X kaebus Tallinna Vangla vastusele nr 5-18/20/8909-5 ning Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada talle vangiregistri väljavõte
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxxx) Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Katri Aavik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Piirata kaebaja ja menetlusväliste kolmandate isikute juurdepääsu Tallinna Vangla 26.04.2021 esitatud kaebaja vangiregistri kuvatõmmistele.
2.Rahuldada X kaebus ning tühistada Tallinna Vangla 22.06.2020 otsus nr 5-18/20/8909-5 ning kohustada Tallinna Vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja 19.04.2020 pöördumine (registreeritud Tallinna Vanglas 21.04.2020) vangiregistri väljavõtte saamiseks.
3.Mõista Tallinna Vanglalt X kasuks välja menetluskuluna 15 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.06.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5 ja 6).
1.X esitas Tallinna Vanglale 19.04.2020 (registreeritud Tallinna Vanglas 21.04.2020; edaspidi 21.04.2020 registreeritud taotlus) teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, mille eesmärgiks oli saada enda kohta kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (edaspidi vangiregister) kogutud andmeid. Tallinna Vangla keeldus 23.04.2020 otsusega nr 5-18/20/8909-2 (edaspidi 23.04.2020 otsus) soovitud teabe väljastamisest.
2.X esitas Tallinna Vangla 23.04.2020 otsusele vaide, mis Tallinna Vangla 22.05.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/93-2 (edaspidi 22.05.2020 vaideotsus) rahuldati. Lisaks tehti vaideotsusega ettekirjutus X 21.04.2020 registreeritud taotluse uueks otsustamiseks. Seejärel tegi Tallinna Vangla Xle 22.05.2020 kirja ja palus kõrvaldada 21.04.2020 registreeritud taotluses esinevad puudused. X vastas Tallinna Vangla 22.05.2020 kirjale 25.05.2020 (registreeritud Tallinna Vanglas 26.05.2020) ning selgitas, et soovib saada kõiki päevikukandeid ajavahemikul 2007–25.05.2020, kuna ta on märganud, et vanglaametnike tehtud sissekanded ei vasta tegelikkusele. Neid andmeid soovitakse esitada kohtule elektroonilise ennetähtaega vabanemise menetluses, mistõttu on teave vajalik õiguste kaitsmiseks.
3.Tallinna Vangla 22.06.2020 otsusega nr 5-18/20/8909-5 (edaspidi 22.06.2020 otsus) jäeti X taotlus teistkordselt rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on isiku kohta tehtud vangiregistrisse ligi 300 kannet ning nende igaühe individuaalne hindamine ja kaalumine, kas teavet saab avaldada või mitte, oleks ebamõistlik halduskoormus. X esitas 22.06.2020 otsusele vaide, kuid see jäeti Tallinna Vangla 28.07.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/137-2 rahuldamata.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 30.07.2020 kaebuse 22.06.2020 otsuse tühistamiseks ning vangla kohustamiseks väljastada talle vangiregistri väljavõtted.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht 22.06.2020 otsus on kaalutlusvigadega ning vastuolus Tartu Halduskohtu otsusega nr 3-19-546. Vangla toodud põhjustel ning sedavõrd üldsõnaliselt ei olnud vanglal õigust keelduda registrikannete väljastamisest. Vangla peab kaaluma eraldi iga kannet, kuid seda ei tehtud.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Kaebajale väljastati 22.05.2020 elektroonilise ennetähtaega vabastamise menetluses koostatud iseloomustus, milles esinevate ebaõigete andmete parandamiseks esitas X 01.06.2020 taotluse (registreeritud 03.06.2020) ning mille vastustaja rahuldas. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist reguleerivad vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 76 ning selle alusel justiitsministri 12.08.2010 määrus nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (edaspidi kord). Korra § 9 sätestab kinnipeetava iseloomustuse ja selle koostamise ning sätte kohaselt arvestatakse iseloomustuse koostamisel ka arhiveeritud andmeid kriminaalkorras karistatuse kohta. Lisaks on mitmel juhul tegemist hinnangute mitte faktiväidetega ning vanglaametniku tähelepanekuid ei pruugi olla eelnevalt kirjalikult fikseeritud. Iseloomustuses ei viidata selle algallikale ning isegi kui mõni hinnang toetub vangiregistri kandele, siis ei ole sellel iseseisvat mõju kinnipeetava õigustele.
