Nexo Services OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.09.2020 otsuse nr 3.4-9/1958-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Nexo Services OÜ, volitatud esindaja advokaat Virgi Nael Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo (Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo õigusjärglane), volitatud esindaja Mihkel Ruubas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Nexo Services OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.07.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nexo Services OÜ-le (kaebaja) väljastati 03.09.2018 tegevusluba nr FVR000360 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumiseks, tegevusluba nr FRK000301 virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumiseks ja tegevusluba nr FFA000282 finantseerimisasutusena tegutsemiseks.
2.Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (kelle õigusjärglaseks on alates 01.01.2021 Rahapesu Andmebüroo; vastustaja) teavitas 05.03.2020 ja 15.06.2020 läbi majandustegevuse registri (MTR) kõiki tegevusloa omanikke (sh kaebajat), et vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatustele on tegevusloa
3-20-2008
omanikud kohustatud oma tegevuse ja tegevust reguleerivad sisemised dokumendid viima seadusega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020. Nõuete täitmiseks pidi tegevusloa omanik esitama tegevusloa muutmise taotluse koos täiendavate dokumentidega kas MTR-i vahendusel või läbi notari. Kui tegevusloa omanik ei ole hiljemalt 01.07.2020 täitnud nimetatud kohustusi, siis tunnistatakse tegevusluba kehtetuks.
Kaebaja esitas 25.06.2020 tegevuslubade muutmise taotluse.
4.Vastustaja kutsus 18.08.2020 kaebaja kontaktisiku Kosta Kantchevi vestlusele, et selgitada välja tema sobivus kontaktisikuna tegutsemiseks. Lisaks sooviti saada teavet RahaPTS § 72 lg-s 2 sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Vestlus toimus 08.09.2020 Rutt Mölteriga.
5.Vastustaja keeldus 14.09.2020 otsusega nr 3.4-9/1958-1 kaebaja tegevusloa muutmise taotluse rahuldamisest, sest ettevõte ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4, ning tunnistas RahaPTS § 1182 lg 2 alusel kaebaja tegevusload nr FVR000360 ja FRK000301 ja nende lubadega seotud MTR-i andmed kehtetuks, sest ettevõte ei ole ennast hiljemalt 01.07.2020 viinud vastavusse 10.03.2020 jõustunud kontrollieseme asjaoluga. Põhjendused:
5.1.RahaPTS-is sätestatud loakohustus omab eelkõige kuritegusid (ohtu) ennetavat funktsiooni, millest järeldub, et kõnealustes valdkondades tegevuslubade kohustuse kehtestamine on vaadeldav olulise avaliku huvi kaitsena. 10.03.2020 jõustunud RahaPTS-i uue redaktsiooni eesmärgiks oli karmistada tegevusloa saamise tingimusi. Muudatuste eesmärk oli tugevdada vastustaja pädevust loamenetluses ja järelevalve teostamisel ning sätestada täiendavad tegevusloa taotlemise nõuded mh virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Nendega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid nende tegevusvaldkondade üle kontrolli taastada ja hoida turult eemal ettevõtted, kes Eestis reaalselt ei tegutse ja kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada. Tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 25 lg 1 p-s 2 sätestatust keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele.
5.2.Tegevusloa muutmise taotluselt nähtub, et ettevõtte juhatuse liikmeteks on Eesti kodanik Rutt Mölter ja Bulgaaria kodanik Kosta Kantchev, kes on ka ettevõtte ainuosanik ja tegelik kasusaaja. Vastustaja viis ettevõtte kontaktisiku Rutt Mölteriga 08.09.2020 läbi vestluse, mille käigus selgus, et ettevõte ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4. Finantsturul kehtib põhimõte, et finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas liikmesriigis, et efektiivsemalt rakendada riiklikke järelevalvemeetmeid, kiirelt kätte saada kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. Vastustaja saab ettevõtja üle järelevalvet teha ainult siis, kui ka ettevõtja tegevuskoht asub Eestis. Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 2). Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Kontaktisiku selgituste kohaselt vastutab Rutt Mölter kõikide vastavuskontrolli, personali ja koolituse alastes küsimustes. Kosta Kantchev vastutab ettevõtte tehnoloogiliste lahenduste, toote lahenduste ja IT-alaste küsimuste osas ning otsustab kõigi ettevõttesse sisse ostetud teenuste ja veebiarenduste üle. Juhatuse liikmete esindusõigus on erinev. Kosta Kantchevil on suurem esindusõigus. Seega ei asu ettevõtte võtmepersonal, juhtimine ega tegevuskoht Eestis, vaatamata asjaolule, et Kosta Kantchev osaleb vajadusel töös registrijärgses asukohas Eestis. Vastutusvaldkonna kinnitused tõendavad, et Eestis asuv juhatuse liige ei oma juhtivaid võtmefunktsioone, vaid ettevõtte oluliste juhtimis- ja kontrollifunktsioonide täitmise eest vastutab välisriigis asuv juhatuse liige.
