentide kirjelduse põhjal järeldada, et Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri kontroll puudutab mitte konventsiooni artikliga 2 hõlmatud konkreetset maksuobjekti, vaid nimetatud äriühingute majandustegevust tervikuna. Sellele osutavad nii korralduse põhjendused, kui ka korraldusega nõutavate andmete ja dokumentide ulatus: 1) korralduse punktides 1-4 ja 6 nõutakse kõiki dokumente tehingute kohta äriühinguga ZAO ARKTIKSERVIS kahe aastase perioodi eest; 2) korralduse punktis 5 nõutakse andmeid kaebaja tehingute kohta kolmandate isikutega (kaebaja klientidega) kahe aastase perioodi eest ja 3) korralduse punktis 7 nõutakse andmeid kaebaja pangakonto ajaloo kohta (konto väljavõte tervikuna), sh. andmed kõigi isikute kohta, kellel on olnud konto kasutusõigus ja kes avas kaebaja pangakonto. Korralduses ei ole põhjendatud, kuidas nii ulatuslikud andmed kaebaja majandustegevuse kohta üldse saaksid olla seotud Venemaal ZAO ARKTIKSERVIS suhtes läbiviidava kontrolliga ja milleks on ZAO ARKTIKSERVIS võimalike maksukohustuste kontrollimiseks Venemaa maksujurisdiktsioonis vaja teada kaebaja tehinguid kolmandate isikutega ja kaebaja pangakonto ajalugu. Korralduses sellised selgitused ja põhjendused puuduvad.
6.3.Konventsiooni artikli 5 punkti 1 kohaselt võib saanud riik võib esitada teabevahetuse taotluse alusel vaid teavet, mis puudutab teatud isikuid ja tehinguid. Seega eeldab teabevahetuse taotluse täitmine konkreetsete maksuobjektidega seotud isikute ja tehingute kontrollimist abi taotlevas riigis, mitte aga teabe taotlemist majandustegevuse kohta tervikuna võimaliku maksuobjekti osas kontrollimise aluse leidmiseks. Korraldusega nõutava teabe ja dokumentide sisu põhjal järeldub, et tegeldakse just kontrollitava maksuobjekti otsimisega. Korralduse põhjendused ja nõutava 2(10)
3-20-1183 teabe maht osutab sellele, et kaebaja oleks justkui esimene isik, kellelt esimese menetlustoiminguga teavet nõutakse.
7.Konventsiooni artikli 5 punktist 2 ja artikli 21 punktidest 1 ja 2 tuleneb, et kui taotluse saanud riigi maksuandmed ei ole piisavad teabenõude täitmiseks, võtab riik meetmeid, et anda abi taotlevale riigile soovitud teabe kogumiseks. Seejuures peavad need meetmed jääma taotluse saanud riigi siseriikliku õigusega kindlaks määratud piiridesse. Taotluse saanud riik ei saa meetmete rakendamisega rikkuda siseriikliku õigusega antud õigusi ega tagatisi, ega saa vahetada teavet, mis ei ole kättesaadav tema enda seaduste või halduspraktika alusel (vt. ka MKS § 511 lg 4).
7.1.Eesti siseriikliku õiguse kohaselt ei oleks MTA saanud nõuda kolmandalt isikult teabe ja dokumentide esitamist majandustegevuse kohta tervikuna, nimetamata nõutava teabe või dokumentide seost konkreetse kontrollitava maksuobjektiga. Menetlusväliselt isikult teabe nõudmisel peab nõutav teave olema seotud läbiviidava maksumenetlusega. Kui seos ei ole pelgalt nõutava teabe iseloomust (nt teabe nõudmine kontrollitava maksukohustuslasega tehtud tehingute kohta) tulenevalt äratuntav, peab maksuhaldur selgitama, milles seos seisneb (RKHK nr 3-162324, p.11).
7.2.MKS § 61 lg 3 kohaselt teabe nõudmiseks kolmandalt isikult annab maksuhaldur MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kaebaja leiab, et korralduse põhjendused ei vasta MKS § 46 nõuetele.
7.3.Lisaks sellele, seab MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 piiranguid maksuhaldurile teabe ja dokumentide nõudmiseks kolmandalt isikult. Enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Korralduses ei ole üldse põhjendatud, miks vastavat teavet ei ole võimalik saada maksukohustuslaselt ega selgitatud milliseid samme on teabe kogumiseks astutud ning kas küsitav teave on asjakohane. Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri taotluse rahuldamise eelduste olemasolu ja nende kontrollimist ei ole vastustaja korralduses põhjendanud.