2 (6)
6.2 Vangiregistri eesmärk tuleneb VangS § 51 lg-st 1 ning sinna kogutavate andmete loetelu on märgitud VangS §-s 53. Muu hulgas kantakse vangiregistrisse andmed alusdokumentide kohta, teistest andmekogudest saadud teave, isikutelt ja asutustelt saadud teave või vanglateenistuse tegevuse käigus saadud teave. Seega sisaldub vangiregistris erinevat teavet, mida ei panda kinnipeetava paberkandjal peetavasse isiklikku toimikusse, mis samuti edastatakse kohtule ennetähtaega vabastamise menetluses ja millega kinnipeetaval on põhjendatud vajaduse korral õigus tutvuda.
6.3.VangS § 52 lg 6 alusel võib vanglateenistuse ametnik keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. X kohta on ajavahemikul 2007–25.05.2020 tehtud ligi 300 kannet, mida vangla oleks pidanud individuaalselt hindama. Sellise hindamise läbiviimine iga registrikande osas oleks olnud ebamõislik halduskoormus. Vangiregistri kannete (sh päevikukannete) puhul ei ole selle avakuvas nähtav kande nimeline tegija, seega konkreetsete kannete leidmine ja nende hindamine teabe väljastamise lubatavuse aspektist eeldab iga kande läbitöötamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Praegusel juhul ei ole vaidlus kaebaja kohta ennetähtaegse vabastamise menetluses koostatud iseloomustuse üle. Vaidlus on selles, kas vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebajale väljastamast kõik tema kohta ajavahemikul 2007–25.05.2020 vangiregistrisse tehtud sissekanded.
8.Vangiregistri eesmärk on sätestatud VangS § 51 lg-s 1 ning selle pidamist reguleerib ka põhimäärus. Ehkki vangiregistrisse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks (VangS § 52 lg 1), siis nähtub VangS § 52 lg-st 4, et vangiregistrist on kinnipeetaval õigus saada andmeid taotluse alusel. Vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel (VangS § 52 lg 6). Seega on esmane eeldus, et kinnipeetaval on õigus saada vangiregistrist enda kohta kogutud teavet ning teabe andmisest võib keelduda, kui see sisaldab infot, mille avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Et kinnipeetaval on õigus tutvuda enda kohta käivate andmetega nähtub ka VangS § 52 sätte eelnõu seletuskirjast1, kusjuures õiguse kuritarvitamise piiramise meetmeks on alates 21. leheküljest ette nähtud tasu.
9.Lisaks VangS-ile reguleerib kaebaja õigusi ka isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS) ning isikuandmete kaitse üldmäärus2 (edaspidi IKÜM). IKS § 27 lg 3 kohaselt võib vastutav töötleja keelduda taotletud meetmete võtmisest, kui andmesubjekti taotlus on põhjendamatu või ülemäärane. IKS-i eelnõu (679 SE) seletuskirjas on selgitatud3, et: „Vastutav töötleja on iga taotluse puhul kohustatud hindama, kas taotlus on selgelt põhjendamatu või ülemäärane. Eelkõige
Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/e904facb-5271-49ee-9992-78e32e9c307a Euroopa parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c9f8086-b465-4067-841e-41e7df3b95af, seletuskirjas on vastav selgitus § 26 all.
3 (6)
on andmesubjekti taotlused põhjendamatud või ülemäärased, kui tegemist on korduva taotlusega. Sellisel juhul võib vastutav töötleja keelduda andmesubjekti taotletud meetmete võtmisest.“. Lisaks VangS § 52 ning IKS § 27 lg-le 3 reguleerib andmete töötlemist ka Tallinna vangla isikuandmete töötlemise poliitika4, mille punktist 4 nähtub, et õigust oma andmetega tutvuda ja nõuda nende parandamist tohib piirata ning taotluse jätta rahuldamata, kui taotluse rahuldamine võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist, raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et üldjuhul ei saa esmakordselt andmete küsimist pidada ülemääraseks või põhjendamatuks, kuna vastasel juhul ei oleks isikul üldse võimalik teada saada, kas ja milliseid andmeid tema kohta kogutud on ning sellisel juhul ei ole isikul võimalik ka väita, et üks või teine tema kohta kogutud teave on väär ning taotleda ka nende parandamist (IKS § 25).