2(10)
3-20-2008
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 14.09.2020 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:
6.1.Vastustaja ei andnud kaebajale võimalust olla enne haldusakti andmist ära kuulatud ega võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus haldusorgan kutsub isiku vestlusele, kontrollimaks isiku sobivust, kuid hakkab vestluse käigus hindama juhatuse asukoha nõude täitmist. Vastustaja pidanuks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 17 lg 2 p 4 kohaselt märkima kutses kõik kontrollieseme asjaolud, mille osas vestelda soovitakse. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ja töökorraldus oli teada juba 25.06.2020 esitatud dokumentidest, ent vastustaja ei esitanud ligi 2 kuu jooksul ühtegi vastuväidet ega selgitust. Vastustaja pidanuks selgitama, millal on tema hinnangul täidetud nõue, et juhatus asub Eestis. Selgituskohustus on seda suurem, mida laiem on haldusorgani diskretsiooni ulatus. Vastustaja pidanuks enne haldusakti andmist esitama projekti kaebajale tutvumiseks, mis võimaldanuks teha vastavad muudatused ja vältida õigusi kahjustava haldusakti andmist. Kuna vestluse kontrolliese ei ole haldusakti kohaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks, ei saa Rutt Mölteri poolt vestlusel antud selgitusi pidada HMS § 40 lg-s 1 sätestatud nõude täitmiseks.
6.2.Vastustaja ei ole praktikas tunnistanud kehtetuks ühtegi tegevusluba ilma eelnevalt muid haldusmeetmeid (hoiatus, selgitus, ettekirjutus jms) kasutamata. Vastustaja saanuks teha kaebajale ettekirjutuse koos endapoolse õigusnormi tõlgendusega, mis võimaldanuks kaebajal enda tegevus kooskõlla viia. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei olnud proportsionaalne abinõu. Kaebaja juhatus kui kollegiaalorgan on vastustajale kättesaadav sõltumata asjaolust, et üks juhatuse liige resideerub teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Haldusaktis on kaalutlusvead, kuna vastustaja ei saanud kõiki olulisi asjaolusid teada, kuivõrd ei küsinud kaebajalt selgitusi.
6.3.Vastustaja ületas tegevusloa muutmise taotluse lahendamise tähtaega ja jättis kaebajale põhjendatud ootuse, et muudatusega on kõik korras. Vastustaja ei lahendanud taotlust 60 päeva jooksul ega pikendanud otsuse tegemise tähtaega (RahaPTS § 71).
6.4.Kaebaja tegi muudatused õigeaegselt (25.06.2020) (RahaPTS § 1182). Kaebaja ei teadnud vastustaja tõlgendust enne haldusakti andmist ega saanud seetõttu end nõuetega kooskõlla viia. Vastustaja pidanuks lähtuma RahaPTS § 75 p-st 4 ja tegema kaebajale ettekirjutuse, mille alusel saanuks kaebaja otsustada, kuidas edasi toimida. Arvestada tuleb õigusaktides ette nähtud nõuete selgust ja erinevaid tõlgendamise võimalusi.
6.5.Kaebaja viis oma tegevuse kooskõlla vaidlustatud haldusaktiga ja korraldas juhatuse töö ümber selliselt, et Eestis resideeruva juhatuse liikme Rutt Mölteri vastutusvaldkonnad on täpsemalt reguleeritud. Samuti muutis kaebaja juhatuse liikmete esindusõigust ja mõlemad võivad kolmandate isikute ees esindada kaebajat ainuisikuliselt.
Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Vastustaja lähtus kaebaja poolt taotluses ja vestluses esitatud andmetest ning selgitustest. Otsuse tegemisel ei kaldutud kõrvale esitatud dokumentidest. Tuvastanud mittevastavuse RahaPTS § 72 lg 1 p-ga 4 (kaebaja ei olnud täitnud RahaPTS § 1182 lg-s 2 sätestatud kohustust), oli vastustaja ka täiendavate selgitusteta õigustatud HMS § 40 lg 3 p 2 alusel negatiivse otsuse tegemiseks.