8.Kaebaja poolt 27.01.2021 ja 08.02.2021 esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et korralduses viidatud Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri väidetavad kinnitused ei vasta tõele.
8.1.Nimelt tuleneb Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri enda poolt ZAO-le ARKTIKSERVIS 24.09.2019 esitatud teabepäringust ja sellele 02.10.2019 esitatud vastustest, et: 1) tõele ei vasta korralduse põhjendus, et ZAO ARKTIKSERVIS väidetavalt ei esitanud maksukontrolli raames teavet ja dokumente kaebajaga tehtud tehingute kohta. Korraldusega kaebajalt nõutavad dokumendid ja teave on tegelikult Venemaa Föderatsiooni maksuhaldurile esitaud ning sellel on teave ja dokumendid olemas ja selle korduv nõudmine kaebajalt on ebavajalik ja põhjendamatu. 2) Korralduse punktis 5 kaebajalt küsitud teave selle kohta, kellele müüs kaebaja edasi ZAO-lt ARKTIKSERVIS ostetud kaubad, on samuti asjakohatu ZAO ARKTIKSERVIS maksukohustuse kindlakstegemiseks. ZAO ARKTIKSERVIS kui kalapüügiga tegelev suurettevõtte ja suurmaksumaksja esitas juba 2019 maksumenetluses tõendid kauba olemasolu, selle ekspordi ja transportimise kohta kolmandate riikide sadamatesse kaebajale, mistõttu väide kauba puudumisest juba esimeses tehinguahelas (ehk kaebaja ja ZAO ARKTIKSERVIS tehingus) on ebapädev ja ilmselgelt otsitud; 3) kaebajalt korralduse punktis 7 nõutav teave kaebaja pangakontodel tehtud tehingute ajaloo kohta perioodi 2016-2018 eest on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja Venemaal läbiviidava maksukontrolli jaoks ebavajalik, kuna ZAO ARKTIKSERVIS esitas maksumenetluses enda pangakonto väljavõtted. Kaebaja pangakontode väljavõtted näitavad samas kogu kaebaja majandustegevust, sh seda millise hinnaga müüb kaebaja kaupa edasi enda klientidele. 4) ZAO-lt ARKTIKSERVIS nõuti teavet ja dokumente perioodi eest kahe aasta osas perioodi 2017-2018 eest, kaebajalt seevastu nõutakse korraldusega 3(10)
3-20-1183 teabe ja dokumentide esitamist kolme aasta eest ehk ka 2016. aasta osas, mille osas Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur ZAO-lt ARKTIKSERVIS teavet ei küsinud ja kontrolli ei teosta. Samuti küsitakse kaebajalt infot oma pangakonto avamise ja allkirjaõiguslike isikute kohta, ehk siis minnakse ajas veelgi kaugemale (kaebaja on asutatud 29.03.2011 ja omab sellest ajast ka pangakontosid).
8.2.Täiendavalt märgib kaebaja, et Venemaa Föderatsiooni maksukoodeksi § 113 järgi on maksunõude esitamise aegumise tähtaeg 3 aastat maksurikkumise toimepanemisest. See omakorda seab kahtluse alla kaebajalt korraldusega nõutava teabe asjakohasust kuni juunini 2017 (teavet nõuti 03.06.2020).
8.3.Korralduse põhjendus, et Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri võimalused saada teavet siseriiklikult on väidetavalt ammendatud, ei vasta tõele. Kohtuasja materjalidest selgub, et vastustaja ei olnud korralduse andmisel selles veendunud, tuginedes oma veendumuses vaid Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri kinnitusele vastava asjaolu kohta. Seega pole selge, milliseid siseriiklikuid võimalusi täiendava teabe saamiseks on Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur väidetavalt ammendavalt ära kasutanud.