10.Kohtupraktikas on mööndud, et juurdepääsu andmisest keeldumist tuleb põhjendada ( (IKS § 24 ja haldusmenetluse seadus § 43 lg 4 punkt 2). Põhjendada tuleb ka seda, miks ei ole võimalik teabekandja (nt dokumendi) või nende kogumi (nt toimiku) osaline väljastamine, s.o vaid kaebaja isikuandmeid puudutavas osas, või soovitud isikuandmetest osade isikuandmete väljastamine. Kui isikuandmete töötleja keeldub täielikult isikuandmete väljastamisest, peavad keelduvast otsusest nähtuma põhjendused, miks teabekandjal andmete kinni katmine või eemaldamine, dokumentide teisiti süstematiseerimine vms ei ole praktiliselt kasutatavad, kusjuures keeldumise korral võib põhimõtteliselt arvestada kaalutlusargumendiga, et juurdepääsu andmine on ülemäära keeruline või põhjustaks ebamõistliku halduskoormuse (vt Riigikohtu 21.02.2019 otsus nr 3-16-2348, punktid 18 ja 20). Kohtu hinnangul ei saa aga viimati nimetatud kaalutlusargumenti kasutada meelevaldselt ning tehtud kannetega sisuliselt tutvumata.
11.Kaebaja täpsustas 25.05.2020, et ta vajab vangiregistri väljavõtet selleks, et tema ennetähtaegse vabastamise menetluses koostatud iseloomustuse aluseks olnud vangiregistri väljavõtted sisaldavad valesid fakte. Seda on möönnud ka vangla, kui kaebaja taotlusel iseloomustust muutis. Vaatamata kaebaja esitatud põhjendustele keeldus aga vastustaja vangiregistri sissekannete väljastamisest ebamõistlikule halduskoormusele viidates, kuna iga kande eraldi hindamine ja kaalumine on ajamahukas ja vangla jaoks koormav tegevus.5 Otsusest ei nähtu, et vangla oleks lisaks kannete väidetavale mahule üldse kaalunud kaebaja õigust saada enda kohta teavet (VangS § 52 lg 4) või et vangla oleks tuvastanud kannetes VangS § 52 lg-s 6 sätestatud asjaolud. Lisaks on vastustaja 22.06.2020 otsuses toonud välja, et teabe avaldamine on välistatud ka põhjusel, et vangiregistris sisalduva info avaldamine iseenesest annab kinnipeetavale aimu ja annab võimaluse teha järeldusi olukordadest, mida vangla peab oluliseks, kuid selline lähenemine muudab täiesti sisutühjaks VangS § 52 lg 4, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus saada enda kohta vangiregistrisse kogutud teavet. Lisaks välistab vangla sellekohane seisukoht ka VangS § 52 lg-s 6 sätestatud kaalutlusõiguse.
12.Vastustaja esitas kohtule kaebaja vangiregistri väljavõtte, mille kogumahus lugemisele ning analüüsimisele kulus kohtul ca 2 tundi. Ehkki välistada ei saa, et ka olemasolevate kannete avamine võtab täiendavalt aega, siis ei pea kohus usutavaks, et võrreldes kannete lugemisega oleks tegemist olnud eriliselt ajamahukama tegevusega. Lisaks märgib kohus, et asjakohane ei ole ka vastustaja väide, et kuna registrikannete avakuvas ei ole nähtav kande nimeline tegija, siis võtaks kannete nimeline süstematiseerimine täiendavalt aega. Kaebaja ei esitanud taotlust saada konkreetsete ametnike tehtud kandeid, vaid kaebaja soovis saada kõiki tema kohta tehtud kandeid.
Kättesaadav: https://www.vangla.ee/et/tallinna-vangla/tallinna-vangla-isikuandmete-tootlemise-poliitika Vt vaidlustatud otsuse esimese lehekülje viies lõik. 4 (6)
Asjaolu, et 25.05.2020 esitatud taotluse täiendustes sisaldusid muu hulgas ka vastustaja ametnike nimed ei anna alust järelduseks, et kaebaja soovis justnimelt konkreetsete ametnike tehtud sissekandeid. Sel põhjusel on vastustaja vastav väide asjakohatu.