7.2.Tegemist ei olnud finantsjärelevalvega, vaid seadusandja poolt kehtestatud seaduse muudatuse elluviimisega, mille käigus pididki tegevusloast ilma jääma ettevõtted, kes ei vastanud täiendavatele nõuetele seaduses sätestatud kuupäevaks. MSÜS § 4 lg 2 alusel piiratakse ettevõtlusvabadust tegevusloaga olulise avaliku huvi eesmärgil.
3(10)
3-20-2008
7.3.Tegevusloa muutmise taotluse menetlustähtaeg on sätestatud RahaPTS §-s 71. Menetlustähtaegade kulgemist RahaPTS-is ei täpsustata. Seega tuleb menetlustähtaegade alustamise tuvastamisel lähtuda RahaPTS § 54 lg 1 p 11 alusel MSÜS § 20 lg 1 teisest lausest. Kaebajale esitati vestluse kutse 18.08.2020 ja vestlus toimus 08.09.2020. Sel ajaperioodil oli menetlustähtaja kulgemine peatunud. Seega ei olnud kuupäevaks 14.09.2020 menetlustähtaeg möödunud. RahaPTS § 71 sätestab vastustajale õiguse menetlustähtaega vajadusel täiendavalt 60 päeva võrra pikendada, mida oleks menetlustähtaja täitumisel tehtud.
7.4.Käsitlus, et vastustaja pidanuks tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tuginema RahaPTS § 75 p-le 4, mitte RahaPTS § 1182 lg-le 2, ei ole kooskõlas üleminekusätete praktikaga ega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 8 SE seletuskirjaga. RahaPTS § 75 p 4 jõustus 20.07.2020 ehk pärast RahaPTS § 1182 lg-s 2 sätestatud vastavusse viimise kohustuslikku tähtaega. Seega ei saa kaebaja seisukoht tegevusloa kehtetuks tunnistamise regulatsiooni kohaldamisest olla täpne, sest RahaPTS § 75 p 4 ei kehtinudki vastava nõude tekkimise ajal.
7.5.Kaebaja pidi vastama kontrollieseme asjaoludele 01.07.2020. Vaidlustatud otsus tehti vastavalt kaebaja poolt esitatud andmetele ja menetluses kogutud informatsioonile konkreetsel hetkel. Kaebajal on tegevuslubade kehtetuks tunnistamise hetkest olnud võimalik esitada uus tegevusloa taotlus, mille käigus saab hinnata tema vastavust kontrollieseme asjaoludele.
7.6.Eesti isik lisati kaebaja juhatuse liikmeks 12.06.2020. Ettevõtte serverid ei asu Eestis ja suurema esindusõigusega, sh kõikide juhatuse liikme ülesannetega, v.a vastavuskontrolli ja personali valdkonnad, on välismaa juhatuse liige. Sestap ei olnud tegevusloa muutmise menetluses võimalik asuda seisukohale, et ettevõtet juhitakse ja esindatakse Eestist, vaid peamiselt teostati seda Bulgaariast. Vastavat asjaolu kinnitas ka juhatuse liige.
7.7.RahaPTS-i muudatuse eesmärk oli lõpetada olukord, kus Eesti äriühingud Eestis väljastatud tegevusloaga pakuvad teenust, millel ei ole tegelikkuses Eestiga seost – ettevõtte juhatus on välisriigis, kliendid ei ole eestlased ja ettevõte teostab tegevust välisriigis. Sellise tegevuse tulemusel ei täida Eesti rahvusvahelistest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtetest tulenevaid kohustusi ning riigile tekitatakse oluline mainerisk.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vaidluse all on vastustaja 14.09.2020 otsus, millega jäeti kaebaja tegevuslubade muutmise taotlus rahuldamata ja tunnistati tegevusload kehtetuks. Otsuses tugineti RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4 ja § 1182 lg-le 2 ning otsust põhjendati sellega, et kaebaja ei olnud viinud end tähtaegselt vastavusse seaduses ette nähtud nõuetega.
9.RahaPTS § 1182 lg 1 sätestab, et selle seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima selle seaduse 11.12.2019 vastu võetud redaktsiooni § 70 lg 3 p-des 9–11 ning § 72 lg 1 p-des 11, 4, 5 ja 6 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020. RahaPTS § 1182 lg 2 sätestab, et kui ettevõtja sama paragrahvi lg-s 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab vastustaja ettevõtja tegevusloa kehtetuks. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 järgi antakse ettevõtjale tegevusluba, kui sama seaduse § 70 lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. RahaPTS § 70 lg 1 p 4 viitab virtuaalvääringu teenuse pakkumisele.
4(10)
3-20-2008
10.Eeltoodud sätetest nähtuvalt pidi virtuaalvääringu teenuse tegevusluba omav ettevõtja omama hiljemalt 01.07.2020 Eestis asuvat registrijärgset asukohta, juhatuse asukohta ja tegevuskohta.