9.Kaebajale teadaolevalt kuulub Venemaa äriühing ZAO ARKTIKSERVIS eristaatusega suurte maksumaksjate kategooriasse. Tulenevalt suure maksumaksja staatusest laieneb ZAO-le ARKTIKSERVIS Venemaal maksukuulekuse kõrgendatud standard (sellest sõltuvad ka majandustegevuse teostamisel kohaldatavad eelised ja maksusoodustused), mis omakorda tähendab seda, et äriühing ei saanud niisama jätta Venemaa maksuhaldurile andmed esitamata ja kõiki eeliseid ja maksusoodustusi kasutades edasi tegutseda nagu poleks midagi juhtunud. Nimelt laieneb suure maksumaksja staatuses tegutsevale isikule kohustus muuhulgas esitada Venemaa Föderatsiooni maksuhaldurile peale maksudeklaratsioonide ja maksuarvestuse ka teateid kontrollitavate tehingute kohta, teated osalusest Venemaa ja välisriikide organisatsioonides ja ühingutes, teated kontrollitavate äriühingute kohta, avaldusi sõlmitud hinnakujunduse kokkulepete kohta ja taotlusi maksumonitooringu läbiviimiseks, mille raames suur maksumaksja annab maksuhaldurile juurdepääsu raamatupidamis- ja maksuarvestusele reaalajas. Väide, et ZAO ARKTIKSERVIS ei esitanud Venemaa maksuhaldurile andmeid kaebajaga tehtud tehingute kohta ei ole arvestades tema eristaatust ja majandustegevuse jätkumist usutav, ja korralduse vastupidine üldsõnaline põhjendus on selgelt kaheldav.
10.Konventsiooni artikli 5 punktist 2 ja artikli 21 punktidest 1 ja 2 tulenevalt ei saa MTA osutada haldusabi teabevahetuseks (sh. rakendada siseriiklike meetmeid teabe kogumiseks), kui taotletud teave ei oleks kättesaadav siseriikliku õiguse kohaselt või teabe saamiseks rakendatavad meetmed oleksid vastuolus siseriikliku õiguse või halduspraktikaga.
10.1.Korraldusega nõutakse kaebajalt kui kolmandalt isikult teavet ja dokumente tema ja tema tehingupartnerite (vt. näiteks korralduse punktid 5 ja 7), kelleks ei ole ZAO ARKTIKSERVIS, majandustegevuse kohta, sh. kohustatakse nimetatud tehingupartnerite avaldamiseks Venemaa Föderatsiooni maksuhaldurile. Korraldusest ei selgu, kas ja kuidas laieneb Venemaa Föderatsiooni maksujurisdiktsioon kolmandate riikide (antud juhul Eesti ja kaebaja tehingupartnerid teistest riikidest, milleks ei ole Venemaa Föderatsioon) residentide majandustegevusele ja nendevahelistele tehingutele. Vastavalt Eesti siseriiklikule õigusele ei oleks MTA saanud nõuda analoogilise teabe ja tõendite esitamist kolmandate riikide residentide omavaheliste majandussuhete kohta. Korralduse punktide 5 ja 7 osas on tegemist ilmselgelt Konventsiooni ulatusest väljuva ja ebaproportsionaalse teabenõudega.
11.Korraldus on põhjendamatu ja vastuoluline.
11.1.Esineb vastuolu korralduse täitmise tähtaja küsimuses ja tegemist ei ole kirjaveaga. Nimelt kohustatakse korralduse esimesel lehel kaebajat teabe ja dokumentide esitamiseks 15 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Korralduse teisel lehel on korralduse täitmise tähtajaks 4(10)
3-20-1183 märgitud 29.06.2020. Kuna korralduse täitmise tähtajast kinnipidamine on korraldusega pandud kohustuse nõuetekohase täitmise kriteeriumiks, siis korraldus võib osutuda ka tühiseks haldusaktiks HMS § 63 lg 2 p 5 alusel, kuna sellega on kaebajale pandud vastukäivad kohustused.
11.2.Korraldus on tehtud kiirustades, millele osutavad nii eelnimetatud segadus korralduse täitmise tähtaegadega kui ka korralduse rekvisiidid. Nimelt on korraldusel kaks erinevat numbrit (14-1/14392-1 ja 14-1/14393-1), mis ei ole tüüpiline maksuhalduri praktikas ja pigem viitab korralduse kiirele vormistamisele teise korralduse blanketi põhjal. See omakorda võimaldab eeldada, et kiires korras vormistatud korralduse põhjendamisele samuti ei kulutatud aega. Korralduses napib põhjendusi konventsiooni alusel osutatava abi eelduste täitumise kohta. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Korraldus on kooskõlas nii konventsiooni kui ka Eesti siseriikliku õigusega.