13.Igasugune teabenõudele või selgitustaotlusele vastamine eeldab teatava informatsiooni läbitöötamist ning ajakulu, mistõttu ei nõustu kohus, et pelgalt kannete maht võiks olla aluseks, et väita olulist halduskoormuse kasvu info väljastamisel. Ehkki vastustaja on õigesti märkinud, et kohtupraktika kohaselt saab kaalutlusargumendina arvestada asjaolu, et juurdepääsu andmine on ülemäära keeruline või põhjustaks ebamõisliku halduskoormuse, siis praegusel juhul on halduskoormuse tõus sisuliselt ainus kaalutlusargument, millele vastustaja tugines ning see juures ei pea kohus usutavaks, et halduskoormuse tõus kannete analüüsimisel oleks tavapärasele selgitustaotlusele vastamisest oluliselt suurem. Vastustaja ei ole üldse analüüsinud kaebaja õigust enda kohta kogutud teabega tutvuda, ehkki kaebaja esitas taotluses ka reaalsed põhjendused, miks kannetega tutvumine tema õiguste teostamiseks vajalik on.
14.Hinnates esitatud väljavõtteid kaebaja esmakordse vangistuse osas (ca 100 kannet ajavahemikul 2007–11.2010), siis on tegemist väga nappide kannetega ning need konstateerivad kohtumisi psühholoogi või sotsiaalpedagoogiga, osalemisi sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, puudumisi õppetöös ning erinevate vangla haldusaktide tutvustamist. Lisaks on kannete hulgas ka selliseid, mille sisu puudub ja mis on tehtud toimingute osas informatiivse tähendusega. Kohtu hinnangul ei sisalda sellised kanded infot vanglas kasutatavate meetodite või taktikate kohta, seda enam, et vaidlustatud otsuse tegemise hetkeks oli kõige hilisem kanne juba 9,5 aastat vana ning kaebaja kannab karistust uues Tallinna Vanglas.
15.Mis puudutab kaebaja vangistust alates 2017. aastast, siis ka selles osas ei nõustu kohus vastustajaga, et pelgalt tehtud kannete maht võiks anda aluse keelduda isiku kohta kogutud teabe avaldamisest. Võttes aluseks vastustaja esitatud kuvatõmmised, siis on kaebaja viimase vangistuse osas tehtud kandeid ca 150. Hinnates kandeid kogumis, siis nähtub nendest samuti, et osa nendest on korralduslikud (vangla dokumentide tutvustamine, vestluste toimumine kaplaniga või psühholoogiga), vastustaja ametnike ja kaebaja vaheliste vestluste kokkuvõtted (sh isikliku täitmiskava vestlused) või seotud nt lühiajaliste väljasõitudel lastega kokkusaamise korraldusliku poolega.
16.Kuna isiku kohta tehtud vangiregistri kanded mõjutavad tema kohta antavat hinnangut ning isikul on IKS-ist tulenevalt õigus taotleda tema kohta tehtud kannete parandamist, siis peab isikul olema reaalne võimalus ka tehtud kannetega tutvuda. Lisaks kuna kohtupraktikas on leitud, et tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on kinnipeetaval tema kohta koostatud iseloomustusele võimalus esitada maakohtus vastuväited (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2019 määrus nr 3-19-599), siis ka selle õiguse teostamiseks peab kinnipeetaval olema võimalus pääseda ligi informatsioonile, mille alusel tema iseloomustus koostati.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla 22.06.2020 otsuse tegemisel on rikutud kaalutlusõiguse reegleid, mistõttu tuleb otsus tühistada ja kohustada vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja 19.04.2021 (registreeritud Tallinna Vanglas 21.04.2020 nr 5-18/20/8909-1) taotlus. Sarnaselt halduskohtule on ka kaebajale võimalik vajalik informatsioon edastada kuvatõmmistena ning arvestades registri ülesehitust, siis on võimalik jätta avamata kanded, mis sisaldavad informatsiooni, mille avaldamist vastustaja VangS § 52 lg 6 alusel välistaks või need osad sissekannetes katta. Muud menetluslikud küsimused 5 (6)
18.HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Seega on juurdepääsu tõenditele võimalik piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Kuna vangiregister on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ning üksnes vastustaja otsustada on kas ja millisel kujul registriandmete väljastamine võimalik on, siis ei avalda kohus kaebaja vangiregistri väljavõtet kaebajale ja menetlusvälitele kolmandatele isikutele. Lisaks märgib kohus, et vangiregistri kuvatõmmiste avaldamata jätmine ei piira kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele.
19.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus kohtumenetluses riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.