11.Vaidluse all ei ole kaebaja registrijärgne asukoht. Nii enne kui ka pärast 01.07.2020 on see äriregistri ja põhikirja järgi olnud Eestis. Vaidluse all on kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht.
12.Äriregistri andmetel oli kaebajal 01.07.2020 seisuga 2 juhatuse liiget – Kosta Kantchev ja Rutt Mölter. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Rutt Mölter on Eesti kodanik, kes elab ja töötab Eestis. Äriregistri andmetel on Rutt Mölter alates 12.06.2020 ka kaebaja kontaktisikuks. Samuti ei ole vaidluse all, et Kosta Kantchev on Bulgaaria kodanik, kes ei elanud ega töötanud 01.07.2020 seisuga Eestis. Rahvastikuregistri andmetel on ta saanud tähtajalise elamisloa Eestis elamiseks 09.12.2020 ja tema Eestis asuv elukoht on registreeritud 07.12.2020. Seda, et Kosta Kantchev tegutses 01.07.2020 seisuga Bulgaarias, on kaebaja kontaktisik Rutt Mölter kinnitanud ka vastustajaga 08.09.2020 toimunud vestlusel. Seega tegutsesid kaebaja juhatuse liikmed samaaegselt nii Eestis kui ka Bulgaarias.
13.TsÜS § 29 lg 2 järgi on juriidilise isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Tallinna Ringkonnakohus on 24.09.2020 määruses asjas nr 3-20-1659 (p 20-21) viitega TsÜS-i kommenteeritud väljaandele1 selgitanud, et äriühingu juhatusel ei saa olla mitut asukohta. Ringkonnakohus leidis, et kui juhatuse üks kahest liikmest tegutseb Eestis ja teine juhatuse liige viibib Eestis vastavalt vajadusele, siis on määrav, millisel viisil on jaotatud juhatuse liikmete ülesanded. Juhatuse asukoha määratlemisel tuleb pidada oluliseks selle juhatuse liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 08.12.2020 määruses asjas nr 3-20-2026 (p 11), et juhatuse asukoha Eestis asumine on faktiküsimus. Arvestades RahaPTS-i eesmärki, ei piisa asukoha määramiseks sellest, kuidas ettevõtja ise on tahtnud oma asukohta suhetes teiste isikute ja riigiga määratleda. Oluline on see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse (virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni. Tegemist on kohaga, kus äriühingu juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid, teostab ühingu igapäevast juhtimist. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 8 SE seletuskirjas2 (lk 6) on põhjendatud juhatuse asukoha Eestis asumise nõuet vajadusega teostada juhatuse üle järelevalvet. Finantsturul kehtib üldiselt põhimõte, et finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas liikmesriigis. Taolise nõude laiendamine ettevõtjale, kelle tegevusalaks on virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumine või virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumine, vähendaks Eesti äriühingute kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise võimalusi. Samuti on nõude sätestamise tinginud vajadus efektiivsemalt rakendada riiklike järelevalvemeetmeid, kiirelt kätte saada rahapesu tõkestamise kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. Vastustaja saab ettevõtja üle järelevalvet teha ainult siis, kui ka ettevõtja tegevuskoht asub Eestis. Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides
P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk 102–
ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Erinevalt asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu tegevuskoht ja asukoht võivad kokku langeda, kuid ei pruugi. Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule kuuluv majandusüksus ehk ettevõtte asukoht või mõni muu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei asu ühingu registrijärgse asukoha aadressil. Seetõttu lisatakse tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse ka Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis võimaldaks vastustajal kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS-i nõuetele.
14.Äriregistrist nähtub, et perioodil 12.06.2020, mil kaebaja juhatuse liikmeks sai ka Rutt Mölter (varem oli Kosta Kantchev kaebaja ainus juhatuse liige), kuni 09.10.2020 kehtis kaebaja esindamisel piirang, mille järgi esindab äriühingut Kosta Kantchev ainuisikuliselt või teised juhatuse liikmed ühiselt. Juba ainuüksi sellest nähtub, et kaebaja juhtimisel oli olulisem roll Kosta Kantchevil.