13.Korraldusega küsitud teave on piiritletud konkreetsete isikute vaheliste tehingutega konkreetsel perioodil ega hõlma kaebaja kogu majandustegevust.
13.1.Kaebajale saadetud korralduses on küll öeldud, et kontrollitakse ZAO ARKTIKSERVIS ja Multiforce OÜ majandustegevust, kuid maksude deklareerimise õigsuse kontroll hõlmab endas osaliselt ka majandustegevuse (mis on seotud kontrollitava maksuga) kontrolli. Üksnes asjaolust, et maksuhaldur on oma korralduses kasutanud väljendit „majandustegevus“, ei saa välja lugeda, et korraldusega on püütud saada infot kaebaja majandustegevuse kohta tervikuna. Vastustaja hinnangul on korralduse sisust ning selles toodud küsimustest üheselt arusaadav, et teavet küsitakse kaebaja ja ZAO ARTICSERVIS vaheliste tehingute kohta perioodil 01.01.201631.12.2018. Perioodi pikkus ei ole asjaolu, mis viitaks, et küsitakse infot abstraktselt kõikide kaebaja tehingute kohta.
13.2.Korralduses on ka selgelt välja toodud, et Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur taotleb täiendavaid tõendeid eelnevalt nimetatud äriühingute vaheliste majandustehingute kontrollimise kohta. Praegusel juhul ei jäta korralduse sisu kahtlust, et teavet soovitakse kaebaja ja ZAO ARKTIKSERVIS vaheliste tehingute kohta konkreetsel perioodil kontrollimaks nende tehingutega seonduvaid maksuküsimusi.
13.3.Konventsiooni artikli 2 kohaselt on teabe nõudmine tõepoolest võimalik üksnes Konventsiooniga hõlmatud maksude osas. Kõrvutades Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri teabetaotlust ning kaebajale edastatud korraldust, on aga aru saadav, millise maksumenetlusega seoses kaebajalt teavet nõutakse. Seega on seos menetlusväliselt isikult teabe nõudmise ja läbi viidava maksumenetluse vahel olemas. Ehkki korralduses ei ole täpsustatud, milliste maksude tasumise õigsust Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur kontrollib, on korraldusest nähtav, milliste tehingute kohta teavet soovitakse. Maksuhaldur on korralduses avaldanud ka andmed maksukohustuslase kohta, kes on identifitseeritav maksukohustuslase numbri alusel.
14.Korralduse punktides 5 ja 7 nõutud teave ei välju ZAO ARKTIKSERVIS kontrolli piiridest ning on kooskõlas siseriikliku õiguse ja halduspraktikaga
14.1.Riigikohus on märkinud, et MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.
14.2.Menetlusväliselt isikult teabe nõudmisel peab nõutav teave olema seotud läbiviidava maksumenetlusega. Korralduse punktis 5 kaebajalt küsitud teave selle kohta, kellele müüs kaebaja edasi ZAO ARKTIKSERVISELT ostetud kaubad, on selgelt seotud ZAO ARKTIKSERVIS kontrolliga, sest tehingute sisuks on sama kaup, mille kaebaja soetas Zao Arktikserviselt. Kontrollimaks kaebaja ja ZAO ARKTIKSERVIS vaheliste tehingute 5(10)
3-20-1183 maksustamist, on vajalik kontrollida ka seda, kas kaebaja on kauba edasi müünud. Sellise info küsimine maksukontrollides aitab tavapäraselt ümber lükata kahtluse, et kaup puudus tegelikult juba esimeses tehinguahelas. See omakorda võib mõjutada ZAO ARKTIKSERVIS maksustamist. Eelnevast tulenevalt on selge, et punktis 5 küsitud teave on otseselt seotud ZAO ARKTIKSERVIS kontrolliga.
14.3.Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et korraldusega ei ole küsitud kaebaja müügitehingute detaile (summat, tingimusi, transporti jne) vaid üksnes teavet selle kohta, kas kaup on edasi müüdud ja juhul kui on, siis kellele.