15.Rutt Mölter on vastustajaga 08.09.2020 toimunud vestlusel selgitanud järgmist: „/.../ Eestis on meil 4 töötajat. Andmete kogumine meie firmas on vastavalt äriplaanile Bulgaarias, seal on serverid, /.../. Mina vastutan kõikide compliance’i ja personali teemade eest, teine juhatuse liige vastutab kõige muu eest. Me outsourcime raamatupidamist, tehnoloogilist lahendust, meil on müügi ja arendustegevus. Teisel juhatuse liikmel on kõik tehnoloogilised lahendused, toote lahendused, kõik IT pooled. Teine juhatuse liige ei asu Eestis ning Eestiga tal muud seost ei ole, v.a ärisuhted Nexo Services OÜ. Esindusõiguse osas on erisused. Nt mina vastutan koolituste osas. Kosta Kantchev’il on suurem esindusõigus. Tema otsustada on kõik firma outsourcingud, online arendused. /.../“. Eelviidatust nähtub kaebaja juhatuse liikmete tööjaotus ja see, et ettevõtte tegelik juhtimine ja majandustegevuse elluviimine oli Kosta Kantchevi pädevuses. Rutt Mölteri pädevus piirdus vaid üksikute ülesannete täitmisega, millel ei ole kaebaja majandustegevuse elluviimisel põhilist rolli. RahaPTS-iga sätestatud vastavustingimuste täitmise tagamine on küll oluline, kuid ettevõtluse elluviimise seisukohalt täiendav, põhitegevust toetav tugiteenus, mitte olemuslik ülesanne (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 otsus asjas nr 3-20-1659, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus asjas nr 3-20-2026, p 14). Samamoodi on kõrvalülesandeks personaliga ja nende koolitamisega seotud ülesanded.
16.Kuna kaebaja peamisi juhtimis- ja kontrollfunktsioone täitis Kosta Kantchev, kes elas ja töötas Bulgaarias, siis on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht ei asunud Eestis.
17.Kaebaja vaidles vastu Rutt Mölteri poolt 08.09.2020 vestlusel antud ütlustest lähtumisele, sest vestluse kutses ei viidatud, et vestlusel käsitletakse ka juhatuse asu- ja tegevuskohaga seonduvaid küsimusi. Kohus ei nõustu kaebajaga. Vestluse kutsel märgitud temaatikal ei ole määravat tähtsust. Haldusorganil on kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Kuna kaebaja tegevuslubade muutmise taotluse lahendamisel oli oluline välja selgitada kaebaja juhatuse tegelik asu- ja tegevuskoht, siis oli vastustaja õigustatud ja kohustatud seda teavet kaebajalt uurima. Kaebaja pidi olema kursis uue nõudega, et tema juhatuse asu- ja tegevuskoht peavad asuma Eestis. Seega ei saanud selline teemakäsitlus tema tegevusloa muutmise taotluse lahendamisel tulla talle üllatusena. Vestluse kutse saadeti kaebaja juhatuse liikmele Kosta Kantchevile. Kuna vestlusele ilmus kaebaja teine juhatuse liige Rutt Mölter, võis sellest järeldada, et Kosta Kantchev oli volitanud Rutt Mölterit kaebajat haldusmenetluses esindama ja selgitusi jagama. Kuna Rutt Mölter oli kaebaja juhatuse liige, siis oli ta kursis kaebaja tegevuse, juhatuse liikmete tööjaotuse ja nende tegutsemiskohtadega. Seega ei küsitud temalt
6(10)
3-20-2008
teavet, mida ta ei oleks vallanud. Kaebaja ei ole väitnud, et Rutt Mölter oleks andnud vestlusel valeütlusi ning tegelikult oleks kaebaja juhatuse liikmete tööjaotus olnud Rutt Mölteri antud ütlustest erinev ja Kosta Kantchev oleks tegelikult töötanud Eestis. Vaatamata sellele, et vastustaja võinuks kutsel vestlusel käsitletavate teemade ringi täpsemini määratleda, ei muuda see vestlusel antud ütlusi õigusvastasteks ega nende kasutamist haldusakti andmisel lubamatuks.