14.4.Sarnaselt korralduse punktile 5 on ka korralduse punktis 7 küsitud teave seotud läbiviidava maksumenetlusega. Korralduses küsitud pangakonto väljavõte annab Venemaa Föderatsiooni maksuhaldurile võimaluse hinnata, kuidas toimusid tasumised ZAO ARKTIKSERVIS ja kaebaja vahel. Teadmata täpset rahade liikumise kuupäeva, ei ole võimalik välja küsida konkreetseid ülekandeid ning seetõttu ongi vajalik saada pangakonto väljavõte kogu tehingute toimumise perioodi kohta.
15.Kaebajalt nõutud teave on seotud Venemaa Föderatsioonis läbiviidava maksumenetlusega. Kaebajalt korraldusega nõutav info on vajalik ametiabi taotluses märgitud eesmärgi saavutamiseks. Korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks nõudnud sellise teabe esitamist, mis ei seondunud uuritavate tehingutega. Teavet nõuti korralduse aluseks olevas Venemaa Föderatsiooni maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning sellist teavet võib Eesti maksuhaldur rahvusvahelise ametiabi taotluse täitmiseks nõuda. Seega on sellise teabe küsimine kaebajalt kooskõlas MKS § 61 lg-ga 1.
16.Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur on ammendanud kõik võimalused siseriikliku teabe saamiseks
16.1.MKS § 511 lg-st 4 tulenevalt tuleb teabe nõudmisele kohaldada eelkõige maksukorralduse seadust. MKS § 61 lg-d 1 ja 3 näevad ette, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.
16.2.Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb üldjuhul pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole (MKS § 61 lg 2). MKS § 62 lg-st 1 tulenevalt võib maksuhaldur nõuda ka maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
16.3.Rahvusvahelise ametiabi taotlusest nähtub mitte üksnes kinnitus siseriiklike võimaluste ammendumise kohta, vaid ka teave selle kohta, missugused on maksumenetluse käigus juba välja selgitatud faktilised asjaolud. See näitab vastustaja hinnangul selgelt, et Venemaa maksuhaldur on üritanud maksumenetluse käigus tehingute asjaolude kohta teavet saada ning on osaliselt teavet ka saanud. Seetõttu polnud Eesti maksuhalduril alust Venemaa maksuhalduri kinnituses kahelda. Venemaa maksuhaldur on alustanud kontrolli konventsiooniga hõlmatud maksude suhtes ning MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldus teabe nõudmiseks on seega täidetud.
17.MKS § 61 lõikest 2 koostoimes konventsiooni artikkel 18 (1) punktiga f võib järeldada, et välisriigilt abitaotluse saanud Eesti maksuhaldur peab välisriigi taotluse saamisel olema veendunud selles, et Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur on teabe saamiseks kasutanud ära kõik siseriiklikud võimalused päritava teabe saamiseks ning on muuhulgas pöördunud samade tehingutega seoses teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Samas ei tulene nendest ega ühestki teisest sättest, millal võib maksuhaldur lugeda välisriigi maksuhalduri kinnitust piisavalt 6(10)
3-20-1183 veenvaks. Käsoleval juhul ei ole ühtegi põhjust, mis annaks alust arvata, et Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur ei ole maksukohustuslase poole pöördunud.
17.1.Vastustajal ei ole põhjust kahelda asjaolus, et haldusabi taotlev välisriigi maksuhaldur annaks Eesti maksuhaldurile valeinfot riigisiseste võimaluste ammendumise kohta teabe saamiseks. Konventsiooni osapooled on sellega liitudes võtnud endale kohustuse järgida konventsioonis sätestatud põhimõtteid. Ka see andis maksuhaldurile korraldust väljastades veendumuse, et teabe küsimine kaebajalt kui kolmandalt isikult on põhjendatud.
17.2.Kaebaja väited selle kohta, et arvestades ZAO ARKTIKSERVIS maksustaatust ja suhteid riigiga ei ole maksuhalduri väide siseriiklikult teabe saamise võimaluste ammendumise kohta ilma täiendavate põhjendusteta usutav ei toeta ükski dokument ega viide konkreetsele tõendile. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja viidatud ZAO ARKTIKSERVIS’e maksustaatust või suhteid riigiga (vt kaebuse p-d 13 ja p 19). Antud asjas ei ole oluline, millist väidetavat eristaatust ZAO ARKTIKSERVIS omada võib, vaid asjaolu, et Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri kinnitusel on nemad kõik riigisisesed võimaluse teabe ja dokumentide saamiseks ammendavalt ära kasutanud.
18.Korraldus vastab MKS §-s 46 sätestatud nõuetele.
18.1.Ebaselgeks jääb, millised konkreetsed MKS §-s 46 nõuded ei ole korralduses täidetud. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, mis oleks vastuolus MKS §-s 46 nõuetega.
18.2.Korraldus on korrektselt vormistatud ning kõik korralduse väljastamise eeldused on korralduses põhjendatud. Vene Föderatsioonist on tulnud 2 rahvusvahelist ametiabi päringut, mis on maksuhalduri infosüsteemides registreeritud kahe erineva registreerimisnumbriga. Sel põhjusel märgiti ka korraldusse mõlema ametiabi päringu registreerimisnumbrid. Antud juhul on tegemist maksuhalduri enda ametisisese dokumentide registreerimise põhimõttega, mis ei mõjuta kuidagi korralduse õiguspärasust ega selle täitmist. Isegi, kui korralduses oleks ekslikult märgitud 2 registreerimise numbrit, siis selle ekslik märkimine ei ole korralduse kehetivuse eelduseks.
18.3.Vastustaja hinnangul ei ole korraldusega pandud kaebajale vastukäivaid kohustusi. Vastustaja möönab, et korralduses on ekslikult märgitud täitmise tähtajaks küll 2 erinevat tähtpäeva, kuid sellest ei tulene kaebajale kahte erinevat vastukäivat kohustust. Korraldusega pandi kaebajale üksnes üks kohustus – anda maksuhaldurile korralduses küsitud teavet ning esitada dokumendid. Korralduses ekslikult märgitud kaks erinevat tähtpäeva ei kujuta endast eraldi korraldusi, mida ei ole võimalik samaaegselt täita. Seetõttu ei saa vaidlusalune korraldus olla HMS § 63 lg 1 p 5 alusel tühine.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ning asjas esitatud tõendeid leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
20.Vaidlustatud korraldusega kohustas MTA kaebajat andma teavet ja esitama dokumente kaebaja ja Venemaa äriühingu ZAO ARKTIKSERVIS vahel tehtud tehingute kohta. Muuhulgas kohustas MTA kaebajat esitama MTA-le andmed soetatud kauba ja selle üleandmise kohta, soetatud kauba edasimüügi kohta ning äriühingute vahel sõlmitud lepingud, kauba eest tasumist tõendavad dokumendid, kaubaga seotud muud raamatupidamisdokumendid ja kaebaja pangakonto väljavõtted perioodi 01.01.2016 – 31.12.2018 kohta ning andmed pangakonto avamise ja selle kasutamise õigust omavate isikute kohta. Korralduse aluseks oli Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri poolt rahvusvahelise ametiabi korras tehtud pöördumises esitatud teabevahetuse taotlus.
21.Korralduses on viidatud, et Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur pöördus MTA poole OECD maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni alusel seoses Venemaa äriühingu ZAO 7(10)
3-20-1183 ARKTIKSERVIS ja OÜ Multiforce majandustegevuse kontrolliga, taotledes täiendavaid tõendeid nimetatud ühingute vahel toimunud tehingute kohta ajavahemikul 01.01.201631.12.2018.
22.Siseriiklik asjakohane regulatsioon rahvusvahelise ametiabi osutamise osas on reguleeritud maksukorralduse seaduse (MKS) peatükis 31. MKS § 511 lg-te 3 ja 4 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuse, ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused kindlaks määratakse riigisiseste õigusaktidega. Korralduse andmise õigusliku alusena on mh viidatud MKS § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1, lg 3 p 2 ja lg 4.
23.Kaebaja leiab, et korraldus on õigusvastane, kuna sellest ei selgu nõutava teabe seos maksumenetlusega ning kaebajalt on nõutud teavet märksa suuremas mahus, kui seda lubab asjakohane konventsioon, selge ei ole nõutava teabe seos maksumenetlusega Vene Föderatsioonis. Samuti on kaheldav nõutava informatsiooni lubatavus seetõttu, et korralduses ei ole põhjendatud, miks vastavat teavet ei ole võimalik saada maksukohustuslaselt (ZAO ARKTIKSERVIS) ega selgitatud milliseid samme on teabe kogumiseks astutud. MTA ei ole Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri taotluse rahuldamise eelduste olemasolu ja selle kontrollimist korralduses põhjendanud.