18.Virtuaalvääringu teenuse osutaja juhatuse asu- ja tegevuskoha asumine Eestis on oluline tingimus. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega olulise avaliku huvi ja järelevalve teostamise osas. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 28.05.2021 otsuses asjas nr 3-20-1659 (p 12), et RahaPTS-i eesmärk on eeskätt võimaldada tõhusa ning operatiivse järelevalve teostamist virtuaalvääringu teenuse osutaja põhitegevuse teostajate üle, kes vahetult puutuvad kokku klientidega, andmetega ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Kui ettevõtja juhatuses tegelikke juhtimis- ja kontrollifunktsioone täitev isik ei tegutse Eestis, võib tema üle järelevalve tegemine olla raskendatud või suisa võimatu. Kaebaja väide, et talle ei olnud juhatuse tegevuskoha nõue arusaadav, on põhjendamata. Vajadusel saanuks kaebaja küsida selgitusi vastustajalt või pöörduda õigusnõu saamiseks professionaalse õigusnõustaja poole. Samas ei nõustu kohus, et tegevuskoha nõue oli sedavõrd ebaselge ja mitmeti tõlgendatav, et takistas kaebajal sellest arusaamist ja selle nõuetekohast täitmist. Nõuet on võimalik sisustada vastavalt normi kehtestamise eesmärgile, mida on selgitatud seaduse eelnõu seletuskirjas. Olukorras, kus ainus piiramatu esindusõigusega ning ettevõtte majandustegevuse seisukohalt kõige laiema ja olulisema otsustusõigusega juhatuse liige tegutseb teises riigis, ei saa kuidagi tekkida mõistlikku arusaama, et kaebaja juhatuse tegevuskoht asub Eestis ja ta on oma kohustuse täitnud. Ainult Eestis asuva kontaktisiku määramisega ja talle piiratud esindusõiguse andmisega sellist tingimust mõistlikult täita ei saa, sest tegelik otsuste langetada ja ettevõtte tegevuse juhtija asus välisriigis, st vastustaja järelevalve ulatusest väljapool. Järelikult oli kaebaja jätnud 01.07.2020 seisuga täitmata RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud nõude, mis andis vastustajale RahaPTS § 1182 lg 2 järgi aluse tunnistada kaebaja tegevusload kehtetuks.
19.Ekslik on kaebaja arusaam, et vaidlusalune otsus on diskretsiooniotsus. RahaPTS § 1182 lg 2 ei anna vastustajale tegevusloa kehtetuks tunnistamisel kaalumise õigust, vaid seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmisel tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada. Samuti ei sisalda juhatuse asu- ja tegevuskoha tuvastamine kaalumist. Tegemist on faktilise asjaolu tuvastamisega.
20.Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamise nõuet. Esiteks oli kaebajal võimalik esitada vastustajat huvitanud asjaolude kohta oma seisukohad ja põhjendused 08.09.2020 toimunud vestlusel. Teiseks ei oleks kaebaja täiendav ärakuulamine muutnud asjaolu, et kaebaja ei vastanud 01.07.2020 seisuga seaduse nõuetele, mistõttu puudus võimalus jätta kaebaja tegevusload kehtima. Vastustaja ei vajanud selle tuvastamiseks kaebajalt täiendavalt teavet ega dokumente (HMS § 40 lg 3 p 2). Kaebaja ei ole välja toonud, millise täiendava teabe saanuks ta vastustajale ärakuulamise korral esitada, mis võinuks mõjutada vastustajat teistsugust otsust langetama. Sellist teavet ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Seega ei mõjutanud kaebaja ärakuulamata jätmine asja lahendust. Kolmandaks tuli vastustajal tegutseda põhjendamatu viivituseta, sest turult tuli kõrvaldada nõuetele mittevastavad ettevõtjad, et vältida võimaliku kahju tekkimist ja avalike huvide kahjustamist (HMS § 40 lg 3 p 1).
21.Vastustaja ei pidanud kaebajale pärast 01.07.2020 andma võimalust end seaduse nõuetega kooskõlla viia. Selleks oli kaebajal võimalus ja kohustus alates seaduse muudatuse jõustumisest 7(10)
3-20-2008
10.03.2020 kuni seaduses sätestatud tähtpäevani 01.07.2020. RahaPTS ei näinud vastustajale ette õigust seda tähtaega muuta ega pärast selle tähtaja möödumist puuduste kõrvaldamiseks uut tähtaega anda. Vastasel juhul oleks kaebajat koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste virtuaalvääringu teenuse tegevusluba omavate ettevõtjatega, kel tuli end seaduses ettenähtud tähtajaks nõuetega vastavusse viia. Kaebaja viide RahaPTS § 75 p-le 4 ei ole asjakohane, sest see hakkas kehtima alles 20.07.2020 ega muutnud RahaPTS §-s 1182 sätestatut, seega ei kehtinud see norm 01.07.2020, mis ajaks tuli virtuaalvääringu teenuse osutajatel end seaduse nõuetega vastavusse viia. RahaPTS § 75 p 4 hilisem kehtima hakkamine ei andnud vastustajale õigust RahaPTS §-s 1182 sätestatust kõrvale kalduda. RahaPTS § 75 p-s 4 sätestatut saab kohaldada hiljem tekkinud puuduste korral, nt juhul, kui tegevusloa omanik viib hiljem ettevõtte juhtimise üle teise riiki.