24.Konventsiooni artiklis 18 on loetletud andmed, mis märgitakse konventsiooni alusel saadetavas rahvusvahelises ametiabi taotluses. Muughulgas tuleneb artikli 18 lg 1 punktist f), et konventsiooniosaline peab osutama, et esitatud taotlus on kooskõlas abi taotleva riigi seaduste ja halduspraktikaga ning seda, kas abi taotlev riik on ise küsimuse lahendamiseks võtnud tarvitusele kõik asjakohased meetmed. Vastasel juhul on taotluse saanud riigil õigus keelduda abitaotluse täitmisest konventsiooni artikli 21 lõike 2 punkt g kohaselt. MKS § 61 lg 2 tuleneb, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb maksuhalduril üldjuhul teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude välja selgitamist.
25.Seega tuleneb viidatud konventsiooni ja siseriikliku seaduse sätete koostoimest, et Eesti maksuhaldur peab välisriigi taotluse saamisel olema veendunud selles, et Venemaa maksuhaldur on teabe saamiseks kasutanud ära kõik siseriiklikud võimalused päritava teabe saamiseks ning et küsitav teave on Venemaa Föderatsiooni siseriikliku regulatsiooni alusel lubatav. Taotluses sisalduv informatsioon või sellele lisatud dokumendid peavad võimaldama taotluse saanud riigi asutusel veenduda ka selles, et taotletava teabe nõudmine on taotluse saanud riigi territooriumil kehtiva õiguse kohaselt lubatav ja halduspraktikaga kooskõlas.
26.MTA on kohtule esitanud Venemaa maksuhalduri poolt saadetud päringud, mis ei ole kaebajale küll avaldatud (vt 13.08.2020 määrus), kuid mille sisu kohus saab kontrollida. Analüüsinud ülalviidatud päringutes toodud informatsiooni, leian, et päringutes toodud informatsioon ei ole piisav, et MTA-l saanuks tekkida veendumust selles, et küsitud informatsioon on Vene Föderatsiooni siseriikliku õiguse alusel lubatav ning et informatsiooni edastamine oleks kooskõlas ka Eesti siseriikliku õigusega.
26.1.Päringutes on mh kirjeldatud andmeid, mida Venemaa maksuhalduril on olnud võimalik koguda ning milliseid andmeid sellest tulenevalt Venemaa maksuhaldur soovib kontrollida, samuti on toodud viide kontrollitava maksu osas. Seos kontrollitava maksu ja nõutava teabe osas on seega äratuntav.
26.2.Päringutes sisalduvad ka Venemaa maksuhalduri üldised kinnitused selles osas, et päring vastab konventsiooni sätetele sh on Venemaa maksuhaldur kinnitanud, et küsitud informatsioon on siseriikliku õiguse alusel sellisel kujul lubatav ning, et siseriiklikult on ammendatud võimalused küsitava teabe kättesaamiseks riigisiseselt. Samas ei ole päringule lisatud mistahes dokumente ega toodud ka viiteid siseriiklikele õigusaktidele, mis eelkirjeldatut kinnitaks. 8(10)
3-20-1183
26.3.Olukorras, kus puuduvad kinnitused vastavate eelduste täidetuse osas ning kus Eesti maksuhalduril ei ole ka peale täpsustavate andmete küsimist vastavaid tõendeid, tulnuks minu hinnangul MTA-l abitaotluse täitmisest keelduda kuni asjakohane informatsioon on abi taotlenud riigi poolt esitatud, et veenduda korralduse vastavuses siseriikliku õigusega. Praegusel juhul ei ole siseriiklikus õiguses nõutava MKS § 61 lõikes 2 sätestatud eelduse esinemine kontrollitav.
27.Asja materjalidest nähtuvalt on MTA 07.07.2020 esitanud Venemaa maksuhaldurile täiendava päringu, milles palub edastada MTA-le täiendavalt ettekirjutuse vms asjakohase dokumendi, mis Venemaa maksuhaldur on saatnud maksumaksjale dokumentide ja informatsiooni esitamiseks (MTA poolt kohtule esitatud 10.02.2021). Kohtuistungil selgitas MTA esindaja, et sellele päringule ei ole Venemaa maksuhaldur siiani vastanud. See viitab minu hinnangul asjaolule, et MTA-l ei ole olnud täit kindlust, et päringute puhul on täidetud konventsioonist ja siseriiklust seadusest tulenevad eeldused päringu lubatavuse osas.