22.Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta kaebaja tehtud hilisemad muudatused, millega laiendati Rutt Mölteri esindusõigust ja täpsustati tema juhatuse liikme ülesandeid. Kaebaja esitatud dokumentidest nähtub, et osaniku otsus juhatuse liikmetele seatud esindusõiguse piirangu tühistamise ja uue põhikirja kinnitamise kohta tehti 24.09.2020, seega pärast 01.07.2020. Järelikult ei saa nendega muudatustega arvestada, sest need ei muuda asjaolu, et kaebaja ei vastanud 01.07.2020 seisuga seaduses sätestatud nõuetele. Lisaks on need muudatused tehtud pärast vastustaja 14.09.2020 otsuse tegemist, seega ei olnud vastustajal võimalik nende asjaoludega otsuse tegemisel kuidagi arvestada. Hiljem tehtud muudatused ei muuda haldusakti tagantjärele õigusvastaseks. Kohus peab haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindama haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).
23.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et seaduses sätestatud nõuetele mittevastava ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamine on ebaproportsionaalne meede.
23.1.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 8 SE seletuskirjas (lk 1-2) toodud põhjenduste kohaselt on muudatuste eesmärk tugevdada vastustaja pädevust loamenetluses ja järelevalve teostamisel ning sätestada täiendavad tegevusloa taotlemise nõuded mh virtuaalvääringu teenusepakkujatele. Nende teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid nende tegevusvaldkondade üle kontrolli taastada ja hoida turult eemal ettevõtted, kes Eestis reaalselt ei tegutse ning kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada. Loamenetluse puuduste ja virtuaalvääringu tegevusloa regulatsiooni ebapiisavuse ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on tõusnud hüppeliselt virtuaalvaluuta teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riskid ja sellest tõusetuv kahju Eesti mainele. Tegevuslube taotletakse ka juhtudel, mil reaalselt Eestis teenust osutama ei plaanita hakata ning reaalselt ei ole võimalik järelevalvet Eesti Vabariigi territooriumil teostada, sest ei teenuse osutamise tehniline platvorm ega ka rahapesu tõkestamise nõudeid teostavad töötajad ei asu Eestis. Internetilehekülje vahendusel teenust pakkuvate ettevõtete korral sõltub järelevalve teostamine sisuliselt ettevõtte soovist järelevalvele alluda, kuivõrd seaduses ei ole määratletud, mida loetakse Eestis tegutsemiseks. Välisriigis pettuste läbiviimiseks kasutamise risk on suur ka vastustaja tegevuslubadega finantseerimisasutustel ning internetis tegutsemise korral esinevad samalaadsed probleemid virtuaalvaluutade teenusepakkujatega.
23.2.Eeltoodust tulenevalt on virtuaalvääringu teenusepakkuja juhatuse asu- ja tegevuskoha Eestis asumise nõue oluline selleks, et vastustajal oleks võimalik teostada ettevõtja üle efektiivselt järelevalvet ja kiirelt reageerida võimalikule rikkumisele. Olukorras, kus virtuaalvääringu teenuse osutaja juhatus asub välisriigis, oleks vastustaja pädevus ja tegelik 8(10)
3-20-2008
reageerimisvõime oluliselt piiratud ning see seaks ohtu avalikud huvid. Vastustajal oleks oluliselt keerulisem või võimatu takistada välisriigis rikkumiste toimepanemist ja läbi viia nende uurimist. Ebaausatel eesmärkidel tegutsejatel oleks lihtsam muuta end vastustajale kättesaamatuks, vältida vastustaja telefonikõnede, kirjade ja haldusaktide vastuvõtmist/kättesaamist ning vastustaja nõuete täitmisega viivitada (nt viidates reisi planeerimise vajadusele, dokumentide ja andmete asumisele teises riigis jms). Vastustajal puuduks välisriigis asuva ettevõtja puhul võimalus kohaldada järelevalve teostamiseks korrakaitsemeetmeid (RahaPTS § 65 lg 1, § 66), nt kohaldada sundtoomist, valdusesse siseneda ja valduse läbivaatust teostada. Rahvusvahelise koostöö mehhanismid pole üldjuhul samaväärsed oma riigi territooriumil järelevalve organi käsutuses olevate võimalustega. Samuti toob see kaasa täiendava ajakulu, mis võib vaidlusaluses valdkonnas rikkumiste ärahoidmisel osutada kriitiliseks. Virtuaalvääringu teenuse osutamisel toimub põhiosa järelevalveorganile huvipakkuvast tegevusest virtuaalruumis ja asjaomane teave on talletatud ettevõtet juhtiva(te) isiku(te) valduses olevates seadmetes. Kui neid valdav isik asub mujal riigis, jääb järelevalve tegemise tegelik võimalus pigem formaalseks ja märksa piiratumaks. Tähtsusetu pole ka asjaolu, et Eestis püsivalt asuvate isikute kohta on vastustajal võimalik märksa tõhusamalt koguda teavet riigiasutuste omavahelises koostöös. Lisaks tuleb märkida, et ettevõtja juhatuse ja tegevuskoha Eestis asumise korral on vastustajal võimalik sisukamalt ja efektiivsemalt toimetada korrektse ärialase maine menetlust (RahaPTS § 72 lg 1 p 11 ja lg 2) ettevõttes võtmepositsioonil oleva isikute, sh juhatuse liikmete osas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus asjas nr 3-20-2026, p 15). Seega oligi seaduse eesmärgiks võtta virtuaalvääringu teenuse tegevusluba äriühingutelt, kelle juhatus ei asu Eestis ja kelle üle ei ole seetõttu võimalik efektiivselt riiklikku järelevalvet teostada.
23.3.Tegevusloa omamise nõue ja selle saamisele seatud tingimused piiravad küll ettevõtlusvabadust, kuid ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata igal mõistlikul ja proportsionaalsel eesmärgil. Vaieldamatult on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, majanduskeskkonna ja klientide kaitse ning Eesti riigi maine tagamine oluliselt kaalukamad huvid kui ettevõtja huvi tegeleda ilma piiranguteta virtuaalvääringu teenuse valdkonnas. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas on asu- ja tegevuskoha nõudega tema õigusi ebaproportsionaalselt piiratud. Kaebajal oli võimalik end viia seaduse nõuetega kooskõlla enam kui 3-kuulise perioodi jooksul (10.03.2020–01.07.2020). Kaebaja ei ole väitnud, et tegemist olnuks ebapiisava ajaga. Vastav seaduse muudatus võeti vastu juba 11.12.2019. Seega oli kaebajal võimalik juba varakult oma edasist tegevust ümber planeerima hakata. Kaebaja pidi ettevõtjana olema kursis tema tegevust reguleerivate õigusaktidega ja nendest tulenevate nõuetega ning neid täitma ilma, et sellele oleks tema tähelepanu juhitud ja puuduste kõrvaldamiseks täiendavaid tähtaegu antud. Seejuures saatis vastustaja virtuaalvääringu teenuse tegevusluba omavatele isikutele nõuete muutumise osas kahel korral (05.03.2020 ja 15.06.2020) meeldetuletused ja hoiatas nõuetele mittevastavusega kaasneva tagajärje eest. Järelikult ei saa kaebaja tugineda ka teadmatusele uute nõuete kehtima hakkamise ja selle tagajärgede osas. Kaebaja on hiljem muutnud juhatuse asu- ja tegevuskohta ning juhatuse liikmete pädevusi, seega ei olnud tegemist ületamatu takistusega, mida ei oleks olnud võimalik juba varem teha. Kui kaebaja soovis tegutseda tegelikult Bulgaarias, kus elas ja töötas tema olulist juhtrolli kandev juhatuse liige, olnuks tal võimalik taotleda vastav tegevusluba Bulgaarias. Eestis tegevusloa taotlemine oli tema enda valik, seega pidi ta arvestama sellega kaasnevate (asukoha)nõuetega. Samuti ei ole kaebajalt võetud lõplikult võimalust Eestis virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba taotleda. Kui kaebaja täidab kõik RahaPTS-is sätestatud nõuded, saab ta taotleda vastustajalt uue tegevusloa väljastamist.
9(10)
3-20-2008
24.Asja lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja viited sellele, nagu oleks vastustaja rikkunud tema tegevusloa muutmise taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaega. RahaPTS §-s 71 sätestatud tähtaeg on menetlusõiguslik, mitte materiaalõiguslik, ja selle rikkumine ei tähenda, et taotlus oleks vaikimisi rahuldatud või tuleks rahuldada. Seega ei saa selle tähtaja võimalik rikkumine tekitada kaebajas kaitstavat õiguspärast ootust. Isegi kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et vastustaja rikkus viidatud sättes ette nähtud tähtaega, ei muuda see asjaolu, et kaebaja juhatuse asu- ega tegevuskoht ei olnud 01.07.2020 seisuga Eestis, seega ei vastanud kaebaja RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 ja § 1182 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning tema tegevusluba tuli RahaPTS § 1182 lg 2 alusel kehtetuks tunnistada. Järelikult ei mõjutanud vastustaja poolne võimalik menetlusnormide rikkumine asja otsustamist (HMS § 58).
25.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune vastustaja otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
26.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.