28.Kaebaja on esitanud kohtule ZAO ARKTIKSERVIS poolt kaebajale saadetud dokumendid (08.02.2021 menetlusdokumendi lisad), millest nähtub, et Venemaa maksuhaldur on äriühingult ZAO ARKTIKSERVIS küsinud dokumente, mis on puutumuses käesolevas asjas Eesti maksuhaldurile saadetud päringuga. Samas nähtub viidatud dokumentidest, et Venemaa maksuhalduri poolt läbi viidav maksumenetlus hõlmab perioodi 2017-2018, samas kui käesolevas asjas saadetud rahvusvahelise ametiabi päringus küsitakse andmeid ka 2016.a. kohta. Kaebaja viitab ka, et Vene Föderatsiooni maksukoodeksi sätete kohaselt ei ole 2016.a. maksukohustuse kontrollimine aegumise tõttu enam võimalik.
29.Leian, et ehkki kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentide põhjal ei saa üheselt järeldada, et Venemaa maksuhalduri poolt ei ole 2016.a. osas kontrolli üldse alustatud (näiteks mõne teise menetluse raames) ning et kaebaja väited aegumise osas ei ole konkreetsetele sätetele viitamata jätmise tõttu lõpuni kontrollitavad, viitab eeltoodu veelkord Venemaa maksuhalduri päringus toodud kinnituste osas täiendavate tõendite kogumise vajadusele, et veenduda päringu vastavuses konventsiooni ja siseriiklike sätetega. MTA ei ole kohtumenetluse käigus esitanud dokumente ega selgitusi, mis eelpooviidatud kaebaja väited ümber lükkaksid.
30.Eeltoodust tulenevalt leian, et vaidlustatav MTA korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada, kuivõrd käesoleval juhul ei ole MTA piisava põhalikkusega kontrollinud Venemaa maksuhalduri poolt esitatud rahvusvahelise ametiabi taotluse vastavust konventsiooni ja siseriikliku õiguse sätetele. Olen sellest tulenevalt seisukohal, et vaidlustatav korraldus ei ole kooskõlas MKS § 61 lg-ga 2.
31.Seega rahuldan kaebuse ja tühistan MTA 03.06.2020 korralduse numbritega 14-1/14392-1 ja nr 14-1/14393-1.
32.Kuivõrd korraldus kuulub tühistamisele juba üksnes eelkirjeldatud põhjustel, puudub vajadus analüüsida kaebuses toodud teisi seisukohti. Menetluskulud
33.HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud vastustaja kahjuks, tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista.
34.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav.
9(10)
3-20-1183
35.Kaebaja poolt esitatud menetluskulude taotluse kohaselt on kaebaja menetluskulud käesolevas asjas 24 865,8 eurot, seejuures riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 24 850,80 eurot (koos käibemaksuga). Taotlusele lisatud arvetest nähtuvalt on kaebajale õigusteenuseid osutatud kokku 113,7 töötundi. Arvestades asja materjalide sh kaebuse ja sellele lisatud dokumentide, samuti vastustaja poolt esitatud seisukohtade mahukust ja asja keerukust, leian, et vastustajalt täies mahus õigusabiteenuse eest tasutud summade väljamõistmine ei ole põhjendatud. Seejuures nähtub, et kaebajale on õigusabiteenuseid osutanud kaks advokaati, kuid kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu teise advokaadi osalus, sh osales kohtuistungil vaid üks advokaat. Mõistan, et kaebajat esindav advokaadibüroo võib olla oma töö korraldanud selliselt, et kaebajat esindavad samaaegselt kaks advokaati, tehes büroosiseselt koostööd kuid see ei tähenda, et vastustajalt peaks menetluskuluna välja mõistma mõlema advokaadi poolt osutatud teenuste eest tasumisele kuuluvad summad (sh nt esindajate büroosiseste nõupidamistega seotud kulusid) Ka kajastavad esitatud arved määruskaebus(t)e esitamisega seotud menetluskulusid, mille vastustajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud.
36.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustajalt on põhjendatud välja mõista kaebaja menetluskulusid kokku 5500 euro ulatuses, millele lisandub riigilõiv 15 eurot. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja menetluskuluna välja mõista seega 5515 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
26.11.2021
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.